Präsens (olevik) Tegusõna pööramine ich mina du sina er tema sie tema es tema (meessoost) (naissoost) (kesksoost) wir meie ihr teie sie nemad Sie Teie (viisakusvorm) Sein olema ich bin mina olen du bist - sina oled er/sie/es ist tema/see on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind Teie olete Reeglipärased Näiteks: spielen mängima wohnen elama ich spiele ich wohne du spielst du wohnst er/sie/es spielt er/sie/es wohnt wir spielen wir wohnen ih...
Võib ka olla tegevus, mida unustatakse tihti või enamasti ei tehta. Past Simple - Lühiajaline tegevus, Tegusõna+ed või I called Debbie. Lihtolevik mis algas ja lõppes ebareeglipärane verb (Ma helistasin minevikus. Debbiele) Present Continuous Tegevus toimub just am I am watching TV- Kestev olevik praegu. is + ing (Mina vaatan are telekat.) It is playing. (See mängib.) She is running. (Tema jookseb.)
tulevikus will have tegusõna kolmas põhivorm moodustatakse reeglipärastel tegusõnadel lõpu -ed, lisamisega. Seega sarnaneb ta tegusõna teisele põhivormile (lihtminevikule) Algvorm III põhivorm Play Played Finish Finished Belong belonged Näide!! Olevik: John has arrived. John on saabunud. I have read this book. Ma olen seda raamatut lugenud. Minevik: John had gone out. John oli välja läinud. Tuleviku: I will have finished it by six o´clock. Ma lõpetan selle kella kuueks.
Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a. Vietnam kommunistlik pööre 1945. a. PõhjaKorea pööre 1948. a. Kuuba kommunislik pööre 1959. a. Laos viimane pööre 1975. a. Kasutatud lingid: http://isekiri.blogspot.com/2009/06/kommunismkuiolevik.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunistlik_riik http://www.expressen.se/polopoly_fs/1
,,Kadunud põlvkonna" traagika Kõik, mis oli enne püha, muutus mõttetuks, pole ei tulevikku ega minevikku, on vaid olevik, millel pole enam mingisugust väärtust. Puuduvad elukutsed, rajamata on perekond. Kõik see iseloomustab ,,kadunud põlvkonda". Terved noored mehed saadeti sõtta, kuid tagasi ei tulnud neist keegi samasugusena, nagu oli läinud, kui tuldi tagasi füüsiliselt tervena, siis psühholoogilise surve alt ei pääsenud keegi. Saksa kirjanik Erich Maria Remarque osales I maailmasõja tegevuses ja kirjutas hiljem sellest inspireeritult võimsa romaani ,,Läänerindel muutuseta". Raamat
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud...
on põhjus miks nautida elu ◦ TED Talk, Dan Buettner arvab, et ikigai on üks põhjus miks inimesed seal piirkonnas kaua elavad Veel ikigaist ◦ Mõistet ikigai kasutatakse, et väljendada inimese mentaalset ja vaimset olekut. Järelikult, kui inimene tunneb, et tema elu on väärtuslik ◦ Ikigai pole üldse seotud inimese rahalise olekuga, tema palgaga või rikkusega ◦ Isegi, kui inimene tunneb, et olevik on tema jaoks pime ja raske, aga tal on unistus/elumõte paika pandud, ta võib ka tunda ikigaid ◦ Käitumine, mis paneb inimest tundma ikigaid pole pealesurutud tegevused. Need on vabatahtlikud
1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerima eestlaste rahvuslikke püüdeid ja üritusi ning oli üldlaulupidude vastu. Leht kaotas populaarsust. 1901: Loobus Oleviku toimetamisest ja astus avalikust elus tagasi lahkudes Eestist. Elas Dresdenis, hiljem Pariisis. Antisemiitlus? Vaen Tõnissoniga - "esijuut". 1916: Suri 20
Raamat : Loova ajastu koidik: äri, banaanid ja turunduse surm Eeskirjad ja põhimõtted, mis on reguleerinud ettevõtlust pool sajandit on surnud. Millistes küsimustes nüüd, rohkem kui miskis muus, on loovust ja ideid. Mõtlemapanevaid pilke vana turunduse surmast, Mark Earls uurib käesolevat suurt muutust ja näitab, kuidas uus filosoofia saab lahendada traditsioonilise turustamise probleeme. Ta annab üksikasjalikud juhised hoone organisatsioonist, mille töötajad saavad valida tööd - mille jooksul nende ideed saavad edukaks. Mark Earls räägib hullust kaasaegsest turustamisest, kuid samal aja lsaan aru, miks see on tõepoolest oluline. " Dominic Mills, Toimetus direktori Kampaania Magazine ja samas annab meile mõned uued alustalad, ta küsib nii palju küsimusi tulevikuplaanidest ilma nendele tuttavat käsipuud, kui ta annab vastuseid. Alates eessõnast Adam Morgan direktor EatBigFish ja autor enimmüüdud Eating Big Fish "Kui ainus asi, mida teha...
“Keisri hull” Jaan Kross Analüüs Tegevus toimub 19.saj algusel Eestimaal. „Keisri hull“ on kirjutatud Jakob Mätliku päevikuna, kes oli Eeva vend ja see keskendub Võisiku mõisa aadliku Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva elule. Timotheus von Bock julges kirjutada keisrile Aleksander I kirja, kus avaldas arvamust Vene riigi olukorra kohta, tahtis parandada eestlaste olukorda ja luua põhiseaduslik riigikord. Selle peale saadeti Bock vangilaagrisse, kust ta alles 9 aasta pärast vabanes, kuna ta tunnistati vaimuhaigeks. Esimene põhiprobleem on mida suudab võim inimesele teha. Tsaarivõim suutis Timomtheuse elu täielikult ära rikkuda, saates ta 9 aastaks vanglasse, kuna julges keisrile tõtt öelda. Samas käis Aleksander I Timo vanglas vaatamas ja kinkis talle klaveri, mis näitas keisri nõrkust. Lõpuks „tsaarivõim“ Timo tappiski. Teine põhiprobleem on miks võim ...
(lk.50). Üliõpilased räägivad Lizavetast ja A.Ivanovnast (lk.51). Raskolnikov sooritab mõrvad ja viib kirve koju tagasi. II osas kaotab Raskolnikov ajataju, kuid lugejal on võimalik jälgida ajalist liikumist kuidas? Raskolnikovile olid mõrvad suur pingutus ja ta jäi haigeks. Aja kulgu on võimalik jälgida Nastasja ja Razumihhini külastuste järgi (ütlevad kellaaja või päeva). Dostojevski mainib aega lk.98. Mismoodi on epiloogis ühendatud minevik, olevik ja tulevik? Minevik Raskolnikovi ema jääb protsessi alguses haigeks. Viis kuud pärast süü tunnistamist tehti kohtuotsus ja Raskolnikov saadeti Siberisse sunnitööle. Kaks kuud pärast seda abiellub Dunja Razumihhiniga. Raskolnikovi ema sureb, kuid mees ise ei kuule sellest tükk aega midagi. Sonja kirjutab Raskolnikovist ja ütleb, et mees on tõsiselt haige. Olevik Raskolnikov on ammugi haige mõttest, et ta oli nii rumalalt hukkunud. Ta mõtles sellest,
Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse ,,Vari'' autor. (Juhan liivi elu ja looming, 2010) 7 Kokkuvõte Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. Ülepingutus, füüsiline kurnatus vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu ja teisi käsikirju. Juhan Liiv suri 49-aastaselt ränga külmetuse kätte
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead. Peremees tuleb seepeale mõttele, et viiks saunanaise suure kapsapea näitusele, kuid too pole asjaga päri. Mees pakub Krõõdale koguni raha (15 kop
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klass...
Meivis Piir Juhan Liiv Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a....
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...
Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõelnud oli peaaegu kõik, "Meistri ja Margaritani" välja. Aeg, milles B-l oli määratud käia oma teed, polnud inimsõbralik. Revolutsioon, kodusõda, nälg, riigi raske ja ohvriterohke sünd, rahva võim, uue majanduspoliitika laastav mõju kõik see oli tegelikkus, olevik. 1891 B. sündis Kiievi vaimuliku akadeemia õpetaja 7lapselise pere esiklapsena. 1939 nägemine halvenes järsult. Arstid diagnoosisid tal hüpertoonilise nefroskleroosi. 1940 Veebruaris dikteeris "Meistri ja Margarita" viimased parandused. 10.märtsil suri. "MEISTER JA MARGARITA" Esimesed ideed pani B. kirja 1928.a. Juba siis arvati, et selline teos ei saa ilmuda. Romaani valmimine kestis 12 a ja säilinud on 7 käsikirjavarianti.
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...
Aktiv Partizip 1pv + e + Passiv Aktiv Passiv Aktiv II (-,st,-,n,t,n) Ich spreche D. Ich spreche D. Du sprichst D. Du sprechest D. Sprich D! Präsens olevik Er spricht D. D wird Er spreche D. Sprecht D! 1pv + gesprochen ― Wir sprechen D. Wir sprechen D. (e,st,t,n,t,n) . Ihr sprecht D. Ihr sprechet D. Sie sprechen D
JUHAN LIIV Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas. Haridus 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki L...
Me räägime asjadest, mis võiksid olla, kuid harva nimetame asju, mida me tahame kaasa võtta tulevikku. Mida ja millised hetked võtaksin mina tulevikku kaasa ? Üks asjadest, milleta elada ei saa on naer, selleta oleks maailm veel süngem ja külmem, kui praegu. Ma jumaldan neid hetki, mil ma saan naera südamest, mitte asjade üle, mis on lapselikult absurdsed. Põhjuseks, miks ma tahaks just need hetked kaasa võtta on lihtne neil hetkedel ununeb halb ja olevik paistab helgemana. Vaieldamatult parim asi maailmas on see, kui ma saan olla üksi. See aeg, millal saan lihtsalt jalutada ja istuda ilma, et keegi küsiks mu käitumise või olemise üle, see on üle kõige. Vahest ma lihtsalt vajan neid seda, mis on mõeldud ainult mulle ei kellelegi teisele. Paraku on seda raske saavutada. Praktiliselt alati keegi segab minu rahu ega mõista selle põhjuseid. See on ka põhjus, miks ma need vähesed hetked kaasa võtaksin.
otstarbekusprintsiibist ehk tarkuse poolt juhitud valikust. Kõik kehad (monaadid) mõjutavad üksteist enamal või vähemal määral, mistõttu peavad oma sisemise maailma korras hoidma, et sobituksid kokku kõige ülejäänuga. Seetõttu ei saa monaadid jääda surnud kehasse. Surm, kui selline ei ole millegi lõpp, vaid lihtsalt ümberkehastumine. Sest asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, sest ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas, tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust ja kauge on väljendatav lähedase kaudu. Kõik hinged ja ka monaadid tunnetavad lõpmatust ja kõiksust, kuid vähesed on võimelised seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nimetatakse mõistlikeks hingedeks ehk vaimudeks. Vaimus on midagi enamat, kui lihtsates hingedes. Nad on võimelised mõtlema, mäletama, avastama, katsetama.
Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii
1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
Klass: 10.M Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………... 3 1. Krüptoraha olemus.….…………………………………………………………...4 2. Krüptoraha minevik..……………………………………………………………. 5 3. Krüptoraha olevik...……………………………………………………………... 6 4. Krüptoraha tulevik………………………………………………………………. 7 Kokkuvõte…………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad…………………………………………………………………... 9 2 Sissejuhatus Käesoleva uurimustöö teemaks on krüptoraha
Present Simple (lihtolevik) Infinitive + He/she/it+-s Signal words: Every day, sometimes, always, often, usually, never + I work. He works. I go. He goes. - I don't work. He doesn't work. I don't go. He doesn't go. ? Do I work? Does he work? Do I go? Does he go? Present Continuous (kestev olevik) To be (am/are/is) + infinitive + -ing Signal words: now, at the moment, look!, listen! + I'm working. He's working. I'm going. He's going. - I'm not working. He isn't working. I'm not going. He isn't going. ? Am I working? Is he working? Am I going? Is he going? Present Perfect (täisolevik) Have/has+ infinitive + -ed / 3rd IRW Signal words: yet, never, ever, already, so far, since, for, recently + I have worked. He has worked. I have gone. He has gone. - I haven't worked. He hasn't worked. I haven't gone. He hasn't gone. ? Have I worked? Has he worked? Have I gone? Has he gone? Past Simple (lihtminevik) Infinitive+ -ed (/ 2nd IRW) Signal ...
future, when a decision or a promise is made at the moment. 4. Present Progressive Kestev olevik Am, is, are + I ajavorm + -ing Am, is, isn't, are, aren't An ongoing activity, a Now, at present, at the temporary condition, an moment, nowadays, these days. arranged action in the near Look! Listen!
Present Simple (lihtolevik) Abitegusõnu do, does kasutatakse ainult + 1.põhivorm + (e)s he, she, it eitavates ja küsilausetes. - do (does) + not + 1.põhivorm ? do (does) + 1.põhivorm Väljendab: Korduvat tegevust, püsivat olukorda, sõiduplaanide jms. Seotud tulevikku Spikkrisõnad: always, sometimes, seldom, often, usually, once a week, twice a day, every day, on Mondays Present Continuous (kestev olevik) Be(am, is, are), kasutatakse jaatavates, + be (am, is, are) + 1.põhivorm ing eitavates ja küsilausetes. - be (am, is, are) + not+ 1.põhivorm -ing ? be (am, is, are) + 1.põhivorm ing Väljendab: Praegu toimuvat tegevust, praeguse momendi vältel toimuvat tegevust, ettekavatsetud tegevus tulevikus Spikkrisõnad: now, at the moment, at 6'clock, today Present perfect (täisminevik...
Juhan Liiv (30. aprill 1864 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul
ema? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Vanasti oli vaestel inimestel väga raske. 2) Kahju, et Villu emaga nii juhtus. 3) Villul oleks olnud suurem tulevik, kui ta poleks vaes peres kasvanud. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30.aprill 1864- 01.detsember 1913) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas ajalehe Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. 1894. aastal oli ta mõnda aega ravil Tartu närvikliinikus, vaimuhaigus saatis teda elu lõpuni. Juhan Liivi vend on Jakob Liiv. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). 7. Loovülesanne
Seda saab takistada ainult stipendiumite ja toetuste suurendamisega, ent sellegi jaoks tuleb kusagil raha juurde saada, mis on omaette keeruline valdkond. Rahapuudus on domineeriv probleem, mis pidurdab Eesti paremaksmuutmist. Kui lähitulevikus ei suunata kõrgkoolidesse toetust, siis suureneb tarkade inimeste väljaränne enamgi veel, kuni alles jäävad ainult keskpärased ja allapoole selle. Parandamaks tulevikku, tuleb korrastada olevik, selleks näib olevat kõige parem võimalus eelarve ümberarvestamine, mis kahjuks plaanis pole.
INFINITIV-olevik PRÄSENS- 2. ja 3.(er, PRÄTERITUM- PERFEKT-täisminevik sie, es) ebareeglipärane lihtminevik pööre olevikus Befehlen er befiehlt befahl hat befohlen bekommen er bekommt bekam hat bekommen beschreiben er beschreibt beschrieb hat beschrieben bitten er bittet bat hat gebeten bleiben er bleibt blieb ist geblieben braten er brät briet hat gebraten bringen er bringt brachte hat gebracht denken er denkt dachte hat gedacht erschließen er erschließt erschloss hat erschlosssen fahren er fährt fuhrt ist gefahren fallen er fällt ...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud. ma-tegevusnime vormide tähendus ja süntaktilised kasutusvõimalused on erinevad. Kesksõnad Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid (suhteline minevik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna -- oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna --, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. Oleviku kesksõna Oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti.
Tegelikult loodus nähtav, kuid inimesel pole mõistust seda tähele panna. Tuledoktriin: 30. Seda kõigile sama maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, ta on ja ta jääb igavesti-elavalt olema, mõõdujärgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva tulena. Maailm = Kosmos on üks kõigi inimeste jaoks. Kosmos keegi ei ole loonud = IGAVIK. Jumala jaoks eksisteerib ainult igavik (on). On olnud, on ja jääb igavesti oli, on, saab olema AEG (filosoofias OLEVIK, olevikul on kestvus). IGAVIK AEG kategooria paar. Tuli ei ole element, vaid tähistab kogu kosmose protsessi. Mõõdujärgi logose järgi ehk kosmose seaduse järgi (mitte täppisteaduse järgi). Süttiv parem puhkeb lõkkele igavesti elav tuli = loomisprotsess). Kustuv parem sumbub = lagunemisprotsess. Herakleitos vaatles maailma kui loomis- ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. (Täppisteadus vaatles maailma kui vanavaramuuseumi (masina metafoor)). 32
Ta nägi neid sõimlemas, üksteisele kaasa tundmas, nägi neid kaeblemas valust, mille peale samana vaid naeratab, ja puudust kannatamas, mida samana ei tunne. ,,Sul võib õigus olla," vastas Siddhartha väsinult. ,,Ma olen nagu sina. Ka sina ei armasta. Kuidas saaksid sa muidu tegeleda armastuse kui kunstiga. Inimesed nagu meie ei oskagi armastada. Lapsinimesed oskavad see on nende saladus. Miski pole olnud ja miski ei tule, kõik vaid on, kõigel on olemus ja olevik. Lapsinimeste elu ei juhtinud mõtted ega kavatsused, vaid üksnes soovid ja ihad. Jõe motiiv: Alati liikumises, alati uus, igavene. ,,Kui keegi otsib, ,, ütles Siddhartha, ,, siis võib kergesti juhtuda, et ta silm märkab vaid seda, mida ta otsib, ja ta on võimetu midagi leidma, midagi vastu võtma, kuna ta mõtleb üksnes otsitavale, kuna tal on eesmärk, muna ta on eesmärgist haaratud. Otsida tähendab eesmärki omada
LEKTÜÜRILEHT ,,Vari" Juhan Liiv 66 lk. Tegelased: Villu, Helene, Räpsi Rein, Veni- Villem, Hugo, Adelheid jt. 1. ENNUSTAMINE Millest raamat võiks Millest raamat rääkida? tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida Ühe vaese poisi (Ville- mingist tumedast ja mi) elust, kus poissi, kui kurvast sündmusest või vaest koheldi teistest kellegi koledast halvemana ja, kus ta pi- saatusest. di tegema kõik endast oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks pidi ta veel töötama mõisa heaks, kus mõisa töölised pidid pidevalt kannatama halba kohtle- mist. 2. TSITAADID Mõnigi sohu visatud lk. 17 Seapea laste seapea, kausitükk, mänguasjaks!?...
Kes otsustab minu tuleviku üle? Inimese elus on kolm etappi: minevik, olevik ja kõige tähtsam- tulevik. Tavaliselt, kui noorte käest küsida, mis ametit nad tulevikus teha sooviksid, on saadud üsna umbmääraseid vastuseid. Selle tähtsa otsuse, mis temast edasi saab, peab igaüks ise tegema. Tänapäeval on levinud arvamus, et on väga palju aega enda tuleviku peale mõtlemiseks. Tegelikult on iga pisike samm tähtis ja see võib mõjutada kogu elu. Näiteks, kui jäetakse keskkoolis pingutamata, võib see mõjutada seda, kas ülikooli edasi saadakse.
Kõige olulisem on siiski Eesti lugu.Teos annab tagasivaate Eesti lähiaajaloole ning meie rahva traagikale ajal, mil Teine maailmasõda jõudis lõpule ning Eesti langes Nõukogude okupatsiooni alla. Tõetruult on kirjeldatud jõhkardlust ning toorest kohtlemist, mis naistele osaks langes. See on lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast. Loo peategelasteks on kuuekümnendates aastates Aliide Truu ning noor neiu Zara, kes ootamatult tema juurde satub. Olevik ja minevik on omavahel põimunud ning vähehaaval kujuneb sellest välja terviklik pilt kogu loost. Aliide oli abiellunud eeskujuliku kommunistiga ning seetõttu saigi ta oma lapsepõlvekoju edasi jääda. Tema õde Ingel aga lahkus oma tütrega Eestimaa taeva alt. Üheks motiiviks on armastus ja õdedevaheline kadedus. Aliide Truu armastusest õemehe Hansu vastu areneb hullumeelne kinnisidee. Ta tunneb oma hinges lämmatavat kadedust õe vastu. Pärast Ingli lahkumist hoiab Aliide
Eesti pimedate õpetamise minevik ja olevik Tallinna pimedate kool o Avati aastal 1883 o Üld- ja kutseharidus o Talupojaseisusest maarahvas ja mõned saksa lapsed o Alustati braikirja ehk punktkirja kasutamist o Raamatuid valmistasid Tallinna daamid o Käsitöö oli väga tähtsal kohal o Kooli abil korraldati ka lõpetanute edasine elu o Suleti aastal 1914 Pimedate õpetamine Tartus o Algas 1922 Tartu pimedate töökooli avamisega o Õpiti vitsatööd, matipunumist, harjade ja pintslite valmistamist o 1926 alustas tööd pimedate algkool o Töö käis üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt o 1945 muutus õppeasutus põhikooliks o 1958 muutus õppeasutus keskkooliks Tartu Emajõe Kool o Riiklik erikool, tasuta õpe o Õpitakse põhi- ja keskkooli tavaprogrammi järgi o Põhikool 10 aastat, keskkool 3 aastat, kokku 13 aastat o Koolis on eraldi klassid ...
baleriinid. Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud,,Teine Sümfoonia", mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia Cduur. Maailmaesietendus oli 10.märtsil 1990 Zürich Ooperimajas. Solistideks olid Alena Shkatula, Maksim Tsukarjov, Marika Musite ja Anatoli Arhangelski. Lavastus ,,Aeg" oli modeniseeritud muusika, kus olid vahelepõimitud vaikus hetked ja luule. Balletti esimeses osas kohtuvad minevik ja olevik, armastus ja usk traditsioonidesse ning tänapäeva kiirustav ja hoolimatu maailm. Teises osas oleme tunnistajateks ühe olevuse eluteele sünnist surmani. Kolmandas osas saab kõik lõhutud ja nihestunu tagasi tasakaalu. Tasakaal sesneb heades inimsetes, kes tavaliselt märkamatuks jäävad, kuid kes mängivad olulist rolli meie igapäevases elus. Antud ballett tekitas minus palju mõtteid, nimelt Miks me aina kuhugi kiirustame ja ignoreerime ümberringi toimuvat ega naudi elu
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest.
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
FUTURE FORMS FUTURE SIMPLE WILL + OLEVIK Kasutan, kui.. · Ennustus tulevikust, põhineb arvamusel, tundel, uskumusel. Sõnad: think, believe, expect, be sure, be afraid, probably, certainly, perhaps Nt: I think Debbie will become a great artist some day. She is afraid her son will fail his exams. · On-the-spot otsus (rääkimise ajal tehtud otsus) Nt: I will buy the blue jacket, not the yellow one. · Lubadused, hoiatused, ähvardused, palve, lootused, pakkumised
järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud)
Kreekas hakati esimest korda tähelepanu pöörama aeg-ruumis toimuvale ajalikkusele, mis oli vajalik mõistmaks ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku vastu, mis väljendus massilises kogumises ning raamatukogude, arhiivide ja kollektsioonide loomises. Kreeklastel eksisteeris kaks ajamõistet igavik (aion) ja liikuv aeg (chronos). Viimasega on seotud tsükliline ajakontseptsioon: aja pidevalt muutuvad etapid minevik, olevik, tulevik olid ajaterviku osad, mis vaheldusid, nii nagu inimelu oma järgnevuses. Ka keskaja inimese maailmapildis oli sama süsteem olulisel kohal: ilmaliku elu jaoks oli aastaaegade tsükkel ning liturgilise elu jaoks kiriklik tsükkel. Nii religioossete, ajalooliste ja isikliku elu tsüklite aluseks on looduse tsüklilisus. Kristlikku kultuuri kuuluva inimese teadvuses tõlgendatakse aega kaheselt aeg, mis möödub ja aeg, mis kestab nn inimlik aeg ja absoluutne (jumalik) aeg.
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
