reviirid muutusid väiksemaks, inimesed aga arvatavasti paiksemaks Aivar Kriiska arvates hakkasid kujunema aastaringsed külad. Senimaani pole taolisi külasid küll veel leitud, mistõttu oletus põhineb ilmselt eeskätt paralleelidel muude maadega. Sellistes külades elas paikselt osa inimestest, Eesti saarte asustamine (Aivar Kriiska joonis) 6 väiksemad rühmad käisid sealt aga väljas küttima-kalastamas. Sellised retked võisid kesta üsna kaua ning nende ajal elati sessoonsetes asulates.
keelest suhtlemisvahendi kõrval ja mõtlemisvahendi. Kuna keel on kõige tähtsam märgisüsteem, mid inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil
hinnatakse tänapäeval (alates juba saksa filosoofist Kantist) Koopaiidolid kujutavad endast inimeste isiklikke eksimusi. Lisaks olulisemaks kui Baconi ajal. Nimelt eeldab isegi lähteandmete eksimustele, mis on omased inimsoole tervikuna, on igaühel veel otsimine ja leidmine mõistuse aktiivsust. Kõigepealt peab olema oma koobas, mis nõrgendab ja moonutab valgust. See tuleneb kas mingi idee või oletus selle kohta, milliseid andmeid ja kust üldse igaühe erilistest sünnipärastest omadustest või kasvatusest ja tuleb otsima hakata. Soti filosoof Hume seadis aga kahtluse alla, kas induktiivsete meetodite alusel üldse saab mingeid kindlaid järeldusi 6 teha. , a. , 2- a. 2. a,
lõigu [a, b] otspunktis või vahemikus (a, b). Oletame kõigepealt, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b. Siis on f(x) väärtus ühes otspunktis M ja teises otspunktis m ning võrratusest M m tuleneb, et f(x) v.a.artused lõigu otspunktides on erinevad. Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni väärtused lõigu otspunktides on võrdsed (vt tingimus f(a) = f(b) teoreemi sõnastuses!). Tekib vastuolu. Järelikult ei olnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b, õige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima või vähima väärtuse) saavutama vahemikus (a, b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a, b) asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c
kui suudame end selleni arendada – omaenese teooriaid ja oletusi kritiseerides” [seals., lk. 1847]. Oma filosoofilist positsiooni nimetab ta kriitiliseks ratsionalismiks (mis erineb oluliselt traditsioonilisest ratsionalismist) ning annab sellele järgmise kokkuvõtva formuleeringu: “minu vastus küsimusele “Kust te teate? Millisest allikast on pärit või millele toetub teie väide? Missugused vaatlused on teid selleni viinud?” oleks: “Ma ei tea, mu väide on vaid oletus. Ärge muretsege allikate pärast, kust ta võib pärineda – võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi ma teadagi; ning päritolul või sugupuul on igal juhul vähe tegemist tõega. Ent kui teid huvitab see küsimus, mida ma oma ettevaatliku väitega lahendada püüdsin, võite mind aidata, kritiseerides mu väidet nii põhjalikult kui suudate; ning kui teil õnnestub välja mõelda viis, kuidas
saada. Teaduslik väide on vastus teaduslikele küsimustele. See on selline tõeliselt eksisteerivat (vähemalt seni teadaoleva teadmiste taustal) nähtust puudutav väide, mille õigeks või valeks tõestamine on põhimõtteliselt võimalik. Teaduslik uurimistmeetod rajaneb eelkõige tähelepanekutel ja nende põhjal tehtavatel järeldustel. Järelduste tulemuseks on hüpotees, mis on uurimisobjektiks olevaid nähtusi või nendevahelisi seoseid käsitlev oletus, mille abil nähtuse olemust seletatakse. Eri üksikjuhte käsitlevad hüpoteesid kogutakse teooriaks. Mõnikord räägitakse ka tööhüpoteesist. See rajaneb esijalgsetel tähelepanekutel ja vajab veel tõestamist. Tööhüpoteesi kasutatakse sageli justkui uurimuse küsimuseasetusena. Aineline kultuur Aineline kultuur on kõik inimeste poolt valmistatu. Iga materiaalse kultuuri objektiga seostub killuke vaimset kultuuri, ilma milleta ese poleks tekkinudki.
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
edasi. Uurimistöö algul püstitatud hüpotees, et laser tehnoloogia on küllaltki uus tehnoloogia pidas paika. Töö käigus tuli välja, et laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein. Tõsi selle teooria rakendamiseni jõuti pea 50 aastat hiljem, kui lõpuks suudeti valmis teha esimene töötav laser, mille autorik oli Maiman ja valmis see 1960 aastal. Minu teine oletus, et ei ole olemas eriti palju erinevaid laseri liike ei pidanud paika. Selle 49 aastaga mis on möödunud sellest ajast, kui esimene laser ilmavalgust nägi on teadlased leiutanud väga palju erinevaid laseri liike millest minul aimugi polnud ja igatühte neis kasutatakse erinevaks otstarbeks. 20 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Kalender 1999, 1998, 2. KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, 3
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
senistes katsetes kinnitust leidnud faktidest looduse kohta ja enamasti püüab antud loodusnähtuse kirjeldamisel rakendada mingit uut matemaatilist mudelit. Päris uus teooria tugineb mingile seni mitte kasutatud lähte-eeldusele ehk postulaadile. Kokkuvõte, Ülesanne • Vaatlus- Vaatluseks nimetatakse meelelise info kogumist loodusobjekti omaduste kohta objekti mõjutamata, protsessidesse sekkumata. • Hüpotees- Hüpotees on katselist kontrollimist vajav teaduslikult põhjendatud oletus. • Katse ehk eksperiment- Katse ehk eksperiment on looduse objekti eesmärgipärane mõjutamine või uuritava loodusnähtuse kunstlik esilekutsumine kontrollitavates tingimustes. • Milliseid katsetulemusi loetakse piisavalt tõesteks, et neile rajada uusi teooriaid? Füüsikalised suurused ja mõõtmine • Füüsikalise objekti mingi omaduse sellist kirjeldust, mida saab väljendada arvuliselt, nimetatakse füüsikaliseks suuruseks.
· Viiruste taksonitele omistatakse ladinakeelsed nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu -virales, sugukondade nimed lõpu -viridae, ja perekonnad lõpu virus · Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist) ning nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40) · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja arenenud järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". · Tõendid nende teooriate kinnituseks seni puuduvad. Viiruste levik: · Viirused on looduses laialt levinud ja nad on äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid: reguleerivad bakterite populatsiooni mõjutavad paljude taimede levikut
kogemuse ja välise reaalsuse vastastikust mõju. Selline lähenemine põhineb kolmel eeldusel: Esiteks, humanistlikud terapeudid ei vaatle klienti vaimselt haigena vaid pigem inimesena, kes on kokku põrkunud spetsiifiliste probleemidega oma pingutustel tulla toime sisemiste füüsiliste või keskkonna poolt põhjustatud konfliktidega. Ravi peab olema suunatud tugevale tahtele elada ja leida tähendus ja identiteet nii loomingulises elustiilis kui võimalik. Teine oletus eeldab, et võimetus saada edukalt hakkama elumuutustega või võimetus leida rahuldavaid lahendusi eneseteadvustamisel, tähenduse leidmisel ja idenditeedi tajumisele, on väga levinud nähtused, mis inimestega erinevatel eluetappidel rohkemal või vähesemal määral kaasas käivad. Niinimetatud idenditeedikriisid ei ole ühekordsed nähtused ajal, mil noorukid lähenevad täiskasvuikka; idenditeedikriisid võivad esineda igas eluetapis, kus on nõutav üleminek uuele eluviisile
Oma eesmärkide saavutamiseks pidin tutvuma materjaliga, milleks osutus suuresti AS Eesti Energia Energiasäästu portaal. Samas pidin ka läbi viima uurimusliku osa tarbeks vaatluse, milles jälgisin välistemperatuuri muutusi ja küttekulu kasvu või langust vastavalt sellele. Oma vaatluse tarbeks kogusin 3 nädala ehk 21 päeva andmed. Oma tööga soovisin kontrollida ka erinevaid hüpoteese. Üheks hüpoteesiks oli oletus, et küttekulu jääb teatud negatiivsel temperatuuril konstantseks. Töö uurimuslikus osas ma seda ka kontrollisin. 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad Ahju [LISA 1; Pilt 1], kamina [LISA 1; Pilt 2] või pliidiga [LISA 1; Pilt 3] saab kütta elu-, töö- või muid ruume ning sealjuures ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitluse...
( näit: I = U / R ); • võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. • Milline on teaduse meetod? Uurimisviis, kus varasematele teadmistele tuginedes leitakse uus probleem. Probleemile vastuse leidmiseks püstitatakse teaduslik oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. • Milline on täppisteaduslik meetod? • See on teaduse meetod, mis kasutab: • idealiseeritud objekte; • võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; • maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; • ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt; • idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . • Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus
pneumoonia, enurees, neurodermiit, maohaavad. (Verny, T.; Zakharov, A.; Share, I., 1996; Sonne, J., 1996; Brekham, G. 2002). Lapse domineerivad emotsionaalsed seisundid võivad olla tingitud tema sünnieelsest kogemusest (või prenataalsest emotsionaalsest õppest). Sokolova, O. (2000). (Ühe või teise emotsionaalse reaktsiooni tekke eelistuse määrab sünnieelne kogemus. See sünnieelne kogemus kujutab endast ema emotsionaalsete seisundite taasesitust lapse ajus. Siit tulenes oletus, et ema emotsionaalsed seisundid raseduse ajal kanduvad üle lapsele ja nad võivad muutuda lapse juures domineerivateks põrast tema sündi.) Domineerivad emotsionaalsed seisundid, mis määravad subjekti tegevuse suunitluse, tema koostöö teistega, reageeringud takistustele jms. võivad olla tingitud lapse sünnieelsest kogemusest või, teiste sõnadega, prenataalsest emotsionaalsest õppest. (Emerson, W. 1996). Traumaatiline sünnitus määrab paljuski iseloomu ja eluviisi
- Mõõdik on usaldusväärne vaid niisugusel juhul, kui täpselt sama asja mõõtes saadakse kahel korral sama mõõtmistulemus – korduvtestimise usaldusväärsus - Korduvtestimise usaldusväärsuse leidmiseks peavad testi täitjad tegema testi kahel korral võimalikult väikese ajalise vahega. - Sisereliaablus - Mitmed andetöötluse tarkvarad (nt SPSS/PASW, Statistica) sisaldavad statistilist protseduuri, mida nimetatakse split-half reliability. Mõistlik oletus on see, et usaldusväärne mõõdik annab juhuslikult poolitatud alavalimitel ühesuguse tulemuse - Cronbachi alfa – sisereliaabluse indeks – iseloomustab testi küsimuste või ülesannete kooskõla - Mõõtmisvea parandus - Usaldusväärsuse peamiseks ülesandeks on anda pilt selle kohta, milline osa saadud tulemustest võiks olla tingitud mõõdetavast suurusest ja milline osa mõõtmisveast. - Valiidsus
kiiruste puhul (mis on võrreldavad valguse kiirusega) ja samuti ei kehti nad üliväikeste osakeste (kvantosakeste) liikumisel. B. Newtoni seadustes räägitakse liikumisest. See eeldab, et on olemas kokkulepe selle kohta, kuidas määratakse punkti asukoht ja kirjeldatakse liikumist. Siin tuleb möödapääsmatult kasutada mingit koordinaatteljestikku. Kas võib aga öelda, et igasuguses, täiesti suvaliselt valitud teljestikus jäävad Newtoni seadused kehtima? See oleks liiga julge oletus. Neid raskusi, mis on seotud koordinaatteljestiku valikuga, mõistis juba Newton. Seepärast ta ütles, et tema seadused kehtivad "absoluutses ruumis". "Absoluutse ruumi" kohta ütles Newton, et "see on selline ruum, millel ei ole midagi ühist kõige sellega, mis on väljaspool teda". On kerge mõista, et selline mõiste on täiesti viljatu, sellist objekti ei ole ju võimalik kujutledagi. Newton tahtis lihtsalt öelda, et need seadused kehtivad absoluutselt liikumatus teljestikus
( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. Reemo Voltri · Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile teaduse meetodile, mille aluseks on katse. · Milline on teaduse meetod? Uurimisviis, kus varasematele teadmistele tuginedes leitakse uus probleem. Probleemile vastuse leidmiseks püstitatakse teaduslik oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. Reemo Voltri · Milline on täppisteaduslik meetod? · See on teaduse meetod, mis kasutab: · idealiseeritud objekte; · võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; · maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; · ühetähenduslikku keelt füüsika keelt; · idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist .
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust.....................
Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas Pürenee (Ibeeria) poolsaar (baski keel või olla ibeeride keele järeltulija) 6. - 4. saj. "keltibeerid" (keldid segunesid ibeeridega) Pürenee mägistes piirkondades elab siiani üks rahvas, kes pole kellegagi suguluses. Need on baskid. Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel. Germaanlased Oderi, Reini, Elbe, Visla jõe orud, Põhja ja Balti mere rannik, Lõuna-Skandinaavias kujunesid välja III - II at. e. Kr. idagermaanlased (Oderi ja Visla vahel: goodid, burgundid, gepiidid, vandaalid jt.) läänegermaanlasteks (Oderist läänepool: teutoonid, kimbrid, langobardid, bataavid, anglid, friisid, katid, sueebid, markomannid jt.). Traaklased, illüürlased- indoeuroopa rahvad
Igaühele meeldib pidada ennast heaks inimesetundjaks ja mõelda: ,,Ma teadsin esimesest hetkest, et ta on ..". Nad otsivad teavet, mis kinnitaks nende esmamuljet, ega otsi või lausa eiravad sellist käitumist, mis sellega ei klapi. (nt. kui seesama noormees järgmisel kohtumisel on hajevil v. eemaltõmbunud ega soovi suhelda ei pea me seda mitte tema isikuomaduseks vaid mingist olukorrast tingituks). Sagedasemad filtreerimisvead, mida esmamulje loomisel tehakse: · ,,aupaiste" - oletus, et ühe positiivse omadusega inimesel on veel terve hulk positiivseid omadusi, mida tal aga üldse ei pruugi olla (nt. arvad, et rõõmsameelne inimene on ühtlasi tark, armastusväärne ja edukas, kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest) · ,,sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt. eeldad, et kui kaastudeng on sageli rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk)
nulliga, siis on keha tasakaalus. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Teadus on uute, tunnetuslikult oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Tõe kriteeriumiks teaduses on eksperiment. Teaduse meetod on kindel viis probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamiseks püstitatakse eelnevale teadmisele tuginev hüpotees ehk oletus võimaliku lahenduse kohta. Hüpoteesi õigsust kontrollitakse katse, arvutuse, arutelu või muu sellisega. arutlus, arvutus vms. Sellele järgneb järeldus, kas hüpotees oli õige või mitte. Korduvalt kinnitust leidnud hüpoteese nimetatakse seadusteks. Teadvus on inimesele omane võime üldistada kogemusi ja kasutada neid nähtuste ennustamisel. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l ühik 1 m.
otsuseid, millel on püsivad tagajärjed. Juhtiv alaealiste psühhopaatia mõtestamine rõhutab kalke ja tundetuid omadusi ning ka kriminaalset ning antisotsiaalset käitumist. Selle järgi on psühhopaadist nooruk isik, kellel on käitumishäire koos kalkide ja tundetute omadustega. Teise vaatenurga alt on alaealiste psühhopaatia ülesehitus sama, mis täiskasvanute psühhopaatial. See uskumus tuleneb peamiselt erinevatest mõõdetest. Nende mõõdete juhtiv oletus on see, et psühhopaatia esineb laialdaselt samades omadustes vaatamata, kas isik on 11-aastane või 33-aastane. Psühhopaatia mõõdetel esineb üldiselt kõrget vaenulikkust ja vähest alalhoidlikkust nii täiskasvanutes kui ka puberteediealistes. Mõlemas on ka kriminaalne ja vägivaldne käitumine ühtlaselt ennustatav. See-eest esineb nende mõõtmiste põhjal laste seas ängistuse, depressiooni ja muude selliste omaduste vahel parem korrelatsioon kui täiskasvanute seas
Füüsika ülesandeks on anda füüsikalistest nähtustest täpne kirjeldus ja seaduspärasused, millele need alluvad. Füüsika ülesandest tulenevad tema meetodid. 1. Vaatlus meetod, märgitakse üles kõik arv näited ilma nähtuse käiku mõjutamata ja tulemused esitatakse kas graafikutena või tabelitena. 2. Katse on nähtuse kuntslik esiletoomine kasutades vajalikku aparatuuri ja omades kindlat eesmärki. Nähtuste seletamiseks luuakse hüpotees ehk oletus. Tema kontrollimiseks korraldatakse katsed ja hüpotees, mida kinnitav katse on juba teaduslik tõde, mis esitleb looduses esinevaid seaduspärasusi (paratamatuid) seadused, mida pole võimalik muuta. Mitu omavahel seotud seadust moodustavad teaduslikku teooria. Ruum, aeg, mateeria. Maailm on lihtne tervik, mille moodustab arvutu hulk omavahel seotuid esemeid ja sündmusi. Ühed sündmused võivad olla teiste sündmuste põhjustajaks
Merkuril või Plutol. On tähele pandud, et kaksiktähtede teede keskmine ekstsentrisus kasvab komponentide kaugusega ehk orbiidi keskmise läbimõõduga (suure teljega), millega on seletatav ka spektroskoobiliste ja visuaalsete kaksiktähtede orbiitide erinevus: esimeste orbiidid on umbes sada korda väiksema läbimõõduga ning on vastavalt ka väiksema ekstsentrisusega. Ekstsentrisuse kasvu orbiidi läbimõõduga on katsutud ühte viia kaksiktähtede arenemislooga. Näiteks on tehtud oletus, et siin on tegemist tõusu-mõõna mõjuga; komponentide kiire pöörlemise puhul ümber oma telje mõjutavad nad üksteist nii, et kasvab nende keskmine kaugus ning samal ajas kasvab ka orbiidi ekstsentrisus; selle teooria vaatepunktilt tekivad kaksiktähed üheainsa kiirelt pöörleva algkeha jagunemisest pooleks; selle järele eemalduvad aja jooksul need kehad üksteisest tõusu-mõõna jõu mõjul, ning vanemad,
vastutust mõjutavad asjaolud). Et kuritegu on kohtueelse uurimise ajaks minevikus sündmus, ei saa menetleja asjaolusid tajuda vahetult, see on võimalik ainult tõendite vahendusel tõendamise kaudu, tõendamiseseme kohta andmete kogumisel. Kuna kogutud andmed on esialgu puudulikud ja lünklikud, saab tõendamiseseme kohta teha üksnes mitmesuguseid oletusi. Üleminek oletustelt tõestele järeldustele toimub tunnetusprotsessis hüpoteeside kaudu. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne asjaolu või nähtuse selgitamiseks ning neis vajab kontrollimise ja tõenduseseme faktide varal. Kriminaalmenetlust nimetatakse hüpoteesi versiooniks. Kriminalistikamenetluse menetleja - uurija, juurdleja või kohtu poolt püstitatud versioone nimetatakse menetlusversioonideks. Veel eristatakse kriminaalmenetluses jälitus- ja ekspertiisis versioone, samuti süüdistus- ja kaitseversioone. VIII KOHTUBALLISTIKA 1. Kohtuballistika mõiste
Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust. Anaximandros (610-547) - Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu. Ta pidas selleks [algaineks] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad. (Kreeklaste maailmas oli kõik [muu] piiriline.) Miski piiriline ei saa olla igavene ega lõputu, seega Anaximandrose oletus apeironi (piiritu) kohta enneolematu: kuna pole piire, saab olla lõputu-igavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu. Anaximenes (u. 585-525) (Anaximandrose õpilane) - temal arche piiritletud, õhk, mis on nii aine kui ka samas apeiron (piiritu). Pythagoras (580-500) - tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. See õpetus jälle midagi vahendlikku, mitte meelega tabatav.
Indo-Hiinas suurt rünnakut prantslaste väljasurumiseks maalt, ning oletuste kohaselt tühistas Prantsuse väejuhatus kõik puhkused ja maalt lahkumise load, mistõttu ei lastud siis ka Lillemaad meeste vähesuse tõttu enam minema. Oletuste kohaselt jäi esimese klassi leegionär Endel Lillemaa viimases suures lahingus, mille nimi vist oli Dien-Phien-Phu. jäljetult kadunuks. Kuid see on siiski vaid minu oletus. Järelepärimisele tema viimase väeosa numbri kaudu, ei tulnud isegi vastust. . .
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
sajandi krooniku Balthasar enamasti on see peidetud ridade vahele, kust Russowi elukäigust ning heitlikust saatusest tol tollane lugeja seda väga hästi otsida ja leida poliitilisel ja kultuurilisel murranguajastul. mõistis. Just 1970. aastad, stagnatsiooni ja üha Loole lisab pinget ajaloolaselt Paul Johansenilt tugevneva venestamise ajajärk, olidki sellise laenatud oletus, et Russow oli rahvuselt mõistukõne hiilgeajad, mis ühest küljest eestlane. Romaan “Keisri hull” (1978) viib lugeja tähendas tekstide eriti luule mitmekihilisust 19. sajandi algusse, kuid tõstatuv probleem ja nii mõnigi kord erilist kujundlikku peenust, vaimselt vaba isiksuse vastuhakk despootiale,
nähtuse olulisi momente MAJANDUSTEOORIA: majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem ANALÜÜSI KEELED: 1) VERBAALNE 2) GRAAFILINE 3) MATEMAATILINE TEADUSLIK MEETOD: I samm: VÕTMEMUUTUJATE kindlaksmääramine ja defineerimine II samm: OLETUSTE tegemine: 1) ceteris paribuse eeldus 2) käitumislikud oletused III samm: HÜPOTEESI või PROGNOOSI formuleerimine HÜPOTEES: teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta PROGNOOS: teadusliku ettenägemise eri vorm IV samm: mudeli paikapidavuse kontroll ANALÜÜS: 1) POSITIVISTLIK: olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüs 2) NORMATIIVNE: otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. ANALÜÜSI VEAD: 1) VALE PÕHJUSE VIGA: arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes
objekti mõisteti. Kuidas seletada kodeerimisest tulenevaid erinevusi? Miks mõned kodeerimise viisid on paremad kui teised? Hea oleks leida üks või isegi paar sellist tegurit või protsessi, mis määravad ära erinevate kodeerimisviiside edukuse. Mõnede uurijate arvates on üks oluline tegur see, millisel määral puudub kodeerimine materjali tähendust. Hüpoteesi kohaselt määrab kodeerimise efektiivsuse mõttekate seoste arv, mida õnnestub luua meeldejäetava materjali osade vahel. See oletus lubaks mõista nii subjektiivse kui ka objektiivse organiseerituse hõlbustavat mõju meeldejätmisele. See, kui hästi inimene suudab midagi omandada, sõltub suuresti sellest, mida inimene selle kohta juba teab. Mingi teksti, näiteks teadusliku teksti mõistmise tase võib olla erinev, sõltuvalt sellest, kui tuttav on lugeja sellega, millest kirjutatakse. Lugeja teab kahtlematta, et huvitavad asjad jäävad paremini meelde, ning laboratoorsed uuringud kinnitavad seda osa inimese teadmisest
Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ja paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja käsitlevad neid muljeid erinevalt. Vasakukäelised on tundelisemad ja intuitiivsemad, neile on omane sümbolitest arusaamine ning fantaasia ja kujutlusvõime. (Tallinna Ülikool, 2015) 1.1 Vasakukäelisuse põhjus ning tüübid On palju oletusi vasakukäelisuse suhtes, kuid täpse vastuseni pole siiani jõutud. Üks oletus on see, et vasakukäelisi on kahte tüüpi: a) pealesunnitud vasakukäelisus tähendab, et tegelikult pidi lapsest saama paremakäeline, kuid mingi kahjustuse tõttu vasakus ajupoolkeras toimus vahetus teise poolkera vastu. Paljudel juhtudel on sellistel inimestel ka muid probleeme, nende hulgas arengupeetus; b) loomulik vasakukäelisus tekkimispõhjused ei ole kindlad. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015)
saavutamisele ehk tulevikule ja selle planeerimisele ning pingutavad selle nimel, et eesmärkidele jõudmisel saavutatut nautida kunagi tulevikus · Teistel hetkedel püüavad samad inimesed nautida käesolevat hetke ja "viibida" selles hetkes nii kaua kui võimalik. Tulevikueesmärke nimetab Apter lõppeesmärkideks ja praegusele orienteerituid hetke-eesmärkideks · Apteri teooria keskmeks on oletus, et lõppeesmärkide ja hetke-eesmärkide vahel ümberlülitusi tehes võib aktivatsiooniga seotud emotsioon samuti ümber lülituda · Sel juhul saabub rahuldus mitte aktivatsiooni kõrgest või madalast nivoost, vaid käesolevale eesmärgile kohasest aktivatsioonist. · Saavutussituatsioonis võib madal aktivatsioonitase olla meeldiv ja vastav seisund oleks lõdvestus. Naudingute otsimise sisuatsioonis oleks meil sama madala aktivatsioonitaseme korral aga tegemist igavusega
(tuntud ka operatsionaliseerimisena); · probleemi hindamine- probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja hindamine). Probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt: · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; 1 2 · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega; · hüpotees peab olema kontrollitav, hea üldistusvõimega ja samas võimalikult lihtne.
VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS, BILANSIMAHT EI MUUTU Andres Laar 2008 2007 BILANSS Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega 2 korda, bilanss õiget seisu mitte kunagi, bilanss on oletus! SEDA TA JUST ONGI JA PEABKI OLEMA! Andres Laar 2008 2007 BILANSI STUKTUURI NÄITAJAD Kapitali struktuur: kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. võõrkapitali osatähtsus või vastupidine suhe omakapital/ passivad = omakapitali osakaal Eraldi tuleks analüüsida võõrkapitali struktuuri, näiteks, milline on
Uurimistöö sisaldab uurimusliku protsessi konkreetset tulemus- kirjalikku aruanne sellest, mida õpilane uuris, kuidas ta uuris ning millised on järeldused ja tulemused, milleni õpilane töö käigus jõudis. PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. HÜPOTEES oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja 4 põhjendatav. Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. (Näiteks väidab õpilane, et TJG gümnasistidest ei söö hommikust vähemalt pooled. Selleks, et hüpotees leiaks kinnitust või lükatakse ümber, tulebki läbi viia uurimus
täidetud iga c(a,b) korral. Kui Mm võib funktsioon oma absoluutse ekstreemumi saavutada kas lõigu [a,b] otspunktis või vahemikus (a,b). Oletame, et mõlemad ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b. Siis on f(x) väärtus ühes otspunktis M ja teises m ning võrratusest Mm tuleneb, et f(x) väärtused lõigu otspunktides on erinevad, kuid me eeldasime, et funktsiooni väärtused lõigu otspunktides on võrdsed. Järelikult polnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b, õige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest saavutama vahemikus (a,b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c. Saame f(c)=0. Teoreem on tõestatud Rolle'i teoreemi geomeetriline sisu
3-3-1-77-04: Haldusorgan on kaalutlusõiguse raames kohustatud otsustama eesmärgipäraselt ja mõõdukalt. Seetõttu on haldusorgan kohustatud veenma adressaate, teisi menetlusosalisi ja kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse õigsuses (p 13). Eeskätt haldusorgan peab tõendama, et ka kaalutlusvea puudumise korral oleksid isiku jaoks kaasnenud sama koormavad tagajärjed (p 16). Kui haldusorgan ei ole seda tõendanud või seda ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, ei anna pelgalt oletus kahju tekkimise võimalikkuse kohta alust kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks (p 18). Haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole iseenesest üldjuhul põhjuslikus seoses kahjuga (p 12). Kas kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele ning sellisel juhul on tõendamiskoormus haldusorganil? Jah. 16
Need "hetkvõtted" aitavad meil väljasegitada seda, mis toimus inimestega, kui nad osalevad kindlal spordialal. On vähe uuringuid sellekohta, mis tõestaksid, et spordis osalemine on kasulik ja usaldusväärne iseloomu kujundaja. Teadlased viitavad tihti vastuoludele, mis on leitud mitmetes sotsialiseerumise uuringutes, mida kirjeldatakse kolme puuduliku oletusega (McCormack ja Chalip, 1988): · Puudulik oletus 1: Kõik spordialad, eriti organiseeritud ja võistlussport, on seotud tugeva iseloomu kujundamisega kõikidel atleetidel; · Puudulik oletus 2: Atleetide passiivse iseloomu kujunemine ei ole enamasti sünnipärane vaid sõltub spordikogemustest; · Puudulik oletus 3: Iseloomu kujundamine spordis on väga unikaalne ja need, kes spordis ei osale, jäävad ilma spordiga seotud kogemustest.
Majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisis üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Muutujad on selline uuritav suurus, mida saab defineerida ja mõõta. 3 Hüpotees on teaduslik, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse, muutujate seoste kohta; mudelist tuletatud tingimuslik (kui...siis...) väide. Põhjuslik e kasuaalne seos, väljendatakse seosena C viib E-le: C=>E (C - ld. causalis < causa põhjuslik, põhjus), ( E ld. effectus tagajärg, mõju. Efekt, toime) Majandusteooria on majandustegelikkuse ühe või teise osa kohta omandatud üldistatud teadmiste süsteem, abstraktsioonide kogum, mis kirjeldab,
momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine. 2) Oletuste tegemine a) ceteris paribuse eeldus b) käitumuslikud oletused 3) Hüpoteesi või prognoosi formuleerimine (hüpotees teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm kohta; prognoos teadusliku ettenägemise eri vorm) 4) Mudeli paikapidavuse kontroll Analüüs jaguneb: 1) positivistlik olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüs 2) normatiivne otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on Võimalikud analüüsi vead: 1) Vale põhjuse viga arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes
• klienditeeninduse jaoks? • tuluallikate jaoks? • … Nt võimalikud ressursid: füüsilised; intellektuaalsed (bränd, patent, autoriõigus, andmed); inimesed; finantsvahendid … 4. Äriidee defineerimine ja analüüs. Defineerida selgelt äriidee: toode/teenus arvestades ka Teie soovi, millega tahaksite tegeleda: o Miks see on hea idee? o Millisele oletusele see arvamus tugineb? o Kas võite tõestada, et see oletus on õige? o Loetlege 5 põhjust, miks see idee võiks sobida ja 5 põhjust, miks ei peaks sobima? o Kuhu/kuidas ta sobib tulevikus? Vajadusel idee otsimise protsessi korrata Seejärel katsetada, kuidas Teie äriideed turul rakendada, e. viia läbi turu-uuring 5 Näide: äriidee analüüs. Telekanali äriidee: Eestikeelsele elanikkonnale
kas lõigu [a,b] otspunktis või vahemikus (a,b). Oletame kõigepealt, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b. Siis on f(x) väärtus ühes otspunktis M ja teises otspunktis m ning võrratusest M m tuleneb, et f(x) väärtused lõigu otspunktides on erinevad. Kuid me ju eeldasime, et funktsiooni väärtused lõigu otspunktides on võrdsed (vt tingimus f(a) = f(b) teoreemi sõnastuses!). Tekib vastuolu. Järelikult ei olnud oletus, et mõlemad absoluutsed ekstreemumid saavutatakse lõigu ots- punktides a ja b, ˜oige. Funktsioon f(x) peab vähemalt ühe oma absoluutsetest ekstreemumitest (kas suurima või vähima väärtuse) saavutama vahemikus (a,b) asuvas punktis. Tähistame selle punkti c-ga. Kuna vahemikus (a,b) asuv absoluutne ekstreemum on ühtlasi ka lokaalne ekstreemum, omab funktsioon f lokaalset ekstreemumit punktis c. Peale selle on f teoreemi eelduste põhjal diferentseeruv punktis c
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid pikemad ja sagedasemad. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina. 10. Motiivid ja vajadused 10.1. Mis on motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse
2.5 REKLAAM JA HOIAKUTE MUUTUMINE. Hoiakute muutumise uuringud ei pea ilmtingimata tegelema eelarvamuste vähendamise või inimeste sotsiaalsete hoiakute kohandamisega. Suur osa uurimustest on pühendatud veenmisprotsessile. ( Hayes 2002:101) Veenmisprotsessil on meeletu jõud. Kui on oskustega veenja, siis on võimalik hea reklaami ja veenmisoskusega võimalik müüa inimestele täiesti mõtetuid asju. Paljud uurijad on kasutanud tõhusaks suhtlemiseks veenmise mudeleid. Selle idee taga on oletus, et kui infot teistele piisavalt selgelt edastada, on tulemuseks hoiaku muutus. Petty ja Caccioppo(1979) väitsid, et seda tüüpi hoiaku muutus võib toimuda üht teed pidi kahest võimalikust. Keskse töötlustee tüüpi veenmine toimib siis, kui inimene teadet tähele paneb ja sellele keskendub. Aga hoiaku muutumine võib toimuda ka perifeerse töötlustee tüüpi veenmise kaudu, mis võib aset leida isegi siis, kui inimesed teadet eriti ei märka(miller jt,1979). ( Hayes 2002:102)
täielik takistus. 107. Semantika metakeele rakendamine tähenduse seletamine Loomulik semantiline metakeel ehk NSM (Natural Semantic Metalanguage) on semantilise komponentanalüüsiga umbes samal ajal tekkinud leksikaalse dekompositsiooni meetod, mille alusepanijaks on poola lingvist Andrzej Boguslawski ja hilisem tuntuim edasiarendaja samuti poola päritolu, kuid tänapäeval Austraalias elav ja töötav Anna Wierzbicka (nt 1996). NSMi aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks. Semantiline kirjeldus NSMi abil seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive, st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida. Meetod ei kasuta mingeid lisasümboleid ega eritermineid, ümbersõnastus on loomuliku keele lause,
o Miks peaks klient ostma just Teilt? 6 6. Äriidee defineerimine ja analüüs (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Defineerida selgelt äriidee: toode/teenus arvestades ka Teie soovi, millega tahaksite tegeleda: o Miks see on hea idee? o Millisele oletusele see arvamus tugineb? o Kas võite tõestada, et see oletus on õige? o Loetlege 5 põhjust, miks see idee võiks sobida ja 5 põhjust, miks ei peaks sobima? o Kuhu/kuidas ta sobib tulevikus? · Vajadusel idee otsimise protsessi korrata · Seejärel katsetada, kuidas Teie äriideed turul rakendada, e. viia läbi turu-uuring · Näide: äriidee analüüs. Telekanali äriidee: Eestikeelsele elanikkonnale meelelahutusvõimaluste pakkumine televisiooniprogrammide loomise ja edastamise kaudu Eestis · Kellele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
