ratsionaalsetele ja autonoomsetele toimijatele. · Teised võivad aidata täita meie eesmärke, kuid ei ole pelgalt vahendiks, vaid neid tuleb ka seejuures kohelda kui eesmärke iseendas, austusega. Inimväärikus · Olles ratsionaalne ja autonoomne (ise endale seadusi andev), on inimesel väärikus. · Moraaliseadus on mõistuse seadus, ratsionaalne olend kehastab seda. · Inimesi tuleb kohelda kui eesmärke, kui vabasid ja autonoomseid olendeid. Eetika alused, 8. loeng:VOORUSEETIKA Vooruseetika e areetiline eetika · Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu aluseks on eelkõige inimese iseloom, mitte tegu (deont. eetika) ega selle tagajärjed (teleol. Eetika). · Milline inimene on hea? Milliseid iseloomujooni oleks hea endas arendada? · Aret kr. k loomutäius, voorus · Head iseloomuomadused voorused; halvad pahed. Vooruseetika olemus
7) Sürrealismi põhimõtted sõnastas prantsuse kirjanik Andre Breton . 8) Sürrealistid püüdsid lammutada kapitalistlikku ühiskonda. 9) Sürrealistid püüdsid väljendada inimese mõistlikkust, et vabastada teda mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. 10) Kuulsaim sürrealismi esindaja kunstis on Salvador Dali (1904-1989). 11) Tema maalidel korduvad lemmikmotiivid: pannkoogitaolised kellas, leegitsevad kaelkirjakud ja ämblikujalgadega elevandid. 12) Kummalisi olendeid kujutas prantslane Yves Tanguy . 13) Fantaasia- ja värviküllased, laste joonistusi meenutavad on hispaanlase (täpsemalt katalaani) Joan Miro tööd. 14) Sürrealism skulptuuris ilmneb näiteks Alberto Giacometti loomingus. II Vali õpikust lehekülgedelt 83-89 üks kunstnik Miro, Dali või Magritte`i maal ja kirjuta, mis mõtteid see Sinus tekitab! Salvador Dali maal ,,Mälestuse püsivus". Mulle meeldib see maal, kuna sellel maalil on kujutatud mälestuse püsivust. Kõige
43. Unefaasid. a) Vaikne rahulik uni; 80-85% uneajast. b) Akiivne REM-uni Imetajatel ja lindudel unel kaks tüüpi: kiired silmaliigutused rapid eye movement (REM) ja mitte kiired silmaliigutused non-rapid eye movement (NREM or non-REM) sleep. Mõlemat tüüpi iseloomustavad füsioloogilised, neuroloogilised ja psühholoogilised tunnused. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine Tunnetus on ülevaate keskne osa. Kategoriseerimine on protsess, mille käigus erinevaid olendeid koheldakse samaväärselt. (Medin & Aguilar, 1999) 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Represeteeritakse nt piltidega, valimisreklaame. Misjuhul on pilt sümboliks. 46. Taju sõltuvus isiksusest Teadmistest Väärtustest Tõeks pidamisest Vajadustest hoiakutest 47
9) Otsest vastet pole, aga sugulasrahvastelt küünlakultused (Venemaal küünlade põletamine kogukonnas), Vändra ja Edela-Eesti tõnnikultus on võrreldav, Soomes lastemäng lapsed hüppavad üle aia seos vereliistuga. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Lastele räägiti hirmujutte hirmutusolenditest kõige rohkem kasvatuslikel eesmärkidel ning lugudes esines reaalelulisi, mütoloogilisi ja fiktsionaalseid olendeid. Fiktiivsed hirmutusolendid on fiktsioonist tuntud, kuid ei edasta rahvausundilist informatsiooni. Lastemütoloogia tekib, kui usundiline mailmapilt teiseneb ning sisaldab jäänukeid vanemast mütoloogiast. (kemmerguvana, lakavana,
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Ta murdis redelilt kukkudes vasaku käe kahest kohast. Kuna rästiku magasid, ei kuulnud tema appihüüdeid ega sisinaid keegi. Õnneks jätkus liha, aga laip hakkas mädanema ja mürgitas keldri õhku. L kaotas teadvuse ja arvas, et sureb. See hais jäi aga eluajaks talle ninna. Lõpuks kuulis tema sisinat unest ärganud ussikuningas ja rästikud kangutasid luugi lahti. 15.peatükk Mets tungib peale, aga külarahvas kardab metsa, sest seal elavat igasugu olendeid. L oli viimane mees peres. Salme kohtus jälle karuga ja ema oli kuri. Salme ütles, et tal polegi peale Mõmmi kellegagi abielluda, ja ema pidi sellega leppima. Ema käis karu koopas ja Mõmmi hakkas talle väga meeldima. Karud olid himurad loomad ja Tambet ei sallinud neid, kuna karud on ka rumalad ega käi hiies. Mõmmi hakkas endale uusi pruute vaatama ja Salme oli armukade. Karu tiirles ka Hiie ümber, aga too ei teinud temast välja. Karu käis ka külaserval,
küllaltki tihti ka noor neiu, harvemini noormees. Kuju olenes haldja liigist. Liigitumine toimub haldjate elupaiga, kaitsmise või hoolitsemise objekti järgi: inimese-, maja-, kiriku, õue-, metsa-, rahaaugu-, maa-, vee-, laeva-, tuule-, mäe-, kivi-, udu-, jne haldjad. 6 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud Nagu juba mainitud, ei nimetatud neid olendeid siiski alati ainult haldjaiks - see nimetus on tulnud hiljem ja sama nimetuse alla on paigutatud lisaks Lõuna-Eesti emadele ja isadele ka näiteks maa-alused ehk härjapõlvlased, kratid ehk tulihännad, pakane, metsik ning näkid (Eisen 1995:56-87). Härjapõlvlaste liigitumine haldjate alla on tekitanud kahepidiseid arvamusi. Kui “Väike deemonite ja vaimolendite leksikon” nõustub sellega, öeldes, et pimedusehaldjad elavad
olulisim infoallikas. Esimesed osad on pärist 5. sajandist ning kogu pärimusest on säilinud vaid 15%. Varaseim säilinud käsikiri on pärit aastast 1323. Avesta vanim osa eksisteerib kahes keeles, mida nimetatakse avesta keelteks: kaatade keel ja nooremavesta keel. Jaguneb osadeks: Gathad/hümnid kuulub Yasna korpusesse - paljastavad Zaratustra raske elu Noorem Avesta Yast kiiduhümnid, ülistatakse jumalikke olendeid, eepilised jutustused, jutud viimasest lahingust Vendidad/Videvdat preestrite loodud seadused kurjade vaimude vastu, maailma korrastamiseks; puhtuse kood ja laused see osa sisaldab ka Väikest Avestat, mis on katkendite kogu igapäevaseks palvuseks Zand - kommentaarid Muutused ühiskonnas, mis kaasnesid Zoroatrismi tekkega: Tsükliline maailmavaade muutus lineaarseks maailmal on lagus ja lõpp
Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks omadussõnadeks (käändumatud omadussõnad) nimetataks neid, mis esinevad ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud
anti neist osad alad, selle eest võttis ta vastu ristiusu, tekkis Normandia hertsogkond, muutusid tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Skandinaavias käis ristiusk käsikäes riikide tekkimisega, valitsejad nägid selles võimu. Pärast riikide teket ja ristiusustamist olid lihtrahvas ja ülikud vähem huvitatud ohtlikest sõjakäikudest võõrsile, samas keelas seda ka ristiusk. Nad austasid paljusid loodusnähtuseid ja objekte, nende arvate oli ka palju müütilisi olendeid, sh valküüre ehk naissõdalasi, kes korjasid sõjas langenuid ja viisid Valhallasse. Maailm oli nende jaoks kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja võitluses ragnarökis. Jumalad jagunesid kaheks: Aasideks ja vaanideks, esile tõusid kolm peajumalat, Thor (piksejumal), Odin (sõja, ja päikesejumal) ja Frej (viljakusjumal), kurjade kehastaja Loki ( hiid), ohvritalitustel toodi ka inimohvreid. Hiljemalt III sajandist on kasutusele võetud
1. Teoloogiline inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite, vaimude, hingede, jumalate tahe läbi jaguneg kolmeks: fetishism (animism, loodusobjetived, esemetel on inimest mõjutav jõud), polüteism (paljude jumalate kummardamine), monoteism (ainujumala usk) 2. Metafüüsiline inimmõistus, ühiskond, teadus ei kasuta maailma mõistmiseks enam teoloogilise olendeid, tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist
Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. C.R. Jakobson- kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist loodusesse: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema. ,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. G. Vilbaste- botaanik, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud), ajakiri Loodusvaatleja, I riiklik looduskaitse inspektor, 1927 ja 1931 trükiti tema
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
1) iseseisvad sõnad (lauseliikmena määratletavad) ja vastavad mingile sisulisele küsimusele; 2) abisõnad (pole lauseliikmed ega vasta omaette küsimusele); 1. Käändsõnad e noomenid (muutuvad käändes) 2. Pöördsõnad e verbid (muutuvad pöördes) 3. Muutumatud sõnad e partiklid (ei muutu). 6. Käändsõnad (nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna). Nimisõna - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist iseseisva sõnaga, mis võib esineda väga paljude lauseliikmete funktsioonis, põhiliselt aluse ja sihitisena. Üldnimed ja pärisnimed Omadussõna – Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga
kultuuri esemete- sünnist. Paljud müüditeemad osutavad ürgsele , eelkristlikule kultuurile. 2. samaanirunode kangelased on vägevad teadjad ning loitsijad ja neis kirjeldatakse samaani teekonda Toonelasse. ainestikku raske dateerida. 3. seiklusrunode aineks on kosja- ja röövretked või põgenemine meretagusele maale. puuduvad peaaegu täiesti eestlaste ja nende idapoolsete naabrite vadjalaste traditsiooonis. 4. Fantastilistes runodes kujutatakse muinasjutulisi olendeid, imepäraseid loomi ja lapsi. ainestikku on soovitatud dateerida paganliku ja kristliku ajastu vahetumisega. 5. legendirunodes käsitletakse eksootilist Piibli maailma ja pühakute elu, muutes need soomepärasteks ja talupoeglikeks ilminguteks. 6. Ballaadides ja lüroeepikas keskendutakse sugupoolte ja pereliikmete pingelistele suhetele. Legendid, ballaadid ja lüroeepika kajastavad juba selgesti kristlikku kultuuri. 7. ajaloolised sõnarunod kajastavad 16. kuni 18
Esitati kodus, tänaval või mujal (polnud suurejooneline teatrisündmus). 63. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana (atika) komöödia Aristophanes, Eupolis Keskmine komöödia Antiphanes, Alexis Uus komöödia Menandros, Philemon 64. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Koor (mis võis olla jagunenud kaheks) kujutas tavaliselt muid olendeid kui inimesi (linnud, konnad) või nähtusi (pilved). Näitlejate välimus enamasti: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, sõnamängud. Proloog, parodos (koor tuleb lavale), agoon (sõnasõda), parabaas, epeisodionid (tegevuse areng), eksodos. 65. Mis on kreeka komöödias parabaas? Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine
vastandusid senise kunsti maalilisusele. Aastakümneid oli paljudele eesti kunstnikele olnud eeskujuks ja vaimseks toeks Lääne avangardistlik kunst. 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate radikaalsesse Lääne kunsti oli eestlastele aga raskem ühemõttelise imetlusega suhtuda. Ühiskondlikus elus tekkinud ängistusele ja murele reageerisid kunstnikud mitmel viisil. Mõni kunstnik hakkas erksate värvidega ja tasapinnaliselt kujutama kummalisi inimesetaolisi olendeid. Osad kujutasid inimese seisundit tehiskeskkonnas süngena, tihti meeleheitlikuna. Paljud eesti kunstnikud jätkasid oma isikliku esteetilise maailma ehitamist, millisega nad ennast enamasti ühiskonna probleemidest lahutasid. Graafika oli jätkuvalt populaarne nii kunstnike kui ka public hulgas. 29) MAAILMA ARHITEKTUUR 20. SAJANDI LÕPUL Internatsionaalse stiili pärand elab edasi esiteks paljude kõrghoonete stiilina ja teiseks
Sümbol viitab referendile, kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele, keda skeemil esindab hobuse pilt. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne e kokkuleppeline. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne e meelevaldne. Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. ,,Equus" võiks eesti keeles sama hästi olla pobune, sobune, habune, uma jne. Üksteisest selgelt erinevaid asju ja olendeid, nt hobuseid, lehmi ja laudu nim normaalselt eri sõnadega. Arusaadavatel põhjustel ei oleks mõistlik, kui sõna lehm tähendaks nii ,,lehma" kui ka ,,hobust". Sündmuse ja referendi arbitaarse seose tõttu erinevad sama tähendusega sõnad eri keeltes oma vormi poolest üldiselt täiesti suvaliselt (v.a. lähisugukeeled). Erandi sellest pmt-st moodustavad onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad, nt auh-auh ja
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Nimisõnad - iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis? Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2
5.Kuidas jätkasid oma loomingut O. Maran ja K. Põllu – ühed esimesed Lääne kunsti tutvustajad sõjajärgses Eestis? O. Maran hakkas askeetliku realismi ja võtetega maalima lihtsaid esemeid. K. Põllu graafikasarjad hakkasid tegelema eestlaste esivanemate vaimumaailmaga. 6.Kirjelda Jüri Arraku värvikasutust ja lemmikmotiive. Milline alltekst oli tema maalidel? Kasutas erksaid värve ja kujutas tasapinnaliselt inimesetaoliseid olendeid. Tema maalide kaudu avaldus raevukas pilge ühiskonna aadressil. 7.Tee vahet sellistel kunstnikel nagu Toomas Vint, Aili Vint ja Tõnis Vint. Millist kunstiliiki neist igaüks viljeles, millist ainestikku eelistas? Toomas Vint viljeles maalikunsti, ta kujutas suvist sügavrohelist reaalsust, kuid mitte realistliku, vaid unenäolise mänguna. Aili Vint tegeles samuti maalikunstiga, ta maalis illusionistlikke meremaale optiliste efektidega
jahipidamisvõimalust(eriti olulised artiklid karusnahad) ja mee ja vaha kogumist. Nahka ja mett realiseeriti tihedates kaubandussuhetes naabritega. Kuna peamine elu koondus ka jõgede ja veeteede äärde oli oluline elatusallikas ka kalapüük. 6. Idaslaavlaste usund (Sergejev, Vseviov 2002, 30-34).. Slaavlaste usundit mõjutanud paljuski hõimud kellega kokku puututi nt võeti üle jumalalaid jne. Slaavlastel nagu kõigil paganatel palju jumalaid ja müstilisi olendeid nt iidsetest aegadest on pärit pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Rodi kultus. Taevast peeti kohaks kus asub paradiis. Peajumal ka taeva valitseja oli Svarog- puhus ka elu inimestesse ja valitses vihma. Tema poeg Dazdbog oli päikese, valguse ja soojuse allikas. Teine poeg Svarozits aga tulejumal. Piksejumal oli Perun lisaks ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Vürstide sõjakäikudega tema tähtsus kasvas ja peagi oli kõige olulisem jumal. Laialt levisid Peruni kujud
tõeluse ja näiluse vahekorrad paika pandud. Müüdi järgi on selge mida enamus inimesi aravad tegeliku olevat, mida arvab filosoof tegeliku olevat, kes on näinud tegelikult olevaid asju. Selle allegooria sees tuleb välja ka see, kuidas rahvamass suhtub sellesse kes on ära näinud mis on tõelisus. Päike sümboliseerib hüve ideed, looduslike asjade varjud sümboliseerivad matemaatilisi objekte, lõke koopas sümboliseerib päkest, tehislikud esemed sümboliseerivad empiirilise maailma olendeid ja esemeid, tehislike esemete varjud sümboliseerivad empiiriliste esemete kujutlusi. Koobas sümboliseerib meie olemist meie kehas. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmv vald- see maailm mida ma oma silmadega näen kui ma nad avan. Kujutlemine Mõteldava/ mõeldava vald- Maailm kus meie pilgule (vaimsele) mitte need asjad mis on mulle näha minu mõistuse silmaga. Kõik see millele saan mõelda.Mida näen mõtlemise kaudu. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
piiramatu hulk erinevaid kombinatsioone. Samal moel häälikuid kombineerides võime luua lõpmatu hulga keelelisi sümboleid ehk üksusi, millel on teadaolev, kokkuleppel põhinev tähendussisu. Tähtis on, et kõik keelekollektiivi liikmed seda kokkulepet teaksid ja peaksid sellest kinni. Enamikku keelelisi süboleid võib pidada meeleveldseks- ses mõttes, et häälikkuju ja tähenduse vahel pole vahetut seost. Osa loomuliku keele sümbolmärkidest nimetad välismaailma olendeid, esemeid või nähtusi. Kuid on ka sümboleid, mille tähendust või funktsiooni ei olegi nii lihte piltlikult selgeks teha. Mõned sümbolid väljendavad ka suhteid. Kellelist sõnumit vastu võttes on vaja ära tunda häälikud ja tähendust kandvad üksused, lisaks tuleb veel tajuda nende üksuste vahelisi suhteid, et sõnumi mõistmine üldse võimalik oleks. Kõneldes on tarvis sooritada vastavad protsessid vastupidises suunas. Keelesüsteemi ehitusest tuleneb, et keel on loov süsteem
Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere lammaste niitmine, tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat. Töökeelud Töökeelud kehtisid kogu jõuluaja kohta. Keelatud olid kärarikkad tööd (puulõhkumine, pesupesemine) ja ka igasugune naiste näputöö, nagu kudumine, ketramine, õmblemine ja isegi nõelumine, et (nagu muudegi pühade
pseudomütoloogia on eesti rahva elus, rahvuslikus liikumises mänginud suuremat osa kui mõnel teisel rahval tema ehtne ja teaduslikult tõestatav pärismütoloogia kunagi.” Faehlmann võttis Taara omaks, püüdis tõestada, et omaks oli võetud monoteism, so usundi kõrgem tase. Taara nimega seostati Tartut, pidas Tartut muiste Eesti usundi kultusekohaks. Faehlmanni muistendid olid saksakeelsed, peamiseks eesti jumalaks Vanemuine. Loomislugudes teisigi jumalikke olendeid (Koit ja Hämarik, Vanemuine tütar Juta, Ilmarise poeg Endel jt). Faehlmanni pseudokangelased omandasid aja jooksul reaalse tähenduse. Alguses ka teadlased tunnustasid pseudomütoloogiat, kuid ajapikku see muutus, nt Jakob Hurt suhtus sellesse väga ettevaatlikult. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik < Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga. Vanemuine tegeles
27. Teispoolsuse maad iiri mütoloogias. Erinevalt kristlusest ei peetud teispoolsust kuskil kaugel olevaks, vaid see asetses siinsamas meie kõrval. Sellega olid seotud ka kindlad geograafilised asukohad, näiteks paljudes legendides jõuti Sealmaailma läbi koobaste, järvepõhja või isegi jalutades läbi maagilise udu. Paljud mäed, orud ja muud taolised kohad olid seotud Sealmaailmaga. Seal usuti elavat kõiksugu imepäraseid ja hirmuäratavaid olendeid nagu deemonid, haldjad, hinged ja isegi jumalad. Näiteks muistsed iiri keldid uskusid Sealmaailma asuvat Iirimaast läänes, saartel, milleni oli võimalik purjetades jõuda. Sealmaailma kuningaks peeti Iirimaal Manannanit, kes oli ühtlasi ka merejumal. Sealmaailma pääsemine iseenesest ei olnud mingi eriline eelis hea käitumise eest vaid see oli koht kõigile, nii headele kui kurjadele inimestele. Teispoolsusi ei ole üks nagu kristlikus kombes, vaid neid on palju ja need ei ole
sümboliseerivad. (4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab?) Platon jagab koopa allegoorias olevad elemendid kahte valda. Mõtlemise valda ja nägemise kaudu ilmuv vald. Mõtledava valla alla kuuluvad Päike, mis sümboliseerib head ideed. Looduslike asjade varjud aga sümboliseerivad matemaatilisi objekte. Nägemise kaudu ilmuv valda kuuluvad lõke koopas, mis sümboliseerib Päikest. Tehislikud esemed sümboliseerivad empiirilise maailma olendeid ja esemeid. Ning tehislike esemete varjud sümboliseerivad empiiriliste esemete kujutisi. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eritab nelja teadmise astet. eikasia - kujutlen ennast teadvat. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema seda käsib. pistis - usun millessegi. Näiteks, kuna tuba on must peab seda koristama. dianoia - Oskan seostada mingi õigluse printsiibist lähtudes. Näiteks, tuba tuleb koristada kuna
Riietus sõltus vastavalt draama zanrist: tragöödias oli see pikk ja pidulik, komöödias ja saatürdraamas veider ja kohmakas. Kõiki osi mängisid mehed. Näitleja amet oli au sees, näiteks vabastati maksudest. Koor koosnes tragöödias alguses 12, Sophoklese ajast alates 15 lauljast ja kujutas tavaliselt selle maakoha elanikke, kus tegevus toimus. Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Vana-kreeka teater Tragöödia klassikalisel kujul on kindel ülesehitus: proloog etendus juhatatakse sisse (viidatakse müüdile/sündmusele; mida nägema hakkame). Parodos (sisenemine) koori saabumine lavale (1 pool ühelt, teine teiselt poolt), jääb proskeenioni juurde. Epeisodianid näitlejate dialoogid
jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee) · Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure. · Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega). · Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. · Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) · Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat.
prohvet oli jumalast väljavalitu. Avesta, 17 hümni (Gathad) Jasna Zarahustra õpetas et on kaks jumalat: 1) Ahura Mazda, keda kreekapäraselt nim. Ormuzd. Ahura Mazdal keskel sõrmus, pea habeme ja tiaaraga profiilis jumaluse kujul; kõikide olendite sõber, ei vastuta kogu maailma eest. 2)Angra Manyu Kurjuse isand/ Valede isa (Ahriman kr keeles), Ahura Mazda kaksikvend, kurjusepoolne, venna vaenlane. Maailm loodud, et võistelda... loodud inimkond, hulga taevaseid olendeid (püha surematud), pühadel surematutel nimed: ülev mõte, täiuslik tõde, pühendumus, ihaldatud võim, terviklikkus ja surematus. Kumbki pool lõi omale poolehoidjad, nii nagu head jumalad, nii ka deemonid. VI loeng 12.03.12 Pärsia jätk Avesta (Indias veedad) (Veeda teadmine veedade keeles.) Avesta vanabaktria keeles Kyrose ajal 6 eKr oli vanabaktria keel juba Pärsias surnud keel. Avesta Jasna ja Gatha (avastati Indias Pompeji lähedalt)
Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb näiteks plastmassist ja alumiiniumist, siis on ka temal vaimuseisundid. Aga siis ei saa olla vaimuseisundite tüübid samased ajuseisundite tüüpidega. Miks pooldada funktsionalismi?. Vaimuseisunditest rääkimine ei eelda teadmisi selle kohta, kuidas nad on realiseeritud. See annab psühholoogiale seletusliku autonoomia. Võime kujutleda olendeid, kes meist erinevad, kuid kellele on siiski mõttekas omistada vaimuseisundeid. Inimeste ajud on plastilised: vaimsed funktsioonid võib olla samad, ehkki ajud erinevad. Samuti võib teine ajuosa funktsiooni realiseerimise üle võtta. Ajuosad peaksid põhimõtteliselt olema asendatavad mõnest teisest materjalist osaga, mis täidab sama funktsiooni. Funktsionalismi liigid. Funktsionalistlikke vaimukäsitlusi on erinevaid: Turingi masina funktsionalism –
EKSTAAS, milles vahetult · Kreeka mõtlejad püüavad jõuda algusse. Kristlusele on vaadeldakse ürgalget. tähtsam see, mis toimub ajas ja ruumis, inimese ja Jumala · Kõige ühtsus vahelistes suhetes. · · Kuna kõiki olendeid hingestab seesama reaalsus, võiks BOETHIUS 480 - 525 inimkonda võrrelda koorijuhi ümber seisva kooriga. Kui · Boethius oli väliselt kristlane, kuid sisemiselt uusplatonist ühte lauljatest segada, on tulemuseks ebakõla ja ja stoik.
Seda võisid teada siiski ka tavainimesed, näiteks unenägude ja taevakehade kaudu. Sumeritel olid ka aastapühad, mida peeti vaid kord aastas. Neist olulisim oli uusaastapüha, mida tuntakse akadikeelsete allikate järgi. Nendega kaasnesid erilised riitused eesotsas püha pulmariitusega, kus jumalat mängis kuningas ja jumalannat preestritar. Rituaal pidi tagama viljakuse. 2 Vrd. vennastekogudusega, mille rajaja kirjutas Jeesusele kirju, jättes neid metsas puuõõnde. Üleloomulikke olendeid oli veel: kurjad vaimud, kelle vastu sai kaitsta maagiliste loitsudega. Usund on orienteeritud siinpoolsele elule. Kuigi eksisteerib ettekujutus teispoolsusest, arvatakse, et seal ei oota miski kedagi. Arvati, et neil, kel on rohkem järeltulija, on allilmas parem elu. Arvati, et inimene läheb allilma koos kehaga. Kui lakkab olemast keha, lakkab olemast ka inimene. Surmakäsitlus oli väga pessimistlik. Surma kardeti tõsiselt.
· Aristotelese substantsiteooria formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus 3. Miks olev on? Oleva olemine (Heideggeri tekst) · Loogiline paratamatus olev on olemas tänu mingile juhusele ja tänu sellele olev lihtsalt on · Täius olemine on täius. Olla on parem kui mitte olla. Olla on kuidagi nooblim, ülemine kui mitte olla. Kuna Jumal on, loob ta teisi olendeid ja kingib neile olemise. Aga meie olemine ei ole nii täiuslik, kui Jumala olemine, meie olemine on vaid osa sellest 3.2 Kuidas olev on? - olev on liikumatult, liikuv on illusioon - olev on liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon 3.3 Milles seisneb/mis on oleva olemine?(Jess, seda küsimust ei aruta:D) Mis on filosoofia? alguse küsimus 1. Millest filosoofia algab? Hegel, Heidegger: filosoofial ei ole algust. Filosoofiasse ei ole võimalik sisse juhatada, selleks
Substantiivis Verbid Adjektiivid ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SEBJEKT ja OBJEKT MÄÄRATUS MAEKEERING (ühildumine) (Peaaegu) universaalsed sõnaliigid Substantiiv on sõna, millesse kuuluvate sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevust. Adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Põhiline kasutuseesmärk MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil (nt Koer jookseb. Vs Must koer jookseb. ) Sõnaliikide tähendusest relatasionaalsuse (must koer jookseb) ja püsivuse (käsi on rusikas,
On olemas kahte liiki meetodeid: "mittekiindumuslik käitumine" ja "vaimne treening". Läbi usina nende meetoditega tegelemise võib inimene end vabastada karmalistest sidemetest. Valgustatus on reaalne ja kättesaadav. 62. Mittesekkumise seadus. Seadus puudutab inimeste individuaalseid õigusi ja ühiskonna situatsiooni pigem teenida ennast kui elada teiste teenimise vibratsioonis. See seadus takistab füüsilisi ja mittefüüsilisi olendeid vahele sekkumast või parandamast kui nad näevad kui valesti ja haigettegevalt on midagi tehtud. Kui seda seadust rikutakse tõmmatakse endale suur karma. Selle seaduse teine aspekt räägib, et vaimul pole õigust kanaliseerida materjali inimesele, mis jõuga muudaks isiku evolutsiooni. Erandiks on juhus kui kanaliseeritav on nõus minema transi ning teadvus lahkub kehast ning teine teadvus siseneb kehasse, et edasi anda teadmist, mis oli indiviidile enne teadmata. 63. Ühe seadus
ainelise kultuuri esemete- sünnist. Paljud müüditeemad osutavad ürgsele , eelkristlikule kultuurile. 2. samaanirunode kangelased on vägevad teadjad ning loitsijad ja neis kirjeldatakse samaani teekonda Toonelasse. ainestikku raske dateerida. 3. seiklusrunode aineks on kosja- ja röövretked või põgenemine meretagusele maale. puuduvad peaaegu täiesti eestlaste ja nende idapoolsete naabrite vadjalaste traditsiooonis. 4. Fantastilistes runodes kujutatakse muinasjutulisi olendeid, imepäraseid loomi ja lapsi. ainestikku on soovitatud dateerida paganliku ja kristliku ajastu vahetumisega. 5. legendirunodes käsitletakse eksootilist Piibli maailma ja pühakute elu, muutes need soomepärasteks ja talupoeglikeks ilminguteks. 6. Ballaadides ja lüroeepikas keskendutakse sugupoolte ja pereliikmete pingelistele suhetele. Legendid, ballaadid ja lüroeepika kajastavad juba selgesti kristlikku kultuuri. 7. ajaloolised sõnarunod kajastavad 16. kuni 18
1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid (subjekt ja objekt), nt Reisida on tore; 2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud raamat; 3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu. 6. Nimisõna e substantiiv - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? 5 Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist iseseisva sõnaga, mis võib esineda väga paljude lauseliikmete funktsioonis, põhiliselt siiski aluse ja sihitisena. Alaliigid: 1) üldnimed e apellatiivid (märgivad teatud objektide klassi, rühma). Need on kas laiema või kitsama tähendusega üldistused.
Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad ringi. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel. Näiteks Tartus muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel päid sampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut Toomelt Supilinna ja Tähtverre
Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk? Usk on inimese hoiak selle suhtes, millest inimene tunneb, et see on midagi temast võimsamat. Hoiak on alandlik, lõplik ja kontaktiotsiv. Mis on religioon? Maailmavaade ja elukorraldus." 2) Waardenburg: ,,Religioon on orienteerumissüsteem. Religioon on märkide ja
Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees
Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine. Tekib haigusliku seisundi korral. Subjektiivne tajuelamus, meelepette raskem vorm. · Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. · Pseudohallutsionatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Sagedasemad on · nägemishallutsinatsioonid nähakse loomi, inimesi, mitmesuguseid olendeid, viirastusi. · Kuulmishallutsionatsioonid kuuldakse helisid, olendite hääli jmt. PS. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos - psühhoos, mis seisneb elavate (peamiselt kuulmis-) hallutsionatsioonide esinemises muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures. Diagnoos ja ravi on psühhiaatri pädevuses. Illusioon väär, moonutatud taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses.
kasutatakse antiikajazanre nagu oli kombeks klassitsismiajal. Esimesed eesti sõnad järgisid ka ladina keele struktuuri. Alates romantismist kaitstakse ka käitumuslikku vabadust, mis on seoses hilisema dekadentsiga. Inimene näitab oma käitumisega et ta ei ole asjadega rahul. See kipub tekkima jäigastunud struktuuride ajajärkudel. Räägitakse, et totalitarism oli midagi mis lääne kultuuris olevatest vooludest esile tõusis. Romantilised kunstnikud pidasid kunstniku vabaks olendeid kes võis käituda nii nagu ta soovis. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid. See tugines mingeid teid pidi ka immanuel kandi mõtetele. Ajaloolise romaani zanr. Püüd peegeldada ajastut kellest kirjutatakse võimalikult kiretult fantastiline jutustus. 18. sajandil algab fiktsioonide õitseng, mis on romantismi üks alustalasid. Olid fantastilised jutustused mis muinasjuttudele tuginesid. Hoffmann üks 19. sajandi kirjanduse alustugesid. At a sitting edgar allan poe
konstellatsioone oma liikumisest ehk lihtsamas tähenduses on see. liikumismustrite ümber programmeerimine. Kui selline tehnika on tõepoolest teaduse seisukohalt võimalik, võib selle teadlikul kasutusel olla tantsija jaoks murranguline tähtsus. Selle loogika kohaselt saab läbi keha visualiseerimise ja mõtlemise muuta päris reaalseid liikumismustreid, justkui ajule uusi trikke õpetades! Kui 21.sajandil oleme jõudnud teaduseni, kus suudetakse tüvirakkudest kasvatada identseid olendeid esialgsetele, peaks loogika alusel olema võimalik kohene ümberõpe teistmoodi mõtlema, kui senine harjumuspärasus ette näeb. Läbi enese isikliku kogemuse olen kogenud säärast visuaalse taju eksimist kohanud ka tantsutunnis liigeldes silmad kinni. Võttes ära nägemismeele tajub meie teadvus keha ruumis hoopis teisiti ja käitub teisiti kui avatud silmadega. Seda saab testida juba väga lihtsate
61. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Vana atika komöödia sisu oli päevakajaline, sõjavastane ja tragöödiat mõnitav. Kritiseeriti ka demagoogiat, populismi ja poliitikuid. Kajastas ka meeste ja naiste vahelise võimu probleeme. Vormi poolest on vanas atika komöödias sõnad ja muusika tihedalt põimunud. Komöödiaid iseloomustab ka 24-liikmeline koor, mis kujutab endast mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid (konnad, linnud, herilased) või isikustatud nähtusi (pilved). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla sellega väga tihedalt seotud (herilased, konnad) 62. Mis on kreeka komöödias parabaas? Parabaas on näitlejate (ka koori) lahkumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest, komöödia tegevus katkeb korraks, sest koor või mõni osatäitja räägib publikuga. 63
Mõnede arvates on inimesed egoistid ning riigi ülesandeks on inimese instinkte piirata - selleks vajalik poliitiline vôim. 2. Tôe olemus ning selle tunnetamise vôimalikkus a) On olemas üks absoluutne tôde inimese ja ühiskonna kohta, mille teadmine on antud vaid vähestele b) Ei ole olemas ühte tôde, vajalik on tegelikkuse mitmekülgne uurimine. 3. Indiviidi ja grupi vahekord a) Indiviidi tajutakse vaid kui grupi liikmeid, ühiskondlikke olendeid, grupp on vajalik indiviidi eksisteerimiseks ning eeldab nende koostööd. b) vastupidine suund rôhutab indiviidi primaarsust - riik on ühiskondliku lepingu tulemus. - Need, kes rôhutavad ühiskonna tähtsust eeldavad, et ühiskond on orgaanilise loomuga. - Need, kes rôhutavad indiviidi tähtsust lähtuvad ühiskonna kui mehhanismi metafoorist. 4. Poliitilise vôimu allikad ning piirid
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
Lõuna luulet kutsuti Chcí'ks () Chu riigi järgi. Esimene selle zanri viljeleja oli Qu Yuan, kes elas 3. saj e.m.a. Ta oli tuntud ühiskonnategelane ja luuletaja Chu riigist. Poliitiliste intriigide tõttu süüdistati teda ebaõiglaselt riigireetmises, sellepärast sooritas enesetapu. Enne surma olevat ta aga kirjutanud poeemi ,,Lí So" () e ,,Lahkumise kurbus". Selles kirjeldas ta oma hingeseisundit ning lahkumist kodumaalt. Ta kirjeldas pühalikke olendeid, kes elasid mägedes ja võisid inimesi aidata, umbes nagu haldjad. Ta suundub surematute riiki ning kohtub müütiliste tegelastega. Kuna see tekst oli nii liigutav, leinasid väga paljud Qu Yuani pärast tema surma. Luules oli oluline Han-dünastia, mil levis nn piánwén () paralleelproosa ehk luule ja proosa segamini. See on kohmakas vorm. Samuti tekkis omanäoline zanr yuèf () õukonna juures tegutsenud muusikabüroo, ametkond, kus koguti, toimetati ja töödeldi rahvaluulet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
