öelda on alles tagantjärele, arvesse võttes kogu elu. aris 3.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest ning väitis, et esikohal on vaimsed naudingud, neist piisab õnneks)(,,Pidusöök", varem väitis vastupidist). Aristoteles leidis, et kuigi loomutäius on õnne olemuslik osa, on täiusliku õnne jaoks vaja siiski ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust(,,Nikomachose eetika", nt sõbrad, raha, päritoli, välimus). Kuid o keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(,,Poliitika"). Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, oma loomult hea
Nii ettevõtted kui poliitikud üritavad enda omakasupüüdlikke eesmärke saavutada. Ettevõtete puhul sunnib konkurents ettevõtjaid tarbijate vajadusi parimal viisil rahuldama (muidu hääletavad tarbijad teise toote poolt). Poliitikute puhul sunnib konkurents neid avaliku sektori tegevust valijate eelistustega vastavusse viima (muidu hääletatakse teise poliitiku poolt). 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 81. Milline on individualiseeritavate ja avalike hüvede olemuslik erinevus välistamisvõimaluse ja rivaliteedi alusel? Individualiseeritavate hüviste puhul kehtib välistamisprintsiip, mis väljendub selles, et hüvise tarbimise eest maksmisest keelduvad indiviidid saab nende tarbimisest kõrvale jätta. Avalike hüviste puhul ei saa indiviide avaliku hüve tarbimisest kõrvale jätta ka siis, kui nad selle loomiseks panust ei anna (üleujutuste kaitserajatiste näide, riigikaitse).
Ühelt poolt nt sotsiaalne seisukohavõtt sünnitab karmi realismi stiili, et räägime kurikaelte tegevusest ja sellest kuidas halvad asjad toimuvad ja ütleme, et see on reaalsus. Teiselt poolt aga on muinasjutuline tendents väga tugev. Tendents, mis distantseerub karmist reaalsusest. Auditiivsuse ja visuaalsuse aktiviseerumine (CD-d , koomiksikirjandus jne)—see ei pruugi olla olemuslik tekstuaalne muutus. Pigem on see, et kõik auditiivsed ja visuaalsed vahendid muutuvad kättesaadavamaks. Lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus – võrukesed on üks seltskond, kes sellel puhul kandvat pinda omavad. Küsimus on kahtlemata kogukonna suuruses. 21.sajandil ilmneb, et eestivene identiteet hakkab jälle välja tulema. On mõned autorid, kes identifitseerivadki end eestivene kirjanikuks.
Eestis on igaühel õigus sõnavabadusele ja informatsioonile, mida kombineeritult võib nimetada kommunikatsioonivabaduseks. Ajakirjandusvabadus kui osa kommunikatsioonivabadusest on seega põhiseadusega kaitstud õigushüve. Lisaks põhiseadusele kaitseb sõnavabadust ja õigust informatsioonile ka inimõiguste konventsioon Artikkel 10. Sõnavabadus. Kommunikatsioonivabaduse ja isikuandmete kaitse olemuslik konflikt Ajakirjandusvabaduse peamine ülesanne on levitada informatsiooni. Andmekatise peamine ülesanne on kaitsta isikuandmeid. Kahe õigushüve vahel on konflikt 36 37 Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on oma resolutsiooni 1165 (1998) punktis 11 kinnitanud iga isiku privaatsusõiguse ja sõnavabaduse kui demokraatliku ühiskonna põhialuste tähtsust
kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Tõkendite kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et vajalikuks eeltingimuseks on isiku tegevuses õigusvastase teo tunnuste, haldusõigusrikkumise tunnuste ilmnemine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik ainult siis, kui isiku käitumises on sellise teo tunnused, mis seadusega on tunnistatud haldusõigusrikkumiseks. Haldustõkendi ja halduskaristuse vahel puudub niisiis olemuslik barjäär. Halduskaristuse põhieesmärk on repressioon, kuid ka karistuse eesmärk on õiguskorra kaitse õigusrikkumiste preventsiooni kaudu. Sel moel moodustub ühtne riikliku sunni süsteem, mis on suunatud riigi poolt vajalikuks tunnistatud käitumise tagamisele. Juurde saab vaadata asendustäitmise ja sunniraha seadusest. 1.3 Sunnivahendite rakendamise õiguslikud eeldused. 1. Kahju olemasolu Kahju hüvitamine toimub rahalise hüvitise vormis
Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke- kui ka täitmise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonna liikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga 4 Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.
15. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalike käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õigluse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Põhiseadustes esitleb end õigusriigina enamik tänapäeva arenenud riike. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses
See tõstab inimese teistest olendiset kõrgemale. Olulisem inimväärikuse käsitlus on pico della mirandola ehk Giovanni Pico. Ta oli rändjutustaja. Inimene on enda elu kujur. Tal ei ole ettemääratust olla surelik või surematu, olla taevalik või maapealne. Tal on oma füüsilised ja vaimsed piirid, millest ta üle astuda ei saa, kuid tal on vaba voli otsustada, milliseks ta saab ja milliseks ta oma elu kujundab ja millist elu elab. See on olemuslik määramatus, mis on jumala poolt inimesele jäänud. Immanuel Kant inimene ja iga mõistluslik olend eksisteerib kui eesmärk iseenesest. Inimene on alati eesmärk ja mitte kunagi vahend. See mõjutab tänepäevast inimväärikust kõige enam. Kõiges, mida riik teeb, peab inimest kohtlema eesmärgina, mitte vahendina. Günter Dürig inimväärikus on puudutatud, kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks
ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale massi) on osakese endaga võrreldes vastupidised. Spinn on algosakese olemuslik sisemine liikumine, mis kuulub lahutamatult osakese juurde. Aineosakese korral on spinn tinglikult tõlgendatav osakese pöörlemisena ümber oma telje (ingl.k. to spin pöörlema). Seda pöörlemist ei saa peatada, võib vaid muuta pöörlemistelje asendit ruumis, mida nimetatakse spinni suunaks. Kaks vastassuunaliste spinnidega aineosakest võivad paikneda samas ruumipiirkonnas (teineteise "sees"). Nad pöörlevad ühel ja samal teljel vastandlikes suundades.
· Universaalsete ja kultuurispetsiifiliste keskkonnametafooride uurimine · Tehnoloogia ja loodus, konkreetsete tehnoloogiate uurimine · Maailmakujunduse esteetika, maastiku poeetika · Ilukirjandus ja loodus. Klassikaline kirjandus rohelisest vaatepunktist · Loodusteaduslikud teooriad ja kirjandus · Looduskirjandus kui eriline zanr, esseed, loodusele pühendatud Nature-physis vastandus. Natura looduslik, materiaalne maailm, olemuslik, loomus; physis ümbritsev, kõiksus. Loodus samastub üha enam neutraalse maailmaga üldse. Physis võtab üle natura sisu, millest on looduslikkus välja roogitud. Ökokriitika on suunatud tehnilis-instrumentaalse mõtlemise vastu. Valgustusajal kultuur kui looduse eitus. Looduse mõistmine eesti kirjandustraditsioonis ilmub abstraktse mõistena hilja. Eesti keeles on astmeline looduse tähenduste skaala, inglise keeles järsk.
Leiti, et tema looming ei vasta Stalini nõuetele. 1939 Meierhold arreteeriti, ta represseeriti, tema teater võeti talt ära. Teda piinati ja tõenäoliselt hukati ta 1940. Sellega suri viimane avangardi lootus stalinliku reziimi all. Stalini surma järel Meierhold rehabiliteeriti ja tema ideed mõjutasid siiski maailma. 1920ndad1970ndad domineerisid Stanislavski psühholoogiline ja Meierholdi sotsioloogiline lähenemine. Meierholdil palju ühist Craigiga ka. Olemuslik erinevus seisneb põhiküsimuses, kas esmane on elu või kunst. Stanislavskil elu, Meierholdi liinil kunsti. Meierholdi süsteemis peab näitleja karakterit publikule näitama, Stanislavski järgi läbi elama. Meierhold eksperimenteeris konstruktivistlikult; sellest ideest hiljem mõjutatud Brecht ja tema lähenemine. Iseloomulik ideaalse näitleja otsing, kes peaks olema näitleja-nukk. Etendaja peab kombineerima kõik lavastuse aspektid, olema täpne ja mitmekesine
laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale massi) on osakese endaga võrreldes vastupidised. Spinn on algosakese olemuslik sisemine liikumine, mis kuulub lahutamatult osakese juurde. Aineosakese korral on spinn tinglikult tõlgendatav osakese pöörlemisena ümber oma telje (ingl.k. to spin pöörlema). Seda pöörlemist ei saa peatada, võib vaid muuta pöörlemistelje asendit ruumis, mida nimetatakse spinni suunaks. Kaks vastassuunaliste spinnidega aineosakest võivad paikneda samas ruumipiirkonnas (teineteise "sees"). Nad pöörlevad ühel ja samal teljel vastandlikes suundades
laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale massi) on osakese endaga võrreldes vastupidised. Spinn on algosakese olemuslik sisemine liikumine, mis kuulub lahutamatult osakese juurde. Aineosakese korral on spinn tinglikult tõlgendatav osakese pöörlemisena ümber oma telje (ingl.k. to spin pöörlema). Seda pöörlemist ei saa peatada, võib vaid muuta pöörlemistelje asendit ruumis, mida nimetatakse spinni suunaks. Kaks vastassuunaliste spinnidega aineosakest võivad paikneda samas ruumipiirkonnas (teineteise "sees"). Nad pöörlevad ühel ja samal teljel vastandlikes suundades
Pilet nr. 6- Vana-Kreeka eluolu Vana Kreeka muusika : Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik, mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Muusika Vana-Kreeka kultuuris oli täiesti imbunud läbi kõigi sotsiaalsete sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik, seda õpetati õppeainena koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega.
vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. 109. Kujuteldavus Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Samalaadseid argumente esitatakse ka tänapäeval. 110. Kujuteldavuse argument Moodne kujuteldavuse (conceivability) argument 1. Zombid (teadvusega inimestega füüsiliselt identsed, ent ilma teadvuseta olendid) on kujuteldavad 2. Kui kõik, mis on kujuteldav, on loogiliselt (metafüüsiliselt) võimalik, siis on zombid loogiliselt võimalikud 3. Kui on zombid on loogiliselt võimalikud, siis pole teadvus identne mõne
veebilehtede (kus on täpselt viidatud kohalikele raamatukogudele, tuues nende asukohad ja lahtiolekuajad) ning välismaalastele mõeldud võõrkeelsete veebilehtede vahendusel. Eesmärk nr 8 (haridusteenuste pakkumine) on oluline, kuna kultuuriüksused on selle sageli unarusse jätnud. Seda saab täita sidusate õppeprojektide kaudu, pakkudes infopädevus- ja raamatukoguspetsiifilisi õppeprogramme. Eesmärk nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks) on raamatukogude jaoks olemuslik ning selle täitmise teevad võimalikuks bibliograafilistes andmebaasides otsingut võimaldavad avalikud elektronkataloogid. Hiljuti loodud ressursikirjeldussüsteeme on täiustatud need võimaldavad näiteks integreerida bibliograafilisi andmebaase selleks mõeldud lüüside (MetaOPACide) kaudu ning digitaalse ja digiteeritud ainese täistekstotsingut (ainese kandjate märksõnastamine). Lisaks sellele võib uurijatel abi olla veebilehtedest, mille kaudu võimaldatakse sidusat
Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, nt armastus. Eri ilupüüdlustega on seotud õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes. Naudingud on kas meelelised või vaimsed. Vaid need, kes armastavad/tunnetavad ilu, elavad elamisväärselt. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest KAS VOORUSEST PIISAB ÕNNEKS? Platon: noorena - ei; hiljem - jah Aristoteles: Nikomachose eetika loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust. Poliitika keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Inimene pole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga sõbrad on halvad. Stoikud: voorusliku elu alus on õige tunnetus hüvest. Õiged hüved on seesmised, loomult head, mis ei olene sellest, kuidas neid kasutatakse (õiglus, julgus, mõõdukus). Õnn on kindla vooruse omamine
Leiti, et talupoegkond on tulevikuühiskonna alus ning et Aafrika eelkoloniaalne ühiskond oli oma olemuselt sotsialistlik. Lüüriline sotsialism baseerub ettekujutusel idealsest ühiskonnast, mis rõhutab neegrite sügavat moraali ja eetika tunnustust – negritüüdi mõjud. Tansaania president Julius Kambarage Nyerere (1992-99) Aafrika sotsialismi variant oli ujamaa (suurpere), mis leiab, et Aafrika külaühiskond on sobiv koopereerumiseks – see on olemuslik sotsialistlik. Ta väitis, et õiglases ühiskonnas peavad kõik töötama võrdselt. 1973. a algas Tansaanias nn “külaoperatsioon”, millega hakati looma ujamaa külasid, mida loodi umbes 8000 ning hõlmas 5 miljonit talupoega. Elustandard langes 1975.-83. a 40-50%; need talupojad, kes sellega ei liitunud, elasid üpris hästi. Probleemiks oli ka see, et inimesi koliti ümber, aga aafrikalsed on väga enda kodukohalembesed
peab töötama ja ta peab laeval töötama ja.... 5. Positiivse termini definitsioon peab olema jaatav. Eitav definitsioon ei omista Dfd-le mitte tunnuseid, vaid nende puudumist. Selline definitsioon jääb ebamääraseks, sest võimalikke puuduvaid tunnuseid on lõpmatult palju ning nende osaline loetlemine ei võimalda defineeritavat terminit adekvaatselt määratleda. Positiivse termini määratlemisel eitava definitsiooni abil jääb määratlemata, mis on olemuslik liigierisus. Vnt Inimene pole karvadeta koer. 16 Kõiki termineid ei ole võimalik klassikaliselt defineerida. Mõned olulisemad klassikaliselt mittedefineeritavate terminite klassid on järgmised. • Pärisnimed. Pärisnimi ei väljenda üldjuhul osutuse omadusi, vaid lihtsalt märgib (nimetab) seda, nt Tallinn, Sokrates. Defineerimise võimalikkusega pole seotud asjaolu, et mõnikord võivad pärisnimed siiski midagi öelda objekti kohta, nt on meestel ja naistel sageli erinevad nimed
peab töötama ja ta peab laeval töötama ja.... 5. Positiivse termini definitsioon peab olema jaatav. Eitav definitsioon ei omista Dfd-le mitte tunnuseid, vaid nende puudumist. Selline definitsioon jääb ebamääraseks, sest võimalikke puuduvaid tunnuseid on lõpmatult palju ning nende osaline loetlemine ei võimalda defineeritavat terminit adekvaatselt määratleda. Positiivse termini määratlemisel eitava definitsiooni abil jääb määratlemata, mis on olemuslik liigierisus. Vnt Inimene pole karvadeta koer. 16 Kõiki termineid ei ole võimalik klassikaliselt defineerida. Mõned olulisemad klassikaliselt mittedefineeritavate terminite klassid on järgmised. Pärisnimed. Pärisnimi ei väljenda üldjuhul osutuse omadusi, vaid lihtsalt märgib (nimetab) seda, nt Tallinn, Sokrates. Defineerimise võimalikkusega pole seotud asjaolu, et mõnikord
1. seadused on vormilt ja sõnastuselt selged ja haldusorganite kompetents on selgelt piiritletud 2. õigusekandjate õigused ja kohustused on proportsioonis õigusstaap õiguskaitseorganid ja ametiisikud, kes vahetult tegelevad järelevalvega õigusnormide täitmise üle ja nende rakendamisega. Suvaline norm on kehtiv ja mõjus siis, kui õigusstaap sellele reageerib. Raska Küllalt tavaline on, et õiguse toimimist seostatakse sunniga. Vägivalla ja sunni ning õigluse vahel on olemuslik vastuolu. Õigust aitab sunnivõimuga siduda riikide verine tekkelugu, riik kui ühiskondlik nähtus on tekkinud ja arenenud vägivalla rüppes. Ratsionaalne formaliseeritud regulatsioon, mida riikluse kujunedes hakati nimetama õiguseks, reguleeris konfliktiolukordasid ja korrastas inimsuhteid tuhandeid aastaid enne riigi tekkimist, seepärast pole mõistlikku alust siduda õigust riigi vägivallamonopoliga.
(haldusleping). § 154 lg 2: riigielu küsimused ("riiklikud kohustused") Seega kehtivas PS-s on avalike ülesannete liigitamisel aluseks dualistlik mudel. PS § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-ed, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. KOV-ele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seadusega KOV-le pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2.3. Olemuslik pädevus KOV olemuslikku pädevusse kuuluvad kohaliku elu küsimused. Teoorias on levinud nö tõeliste kohaliku elu küsimuste sisustamine näiteks järgmiste tunnuste läbi: 1) ilmselgelt kohalik iseloom ja tähtsus; 2) spetsiifiline seos ka vastava kohaga (loe: mõne omavalitsusüksuse alaga); 3) kohaliku kogukonna suutlikkus oma vastutusel ja iseseisvalt kohalikku ülesannet täita.
· suurteooriad ja totaliseerivad süsteemid · religioon mõistusele allutatud · loodus ja loomulikkus au sees Talv · süsteem laguneb, vaimujõud hääbub · maailmapilt muutub pragmaatiliseks · loov metafüüsiline mõtlemine asendub kateedrifilosoofiaga · levivad resigneerunud ja lõpueelsed maailmavaated Johan Huizinga (1872-1945) Hollandi kultuuriajaloolane ja filosoof. ,,Mängiv inimene" (1938; e.k. 1992) homo sapiens homo ludens Mäng kui universaalne mõõde kultuuris, inimesele olemuslik tunnetus ja käitumisviis, mille abil on võimalik seletada kogu kultuuri olemust ja arengut. Mäng pole vastandatud tõelisusele, mäng võib olla tõsine ja funktsionaalne. Kultuur ei tohi mängulisust kaotada, siis kaotab ta oma jõu ja loominguvõime. Analüüsides mänguelementi lääne kultuuri ajaloos jõuab Huizinga järeldusele, 17 et hilisemad ajastud on oma mängulisusest palju kaotanud ja jõudnud tänaseks pueriilsesse e. lapsikusse seisundisse, jõuetusse absurdi.
1. seadused on vormilt ja sõnastuselt selged ja haldusorganite kompetents on selgelt piiritletud 2. õigusekandjate õigused ja kohustused on proportsioonis õigusstaap õiguskaitseorganid ja ametiisikud, kes vahetult tegelevad järelevalvega õigusnormide täitmise üle ja nende rakendamisega. Suvaline norm on kehtiv ja mõjus siis, kui õigusstaap sellele reageerib. Raska: Küllalt tavaline on, et õiguse toimimist seostatakse sunniga. Vägivalla ja sunni ning õigluse vahel on olemuslik vastuolu. Õigust aitab sunnivõimuga siduda riikide verine tekkelugu, riik kui ühiskondlik nähtus on tekkinud ja arenenud vägivalla rüppes. Ratsionaalne formaliseeritud regulatsioon, mida riikluse kujunedes hakati nimetama õiguseks, reguleeris konfliktiolukordasid ja korrastas inimsuhteid tuhandeid aastaid enne riigi tekkimist, seepärast pole mõistlikku alust siduda õigust riigi vägivallamonopoliga
antud madalama õigusaktiga; d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms); f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?
pädevus tuleneb vahetult Põhiseadusest. See, et Riigikogu on üks kõrgeimatest riigiorganitest, ei tähenda, et teised riigiorganid on allutatud Riigikogule. Riigikogule allutatud riigiorganeid pole. PS § 59 fikseerib §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt Riigikogu põhipädevuse, mille teostamisest Riigikogu ei saa keelduda ega loobuda (PS § 59 sätestab: "Seadusandlik võim kuulub Riigikogule."). Seaduste vastu võtmine on Riigikogu olemuslik ülesanne. PS § 59 ei saa mõista aga nii, et kogu normiloova funktsiooni täitmine kuulub ainult ja üksnes Riigikogule. Normiloovat funktsiooni täidab ka rahvas, võttes rahvahääletusel vastu seadusi, mida Riigikogu on otsustanud panna rahvahääletusele (§-d 56 p 2, 105, 106) ja muutes Põhiseadust (163 lg 1 p 1 ja 164). Erandina annab § 109 lg 1 seaduse jõuga seadluste andmise näol seadusandliku
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
tekkimisest alates. 2.2. ÕIGUSE SEOS RIIGI, POLIITIKA JA MAJANDUSEGA Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalike käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õigluse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Põhiseadustes esitleb end õigusriigina enamik tänapäeva arenenud riike. Õigusriigi olulisemad tunnused: 1. Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjekid (riigiorganid). 2
See on Loome surm. Niisiis, me sureme sellisel määral, mil me ei eristu. Seepärast on Loome loomulikuks püüdluseks eristumine vastupidiselt ürgalgsele, hädaohtlikule võrdsustumisele. Selle nimeks on PRINCIPIUM INDIVIDUATIONIS. See printsiip on Loome olemus. Selles te näete, mispärast mitteerinevus ja mitteeraldumine on Loomele suureks hädaohuks. See ongi põhjus, miks me peame Pleroma omadused eristama. Need omadused kujutavad endast vastandite paare, nagu: olemuslik & mitteolemuslik, täius & tühjus, elav & surnu, erinev & sarnane, heledus & tumedus, kuum & külm, jõud & mateeria, aeg & ruum, hea & kuri, ilu & inetus, ühtsus & paljusus etc. Vastandid on Pleroma omadused, mida Pleromas pole olemas, kuna nad tühistavad teineteist
seoses tõkendi alusetu või muul viisil seadusvastase kohaldamisega. Tõkendi alusetu kohaldamisega tekitatud kahju riigi või tõkendit kohaldanud organi või ametiisiku poolt hüvitamise kohustus tuleneb vahetult ka isiku põhiseaduslikult sätestatud õigustest. Kuigi haldustõkendi iseseisvaks põhieesmärgiks pole repressioon ning tõkendi kohaldamine ei sisalda endas õiguslikku hinnangut ja hukkamõistu, puudub haldustõkendi ja halduskaristuse vahel olemuslik barjäär. Oma sisult võrreldavate tõkendite ja karistuste oluline erisus seisneb repressiooni ulatuses. Seetõttu saab kohaldatud tõkendit seaduses ettenähtud juhtudel arvestada ka karistusotsuse täitmisel. Nii näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 348 järgi arvatakse halduskinnipidamise aeg haldusaresti tähtaja hulka. Tõkendite ülaltoodud olemus eeldab tõkendi tuginemist seadusele ning kohaldamist ranges vastavuses seaduse nõuetega. 2. Halduskaristused ja nende liigid
seoses tõkendi alusetu või muul viisil seadusvastase kohaldamisega. Tõkendi alusetu kohaldamisega tekitatud kahju riigi või tõkendit kohaldanud organi või ametiisiku poolt hüvitamise kohustus tuleneb vahetult ka isiku põhiseaduslikult sätestatud õigustest. Kuigi haldustõkendi iseseisvaks põhieesmärgiks pole repressioon ning tõkendi kohaldamine ei sisalda endas õiguslikku hinnangut ja hukkamõistu, puudub haldustõkendi ja halduskaristuse vahel olemuslik barjäär. Oma sisult võrreldavate tõkendite ja karistuste oluline erisus seisneb repressiooni ulatuses. Seetõttu saab kohaldatud tõkendit seaduses ettenähtud juhtudel arvestada ka karistusotsuse täitmisel. Nii näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 348 järgi arvatakse halduskinnipidamise aeg haldusaresti tähtaja hulka. Tõkendite ülaltoodud olemus eeldab tõkendi tuginemist seadusele ning kohaldamist ranges vastavuses seaduse nõuetega. 2. Halduskaristused ja nende liigid
Postindustriaalse ühiskonna analüütikud on rõhutanud, et protestantliku eetika hävingu alged tekkisid 1960. aastatel kapitalismi enda majanduslike saavutuste pinnases. Krediidi muutumine totaalse võlgutarbimise allikaks kaotas sunni pikaajaliseks säästmiseks ja enesepiiramiseks. Tarbimisunistuste tootmine muutus tulutoovaks majandusharuks. Nihkus vabaduse tähendus: looja vabadusest sai tarbija soovide piiramatus. Teravnes olemuslik vastuolu võrdsuse ja vabaduse printsiipide vahel. Turumajanduse oludes samastub ettevõtlusvabadus maksimaalse 75 kasumitaotlemise õigusega, mis lõppkokkuvõttes viib isikuvabaduse allutamisele korporatiivse- tele huvidele ning kihistumise ja hierarhilisuse tugevnemisele ühiskonnas. Turumajanduses, mis tugineb konkurentsile, on kõige tähtsam olla alati parem kui teised. Selle süsteemi mootoriks on egoism, mis ei peatu mitte millegi ees
komponentidele, kuid ei kirjelda süsteemi struktuuri. 6. Õigusel on funktsioone, mis pole lihtsalt moraalselt hinnatavad, vaid mille olemus (efektid ja toimimise viisid) on eetiline. Selline seisukoht avab õiguse funktsionaalsele käsitlusele uue perspektiivi: õigus ei ole moraalineutraalne vahend, millele tuleb eetilised atribuudid "külge pookida", vaid õiguse otstarve (funktsioonid) määravad õiguse eetilise väärtuse. Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /.../ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus." (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse
tumist tõlketurul (Abdallah ja Koskinen 2007), tõlkija nähtavust ja enesekehtestamist joonealuste märkuste kaudu (Paloposki 2010) kuid ka nt ideede levikut tõlketeaduses endas (Götz 2012). Tõlkimisprotsessi ja tõlkija uurimisel on abiks ka psühholoogiast pärit teooriad ja meetodid, nt allpool kirjeldatud kognitiivsest psühholoogiast pärit valjustimõtlemisprotokollid3 ja pilgujälgimine4 . Interdistsiplinaarsus on tõlkimise uurimise puhul olemuslik ja täiesti loomulik, kuid ka problemaatiline, kuna võib juhtuda, et uurija ei tunne kasutatava meetodi lähtevaldkonda eriti põhjalikult, kui üldse. Probleeme võib tekkida eriti siis, kui tahetakse meetodit (nt mõnda küsimustikku või katse ülesehitust) kohandada, kuigi tegelikkuses annab see usaldusväärseid tulemusi just sellisena, nagu see on välja töötatud. 3 Think-aloud protocols (TAP). 4 Eye-tracking.
Seksuaalsus kasvab ja areneb kogu elu jooksul. See on erinev ja sel on eriline tähendus arengu eri 197 etappidel. Seksuaalsetes suhetes kinnistuvad mitteverbaalsed, vähem teadlikud inimlikud küljed: puudutus, soojus ja lähedus. Need aluselemendid on olemas sünnijärgselt. Seksuaalsuse ärkamine on olemuslik osa murdeeast. Uus ja tundmatu kogemus nii hirmutab kui ahvatleb. Noore seksuaalne areng põhineb varasemal lapseea kogemusel. See, kuidas last mõisteti ja koheldi seksuaalse olendina, mõjutab tema hilisemat seksuaalsuhet ja armuelu. Imiku oraalne rahuldatus ja põhiturvalisus, väikelapseea iseseisvumine, oma kehaga tutvumine ja
tegevusega. Rääkides teooriast laiemas mõttes võib seda samastada teaduse mõistega. Kui käsitleda teooriat kitsamas mõttes, on teadus laiem mõiste arvukate teooriate süsteem. Iga teooria on aga uurimisobjekti mingeid aspekte või osi käsitlevate teadusuuringute tulemus, kirjeldades ja selgitades neid olemuslikult ja üldistavalt. Sellises käsitluses on teooria teaduse tuum, st olemuslik, üldistav seaduspärasuse formuleering, mis peab paika igas aegruumis. Juhtimise teaduslik tunnetus realiseerub juhtimisuuringute kaudu. Nende eesmärgiks on teha teaduslikke üldistusi, formuleerida kontseptsioone ja luua sellega pind juhtimisteooriate tekkeks. Juhtimisteooriad aga moodustavad juhtimisteaduse tuuma. Nii juhtimisteadus, -uuringud kui ka praktika on omavahel tihedalt seotud ning samas veel ka omakorda seotud juhtimisõpetusega (vt. joonis 2.2). 37 Aino Siimon. Kulno Türk
Tuleb arvestada, et süüdistatava nõusolekul talle mõne KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuse määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sidudes selle vastava kohustuse täitmisega ning võimalusega kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlust KrMS § 202 lg 6 alusel uuendada. Seega on süüdistatavale määratud kohustus kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse olemuslik ja lahutamatu osa. 13. Eeltoodud kaalutlustel tuleb KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel süüdistatavale pandud kahju hüvitamise kohustust lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusega olemuslikult seotuks ja seega ka KrMS § 385 p-st 10 tuleneva edasikaebepiiranguga hõlmatuks. Järelikult ei saa kannatanu kohustuse määramise otsustust, sh isikule täitmiseks määratud kohustuse ulatust, KrMS § 385 p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangu tõttu vaidlustada. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
