Need inimesed lämmatavd ennast isoleerituse ja üksiolemisega. See on pikk ja igav protsess, mille lõppemisel on kaks varianti: kas see inimene sooritab enesetapu või ta lihtsalt sureb vanadusse. ,,Ilus on rahuolu, valutus, need talutavad, vimmas päevad, kus valu ja lõbu kumbki karjuda ei söanda..." Raamatu tegelasele meeldis üksindus ja ta lausa nautis selliseid päevi, kus tal midagi ei valutanud, ega keegi ei tülitanud. Ta olekski võinud niiviisi oma elulõpuni elada, kui temas poleks kaks täiesti vastandlikku poolt sõdinud. Ta oli eluaegne kannataja luupainaja all. ,,Seda liik inimesi inimesi nagu Harry on õige palju, nimelt kuuluvad paljud kunstnikud sellesse liiki." Mind ongi alati huvitanud, et miks just kunstnikud on veidrad. Nad erinevad käitumise, riiete ja isegi kõnepruugi poolest. Sellest võib järeldada et kui tahame olla
Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti. Ta arvas, et...
Mürin , segab töötamist töökeskkonnas , ei suuda süveneda oma töösse ning müra hakkab häirima ja paneb pea valutama . Ühesõnaga müra on kõige suurem segav faktor arvutiga (eriti laua arvutiga) töötamisel . Pikalt arvutis olles ja monitori vaadates väsivad silmad väga kiiresti ära ning hakkavad kipitama (silmade kuivus tekib) . On juba teada värk , et inimesed , kes istuvad arvutite taga pilgutavad oma silmi palju vähem vaadates monitori . Selleks olekski hea , kui inimesed , kes peavad töötama arvuti taga pidevalt saaksid oma silmi vahepeal ka puhata . Näiteks vahelduseks leida omale muud tegevust , mis ei oleks seotud arvutiga . Töötamisel arvuti taga on tähtis ka töö tegemise asend , sest inimesed ei taha aru saada riskidest , mis võib siis kaasneda , kui hoida oma keha vales asendis. Inimesed ei oska aktiivselt kaasa aidata iseenda kaitsmiseks . Tõsiseimad
Koit Toome Referaat Koostas: Oliver Lillestik Juhendaja: Tiina Purik V ä r s k a Gümnaasium 2013-01-29 Elulugu Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Kui Koit Toome Muusikakeskkooli sisseastumiskatsetele jõudis, oskas ta mängida Mozarti "Väikest öömuusikat". Nüüd on temast saanud laulja, kelle lugusid teavad kõik. 15-aastane lavaka...
astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud. 4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul vabadusliikumist summutada? Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski olnud väga raske takistada. Samuti demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet läbi Balti keti, milles osales 25% elanikkonnast, ehk väga suur ja mõjuvõimas protsent. NSVL oleks olnud raske neile kõigile vastu astuda. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis oli ka USA selle poolt, et Baltimaad saaksid vabalt tegutseda. Ühtlasi oli just tulnud saladuskatte alt välja Molotov- Ribbentropi pakt, mis kindlasti valmistas NSVL nn piinlikust ja pinget. Kogu Baltimaade
peale, et teises kohas ja seda klaasi ei tohi ümber ajada. Inimene suudab analüüsida ja mõelda. Loomadele ei ole nii palju mõistust antud. 7. Küllaldase aluse seadus väidab kindlalt, et mitte miskit ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, ehk siis meil kõik on oma eesmärk siin. Olen korduvalt kuulnud seda ütlust, eriti usklikega seoses. See on positiivne, see aitab nii mõndagi elussubstantsi, kes on nö ära eksinud. Miks on miski, aga ei ole eimiskit? Kui oleks eimiskit, siis ei olekski miskit, mis tähendab, et väga vabalt võib olla ka eimiskit, aga keegi ei tea seda, kuna ei ole midagi teada. Me lihtsalt teama, miskit, kuna seda on võimalik tajuda. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused
Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni... Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevadning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.." Ega ei olekski, aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". 1. Pakendid *Et toiduained kauem säiliksid pakendatakse neid tänapäeval väga erinevatesse pakenditesse. *Kahjuks kasutatakse ka topelt pakendamist. *Selleks, et need pakendid loodusele kõige vähem kahju teeksid, tuleb pakendeid ja igapäeva elus tekkinud jäätmed sorteerida. *Selleks on linnades spetsiaalsed prügikonteinerid. Pilt prügikonteinerist. 2. Mida sorteerida 1)Märgistatud taara
SISSEJUHATUS Rahvamajandses on mesindusele omistatud suur tähtsus ja roll. Mesilased ei tooda mitte mett, vaha ja taruvaiku, vaid nad aitavad tunduvalt suurendada põllumajanduskultuuride seemne- ja viljasaake tolmeldamise läbi. Järjest enam on hakatud kasutama mesindussaadusi: toiduainetena, ravimina ja toormaterjalina mitmetes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed mesitarud. Mesitarude kogumit aga nimetatakse mesilaks. Antud referaadi eesmärgiks olekski tutvustada, kuidas rajada endale mesila. Foto 1. Mesitaru. Allikas: erakogu 3 1. MESILA ASUKOHA VALIMINE Mesila tuleb rajad niisugusesse kohta, kus mesilaste lennuraadiuses (2 kilomeetril) on rikkalik ja mitmekesine meetaimestik, kus leidub varakevadel ja suvel õitsevaid meetaimi. Eriti olulise tähtsusega on, et mesila lähemas ümbruskonnas leiduks massiliselt varakevadel õitsevaid
....................................................................... ........ Probleemi olemus Ostukorv kõike paremat täis toppitud, tuleks mõelda ka selle peale, kuidas kogu kaup koju transportida. Igakord uus kilekott või kilekotid osta on väga kulukas, tülikas ja samuti kahjulik meie keskkonnale. Muidugi on inimesi, kes poodi minnes, võtavad kodust kilekoti kaasa, kuid kilekott võib suhteliselt kergelt katki minna, ning tavaliselt üle 2-3 korra, seda kasutada ei saa. Sellepärast olekski hea, kui oleks igas majapidamises paar sellist nt. riidest kotti, mida oleks hea kerge poodi minnes kaasa haarata. Tuleks teha kott, mis on mahukas, samas kerge kaasas kanda ning mugav kasutada. Tarbija ja turu iseloomustus Kaasaskantav ostukott on mõeldud eelkõige ostjatele, kes ostavad korraga palju kaupa. Enamjaolt siis pereinimesed, kes peavad tihti poest palju toidukraami koju viima. Kuigi tegelikult on koti tarbijaskond väga erinev ning suur, sest kõik me käime poodlemas.
kuulekas. Pigem nõustus Mari ju sellepärast, et talle ei meeldinud Tõnu ja ta tahtis mujale minna. 7. Mari ei teinud õigesti, et ta hakkas mõisas käima. Mari jaoks oli see ehk omamoodi võit, et ta sai kuskile uhkemasse kohta ning Tõnust eemale. Tegelikult oli see aga põgenemine ning ühegi põgenemisega ei saavuta midagi. Mari tundus hiljem küll üsna uhke ja iroonilise sõnakasutusega ning just siis olekski ta pidanud tagasi minema ja Tõnu paika panema, andestama ja eluga edasi minema. 8. Mitte kumbki neist ei hoolinud Marist. Tõnu müüs Mari maha , et saada piimamehe kohta. Kremer müüs piimamehe koha Mari eest. Mis hoolimisest saab siin üldse juttu olla? Lõpuks, kui Tõnu oli Marist ilma jäänud ja ta hakkas Mari igatsema, siis ta tegelikult samamoodi ei hoolinud temast, sellepärast et tal lihtsalt ei olnud enam midagi. Piimamehe koht ei olnud nii
Ja seda küpsemist lasta teha eriti just lasteaedades, sest peredes võib olla suhete kaos juba kaugele arenenud. Meie, täiskasvanud peame olema võimelised tunnetama, et lapse psüühika vajab vanema inimese kujundamist. Jääb loota, et vanemad näevad ja märkavad oma suhtlemis- ja kasvatuslikke vigu enne, kui on juba liiga hilja ja, et nad pöörduksid tagasi nende sobiliku rolli juurde. Et vanemad saaksid aga tõest peegeldust oma käitumisvigadele, olekski neil kindlasti vaja lugeda selliseid raamatuid nagu M. Winterhoffi „Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?“ ja J. Sinkkoneni „Mida on lapsel kasvamiseks vaja?” Kasutatud kirjandus: Winterhoff, M. (2009). Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid? Tallinn: Väike Vanker Sinkkonen, J. (2011). Mida on lapsel kasvamiseks vaja? Tallinn: Varrak
intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Surematut hinge ilma elava lihata ei suutnud Goethe iial ette kujutada. Surma nägi ta taas algelementideks saamises. Kestvusega elu on looduse taassünnis, kuna surma läbi lõhutu uuest ehitatakse, jälle läbi aegade elades alamast kõrgemani seesama elu, aga erinevalt koondudes, kujunedes, vormi leides ja andes. Igavene elu aga, kuhu Faust armu läbi tõsteti, on seletamatilt tarvilik vajadus, tugevam surmahirmust, nagu olekski hirmude hirm jumalikkus ise. (Paul Reets) Faust", Johann Wolfgang Goethe Ühesõnaga, Jumal ja Saatan lähevad vaidlema. Saatan asjaliku tüübina usub, et inimesed on kõik suhteliselt nurjatud ja määratud hukule. Ega Jumal ka võlgu jää ja pakub, et võiks siis ühe pisikese katse teha. Katsealuseks võetakse ei keegi muu kui Faust, kelle hing läheb Saatanale, kui ta peaks tunnistama, et naudib elu. Ja siis hakkabki trall pihta. Saatan meelitab Fausti kõiksuguste rõõmudega
kilomeetreid eemal, ookeani põhjas. Hiidlaine saabumist võis ju seetõttu teada enne, kui see tabas rannikut. India ookeanil pole aga sellist tsunamihoiatussüsteemi nagu on näiteks Vaiksel ookeanil. Seetõttu hukkuski nendes maades palju inimesi, hinnanguliselt üle kahesaja tuhande. Eestlasi oli nende hulgas kolm. Enam kui viis miljonit inimest jäid peavarjuta. Mina ja mu ema oleme alati tahtnud Phuketile puhkama minna. Peaaegu olekski sellel samal ajal seal olnud. Mingil põhjusel siiski me sinna sel ajal ei läinud ja oligi tore. Meie jäime ellu, kuid see oli pime juhus. Ameerika Ühendriigid on maailma üks suurimaid nisu eksportijaid. Seda nisu kasvatatakse tasandikel riigi keskosas. Need alad on tihtipeale saanud kannatada tornaadode tõttu. Mehhiko lahelt tulev soe õhk ja Kaljumäestikust tulev külm õhk kohtuvad just sellel alal. Seetõttu tekivadki tugevad tuuled, äikesevihmad, tornaadod.
Sellise koheva sabaga ning kollase kasukaga, kuid kui teada, et inimene, siis võib see samamoodi olla, kollaste juuste ja muuga. Loki nagu lokilammas. Tralla- Tralla nagu trulla-tralla. Tundub nagu selline hüpleva ja rõõmsameelse iseloomuga. Justkui rõõmupall. Tegelikult oli ta vaikne. Ello- Selline nimi kujutab poissi. Aga ei olnud poiss. Tüdruk oli , kuid võis olla poisiliku käitumisega. Küüp- See ei olekski nagu inimese nimi, pigem hüüdnimi. Huvitav. Soostuks rohkem mingi asjaga. Aga oli omamoodi kaval tegelane. Milla- Kujutab küsimust. Milla sa tuled? Tokkroos- Selline inimene võiks olla väga külm ning pahanduste tooja. Inimene, kes topib oma nina valesse kohta. Roosid ju torgivad. Tegelaskujuna küündis ta sinnapoole. 4. Päev Terikeste külas. Ootamatult sattusid Nipernaadi ja Joona Kadri Parvi mõisa
Dekriminaliseerimise või vähemalt üldsuse hoiaku muutmise suhtes on aga teised lood. Näitena võib siin tuua Hollandi, kus marihuaana on dekriminaliseeritud ja kuigi ka neil on narkomaanidega probleeme, on tõsi, et seal on saavutatud paremaid tulemusi võitluses uimastite ja nende tarvitamise tagajärgedega. Sealsed narkarid ei kipu kriminaalseks ja isegi kanepit suitsetavad hollandalsed vähem ja vastutustundlikumalt kui noored teistes riikides. Ehk olekski siis õigem muuta ühiskonna hoiakut ja panustada pigem noorte harimisele võimalikest tagajärgedest ja millistes piirides tarbides ei muutu olukord ohtlikuks. Alkoholi terviskahjustav mõju on laialt teada. Vaevalt leidub keegi, kes ei ole näind alkohoolikut, ei teaks mõnda roolijoodiku ohvrit või ei oleks kuulnud lugusid noortest, kes ennast surnuks on joonud. Siiski ei takista see joomast veini õhtusöögi kõrvale või peol vähe kangemat napsu võtmast
Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W.Masingu juurde õppima, kus Eeva muu hulgas ka perfektse saksa ja hea prantsuse keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid
Kui Carmen viskab Joséle näkku talle kingitud sõrmuse, kaotab mees enesevalitsuse ja pussitab Carmenit südamesse. Naine sureb samal hetkel kui Escamillo areenil võidu saavutab. Pealtvaatajad lahkuvad areenilt ja ei tea juhtunust midagi, kuid murtud José tunnistab oma teo kõigi ees üles, hüüdes "Ah Carmen! Ma Carmen adorée!" Kõige rohkem meeldis mulle ooperist toreadoori aaria, see tekitas sellise vanaaja härjavõitluse tunde, nagu olekski Hispaanias, see lugu oli emotsionaalselt väga kaasahaarav, see pani , kogu selle ooperi üle pingsalt mõtlema. Võrreldes seda ooperit varasema kontserti kogemusega, siis see erineb totaalselt, olen rohkem rokk ja metal muusika austaja, kui klaasikalise ja sügavamõttega muusika kuulaja. Kokkuvõtteks, tasus see oma pingutused ära, kuna emotsioonid pärast etendust olid lihtsalt vapustavad, pole öelda mitte ühtegi halba sõna ei dirigendile (Risto Joost) ta suutis
Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W.Masingu juurde õppima, kus Eeva muu hulgas ka perfektse saksa ja hea prantsuse keele omandas, nii et kui ta läheb hiljem paluma keisri ema, kes on Eestist läbisõidul ja peatub Tormas, imestab too, öeldes: ,,Saksamaal leidub muidugi kõrgesti haritud inimesi, kes on talupojaseisusest pärit. Aga ikkagi on neid harva. Ja isegi Venemaal olen ma säherdusi näinud. Üksikuid
nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks.Väike Nõid palus härdasti,et tal lubataks tantsuööst osa võtta.Ülemnõid andis talle aasta,et heaks nõiaks saada,siis korraldavad nõiad talle katsed ja kui ta on heaks nõiaks saanud,võib ta Walpurgi ööst osa võtta.Seekord pidi ta karistuseks jala koju minema
veel vähemalt kümme aastat, kui mitte rohkem. Nüüdseks teame, et aega läks kolmteist aastat, sest 2004. aastal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks. „Eestlaste rikkuseks saaks olla eestlaste riik, nende jõukuseks vabadusmeelne, majanduslikult ja kultuuriliselt õitsev ning sotsiaalselt õiglane, korralikku äraelamist võimaldav ühiskond. Sellist paelust selgel kujul ei ole tõstnud oma lipukirjaks ükski taasiseseisvumisjärgne valitsus.“ Hellar Grabbi. Mina arvan, et see olekski olnud kõige parem põhjendus, ideaal, mida eestlased võiksid mõista ja kalliks pidada. Raamat „Eestlaste maa“ on kirjutatud ajast, millega mul otseseid kogemusi ei ole, kuid siiski suutis see kirjandusteos edasi anda piisavalt hästi oma mõtteid, et suutsin ette kujutada neid olukordi ja samastuda enamuste härra Grabbi mõtetega. Kuigi see on üpriski keeruliselt ja laiali valguvalt kirjutatud raamat, arvan, et seda võiksid lugeda eestlased, kes ei ole veel mõistnud,
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja ...
Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus. Näiteks,
tekib mustlannal vahekord, mille laad sõltub iga mehe sotsiaalsest palest kuna oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. Raamatut läbiv teema on saatus. Olen seisukohal, et inimese saatus on talle sünnihetkel kaasa antud. Kahjuks ei saa seda öelda raamatukangelaste kohta, nende saatus on selline, nagu autor selle ette näeb ja vaid tema saab seda muuta. Võiks ju öelda, et Esmeralda oleks saanud ise oma saatust mõjutaja, valides Claude Frollo, olekski kõik olnud teisiti. Kas ka parem? Seda on kahjuks väga raske ennustada, kuigi minule oleks sobinud selle raamatu lõpp just sellisena. Nüüd kus kahjuks enam midagi muuta ei anna, tundub küll, et just usk ja inimesed otsustasidki Esmeralda saatuse. Usk millesse? Kas armastusse? Esmeralda raudne veendumus, et just Phoebus on tema jaoks see ainuõige. Selles loos määras saatus Esmeraldale surma, ta poodi üles ja suurest südamevalust suri ka raamatu
Teda v'ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks. Ta õpetas, et kõik on tõde mida tõeks peetakse. Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minujaoks, millistena nad näivad teistele inimestele, sellised nad ongi tema jaoks. Gorgias- Õpetas vastupidiselt Protagorasele, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses ,,Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski oleksi tunnetatav siis poleks tunnetatu väljendatav. Kuulus sofistide hulka. Zenon Eleast sai kuulsaks apooriatega argumentidega, et pole võimalik paljusus ning liikumine. Kuulus Elea koolkonda. Herakleitos- Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Ise väljendab seda aforsmidega. ,,Ühte ja samasse
1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et
Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". 1995.a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis uuris nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi. PILVKATE Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust. 3
patsientide andmetega ja üleüldse muutuks elu palju mugavamaks. Ta seletas ka, miks seda seni tehtud ei ole, näiteks seepärast, et probleem on tahvelarvutite märgistamises, et mõni kaduma ei läheks. Ta ütles, et tõenäoliselt oleksid nad esimesed maailmas, kes sellise asja kasutusele võtaksid. Peamised kokkulangemised seisnesid minu jaoks selles, et mitmed esinejad üritasid veidi liiga palju reklaamida ,,oma asja". Samas olekski võib-olla veidi imelik, kui nad promoksid mõnda teist ala, tekiks ju küsimus, et miks nad siis ise seal ei tööta? Tegelikult olid kõik külalised väga toredad ning ma usun, et nad üritasid anda endast parima, et meile, loengutel osalenutele, loengud võimalikult nauditavaks muuta, missest, et loengud olid neljapäeva hommikuti kell veerand üheksa, kui enamik inimesi eelistaks soojas voodis magamist.
aasta aega ära kulutavad, enne kui kõik tööd korrale saavad" Sellise jutu peale vanake tavaliselt vangutab pead, pobiseb sõnu, pöörab ümber ja läheb Ülemiste järve tagasi, kus tema alaline asupaik on. Linda kivi Räägitakse, et vanal hallil ajal olnud Eesti lame ja tasane nagu pannkook. Ei mäekünkakest, ei järvesilmakest. Ja mine tea, mis sellest maast niiviisi saanud olekski, kui mitte Kalev poleks valitsejaks hakanud. Õnnelikult elas ta siin oma naise Lindaga. Nende peres sirgus ka kolm poega. Pole midagi imestada, et lesk Kalevi surma järel nõnda palju leinas, et pisaratest terve Ülemiste järve tekitas. Kadunukese hauakääbas pole aga miski muu kui Tallinna Toompea. Selle kivihunniku tassis Linda suurest kurvastusest kalmule kokku. Viimane kivi, mis sülest pisaratejärve veeres, on seal samuti tänini näha.
Ometi ei ole see muutnud inglise keelt kasutuskõlbmatuks. 8. Mis võib kaasa tuua eesti keele kadumise? Eesti keel võiks sattuda tõelisesse ohtu siis, kui otsustaksime ülikoolides õppetööd inglise keeles korraldada. Ka gümnaasiumi osaline muutmine inglise keeleks oleks suur viga, kuigi looks õpilastele paremad võimalused välismaa kõrgkoolides edasiõppimiseks. Nad kaotaksid in6glise keeles õppides võime neis ainetes emakeeles mõelda ja arutada. Tulemuseks olekski see, et eesti keel kaotaks osa kasutusvaldkondadest ja muutuks seeläbi vaesemaks. 9. Miks on vajalik arenenud kirjakeele olemasolu? Arenenud kirjakeel on keele püsimajäämisel väga oluline tegur. Kui on olemas kirjakeel siis on võimalik trükkida raamatuid, anda haridust ja korraldada ühiskonna elu. 10. Milliste erialade esindajatele võime olla tänulikud eesti kirjakeele kujunemise eest?
Nagu Postipoisi süsteemi puhul on juba välja tulnud, siis üheks suurimaks probleemiks on fakt, et ala areneb äärmiselt kiiresti ja palju. Nii ei suudeta alati uutele vajadustele vastavat süsteemi või tegevust leida. Seega hetkel on tulemuseks see, et kasutajatele selged ja kindlad süsteemid lõpetavad tegevuse, sest kohati on süsteemi juba ajast liiga maas, et seda arendada või kaasajastada. Sellise probleemi lahenduseks just dokumendihaldussüsteemide puhul olekski süsteemide pidev valmisolek uuendustele ja lisadele. Ning uuenduste ja lisade pidev pakkumine kasutajatele, et kasutajad ei peaks töö korrektseks sooritamiseks liialt vaeva nägema. E-Riigi Akadeemia on probleemina välja toonud ka fakti, et riigi tasandil on dokumendihaldus ja selle süsteemid arenenud erinevalt. Näiteks on just ministeeriumites arenenud vägagi hästi toimiv dokumendihaldussüsteem, mida osatakse ka pädevalt kasutada. Kuid samal ajal on
nende piltide sügavus, eksistentsiaalne mõõde. Kõige olulisem on, mis tavalisel lähenemisel biograafia ridade vahele jääb — unistused ja lootused, elumõtte otsimine, võitlus ajaga, kivi veeretamine ülesmäge, nagu Traat inimese eluvõitlust iseloomustanud on. Lugemismulje ütleb, et kirjanik on oma suurt sarja kirjutades tiheduses ja täpsuses edenenud. Sündmustikku selle sõna ilukirjanduslikus tavatähenduses nagu ei olekski, nagu ei ole ka peategelast. On elupildid ja argipäev. Kui teatud liialdust mitte karta, võib ühe targa inimese mõtet laenates ja kohandades ütelda, et see, millega uues Palanumäe raamatus kokku puutume, ongi elu ise, on originaal, mitte kirjandus ega koopia. Ja mis veel oluline: kirjapandu ümber jääks nagu rohkesti vaba ruumi — väljakutse ja ahvatlus lugejale, kellel selle täitmiseks huvi ja kogemusi. Raamatu lõpp ei jäta kahtlust, et Palanumäe lugu läheb edasi
Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikuk...
võimalik teistest täpselt ära eristada ning sobis just kontserdi viimaseks teoseks. Teises osas on selgelt kuulda ilusalt mängivaid puhkpille. Lugu mängiti mezzo pianos, kohati esines ka crescendot ja seega fortet ning mängiti andantes- nagu ütleb ka nimi + accelerando kohad. Keskosas muutub pala huvitaks justnimelt tänu nende muusikalistele nüanssidele. Kolmas osa oli dramaatiline, lustlik ning tõi naeratuse suule. Nagu olekski esimesed kaks osa kolmandani juhatanud. Neljas osa oli tempokas, erinevaid meloodiaid läbiv, kuid siiski peameloodia juurde tagasijõudev. Jäin kontserdil esitatud paladega rahule. Miinuseks loen seda, et kõikidel teostel oli raske vahet teha, kontsert jäi kohati üksluiseks. Isiklikult eelistan ühel ja samal kontserdil kuulata erinevaid zanre, ka sama autori loomingust. See lisab kontrasti, erinevaid külgi ja põnevust.
bussijuht kui ka reisibüroo ehk bussi omanik, kuna nemad peavad vastutama, et buss oleks sõitjate jaoks ohutu ja turvaline. Ka võimuorganid võiksid sellist juhtumit uurida, kuna lahtised esemed bussis viitavad tehnilisele mittevastavusele. Teleoloogilise printsiibi järgi määrab teo moraalse õiguse see, kui palju ta toob kaasa hüve. Seega peaks reisibüroo kompenseerima õpetaja ravikulutused. Mis iseenesest ei olekski nagu hüved vaid pigem õigus. Utilitaarne kahju minimeerimise printsiip- see printsiip taotleb suurimat hüve suurimale arvule inimestele. Õige oleks tegu, mis suurendab üksikisiku või ühiskonna mõnu, see oleks kompensatsioon kliendile ja teadmine ühiskonnale, et sarnaste juhtumite korral tulevikus, saavad nende valud leevendatud. Eetiline valik Loo kirjelduse järgi tundub, et vedaja endal süüd ei näe ja oma viga ei tunnista. Vedaja on kindlasti
Kaks suurt terasetööstust: üks asub Mumbai's nimega Tata Steel co. Teine Jamshedpur'is. Arvatavasti on need tööstused just kaevanduste lähedal, et maaki ei peaks kaugelt kohalevedama, seda odavam oma hind tuleb. Tööstused asuvadki peamiselt loogilistes kohtades, et võimalikult vähe kuluks igasuguse transpordi peale ja oleks soodne koht väärtuse poolest, kuhu tööstus rajada. Kindlasti üks suurimad eksportimisele kuuluvaid toodanguid olekski kõik terasest toodetu, sest neil leidub rauda kõige rohkem, ja tänu odavale tööjõule valmistatakse nõutav toodang kodumaal, kust siis edasi toodang eksporditakse. Samuti elektroonika valdkonnas on mitmeid suuri tööstusi, mille aasta koguprodukti väärtused ulatuvad üle 200 miljardi ruupia. 60% Sellest eksporditakse. Imporditakse võimalikult vähe, ainult seda mida oma riigis ei toodeta või vähe toodetakse, näiteks sõiduautosid. Viimaste aastatega on masinatööstus toppama
Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus.
Tartu Kommertsgümnaasium Uurimustöö Raha ja selle väärtus 8.b klass Kommertsgümnaasium 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mis on raha?...................................................................................................................... 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?..................................................................
aastatega palju saavutanud. Tal oli hea töökoht, armastav naine, lapsed, maja.Peale pikki pühendunud aastaid sai Juulius lõpuks tunnustuse mida ta nii kaua oli igatsenud ja oodanud. Talle pakuti kooli inspektori kohta. Juulius oli sügavalt liigutatud ja õnnelik. Õpilaste autoriteet tema vastu tõusis. Peale kõiki raskeid aastaid austati teda rohkem kui iial varem. Ja Juulius Kilimit oli õnnelik. Ta oli auahne, kuid ta ei lugenud seda ise eriti suureks paheks. Miks ei olekski pidanud Juulius olema õnnelik ja auahne. Kõik need aastad oli ta koolis töötanud, au mida ta oma elutöö eest sai oli igati õigustatud. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti poeg Valeerius sai valmis oma esikkoguga ,,Orhideed". Juulius ja Emmi olid uhked oma poja üle. Vastupidiselt Juuliusele saavutas Valeerius suurt tunnustust. Tema teose ilmumine oli kirjandusrigkondades suursündmus
hea valitsemisviisisiga juhti ning Huhuu aga uut ning egoistlikku. Näiteks sõdade korral on liikunud erinevad rahvad mitmete valitsejate kätte, kelle korra ja nõudmistega peab leppima. Ka Popi leppis, sest teine Isand oli läinud ning ei plaaninud enam kunagi tagasi tulla. Oli vaja edasi liikuda ning leida uusi lahendusi. Popi leidis, et selleks on uuele peremehele allumine ning kuuletumine. 8. Ühiskonnas toimuv olekski rahva liikumine ühe valitseja alluvusest teise juurde. Kuna aga Huhuu oli iseseisev ning egoistlik, poleks head tulevikku loota (sama juhtus ka novellis, kui loomad plahvatuse tõttu surid). Võib öelda, et ka ühiskonnas toimuks plahvatus, nimelt kukuks riik kokku ning saabuks kaos. 9. Teoses on tegelik ja unenäomaailm põimunud omavahel Popi elamuste ja tunnete kaudu. Novelli alguses oli koer kogu aeg kuidagi uinumisseisundis ning tegi ainult korraks silmi lahti
NiCd Kõige vanem akutüüp Aku tuleb enne taaslaadimist täiesti tühjaks laadida, et vältida akumälu tekkimist Aku võimaldab ~1000 taaslaadimist Akut võimalik üle laadida (põhjustab aku riknemist või isegi purunemist) Tundlik suurte temperatuuride suhtes NiCd akud on väga keskkonnaohtlikud Akumälu tekkimine Aku "mäletab" taset mida kasutatakse enne taaslaadimist, näiteks kui regulaarselt laadida akut peale 75% kasutamise hakkab aku käituma nagu see 75% olekski aku täismahutavus, raisates seega 25% aku tegelikust mahutavusest NiMH Akude teine generatsioon Akumälu tekkib väga vähe Akukemikaalid pole nii ohtlikud kui NiCd akudel, siiski tuleb akud ohutult utiliseerida Smart Battery tehnoloogia välistab aku ülelaadimise Parema akuvastupidavusega kui NiCd Smart Battery Tehnoloogia kus aku külge on ehitatud elektroonikaskeem mis kontrollib aku olekut, välistab ülelaadimise
Meelik hakkas kahtlustama,et asi ei ole õige.Nad saatsid Madise vanematele kutse,et poisiga on vaja minna arsti juurde ja nii pidi Peeter Madise maalt ära tooma.Riho otsustas pesunööri pealt varastada kleidi,see Madisele selga panna ja rätik pähe siduda,et teised Madist tüdrukuks peaksid.Lapsed valvasid kõik polikliiniku ümber,et näha,kas Madisega tullakse arsti juurde.Kuid nad nägid hoopis Rihot,kes väitis,et peab oma väikese sugulasega arsti juurde minema.Peetri ja Riho plaan olekski õnnestunud,kui tänaval poleks neid näinud tädi,kelle pesunöörilt kleit varastati.Ta tegi kõva kisa,mida Kärt juhtus pealt kuulma.Riho lasi ruttu jalga,Kärt aga võttis tüdrukuks maskeeritud Madise ja läks teisi otsima.Peeter kahetses juhtunut väga ja lootis,et poisid talle andeks annavad.Poisid aga uskusid nüüd,etneil tuleb siiski väga vahva suvi,sest selgus,et Kärt oli ikkagi üks päris tore tüdruk. II OSA-``Lugu lendavate taldrikutega``
-haldussüsteemi puudulikkus -arstidel ja õdedel on mitu ülemust, -arstide ja õdede rahulolematus ,,Taavi Tamm juurdles juba mitu kellele nad alluvad ja kelle ülemuste antud ülesanded kasvavad päeva probleemi kallal, kuidas nõudmisi peab täitma. ,,ei suuda rohkuse tõttu üle pea ning korraldada õdede oma tööga toime tulla. Kuidas ülesandeid võidakse lahendada haldussüsteemi, sellega polnud olekski see võimalik, kui mul on 3 lohakalt või mõnega ei jõua rahul ei arstid ega õed" või 4 ülemust, kellel on erinevad tegeleda. ,,haldussüsteemiga pole nõudmised ja kellest igaüks peab rahul ei arstid ega õed; Rita Roos e end teistest tähtsamaks" suuda siinset olukorda enam välja
inimene seda lugedes tajuks, et nii tema ise kui ka see pealtnäha tühine ja kõrvaline kõrreke on osalised elamise kõigile ühises saladuses.“ Viivi Luik on kirjeldanud mälestusi ajast, mil ta ei osanud veel rääkida, kuid tahtis ennast väljendada. See ei õnnestunud – lapse lalin pole inimeste keel - ja tüdrukule sai selgeks teadmine: ta peab end arusaadavaks tegema. Siinkohal tekib küsimus: kas talle olekski sobinud mõni muu amet kui kirjanik? Kirjanikugi ülesanne on ju enda (väljamõeldud) mõtteid, emotsioone arusaadavalt edasi anda. Lapsena armastas Luik väga raamatuid need olid tema elu sisu. Ta on rääkinud: „Vanaemale tegin eksameid: lugesin talle „Kolme musketäri“ ja pärast küsisin, missugune musketär talle kõige rohkem meeldib. Vanaema vastas alati ja ilmtingimata: Porthos! Kui ma pettunult küsisin, miks, ütles vanaema, et Porthos oli kõige parema südamega
Kultuur ja rahvusriik Käibetõde kõlab, et kultuurikontaktid on kasulikud, kuna süvendavad rahvaste jt inimrühmade üksteisemõistmist. Nii arvati N Liidus, kui korraldati liiduvabariikide vastastikuseid kultuuridekaade, nii arvatakse Euroopa Liidus, kus kultuurile pannakse suuri lootusi. Tõsi, viimast kaheti. Ühelt poolt ja seni ehk kõvahäälsemalt nähakse kultuuris vahendit, mis aitab rahvastel säilitada identiteeti, mille lahustumist kardavad iseäranis väiksemad riigid. Seega oleks kultuur justkui nõrgeneva rahvusriigi asendaja. Teiselt poolt aga kõneldakse ka sellest, et kultuur peaks suurendama Euroopa kui terviku sidusust. Need kaks funktsiooni on omavahel seotud ja neil on niihästi laiem, rohkem tulevikku vaatav kui ka kitsam, olevikuline aspekt. Esimene seisneb selles, et Euroopa Liidus on aasta-aastalt rohkem inimesi, kes pärinevad teistsugusest keskkonnast, mida nad kavatsevad kohapeal taastekitada. Kultuur pe...
välja selgitamine, saada aru müüdava toote või teenuse omadusi, sealhulgas anda infot miks on meie toode parem kui konkurentidel ning suuta oma toodet või teenust maha müüa kliendile. Samuti on müügi saavutamiseks erinevate tegevuste ellu viimine väga vajalik ja ei saa märkimata jätta, et üheks olulisemaks osaks on müügimeeskond, ilma kelleta on raske müüki korraldada. Müügiprotsessi esimeseks asjaks olekski see, et tuleb tundma õppida oma tooteid kuna tänu sellele suudad sa seda paremini kliendile kirjeldada ja toodet sobitada erinevate klientidega. „ See on nagu minu ükskord kui läksin poodi, soovisin saada Fazeri küpsetus sokolaadi, kuna ise ei leidnud küsisin teenindaja käest ning tema ütles, et ei ole sellisest asjast kuulnud. Egas midagi helistasin sõbrannale ja küsisin, et kus ma seda saada võiksin, ning võite nüüd ise
ideoloogiat, mis seisneb järgnevas: 1. eesti keele ja rahvuskultuuri säilimise rõhutamine 2. eestluse sümboolika kasutamine (tooted, spordivõistlused) "Inimese ajaloos on olnud ränkraskeid aegu, kuid 20. sajand tundub olevat kõige valusam, vallutamistes võimsam, moraalselt laostunum. Lõp-penud sajand hiilgab sõdade, tapmiste ja vaenulikkusega. Nüüd, 20. sajandi lõpus tundub, et eestlased ei armasta oma rahvast ega hinda oma maad. Minu illusioon tulevikuühiskonnast olekski selline, kus Maad asustaks üks rahvas ning ei oleks mingeid piire, seetõttu puuduks ka vajadus nende pärast sõdida. Oleks säilinud erinevad kombed ja keeled, kuid suhtlemise hõlbustamiseks võiks olla üks ülemaailmne keel." "Rahvas on väike mutrike riigiaparaadis. Kuid paistab, et Eestis ei ole jõutud niikaugele, et riik teeniks rahvast, mitte vastupidi, nagu hetkeolukord näitab. Selline eluolu meenutab küll
Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes?
töökäsi puudu, mis pole tegelikult parem kui ärakasutamine. Veel hullem oli aga see, et enamus mehi ei teadnudki täpselt, miks nad seda meest taga ajavad. Üks põhjus oli, et vallamajast oli käsk antud, ning oma käekäik oli näiteks Paulile tähtsam kui mustlase oma. Teine, varjatum põhjus oli sallimatus, mis tuleb välja seigast, kus Edgar ja naabriperemees mustlase otsimise üle arutavad. Nimelt ei pidanud Paul mustlast rohkemaks kui hiireks ning arvas, et tal olekski vanglas parem, lisaks tundis ta, et kui venelased teda ennast taga ajada võivad, siis võis temagi mustlast taga ajada. 7)Taavet Aniluik küüditati, kuna ta jäi uuele riigikorrale jalgu. Autor kasutab põhjuste kirjeldamiseks kõigepealt sõna ,,külakurnaja", ning ka Taaveti enda mõtetest selgub, et põhjuseks oli täpsemalt viiskümmend seitse hektarit heinamaad, metsa, rägastikku, linaleod ja põldu. Muidugi
("külmale maale").Virgu Anni otsustab enne Jaanile määratud rongireisi temaga vanglas abielluda, vältimaks niiviisi Jaanist lahkujäämist, sest sellisel juhul saab tema kui Jaani seaduslik abikaasa oma armastatuga kaasa minna. Laulatus toimus ühes hallis kongis, kus olid kohal mõned vangid ja Jaani pere. Naised olid ühes vagunis, mehed teises. Annit ja Jaani olid saatmas ainult Kai, Mikk ja Mann. Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas sõnumeid. Ta muidu ei olekski nii rahul olnud, kui ta poleks teadnud, et Anni jääb Jaaniga Tõnu Prillupile pakkus mõisnik Ulrich von Kremer lepinguga soodustatud tingimustel tulutoovat piimamehe ametit, kui Prillup nõustub oma noort naist temaga jagama. Prillupit ei huvitanud naise õnn ega tunded. Teda huvitas ainult raha. Juba enne lepingu kindlat sõlmimist unistas ta oma tulevasest tähtsast ametist ja rahast. Leping sõlmiti peale Mari nõustumist
Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. 1930. aastatel ei olnud Päts siiski kogu rahva seas üksmeelselt austatud ja imetletud riigimees. Tal oli ka vastaseid. Nõukogude ajal oli kohustuslik teda sõimata, ka uuemal ajal teame me rohkem mõisteid nagu “vaikiv ajastu” ja “hääletu alistumine,” mis püüab näidata Konstantin Pätsi rohkem reeturi kui suure liidrina. Ometi, ilma tema allkirjata meil Eesti Vabariiki ei olekski. 1 KONSTANTIN PÄTSI ELULUGU Konstantin Päts sündis vana kalendri järgi 11. (Tahkuranna õigeusu kirikumeetrikas küll 10., meie praegu kehtiva kalendri järgi 23.) veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkurannas, õigeusku läinud talupoja peres, ja ka tema vennad Nikolai, Voldemar ja Peeter on hiljem Eesti elus silmapaistvatel positsioonidel olnud. Kihelkonnakoolist läks Konstantin edasi Riia õigeusklikku seminari. 1894. aastal astus Päts Tartu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
