mittetäitmine. Inimesed saavad tavaliselt ikka ise aru, et nad on tööl rahulolematud. Nüüd on meil probleem, ja järgmiseks küsimuseks oleks, et mis nüüd selle rahulolematusega peale hakata, kuidas sellega toime tulla ja kuidas seda leevendada? Siinkohal tulevadki mängu Herzbergi motivatsioonifaktorid. Kuid sellest ainuüksi ei piisa. Probleem nimelt selles, et juht peab nüüd täheldama seda, et töötaja on rahulolematu. Juhi kohustuseks siinkohal olekski rakendada erinevaid motivatsioonfaktoreid töötaja rahulolematuse leevendamiseks. Ning kui juht on nüüd tuttav Herzbergi teooriatega, ei tohiks see talle probleeme valmistada. Veel suurema probleemina näen seda, et kui inimene teab, et on rahulolematu aga juht seda ei märka. Näiteks kui töötaja tahab ennast arendada, koolitada, saada targemaks ja kasulikumaks aga juht seda talle neid võimalusi ei paku. Kas töötaja peaks nüüd
1. Võimaldavad üle kanda suuri 1. Valmistamiseks vajatakse eritööpinke; pöördemomente; 2. Hammaste pinnad tuleb karastada; 2. Hammaste kõrge täpsus ja 3. Kõrgem hind. pinnasildedus, kuna töötlemisel kasutatakse standardseid instrumente ja tehnoloogiaid; 3. Hammasliidetes on võimalikud suured teljesihilised liikumised; 4. Võlli ja rummu parem tsentreeritus. Mõtekas olekski kasutada liistliited või siis hammasliiteid. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? Kui muljumispinge liistu, rummu ja võlli materjalid on erineva voolamispiiriga, siis võetakse alati selle materjali voolepiir tugevusarvutustesse, mille võõlepiir on kõige väiksem. Alati kasutatakse kõige väiksema voolepiiriga materjali omadusi tugevusarvutustes.
võimalust ilma sõjata neile vastu hakata. 2. Eesti pidi Nõukogude liidu nõudmisel looma valitsuse , mis teostaks Nõukogude liidu vajadusi. Eesti pidi samuti tagama Nõukogude liidule vaba ligipääsu Eesti territooriumile. Julgen öelda , et Eestil polnudki võimalust nendest nõudmistest taganeda , kuna kui nad oleks keeldunud neid täitmast ,oleks Nõukogude liit Eestit rünnanud, aga meil ei olnud vaja alustada sõda niivõrd tugeva vastasega. Samas , kui Eesti olekski loobunud nendest nõudmistest, oleks nooremad sõdurid, kaitsevägi ja Eesti rahvas alustanud ise vastupealtungi. Nad ei tahtnud kaotada Eesti vabadust , mis kord oli ise kätte võidetud. Kuid siiski oldi valmis Eesti eest välja astuma. 3. Eesti liitumine Nõukogude liiduga oli okupatsioon. Eesti ja Nõukogude liit pidid teineteist abistama kuna varem oli sõlmitud Baaside leping , mis neid selleks kohustas. Kahjuks aga NL
välja astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud. 4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul vabadusliikumist summutada? Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski olnud väga raske takistada. Samuti demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet läbi Balti keti, milles osales 25% elanikkonnast, ehk väga suur ja mõjuvõimas protsent. NSVL oleks olnud raske neile kõigile vastu astuda. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis oli ka USA selle poolt, et Baltimaad saaksid vabalt tegutseda. Ühtlasi oli just tulnud saladuskatte alt välja Molotov-Ribbentropi pakt, mis kindlasti valmistas NSVL nn piinlikust ja pinget
süüa." autor anonüümne, leidsin selle neti lehelt www.tsitaat.com . Eesti on vastavalt põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõikide ka niinimetatud vähemuste õigused peaksid olema tagatud. Kuid kahjuks iseloomustab see humoristlik tsitaat mõnikord meie riigikogu, kus nad aina vaidlevad ja on nii erinevatel seisukohtadel ja osade ettepanekuid ei võeta üldse arutuselegi, vaid hääletatakse juba kohe maha. Siis nagu olekski ,et lammas süüakse huntide poolt ära ,sest kaks hunti arvavad ja hääletavad nii. Demokraatia roll vähemuste kaitsmisel on siiski kindlasti väga keeruline, hulga keerulisem kui vaid sõnasõda riigikogus. Pean siisnkohas silmas üht konkreetset vähemust ehk homosi dja lesbisid. Loomulikult elavad ka nemad demokraatlikus riigis ja peavad saama end määratleda sellisena nagu nad on .Kuigi mina ei saa aru miks nad neid paraade korraldavad ja end nii ületähtsustavad
teeksime? Raha eest saab praktiliselt kõike, kuid kõigil pole niipalju raha kui teistel. Näiteks aafrikas on inimestel väga raske olla ja elada, me ei kujuta seda võibolla ise ettegi, kuid olukord on seal väga hull. Sealsed inimesed elavad 2 dollariga päevas ära. Paneb imestama. Raha ei ole aga ka kõige parem asi, raha on ka laenamisega seotud ja laen ei ole sugugi hea asi. Laenul on oma intressid ja see ongi asja pahem pool. Kuid kui pangad ei väljastaks laenusid, ei olekski inimestel raha, sest raha ringlust ei oleks ja raha peab käima ka läbi panga. Juttu on ka sellest, et tehnika areng on kiire ja üha rohkem töid ja tegevusi asendatakse masinatega. Sellest aga tekib probleem, et inimesed jäävad töötuks ja raha neil enam pole, kuna masinaid on igaljuhul odavam üleval pidada. Kui me suudaksime püüda kinni 1/100 kogu päikesest tuleneva energia, siis ei oleks meil
Näiteks võib tuua ka raamatu „Läänerindel muutuseta“, kus sõda jättis sõjas võitlenutele hingeellu nii suure jälje, et tagasi tavaellu pöördudes nad ei suutnud enam massi sulanduda. Nad tundsid, et neid ei mõisteta ja nad ei saanud kuidagi keskenduda päris ellu, sest nende peas olid ikka julmad mälestused sõjast. See võib tekitada ka sellise tunde, et inimene ei tahagi enam edasi elada. Näiteks antud teoses suri peategelane Paul rahuloleva näoga, nagu ta olekski tahtnud surra. (Kõik ta sõbrad surid samuti sõjas).
... Tallinn 2012 Juhtum on väga keeruline, kuna kogenud juht pole suutnud aastaga mingeid toimivaid muudatusi sisse viia, siis midagi head lühikese ajaga välja mõelda, on raske. Firma on oma traditsioonide vangis, töötajad on jäärapäised ja ei taha muudatusi, nende arust on kõik niigi hästi, nad tegutsesid ikka nii, nagu olid aastakümneid harjunud. Sellises olukorras tekibki kahtlus, kas ongi mõtet üldse üritada, võibolla olekski kõige mõistlikum väärikalt lahkuda. Samas ma kaldun arvama, et midagi saab ikka teha. Kuna Joel on juht, siis peavad teised töötajad kuulama, mida ta arvab ja ka seda tegema. Joel peaks oma sõna rohkem maksma panema. Variandid oleks Kui firmas on kokku 11 divisjoni ja kõik on iseseisvad tulemusüksused ning pealekauba konkureerivad samade klientide pärast, siis on loomulik, et sealt midagi head ei tule.
Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis teeb häält, näitab pilti ja mida saab oma sõrmega juhtuda - ehk mis oleks puutetundlik. E-õpiku üks plusspooli olekski õpilaste huvi selle ning ka loodetavasti selles peituva informatsiooni vastu. Kui nutiseadmetes sobib mängida, siis miks mitte ka sealt õppida? Samas kahjustab igasugune ekraani pidevalt vaatamine silmi ning segab ajutegevust. Samuti, kui õpilastel kaob täielikult ära käsitsi kirjutamine, siis nende käelised oskused hääbuvad ning käekiri muutub peagi loetamatuks. Kuid seda ainult juhul, kui võetakse kasutusele ka töövihikute ja vihikute asemel näiteks e-vihikud.
Kaudselt maksame need ise kinni. Eelkõige tekivad kulud valest kasutusest ning heaperemehelikkuse puudumisest. Samuti võib tekkida free rider´i fenomen. Piisab sellest, kui vaadelda mõnd parki, kus on aega veetnud seltskonnad, kes vastavad eeltoodud kriteeriumitele. Kuna taastamiskulud on suhteliselt suured ja KOV on oma kuluplaneeringud eelnevalt kinnitanud, ei pruugi leida enam ressursse, et pakkuda täisväärtuslikku teenust/toodet. Siinkohal olekski alternatiivine võimalik kaasata erasektor. Paraku tähendab see aga seda, et kulutused avaliku sektori jaoks kasvavad. Kuna elame kapitalistlikus ühiskonnas siis ei oleksi mõeldav tasuta teenus. Samas on suhteliselt keeruline mõõdistada erinevaid kulusid/tulusid. Lähtudes Pareto printsiibist peaks ühiskonna piirtulu võrduma ühiskonna piirkuluga. Välismõjude korral: MCühiskond MCera või MBühiskond MBera "Negatiivsete välismõjude puhul: MC a + MD j = MR a
Samuti on vaieldamatu tõsiasi, et iga ärijuht, kes soovib edukas olla omal alal, peab ise olema mingil määral teatrijuht, projektijuht, koorijuht ja miks ka mitte kokk. Nii nagu heast koostööst lavastaja ja näitlejate vahel sünnib imeline lavatükk, peab samanoodi ettevõtte juht koos oma alluvatega saavutama häid tulemusi. Ta loob ettevõttes kollektiivtunde, tahte panna töötajaid ettevõttele tema eesmärke teenima maksimaalse tulemuse heaks, milleks antud juhul olekski "imeline lavatükk". Ettevõtte juht peab suutma näha kaugemaid eesmärke, mis on ettevõttele ja seal töötavatele inimestele hea. Inimesed ei ole rahul ettevõttes kus juht nendest ei hooli. Selline ettevõte ei ole edukas, tal puudub edasine areng ning loomulikult ka igasugused positiivsed majandustulemused. Selle tulemusena kaovad töökohad ja lõpuks kaob ka ettevõte. See tähendab, et ettevõtte juht peab armastama oma töötajaid
Põrgujutt Täna on reede, kolmeteistkümnes kuupäev. Nagu tavaliselt, läheb mul ikka kõik just siis vett vedama. Ma olen vihane, tunnen, kuidas veri mu peas pulbitseb. Vihane enda, jumala ja kogu selle mõttetuse peale, mis mu saatust ettemäärab. Suurest vihahoost haaran klaasi ning kallan sinna konjakit. Kuid kuskil poole peal taipan, et see ei lahenda midagi. Otsustan minna jalutama. Ma vaatan ringi. Olen jõudnud märkamatult surnuaeda. Alati olen seal tundnud midagi hirmutavat, kuid täna on teisiti. Mu peas ringleb hetkel vaid mõte, et ilmselt oleks mulgi parem lamada siin mulla all, hauakivi pea kohal. Eemal kõlavad kella löögid on saabunud keskköö. Ootamatult tekib kuskilt tossu ja selle sama hauakivi tagant, mille ees ma seisin, ilmuv välja lühike, karvane ja judinaid tekitav mehike. Ja mis kõige verdtarretama panev tal on käes vikat. Ta tutvustab end üllatavalt viisakalt ni...
vägitegu kaotustele naerdes vastu minna. Oma olekuga tõi ta rõõmu ja naeru ka suuremate hinge, kaasaarvatud ka autorisse. Lapse naer lõikas autori raamatutest ära nukruse. ,,.. su hele naer mu raamatute nukrust läbi lõikas kui järve aer." Laps oli autori jaoks justkui kevadekuulutaja. Aeg, mil kõik rõõmsamaks muutub, oli saabunud. 3. Talve luuletus: ,,Meie aja muinasjutt" On pime, on külm, on talv. Liialt pime ja lõputu öö. Tundub nagu väljapääsu ei olekski, kuid lõpuks on märgata lootust taamal nähakse tuttavaid talusi. Energia oli tapnud päevane töö ning järgmisel hetkel magataksegi magusalt voodis ning nähakse ilusat und. ,,Mis sääl vastu paistvad ööst? Need on kodu metsasalud, Metsa taga tutvad talud, Magus uni päeva tööst." Hetkel, mil kõik tundub hea,juhtub miski ootamatu. Äratab neid üles kellegi nutt ning mitmekordne hädakaja. Luuletus on külm, pime ning mitte just paljulubav tuleviku suhtes. Tulevik näib hall.
Rahvusvahelised suhted kas tee kaosesse? Rahvusvahelised suhted on mõjutanud riikide välispoliitilisi hoiakuid alates ajast, mil tekkisid esimesed riigid. Kuna suhe kui selline on iseenesest alati olnud suhteliselt keerulise iseloomuga abstraktsioon, on igati mõistetav, et nüüdisajal on riigid omavahel kehtestanud kindlad normid, mida kõik peavad järgima, eesmärgiga tagada nende riikide kodanike julgeolek ja hoida ära igasugused pinged, kriisid, sõjad ja muu taoline. Need üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise alustalad on välja kujunenud aastasadade jooksul ja põhinevad arusaamal, et erimeelsused tuleb lahendada rahumeelselt ja mitte relvajõudu kasutades. Kuid kas kõik riigid ka tegelikkuses neist põhimõtteist johtuvad? Üheks selliseks normiks on kohustus austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi. Eelmise aasta mais avaldati Euroopa Parlamendi poolt raport, milles käsitletakse inimõiguste tagamist...
tajuva, mõtleva, kõneleva ja tegutseva olendi kohast selles. Küsimused formuleeritakse pidevalt probleemide või mõistatustena. Filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, uskumine ja teadmine. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted mille kaudu me maailmale läheneme. Nende kahe mõtlemise erinevuseks olekski siis see, et müütiline mõtlemine seletab et miks asjad on nii nagu nad on, ilma kahtluseta ning see ongi inimeste jaoks tõde. Filosoofilises mõtlemises aga pannakse kõik kahtluse alla ning läbi dialoogide ja mõtiskluste jõutakse tõeni. Filosoofilise mõtlemise eesmärgiks ongi leida tõde. Müütilises mõtlemises aga on eesmärgiks jõuda teistsugusesse aega, ning see säilitab identiteeti ning see lähtub ainult minevikusündmustest
hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi nii puhast eesti keelt, kui teevad seda vanemad inimesed. Oleme omaks võtnud palju võõrkeelseid sõnu, mida kasutame iga päev, nagu see olekski meie enda eesti keel. Kultuuriga on asjad samamoodi. Välismaalased toovad endaga kaasa oma maa traditsioone. Ei usu, et iga eestlase jõululaual näeb verivorsti ja hapukapsast, pigem hoopis midagi teistsugust, erinevat meie tavadest. Ei tohiks lasta lahti meie esivanemate arvamustest ning kommetest, vaid jätkata nendele kommetele vastavaid käitumisviise. Traditsioonid on nagu pärand, mis on meile antud ning millest oleks vale loobuda.
Samas peaksid aga algajad õpetajad suhtlema rohkem oma kolleegidega, sest kõige rohkem saaksid õpetajat toetada kaastöötajad, kelle abile saaks loota, kui seda on kõige rohkem vaja. Muutuste tulek Tavaliselt on muutused paratamatud, kuid nad on ka vajalikud, ainuüksi ka sellepärast, et suur osa õpilasi on kodust võõrdunud, õpib halvasti või langeb koolist välja. Nende probleemidega oleks vaja ilmtingimata tegeleda, sest muidu muutuks kool õpilaste jaoks tähtsusetuks ning neid ei olekski enam vaja. Muutusi on vaja ka sellepärast, et paljud õpetajad on pettunud, tüdinud ja lootust kaotanud. See probleem on tingitud sellest, et nad ei puutu kokku uute ideedega ja neil on vähe arenguvõimalusi. Probleemide aluseks on ka see, et paljud algajad õpetajad ei suhtle oma kolleegidega nii tihedalt kui vaja. Neid probleeme aitaks lahendada see, kui õpetajad osaleksid rohkem seminaridel ning arendama meeskondlikku tööd. Õpetajad
prügist puhtana hoidma ja ei tohiks lasta igasugustel matsidele Eestisse räuskama tulla. Mis ma selle räuskamise all mõtlen? Nimelt seda, et umbvenelased elavad Eestis ja teevad Eesti riigi võimu ja eluolusid maha teiste rahvaste ees. Minu meelest tuleks kõik umbvenelased saata rongiga venemaale, nagu seda tegid venelased eestlastega, kes Siberisse küüditati. Muidugi ei käi see vanamutikeste kohta, kes ei oska Eesti keelt ja nad juba nii vanad, et see õppimine olekski raske , aga samas nad on Eestis elamisega rahul ja ei vingu näiteks Ansipi kallal. Aga kui sa oled seal 15-25 aastane nolk, kes ei ole ise veneaega näinud või olid alles sipupükstes ja seletavad, et eestlased on fasistid ja muud elukad ning Eestis ei aita elada siis ei ole muud lahendust, et siis rongile ja Venemaa poole teele. Tegu on küll väga halva mõtlemisviisiga, aga tegu ei ole ju lõpukirjandiga, kus ma ei tohi päris nii kirjutada oma arvamusi , kuidas ta tegelt on
Isikul peab olema valikuvabadus sotsiaalmaksust olulises ulatuses maha arvata vabatahtliku ravikindlustuse makset. 2 Ideaalis võiks riik vaadata üle kõik maksud ühtse "suure pildina" ning vastavalt ka tegutseda, sest antud juhul ainuüksi sotsiaalmaksu reformimisega ei saavutataks tulemust, mis annaks kasu ühiskaonna nii madalapalgalistele kui ka kõrgepalgalistele üheaegselt. Loomulikult peaks riik motiveerima inimesi pigem tööd tegema, kui lootma sotsiaaltoetustele. Siinkohal olekski mõistlik lahendus pigem madalapalgaliste maksekoormust üldiselt vähendada samas tuleks hoida inimestes motivatsiooni, mis laseks saavutada kõrgepalgalise taset ilma teadmiseta, et astmelinetulumaks või muu sarnane maks võtab ära olulise palgalisa. 3
planeedid, kujunesid välja ka füüsikaseadused. Kõik jõud, mis kujundavad universumi hakkasid välja kujunema. Kogu universum ja kõik selles sai otsustatuks just sel momendil. Esimene neist oli gravitatsioon. See on universumi pindapanev jõud. Gravitatsioon on see mis määrab universumi kuju. Ilma gravitatsioonita ei saaks tekkida päikesesüsteemid, ei oleks kuud, ei oleks galaktikaid, ilma gravitatsioonita ei olekski midagi, vaid ainult ainued hõljumas ringi ruumis, kuna ilma gravitatsioonita ei oleks saanud ka tähed, ega planeedid moodustuda. Ühest aatomisuurusest punktist kasvas universum üüratult kiiresti. Aatomi suurune punkt laienes pesapalli suuruseks tavainimesele mõistmatu kiirusega umbes 10 -36 sekundiga. See kiirus on tohutu, olles kordi suurem valguse kiirusest. Lisaks kujutlematule kiirusele oli universum algselt tohutult kuum, umbes triljon kraadi.
neile kehtestati relvajõudude ülempiir, keelustati omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Esimene maailmasõda tõi kaasa palju halba, kuid samas ka rohkelt uuendusi, milleta me elu tänapäeval ette ei kujutaks. Kuigi ma sõda ei poolda, arvan ma siiski, et oleme paljuski tänuvõlglased just esimesele maailmasõjale, sest auto ja lennuk, mis on tänapäeva elu lahutamatu osa, töötati välja just tollel ajal. Esimene maailmasõda olekski võinud jääda ainsaks suureks sõjaks, kuid nagu ütles ka Prantsuse vägede ülemjuhataja Ferdinand Foch sõja lõpus sõlmitud Versailles rahulepingu kohta: "See ei ole rahuleping, see on vaherahu 20 aastaks". Kindral ei eksinudki palju, umbes 20 aasta pärast oligi käimas Teine maailmasõda, mis oli paljustki põhjustatud just Esimesest ilmasõjast, kuna Saksamaa soovis oma vaenlastele tehtud kahjude eest kätte maksta.
Miinuseks oli aga lonkav koostöö maakondade vahel ning puuduvad liitlased, sest samal ajal täienes vaste leer pidevalt. Seisukorda halvendasid ka majanduslikud raskused, mida põhjustas pikaajaline sõda ning see, et eestlased ei olnud elukutselised sõjamehed nagu ordurüütlid. Eestlastele oleks kaasa aidanud ka elavjõud, kuid paljusid valdas hirm ning teadmatus tuleviku ees. Oleks eestlased suutnud ära rääkida naaberriikidest kellegi enda poolele, olekski juba tulevik heldem paistnud. Selle kõige tõttu kaotasidki eestlased Muistse Vabadusvõitluse. Keily Vollmann 10H
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima e-õpikutest ja mis on nende plussid ja miinused. Üksikud koolid on juba vahetanud osades klassides tavalised õpikud e-õpikuteks ja jälgivad kuidas õpilastele need sobivad. Eestis on suur plaan vahetada õpikud välja e-õpikuteks. Kuid arvestada tuleb ka kooli väljaminekutega, mitte ainult õpilaste mugavustega. Üks suurimateks plussideks olekski kindlasti koolikoti kergemaks muutumine. Õpilased peavad igapäev kaasas kandma vähemalt viie tunni õpikuid koos töövihikute ja vihikutega. Kõik need õppematerjalid kaaluvad kokku üpris palju. Kui tekiks võimalus panna need samad materjalid kokku ühte elektroonilisse seadmesse, oleks see väga positiivne. Lapsed ise ei peaks enam kandma kaasas mitu kilo kaaluvat kotti. Tihti ka räägitakse, et laste hoiak on saanud kahjustada raskete
soovib reeglite täitmist ka tagantjärgi ja suurema tähelepanuga uurida. Näiteks on ju nii ka spordis. Meie oma armastatud ja tuntud Andrus Veerpalu sattus skandaali, kus teda süüdistati dopingu kasutamises. Pöidlahoidjatena me ilmselt isegi ei mõelnud selle peale, et ta midagi sellist teha võiks, kuid vastavad asutused ning nende juhid on säärastest andmetest väga huvitatud. Olgugi, et Veerpalu mõisteti õigeks, siis tema edu ei oleks kestnud, kui ta olekski süüdi jäänud. Ühel hetkel edukas, kuid järgmisel hetkel oleks tal olnud kaelas süüdistus, keelud ja trahv. Kõik halb tuleb ringiga enesele tagasi, nii ka „Hamletis“. Kui Laertes kutsus prints Hamleti mõõgavõitluseks välja, siis olid tal enesel suuremad võimalused võita, sest tema käsutuses oli rapiiriga mürgitatud mõõk. Tagajärjeks oli hoopis see, et Laertes ise sai samuti mürgitatud mõõgaga vigastada ning suri. Sarnane lugu juhtus ka Claudiuse katsega prints mõrvata
kultuuri identiteedi püsimise pärast. Young Yun Kim rõhutab, et kultuuridevahelise identiteedi arenemisega kaasnevad ka kaotused ning, et pikaaegne identiteedi evolutsioon assimilatsiooni suunas viib lõpuks oma algupärase identiteedi hülgamisele või sellest mööda vaatamisele. Assimilatsionism väärtustab identiteeti, kuid näeb ette, et uue kultuuriga tuleb sulanduda. Kindlasti võivad uues kultuuris ,,ära ununeda" inimesed vanad kombed ja tavad ning see on täiesti normaalne. See ei olekski võimalik, et näiteks Indiasse kolides vaadata mööda nende traditsioonidest ja igapäevaelust ning üritada oma vanu kombeid neile peale suruda või nendega üritama edasi elada. Tuleb olla avatud kõigele uuele ja austada ja teisi kultuure. Miks veel kultuuride sulandumine hea on, on see, et kindlasti on palju õppida teistelt riikidelt ja teise kultuuri inimestelt. Seetõttu on ka minu arust ainult positiivne, kui eestlased otsustavad vahepeal mingi aeg töötada või õppida välismaal
ainult Riigikogu pädevusse. Samuti arvan, et selle meetodi juures, oleks õigem kasutada lihthäälte enamust. Praegu valib Riigikogu presidendi ära alles, siis kui kandidaadi poolt on kaks kolmandikku saadikutest. Arvan, et tegu on äärmiselt kõrge künnisega, mis viibki valimised paljudesse voorudesse ja sellega kaasneb pikaajalisus, mis on põhiline probleem Eesti presidendivalimistel. Kuna me elame demokraatlikus riigis, siis on ka oluline rahva sõna. Sellepärast olekski Riigikogu ainuõigus valimistel hea. Parlament omab rahva mandaati. Tänu koalitsioonile ja saadikutele on esindatud ka rahva huvid ja hoiakud. Keit Kallas
võib valimatult käituda ja seejuures silmakirjalikult väita, et kõik on karistamatult lubatud. Loodus ei tegele karistamisega. Kõik meie destruktiivsed liigutused andestatakse. Esimene andestuse märk on kohanemine, kuid selleks võib kuluda palju aega. Kui inimkond suudaks endale aru anda ja oma tegemisi kriitilise pilguga analüüsida ning tegevusplaani piirata, ei peaks me küsima üksteiselt, kas loodus andestab vigu või mitte, sest siis ei olekski midagi andestada ning maailm oleks palju tervem, õnnelikum ja puhtam paik. ,,Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu."
Andres andis alles siis alla, kui aeg oli oma töö teinud ning tööde edukas sooritamine oli juba füüsiliselt piiratud. 3.Iseloomusta Indrekut ja tema arengut (olulised sündmused, järeldused nendest) Indrek oli oma perekonnast tänapäeva mõistes kõige edukam, kuna ta oli ainuke Andrese lastest, kes astus kooliteele ning lõpetas algkooli. Indrek erines oma perekonnast minu arvates niivõrd drastiliselt, et kohati tekkis tunne, nagu ta ei olekski Andrese ja Mari laps, vaid hoopis kellegi kolmanda isiku oma. Indrek erines ka töökuse poolest. Talle ei meeldinud füüsilist ning rasket tööd teha ning ta oli rohkem kunsti- ja loomeinimene, kes oleks Vargamäel töötamise asemel suurima heameelega läinud maailma avastama. Oluliseks sündmuseks võib pidada seda, mil Indrek tahtis Andrest kiviga visata ent viskas mööda ning tabas oma ema Mari. Pärast eelnevalt nimetatud
oleks hävitava ja kaose iseloomuga. Goldingu jutustuse poisid olid kindlasti teadlikud käitumisreeglitest, kuid vastavas olukorras need muutusid, ning mis põhjustasid suuri kannatusi teistele. Siit järeldub see, et isegi teades teatuid norme on võimalik, et tekib võitlus teiste vastu, vaenulikkus pesitseb lihtsalt inimeste sees ning teatud olukorras võib see ilmneda väga jõhkral moel. Kuna poliitika peamised ideed on: vabadus, õiglus, võrdsus ja õigused, siis ühiskonnas olekski vaja need mõisted koos toimima panna, et elada rahumeelset elu. Inimesed elavad koos teistega ning neid võib nimetada sotsiaalseteks olenditeks, seega on oluline ka see, kuidas nad elavad nii öelda karjas. Inimesi on palju ning me tunnene nendest hästi väheseid ja suuremat osa ei saa me iial tundma, ega ma ei oska ette aimata, mida nad kavatsevad ja teevad. Sellepärast on tähtis, et on vaja mingit ühiskonnakorraldust, mis looks teatud süsteemi, kuidas kõikidega koos elada. On
Barbro ja mees leppisid omavahel ära ning jäidki kokku elama. Ainuke probleem oli neil oliine, kes ei tahtnud kuidagi ära minna. Kuid hiljem ta suri. Iisaku ja Akseli jaoks olid need naised õnnistuseks. Ei olnud kedagi kes tahaks tulla külast ära talus tööd rügama. Inger oli ka veel teistmoodi õnnistuseks. Tal oli sugulaste juures lambaid ning need tõi ta ära. See kari kasvas jõudsasti. Kui Iisak ei oleks endale abilist leidnud siis võibolla ei olekski sellest kohast midagi välja tulnud. Sama ka Akseliga. Mõlemad, Inger kui ka Barbro, olid siiski head naised, kuna ei jätnud oma mehi maha, vaatamata sellele, mis elu neil nendeta olla oleks võinud. Iisak ja Aksel pidasid mõlemad oma naisi õnnistuseks. Õnnistuseks, mille kinkis neile maa. Kadi Sikk 12d.
Saal oli rahvast täis. Mulle meeldis see ballett väga. Tänu sellele balletile hakkasin balletti kui tantsustiili rohkem hindama. Ma arvan, et tahaksin millalgi lähemal ajal veel mõnda balletti vaatama minna. Sain teada, et ballett on midagi palju rohkemat, kui lihtsalt keerutamine, hüplemine ja ilusa muusika taustal seeliku lehvitamine. See oli võimas elamus. Mul ei ole ühtegi soovitust tulevikuks, sest kõik oli ideaalne. Paremini ei olekski saanud olla. Ma ei leidnud etendusest midagi minu jaoks negatiivset, orkester tegi head tööd ning esinejad olid lihtsalt vapustavad. See on üks parimaid muusikateatri lavastusi, mida olen oma elu jooksul näinud. Tantsude ajal ei tekkinud hetkekski igavustunnet. Muusika oli lummav ning sobis tantsu juurde väga hästi. Lavakujundus ning kostüümid olid omaette vaatamisväärsused. Soovitan soojalt kõigil seda balletti vaatama minna, see on seda väärt. 3 14.10.2007 etendatud A
Vanemuine Tartus ja selle lähistel oma kandlega kauneid viise mängis ja laulis. Ja tuli ka temal aeg minna kosjale. Ta läks ühe maja ette ja hakkas seal oma kandlega mängima. Ja majast astusidki välja kolm imeilusat neidu, kuid ükski nendest kolmest ei olnud nõus minema Vanemuisele naiseks. Vanemuine läks oma teed ta oli nii nukker, et isegi Lämmeküne ei suutnud teda rõõmustada. Päevi hiljem oli Vanemuine kosunud ja ta läks jälle opma taad ja olekski läinud, kui tema teele poleks ette jäänud üks vastsündinud laps, keda Vanemuine oli Vanaisalt endale palunud ja Vanaisa seda lubanud. Vanemuine kasvatas tüdruku, kelle nimeks sai Juta, ilusaks ja kauniks tüdrukuks ja Jutat võib praegugi näha Endla järvede kallastel. Viiendaks müüdiks raamatus on: Koit ja Hämarik. Koidus ja Hämarikus räägitakse Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele antakse ülesanded. Koit pidi olema süütaja ja uue käigu vastuvõtja
uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös." Siit võib järeldada, et rahvale ei tohtinuks vapside tegevus endast mingit ohtu kujutada. Kes olekski usaldusväärsem iseseisvuse eest seisja kui riigi eest oma enese elu kaalule pannud vabadussõjalane? Ometi ei piirdunud sõjaveteranide liit vaid patriotismimeelsuse levitamisega, õige pea hakkasid kõlama poliitilised sõnavõtud ning koguni nõudmised põhiseaduse muutmiseks. Sisepoliitilised segadused, rahva rahulolematus riigivõimuga ning vapside nõutavad uuendused põhjustasid Vabadussõjalaste Keskliidu populaarsuse kasvu. Usun, et selline
meres või järves on väga reostav. Kui kõik inimesed peseksid oma autot või midagi muud sellist näiteks merevees, siis oleksid lood veega kindlasti juba päris halvad. Ka õhku on võimalik puhtamana hoida, sõites ühistranspordiga. Bussid on suured ja mahutavad palju inimesi. Autod on aga väiksed ja tihti sõidab ühes aotos vaid üks inimene. Kui kakskümmend inimest, kes sõidavad autos üksi, kasutaksid ühistransporti, siis oleks liikluses kakskümmend autot vähem. Ja olekski midagi Eesti puhtamana hoidmise heaks tehtud. Et hoida Eestit täisväärtusliku riigina, ei tohi kaotada eesti keelt. Üha rohkem inimesi kolivad välismaale, kuna välismaal on tihtipeale rohkem võimalusi ja paremad palgad. Kuid, kui inimesed aina lahkuvad Eestist välismaale, võtavad nad omaks ka teise keele ja nende lapsed hakkavad samuti rääkima teist keelt. Seepärast võiks ikkagi ju võimaluse korral jääda Eestisse.
Toyota,Volkaswagen ja BMW. Vesinikumootoriga BMW erimudel Hydrogen 7 suudab vesiniku jõul läbida kuni 200 kilomeetrit. Kui vesinik paagist lõpeb, saab juht lülitada auto lihtsa nupulevajutusega ümber bensiini kasutamisele ja sõit võib jätkuda vähemalt kuni 700 kilomeetri ulatuses. Vesiniku kasutamisel töötab auto 100% keskkonnaohutult, sest mootorist eraldub õhku sisuliselt vaid veeauru. Tarbija24, 19.aprill 2006 Siiski pole need imeautod müügile veel jõudnud ja kui olekski, siis vaevalt keegi neid ka ostaks. Vesinik kui kütus on muidugi odav, aga kütuseelementi kuuluv plaatina on vägagi kallis.100 g plaatina maksab umbes 36000 krooni. Pealegi ei jätkuks seda vesinikautode massiliseks toodanguks, sest lihtsalt ei jõuta piisavalt plaatina kaevandada ning erinevalt vesinikust peavad plaatina varud kunagi lõppema. Lisanduvad veel ka energia kulutused vesiniku transportimisele, kokkupressimisele ning ka kütuseelemendis toimuvale elektrolüüsile.
Õndsale aasale pääsemine on muutunud kinnisideeks, mille nimel oleme nõus maha murdma kõik uksed, mis takistavad meid. Kes meist ei mäletaks sellist kultusbändi nagu ABBA. Aeg, millal see loodi, liikus üle maailma uudne trend. Selle trendi järgijaid kutsuti hipideks. Nende elulaad põhines naudingul ja elada lihtsat elu. Teisisõnu võis neid kutsuda ka looduslasteks. Nad ei soovinud kellegile halba, vaid päikest kõigile ning rahu maale. Vaevalt, et nad olekski suutnud üldse kedagi vigastada, sest taolise stiiliga käisid kaasa kombed, mille tagajärjel hõljuti peadpidi pilvedel. Lakkamatu near täitis nende sisutühjad päevad ja nõnda kestis see aastast-aastasse. Nad polnud küll eriti haritud ning nende välimus meenutas pigem metssea oma. Kuid inimene on ju samasugune osa loodusest kui kõik teised elus organismid. Võib olla harimatus ning usk ebamaisesse takistaski neil teiste elu hävitamast
Nemad aga kinnisuse ja tagasihoidlikuse poolest siiski vanematest generatsioonidest ei erine ja võib öelda, et need isikuomadused justkui pärandadakse põlvest põlve edasi. See kõik on aga selge märk sellest, et eestlaste rahvusliku kriisiga on kaasnenud ka hingeline muutus, mis jääb meid saatma kuni lõpuni. Alati aga ei mõjuta kriisid ühiskonnas vaid selle liikmeid, vaid ka neid, kellel tegelikult justkui mingit seost kogu olukorraga ei olekski. Tihti tuleb ette olukordi, kus täiesti kõrvalised inimesed asuvad teise riigi probleeme lahendama. Sarnasest olukorras rääkis Hemingway oma teoses "Ja päike tõuseb", kus peategelane Jake astus sõjas välja hoopis teise riigi kui tema enda kodumaa eest. See aga sai mehele saatuslikuks ning temast jäi sõtta maha veidi rohkem kui ta ise plaaninud oli. Sõjaskäimise tagajärjeks oli impotentsus, mis tekitab iga normaalse mehe hinges suuremat sorti kriisi, millega peab
Catherine oli rase. Põgenemise ööl tahtis ta oma armastatut aidata ning sõudis samuti. Tema suurim soov oleks, et tema sünnitus ning laps ta armsamat ei segaks, et kõik oleks kiire, valutu ning vaikne ja et Henry ei peaks millegi pärast muretsema. Kohati kumas tema jutust läbi isegi soov last kaotada, näiteks kui Henry sõudmise ajal käskis tal ette vaadata, et ta endale aerudega kõhtu ei lööks. "Võib-olla olekski parem..." Viimasel nädalal tundis ta end väsinult ning lapse liigutamist polnud enam tunda. Sünnitus oli pikk ja vaevaline ning laps sündis peale keisrilõiget surnuna. Arvan, et Cat tajus või teadis seda, kuigi ta seda ei tunnistanud ning jäi näiliselt uskuma ka Henry kinnitust, et lapsega on kõik korras. Henry ei suutnud seepärast kurvastada, muretses siiski väga Catherine'i pärast. Nad mõlemad üritasid teineteisele kinnitada, et Cat jääb ellu, ent ta suri Henry juuresolekul
Pereelu jäi kahjuks sedavõrd rohkem soiku ja suhteliselt suur pettumus olid Andresele tema esimesed tütred. Ta lootis saada nimelt talule uut pärijat- poisslast. Andrese talul oli ka needus peal, tal surid pidevalt loomad ära, loomulikult ei olnud veterinaaria tol ajal väga heal tasemel ja ei saanud seda ka vältida. Kui inimese elus juhtub väga palju halba ja kõik on negatiivne siis inimesel tekib depressioon. Andresel justkui ei olekski see piin katkenud, koguaeg juhtus midagi, küll Pearu ujutas heinamaa üle, lõhkus aedu või lasi koera maha. Pearuga niimoodi kakeldes ja võisteldes hakkas Andres vaikselt vastase moodi muutuma- kasutas alatuid trikke. Pearule tundus kõik väga kergelt kätte tulevat, ta oli tihti kõrtsis joomas ja väga harva tegi ise rasket tööd, et oma suurt talu üleval pidada. Enamuse tööde tegemiseks oli palgatud sulane, kes ei pruukinud alati teha nii nagu vaja oli
,,Niikaua kui mäletan, olen õppinud viitele. Põhikoolis lõpetasin vist ainult ühe klassi tunnistusega, kus oli rasvaselt neli peale trükitud. See oli muusikas nimelt. Aga ma ei kahetse seda nelja. Ma pole kunagi eriline laululind olnud. Pealegi, Laidoneril olid ka kõik ained peale muusika viied aga see ei teinud temast halvemat meest, või mis?" Suhted Fredi naissuhetest saan niipalju teada, et tal oma tüdruksõpra pole olnud. ,,Pole vajadust," räägib noormees. Eks tüdrukud olekski ainult segavaks faktoriks Fredile. Küll tal veel aega naiste südameid murda. Sõprade kohta ütleb ta, et neid tal palju pole. ,,Ma ei ole eriti seltskondlik. Sõpradeks pean hetkel ainult neid tüüpe, kellega juba 12 aastat koos samas klassin käinud olen. Õpetajaid samuti. " Tasapisi maailmamuutja Pärast paaritunnist vestlust Frediga tahan veel teada, mis on noormehe tulevikuplaanid. Võiks ju arvata, et nii targast õpilasest saab kas filosoof, teadlane või muu võimas ametimees
Catherine oli rase. Põgenemise ööl tahtis ta oma armastatut aidata ning sõudis samuti. Tema suurim soov oleks, et tema sünnitus ning laps ta armsamat ei segaks, et kõik oleks kiire, valutu ning vaikne ja et Henry ei peaks millegi pärast muretsema. Kohati kumas tema jutust läbi isegi soov last kaotada, näiteks kui Henry sõudmise ajal käskis tal ette vaadata, et ta endale aerudega kõhtu ei lööks. "Võib-olla olekski parem..." Viimasel nädalal tundis ta end väsinult ning lapse liigutamist polnud enam tunda. Sünnitus oli pikk ja vaevaline ning laps sündis peale keisrilõiget surnuna. Arvan, et Cat tajus või teadis seda, kuigi ta seda ei tunnistanud ning jäi näiliselt uskuma ka Henry kinnitust, et lapsega on kõik korras. Henry ei suutnud seepärast kurvastada, muretses siiski väga Catherine'i pärast. Nad mõlemad üritasid teineteisele kinnitada, et Cat jääb ellu, ent ta suri Henry juuresolekul
Barbro ja mees leppisid omavahel ära ning jäidki kokku elama. Ainuke probleem oli neil oliine, kes ei tahtnud kuidagi ära minna. Kuid hiljem ta suri. Iisaku ja Akseli jaoks olid need naised õnnistuseks. Ei olnud kedagi kes tahaks tulla külast ära talus tööd rügama. Inger oli ka veel teistmoodi õnnistuseks. Tal oli sugulaste juures lambaid ning need tõi ta ära. See kari kasvas jõudsasti. Kui Iisak ei oleks endale abilist leidnud siis võibolla ei olekski sellest kohast midagi välja tulnud. Sama ka Akseliga. Mõlemad, Inger kui ka Barbro, olid siiski head naised, kuna ei jätnud oma mehi maha, vaatamata sellele, mis elu neil nendeta olla oleks võinud. Iisak ja Aksel pidasid mõlemad oma naisi õnnistuseks. Õnnistuseks, mille kinkis neile maa. Kadi Sikk 12d.
loodust rikuvad või selle arvelt raiskavad. Tegelikkus on see, et inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Kuigi meil on ehk veel kõike piisavalt, kas siis ei soovi me, et ka meie järeltulevaltel põlvedele jätkuks seda? On ka Kurt Vonnegut ju öelnud ,,Me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi". Raiskav, pillav ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik, vaid pigem võtab raiskamine meie tulevikult kõik võimalused. Üheks suurimaks probleemiks on minu meelest liigne metsaraie. Puit on kõikjal meie ümber meie mööbel, paber ja ka muud tarbekaubad. Tänu puidule on ka aegade algusest peale saanud inimene soojust ja valgust. Samas tekib puidu põletamise tõttu ka loodusele
Nimelt on Aafrikas selline süsteem, et olemasolev toit jaotatakse perekonnas ära. Kes jääb ilma, see jääb ilma. Kõige pealt antakse süüa meestele ning poistele, kes on töökäed ja seejärel saavad süüa alles naised ning viimasena lapsed. Kui paljud teist on mõelnud sellele, et nad ei viitsi ega taha enam koolis käia ja õppida? Seda lauset on õpilaste suust kuulnud vist pea igaüks. Kuid samas kui paljud mõtlevad sellele, et mis oleks siis, kui koolis käimine ei olekski võimalik? Sahara-taguses Aafrikas elab umbes 20% kogu maailma algkooli ealistest lastest. Ligi pooltel neist ei ole lihtsalt võimalik koolis käia. Selleks on mitmeid põhjuseid. Lapsed ei jõua kooli, sest nad on kas liiga haiged või perekonnal ei ole lihtsalt võimalik lubada laste kooliskäimist. Samuti on üheks suureks takistuseks see, et kui laps läheb kooli, siis perekonnas väheneb töökäte arv ja seetõttu otsutatakse, et on parem kui laps kooli ei lähegi. Tihti esinevaks
Hea karjäär aga annab meile võimaluse elus läbi lüüa. Tänu karjäärile võime olla tuntud, nõutud, kindlustatud. Selleks aga tuleb kõvasti pingutada. Kõik ei pruugi juhtuda ning ei juhtugi iseenesest. Haridus on võti, et panna jalg hea karjääri ukse vahele. Vaevalt, et keegi tahaks palgata omale juhatajaks inimest, kes ei tunneks oma eriala sügavuti ning parim ja kõige usaldusäärsem tõend selle kohta ongi just meie hariduskäiku tõendav tunnistus. See ei olekski aus, kui haridusega inimene võiks reaalselt konkureerida inimesega, kes on oma haridustee näiteks pooleli jätnud või ei ole seda üldse alustanud. Seega on haridus üks olulisemaid kindlustusi, kui sooviks on saada inimeseks, kes lööb elus karjääri tehes läbi. Haridus on pigem vahend kui eesmärk ka sellepärast, et see annab igale inimesele elus võimaluse saavutada enesega rahulolu. Tõsi küll, iga inimese jaoks ei ole õppimise protsess
inimsugu peaks seda suutma, vaid peetakse tulevahetust Iraagis ja Afghanistanis. Piirkonnad, mis on inimeste aastate pikkuste jõuga ülesehitatud, lõhutakse hetkega kerge päästikule vajutamisega. Tõepoolest, lihtsam on õhkida kui pidada vastasega sõnasõda. Kurb on see, et tagajärgi ei osata hinnata. Ilmselt on inimloomusesse kodeeritud laiskus- kui võimalik, siis minna lihtsamat teed. Maailmas on kord, et kõik peab tasakaalus olema, nii hea kui halb. Ehk olekski palju tahetud, et ühiskond oleks veatu ja pidevalt arenev. Ka loodus, keda võib pidada raha- ja valitsemisehulluses erapooletuks, peab vajalikuks mõnikord loodud lammutada. Olgu katastroofiks tsunami või mõni kena naisnimega orkaan, tagajärjed on masendavad. Kelle poole siis näpuga näidata? Asja positiivne külg on see, et loomine ja lammutamine on koos eksisteerivad vajalikud tegevused. Kui üks toimiks ilma teiseta, siis kaoks tasakaal. Lõputult ei saa luua ilma, et
Miks on säilinud vähe Ameerika põlisrahvaste kunsti? Ameerika põlisrahvust polegi praktiliselt olemas enam ja see võib olla üheks põhjuseks. Samuti võib ka mõjudada seda fakt, et sealsed rahvad elasid ja arenesid peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Kõige suuremaks põhjuseks pean mina aga seda, et nendel maadel on toimunud palju sõdasid jms, mistõttu on kunst hävinud. Näiteks hispaanlased hävitasid seal kõik, mis ette jäi. Kindlasti ei ole põhjuseks see, et kunsti olekski vähe ei. Kunsti tegid nad kindlasti palju kuna vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et ,,lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks.
XXX Politoloogia MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Õppejõud: XXX XXX 2014 Miks väljaränne nii kolossaalne on? Kas seda on võimalik peatada? Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on inimeste liikumisvõimalused riikide vahel märgatavalt paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui...
edasi-tagasi mööda poelette, poeg jooksis talle ühest otsast teise järele. Järsku märkas laps, et külmikus on klaasist limonaadipudelid. Poeg küsis isa käest: "Kas need on need maitsvad limonaadid, mis emme mulle ükspäev ostis?" Selle peale vastas isa pead pööramata: ,,Võib-olla saab ikka." Laps ei vastanud talle midagi ning jäi mulje, et sellist möödarääkimist on tihti juhtunud. Isa ei pannud lapse küsimust üldse tähele, last nagu ei olekski temaga kaasas. Kahjuks on paljudel vanematel selline probleem tähelepanematus lapse vastu. Lapsega tuleks pidevalt tegeleda. Ma saan aru vanematest, kes käivad tööl ja proovivad samal ajal leida aega laste jaoks. Just see aeg on kõige väärtuslikum lapsed tahavad rääkida oma päevast, sündmustest, emotsioonidest, mida nägid, mida tegid. Olen seadnud endale eesmärgiks õppida ja
Kümme väikest neegrit Agatha Christie Telefon heliseb ja saan väljakutse. Tean vaid praegu nii palju, et sündmuspaik asub Neegrisaarel. Saarele jõudse leiame eest 10 laipa. Toime on pandud perfektsed mõrvad. Mitte ühtegi otsest viidet mõrvarile. On vaid luuletus, mille järgi mõrvar tõenäoliselt tegutses ja grammofoniplaat süüdistustega. Neid inimesi ei saanud aga seaduse ees süüdi mõista. Mõrvar oli kohtumõistmise enda kätesse võtnud. Külalistena saabusid saarele 8 järgmist isikut: E.G.Armstrong, Emily Brent, W.Henry Blore, Vera Claythorne, Philip Lombard, J.G.Macarthur, A.J.Marston, Lawrence John Wargrave. Thomas ja Ethel Rogers olid saabunud saarele mõni päev varem, et valmistada maja külaliste tulekuks valmis. Igasse tuppa seina peale oli kirjutatud luuletus kümnest väiksest neegrist. Kuna muid juhtlõngu pole, võib oletada, et mõrvar tegutses selle luuletuse järgi. Nüüd on võimalik o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
