CM = 0,150 mol /0,25 dm3 = 0,6 mol/dm3 Vastus: NaCL molaarne kontsentratsioon on 0,6 mol/dm3. d) Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus teades, et kaalutud liiva-soola segu mass on 10 g. C%segu = mNaCl ∙ 100%/ msegu Andmed: msegu = 10g ; mNaCl = 8,79 g C% = 8.79 g ∙ 100% /10 g = 87.9% Vastus: NaCl protsendiline sisaldus liiva- soola segus on 87.9% e) Arvutan katse süstemaatilise ning suhtelise süstemaatilise vea, võttes arvesse, et õppejõu poolt oldi öeldud, et NaCl protsendiline sisaldus peaks tulema 60%. Leian esmalt tegeliku NaCl massi liiva-soola segus. mNaCl = C%segu * msegu/ 100% Andmed: msegu = 10g ; C%segu = 60% mNaCl = 60% * 10/ 100%= 6 g. Leian süstemaatilise vea ning suhtelise süstemaatilise vea ∆ = saadudmNaCl - tegelikmNaCl ∆ = 8,79 – 6 g = 2,79 g Suhteline süstemaatiline viga. ∆% = saadudmNaCl - tegelikmNaCl / tegelik mNaCl ∙100% ∆% = 8,79 – 6 g / 6 g ∙100% = 0.35%
hommikul. Inimkuju taastamiseks pidi läbi viima sarnaseid toiminguid, mis libahundiks saamisel. Usuti, et ka teised inimesed saavad aidata libahundil inimese kuju uuesti võtta. Selleks pidi andma hundile leiba süüa, seda pidi talle ulatama sepistatud rauast teraga. Libahundid võisid rahva arvates peale koduloomade ka inimesi murda. Seetõttu hakati neid üha enam palgama, eriti ristiusu ajal, kui libahundid polnud enam vaid osa loodusest. Kesk – ja varauusajal oldi aga veendunud, et libahundis peitub tegelikult kurjus, mis pärineb kuradist endast. Kurat tahtis inimesi hulluks ajada, näidates, kuidas inimloom hundiks muundub. Libahundi motiiv kirjanduses on võrreldav näiteks vampiiri omaga. Siiamaani paeluvad need müütilised olendid inimesi, sest ka kõige realistlikumad inimesed tunnevad enamast huvi nende vastu. Libahundi olemasolu jääb alatiseks küsitavaks. Vampiirist erineb libahunt aga sellepoolest, et tema kujutamine on usutavam kui
Sotsialismileeri kuulusid 9 Euroopa riiki ja 4 Aasia riiki. Tekkis selle tulemusel, et NSVL sundis okupeeritud aladel sotsialismi ideoloogiat järgima. Sotsialismileeri iseloomulikud jooned: 1) Raudne eesriie (1945) eraldas Euroopa ja NSV Liidu alad nii-öelda eesriidega. Eesriide tagune ida osa kuulus täielikult NSVL mõju alla. Seal oldi sunnitud järgima sotsialismimudelit. (kulges Ida-Saksa, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Välja jäävad Jugoslaavia ja Albaania!) 2) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Nõukogude Venemaa ja Rahvademokraatlike maade loodud nõukogu, millega saavutati kontroll sotsialismileeri riikide majanduse üle. Nõukogu peakorter asus Moskvas, st kõik otsused arutati lõplikult läbi seal.
orjadest endale majanduslikke konkurente. Seega ei tahtnud nad orjadest loobuda. Neid võeti ikka nagu alamklassi, mitte kui tavalist inimest. e) Millised raskused tekkisid USA arengus pärast Suurbritanniast lahku löömist ja pärast kodusõda? Milliseid samme astuti murekohtade ahendamiseks? Inglased vallutasid Washingtoni linna, sest tekkis tüli. Pärast sõja lõppu mutus Ameerika suuremaks, sest saadi rohkem valdusi. Koostööd tehes oldi tugevamad ja seisti oma iseseisvuse eest. Sõdade helge pool on see, et tehnoloogia arenes, võeti kasutusele uusi relvi ja muud sõjatehnikat. f) Kuidas on USA ajalugu mõjutanud selle riigi ja rahva poliitilist korraldust, väärtusi ja elustiili tänapäevani välja? Tänapäeval on kõik võrdsed ja saadakse aru, et orjade pidamine on ebanormaalne ja kõikidesse suhtutakse võrdselt, nii palju kui see võimalik on. On alles ka osariigid.
midagi, ainult sonis mingit ebamäärast teksti. Ühtäkki tõusis ta istuli ja küsis äkitselt, et kus ta kott on. Maret pani koti voodijalutsisse. Edasistel päevadel Maret hoolitses poja eest väga palju. Kord kui poeg magas, uuris Maret ta kotti ning nägi seal palju raha ning osasid asju, mida ta oli pojale sõtta kaasa andnud. Vahel jäi Maret suvaliste möödaminejatega juttu vestma. Räägiti, et sõda on läbi saamas, ent vähesed sõdurid jõuavad elusalt koju. Mõni aeg tagasi oldi metsast leitud alasti mehe laip, kelle nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis salaja heameelt, et tema poeg oli jõudnud siiski elusalt koju, saab terveks ning elab õnnelikult edasi. Järgmisel päeval aga poeg suri. Maret oli täielikult muserdatud. Peagi toimus poja ärasaatmine kirikus. Matustel istus ka üks tundmatu mees, kes hakkas Maretiga rääkima. Ta rääkis, et Mareti poeg oli ta sõber ning nad lootsid mõlemad terveks saada ning alustada oma eluga. Teda ennast
Hamleti põhiprobleemiks, mida võib nimetada põhieesmärgiks, oli kuningas Claudiuse süü tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud. Kuid ühes asjas oldi kindlad: kuningas Claudius ei saanud oma venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada
5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1. Kriis külma sõja alguses, mil taheti poliitilist ülemvõimu saavutada inimeste ähvardamisel nälja ja külmaga – Berliini blokaad 2. Kriis Euroopas 1956. a, mil sai selgeks, et Lääs ei tule Ida-Euroopale appi – Ungari ülestõus 3. Kriis Ameerikas, mille käigus oldi kõige lähemal tuumasõja ohule – Kuuba kriis 4. Järjestikused kriisid juutide ja moslemite vahel, mis ei ole tänapäevani lahenenud – Lähis-Ida kriisid 5. Kriis Aasias, mille tagajärjel jäi ühtne etniline piirkond jagatuks kahe riigi vahel ka on seda tänapäevani – Korea sõda 6. Kriis Euroopas 1968. a, mille tagajärjel kehtestati Brežnevi doktriin – Praha kevad 7. Kõige pikemaajalisem kriis, mis lõppes USA kaotuse ja suure rahvusvahelise häbiga –
vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsensuur kadus ning inimestel oli taas õigus avalikult arvamust avaldada. Teine positiivne aspekt on minu arvates see, et hakati taas vaatama läände, üha enam sooviti ühte sulada Euroopaga. Inimesi haaras nn läänevaimustus, mis tulenes sellest, et aastakümneid oldi läänest ära lõigatud. See aga oli tõuketeguriks majanduse ja ühiskonna kiiremale arengule, sest sooviti Lääne-Euroopa kõrgelt arenenud riikidele järgi jõuda. See ei olnud aga kerge, sest pikkade aastakümnete jooksul, mil neid riike kontrollis NSV Liit, jäid nad arengult teistest märgatavalt maha. Maha jäämise oli tinginud peamiselt käsumajandus, mistõttu nüüd alustati kõikjal üleminekut turumajandusele. Arenes vaba ettevõtlus ja erainitsiatiiv
Seda kokkuvarisemist saatsid mitmed konfliktid ja erinevad erinevad eeldused-põhjused. Aga miks siis sotsialistlik süsteem püsima ei jäänud? Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Nõukogude Venemaa oli maailma esimene püsimajäänud sotsialistlik riik. Kellelgi ei olnud selget ettekujutust, kuidas selline riik funktsioneerima peaks, sest oldi ajaloos esimene. Üks sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjuseid seisneski selles, et sellises olukorras osutus kehtestatud üheparteisüsteem ebatõhusaks, sest nüüd võeti riigi juhtimise otsused vastu kitsas ringis, mida ei saanud enam kritiseerida. See tähendas, et sotsialistlike riikide valitsused eemaldusid rahvast ja see oli tõhus kasvupinnas korruptsioonile. Teine põhjus, miks sotsialistlik süsteem püsima ei jäänud, oli see, et ta oli rajatud jõule
1. Põllumajanduse areng. Eestis on aegade algusest tegeletud põllumajandusega. Eestlased on kasvatand alati ise vilja ja küpsetanud leiba. Läbi aegade on olnud eestlaste põhi töövaldkonnaks põllumajandus. 2. Kolhooside kadumine. Vene ajal oli kõigil tööd, nii maal kui linnas. Polnud sellist tööpuudust nagu praegu- räägivad vanemad ja vanavanemad. Kuid siis polnud inimestel ka valikut, oldi rohkem võrdsemad ja raha oli vaja. Praegu vaadatakse, et välismaal saab kordades rohkem palka ja seetõttu ka noored suures osas välismaale tööle lähevad ning paljud jäävadki sinna elama. Kuid veneajal polnud võimalust minna mälismaale tööle, või tuli selleks ikka väga palju vaeva näha. Mõningased töökohad, mis maal tegutsevad, maksavad miinimumpalka, kuna neil puudub konkurents. Seega lähvad need viimasedki noored, kes pole välismaale läinud, ära linna.
eelkõige põhja suurtes tööstuslinnades. Majanduslikule edule aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtt ja transpordi areng. Hakati ehitama raudteid, et ühendada erinevaid piirkondi ühtseks majandustervikuks, mis tugevdas ka osariikide poliitilist liitu. Põhjas pooldati kaitsetolle, et oma tööstust hoida. Missouri kompromiss 1819a, ühekorraga võeti vastu kaks osariiki, üks vaba(Maine) ja teine orjanduslik(Missouri). USA loomise järel oldi kindlad et orjus sureb aja jooksul ise välja, iga osariigi enda otsustada jäi kas see on vaba või orjanduslik. 1808,a keelati orjade sissevedu. Puuvillakasvatuse laienemise tõttu muutus orjus majanduslikult tulusaks ning teravdas järjest enam põhja- ja lõunaosariikide suhteid ja tõusis riiklikuks probleemiks. Lõunas peeti orjust iseenesestmõistetavaks, ka vabad farmerid ja vaesed toetasid orjust, kuna kartsid et vabastamise järel võiksid neegrid hakata nendega maa pärast võistlema
Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas üle pika aja (viimati oli 1614) jälle kokku seisuste esinduse generaalstaadid. Seal olid aadlikud, vaimulikud ja kolmas seisus. Oldi küsimuse ees: kas hääletada seisuste kaupa või kõik koos? Hiljem nimetas kolmanda seisuse esindus end ümber Rahvuskoguks. Kui sellega liitusid ka teised seisused, sai sellest Asutav Kogu. Rahvas tõlgendas Neckeri vallandamist kui tagurliku riigipöörde algust.Pariisis tuli rahvarahutus, inimesed hakkasid kividega pilduma. Tuli ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart. Kuningavõimu tugipunktiks oli jäänud Bastille kindlusvanlgla. 14
Väike-Maarjas omandas üsna hea muusikalise hariduse, tänu gustav Mälgule. Isa kingib Antonile viiuli, saab heaks seltsiliseks. Unistas kohati ka muusiku elukutsest. Lõpetas Väike- Maarja 1897. Polnud kerge kooliraha tema peres kokku saada, kodune põld vajas ka töökäsi. Haridustee venis seetõttu pikaks ja gümnaasiumiastmele jõudis Anton hansen pea 20-aastaselt. Ainus võimalus oli kooliteed jätkata Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus 1898. Mindi hobusega, oldi kolm päeva teel. Treffneri gümnaasiumi kogemuste põhjal kirjutas Tammsaare Tõe ja õiguse teises osas Indreku õpinguteajast Mauruse koolis. Nagu Indreku Mauruse juures, nii pidi Anton Treffneri eragümnaasiumis õppemaksu katteks olema koolis valvur ja lauakatja. Anton asendas viimaks vajadusel õpetajaidki. Tammsaare debüüt trükisõnas saab teoks 1900.aastal. Ta tuleb kirjandusse, kandes endas
Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik- Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas.
Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll
See oli üsna põnevalt kirjutatud. Matahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab.Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosestTeos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik needsündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikultraha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmiskõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus jakedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välisehiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte:Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endagakaasa
Millised olid eestlaste valikud teise maailmasõjas Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha
· Augustis hakkasid saarlased appi tulema. Rootslased ei tahtnud alla anda. · Algas lahing. Rootslastel oli umbes viissada mõõgakandjat. · Rootslased tormasid linnusest välja saarlastele peale. · Saarlased suutsid kõik rootslased ära tappa. Lahing lõppes võiduga. · Sigurd palus Meelisel enne oma surma Astridile oma kaelast risti viia. · Meelis lubas seda teha. · Õnnepäeva näitas meelisele kohta, kus Lembitu suri. · Lembitu pea oldi otsast raiutud ja võidumärgina riiga viidud. · Meelis hakkas Sakalamaalt välja sõitma. Tee peal tuli talle vastu Ivo. · Meelis läks temaga Pihkvasse. · 1222. aastal tegi rahvas ülestõusu. · Ivo ja Meelis surevad lahingus ristirüütlitega. · Algab pime orjusaeg.
Julgen öelda , et Eestil polnudki võimalust nendest nõudmistest taganeda , kuna kui nad oleks keeldunud neid täitmast ,oleks Nõukogude liit Eestit rünnanud, aga meil ei olnud vaja alustada sõda niivõrd tugeva vastasega. Samas , kui Eesti olekski loobunud nendest nõudmistest, oleks nooremad sõdurid, kaitsevägi ja Eesti rahvas alustanud ise vastupealtungi. Nad ei tahtnud kaotada Eesti vabadust , mis kord oli ise kätte võidetud. Kuid siiski oldi valmis Eesti eest välja astuma. 3. Eesti liitumine Nõukogude liiduga oli okupatsioon. Eesti ja Nõukogude liit pidid teineteist abistama kuna varem oli sõlmitud Baaside leping , mis neid selleks kohustas. Kahjuks aga NL ei pidanud sellest lepingust kinni ning esitas Eestile ultimaatumi , mille alusel toodigi Eestisse täiendav sõjaväe- , lennuväe, ja mereüksus. Nõukogude liit esitas Eestile ka omad nõudmised , mida meiesugune
· Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest
Saksamaal 1. Tähtsad sündmused, mis toimusid Idablokis neil aastatel: 1948 NSV Liit oli allutanud kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. 1953 Stalin suri reziim muutus leebemaks 1961 Idabloki esimene kriis: Berliini müüri ehitamine 2. Ungari ülestõusu (1956. aastal) ja Praha kevade (1968. aastal) sündmuste võrdlus Ungari ülestõus 1956 Praha kevad 1968 Põhjused Oldi Matyas Rakosi Kommunistliku Partei juht valeliku ja vägivaldse Alexander Dubcek diktatuuri (1949-1953) liberaliseerimisprotsessi nn vastu. inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades
Linnad said toidetud tänu talupoegadele. Talupojad küll enamasti linnas ei elanud, kuid see-eest ostsid kaupmehed talupoegadelt toitu ning nii sai linnarahvas toidetud. Linnas elasid kodanikud, kuid ka mittekodanikud. Nimelt, ei saanud kõik inimesed olla kodanikud. Kodanikutiitel kuulus vaid nendele, kellel oli linnas kinnisvara, või kes oli sündinud kristlikku perre. Ülejäänud inimesed olid mittekodanikud. Kodanikuks sai ka siis, kui oldi pärit seaduslikust abielust või siis, kui inimene oli juba teatud aja linnas elanud. Teatud aeg linnas elamiseks oli üks aasta ja üks kuu, mis kehtis enamasti just sunnismaistele talupoegadele, kes tahtsid saada vabaks. Kuna paljud inimesed kolisid linna, said kodanikeks, siis tekkis keskaegsetes linnades ülerahvastatus. Sellega kaasnesid sotsiaalsed pinged. Muidugi ei olnud elu linnas täiesti turvaline,
Rihol endal on sellest väga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets. Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast ,,Kevadesse" siiski jäi nimelt on filmis uisutamisstseenis, näha mehe uisutavad jalad. Selle üle tunneb Riho vaid rõõmu, kui telekast jälle ,,Kevadet" vaatab. Peale filmi on, aga ,,Kevade" endale kuulsust kogunud ka läbi teatrietenduste. Hõlmamatu hulk kordi on seda mängitud nii Eesti teatrites, kui ka väljaspool Eestit. Näiteks Läti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda. ,,Kevade" raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Pärtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal
küsimustes hakati jumalat samastama loodusega - tekkis panteism. Loodusseaduseid peeti jumaliku päritoluga reegliteks, mille jumal oli inimkonnale pärandanud ning mille järgselt kõik meie ümber on loodud toimima. Valgustus on periood inimkonna ajaloos, mis vabastas inimesed vaimupimedusest ja soodustas teaduste arengut veelgi enam ning nõrgestas kiriku rolli inimeste igapäevaelus. Inimõigused omandasid olulise tähtsuse ning oldi teel vabanemisele seisuslikust süsteemist. Valgustusele omaseid ideid on näha veel täninigi, näiteks võimude lahususe näol.
Toomas Rulli kvarteti kontsert ,,Quotes" Käisin 2.veebruaril 2017 kell 19:00 Kandle teatrisaalis kuulamas Toomas Rulli kvartetti. Kvarteti koosseis oli järgmine: Toomas Rull oli löökpillide peal ja trummi taga, Allan Järve mängis trompetit ja flüüglit, Heiko Remmel oli bassimees ning Rauno Juurikas istus klaveri taga. Toomas Rull kutsus kvarteti kokku aastal 2009 ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine. Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus. Latin-funk-jazz-fusion, peaksid märksõnadena andma aimu värvist ja kõlast, mida kvartett pakub. Valdavalt temperamentne muusika paneb jala tatsuma ja vere ringlema. Lisaks mängitakse veel ka kvarteti liikmete poolt kirjutatud mu...
rehealusest Katused roost või õlgedest Vanematel rehielamutel ei olnud korstnaid ega aknaid Suur reheahi --- rehetoa seinad olid paksult nõgised; reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti vaskkateldes toitu Põrandad savist, kivist või lihtsalt mullast Mööbel puidust Rehetoas kuivatati partel vilja Talvel külmaga toodi ka loomad inimeste hulka Suveajal tuldi rehetuppa vaid uneajaks; enamik aega oldi õues, isegi toit valmistati suveköögis Teised taluhooned Ait riiete jaoks Ait toiduainete jaoks Püstkoja sarnane suveköök Laut Saun Kooguga kaev Taluhooneid ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks + mets Eesti talupoja argielu ERM Kõrtsis käimine Kaks kooskäimise võimalust: kõrts ja kirik Kõrts oli omamoodi klubi --- tähtsad uudised, kokkulepped sulastega, võimalus lõõgastuda Viinaköögid – viljast viina põletamine
Rahvatarkus ütleb, et sogasest veest on hea kala püüda. Miks see siis nii on? Mille poolest ona parem tegutseda sogases kui kristallselges vees? Eestlased on alati olnud kavalad ära kasutama segaseid olukordi enda kasuks, olgu see siis muistsel ajal või tänapäeval. 28. juuli 1914 algas Esimene maailmasõda. Meie regioonil oli alanud sõjas Venemaale relvajõudude ettevalmistamise tähtsus - Eesti territooriumist sai Vene põhjarinde tagala. Ka enne sõda oldi Eestisse rajatud mitu olulist sõjaobjekti. Suvel algas vägede ja varustuse sõjaks kogumine, Vene armeesse võeti üle 100 000 eestlase. Eestlased tahtsid rahulikult oma lombis istuda ja vaadata turvaliselt pealt, kuidas suured sõdivad, kuid eestlasi sunniti liituma punaarmeega. Paljud sõdurid ei näinud enam kunagi oma kodu. Enamlased, siin võimule pürgivad venelased-võõrliik meie tiigis-alustasid rahvuslike juhtide ja sõjaväelaste tagakiusamist. Rahvuslased võtsid vastukaaluks 1917
Avameri Avameri, mida nimetatakse ka ulgumereks, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises ei kajastu otseselt ranniku mõju. Juriidiliselt ookeani- ja merealad või mere kõik osad, mis jäävad riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest väljapoole. Avamerel rakendatakse avamerevabadust vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt. See loodi, sest oldi teadlikud, et maailmamere probleemid on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda tervikuna ning ajendatuna soovist vastastikuse mõistmise ja koostöö vaimus lahendada kõik mereõiguse küsimused ning olles teadlikud konventsiooni ajaloolisest rollist rahu, õigluse ja progressi säilitamisel kõigi maailma rahvaste jaoks. Konventsiooniga reguleerimata küsimustes juhindutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud n...
Eelkõige on materiaalsed väärtused tähtsad noortele inimestele, kuid vanemaks saades hakatakse väärtustama rohkem peret ning häid inimesi enda ümber. Millised on inimeste eesmärgid ja kuidas seatud eesmärkideni jõutakse? Suur osa inimestest on seadnud endale eesmärgid juba varajases nooruses. Paljudel on juba oma unistuste töökoht teada. Kuid inimeste mõttemaailm muutub vananedes ning vähesed on valinud sama ameti, millest lasteaias vaimustatud oldi. Mina tahtsin lasteaias saada pätiks, sest neil on palju raha, kuid sel aastal otsustasin, et edasi lähen õppima ettevõtlust. On palju noori, kes ei suuda ka gümnaasiumi lõpuks endale eriala valida. Poistel on lihtsam- saavad minna kaitseväkke, mis annab ühe lisa-aasta mõtete korda seadmiseks. Vahel juhtub, et ei mindagi edasi õppima ning valitakse amet, mis ei vaja erilisi oskuseid- tavaliselt on tegu füüsilise ning raske tööga, mille eest saab vähe palka. Ilmselt
huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik Isa Goriot' vastu. 2.Minu arvamus raamatust Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. 3.Tegelaste iseloomustused Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk
Ehk toimus küüditamine Venemaale. Selle hirmus pagesid paljud metsa, hakates metsavendadeks. Nad hankisid relvi ning nende suuremaks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Nad võitlesid hävituspataljonidega ning saavutasid ka mõningat edu, samas aga kaasnes nende tegevusega terror. Ka see valik oli eestlaste poolt õige, hakata vastu, näidata, et nad pole alla-andjad. 1942. augustil hakati looma Eesti SS-leegionit. Kuid liitujaid sellega oli vähe, sest oldi pettunud sakslastes. Sellepärast algas sundvärbamine ja mõni aeg hiljem sundmobilisatsioon. Paljud eestlased suundusid nüüd Soome, minnes appi soomlastele, kuna nad ei tahtnud võidelda Saksa sõjaväes vaid koos soomlastega Punaarmee vastu. Neid hakati nimetama soomepoisteks. Neist oli palju abi hiljem Tartu kaitsmisel Üldmobilisatsioon kuulutati välja 10. jaanuaril. Sellega kutsuti rahvast kommunistide ja kommunismi vastu võitlema
Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud. Oli selgelt aru saada, et nii prantsuse keelt kui ka prantsuse keeles laulmist, oldi korralikult harjutatud. Laulmine ning prantsuse keel kõlasid väga puhtalt. Minu jaoks jäi natukene tahaplaanile Albina Kotsetova (Micaela, külaneiu) esitus. Tema hääl ei kõlanud nii võimsalt võrreldes kaasosatäitjatega ning hääl polnud eriti puhas. Väga suurepäraselt laulsid Carmen ja Don Jose, neist jäi mulje, et nad tõesti nautisid laval olemist ning elasid väga enda rolli sisse. Mulle eriti meeldis lava kujundus. Väga hästi oli ära kasutatud pöördlava: ühte kujundust
Veel renditi binokkel, et saaks erinevaid linde uurida, 4 lihtsat käsiõnge ja kaks spinninguga õnge ning kahv (juhuks kui peaks suuurema kala saama, mille paati sikutamine võib põhjustada raskusi). Enne teele asumist oli vaja kaevata ka veel vihmausse, mis tuli panna konksu otsa ahvenale söödaks. Kui ussid olid kaevatud võisid perekonnad asuda teele. Sõit hakkas pihta Emajõe äärest, ning eesmärgiks oli suubuda Võrtjärve, kust rahulikult kala püüda. Kohale jõudes oldi enda peale vihased, et ei otsustatud mootorite kasuks, kuna tee tundus ikka väga pikk ja raske. Kuid sellegi poolest pandi konksudele ussid otsa, ning hakati ussi leotama, ehk visati konksud vette. Nüüd ei jäänud muud üle kui ainult oodata ja kaaslastega juttu rääkida. Ei läinudki kaua mõõda kui saadi juba kätte esimene ahven. Kala ei olnudki küll suur aga kotti läks ta sellegi poolest. Pereisad loopisid seal samas ka lanti, lootuseks oli saada mõni korralik haug, mida õhtul
Pärnumaa kriisikomisjonil oli olukorrast ülevaade ja vahetati regulaarselt erinevate teenistuste vahel infot. Lisajõud saabusid järgneval päeval Tallinna päästekompaniist ja kiirabrigaadide arv suurendati neljalt kuuele. Vajadusel oli võimalus kaasata lisabrigaade mujalt Eestist. Kriisikomisjoni esimehena töötanud Toomas Kivimägi on väitnud, et enne jaanuaritormi ei oldud sellises suurusjärgus tormiks korralikult ette valmistatud. Kriisiolukordi oldi modelleeritud vaid paberil, kuid see erines palju reaalsest olukorrast. 2.2. Esinenud probleemid Üheks suurimaks probleemiks kujunes välja mitmete hoonete suures ulatuses kahjustumine. Eriti kannatasid need kodnikud, kelle kodud olid kindlustuseta ning pärast tormi polnud enam sooja kodu. Lisaks kindlustusele, toetas ja abistas kannatanuid Pärnu Linnavalitsus. Kuigi Linnavalitsus panustas päästetöödesse kui ka abistas inimesi materiaalselt, leidus ka selliseid
rahvustunde tõus. - Mõlemal juhul loodeti saada abi ja tunnustust Lääneriikidelt, Eesti taotlusi ja eesmärke propageeriti ja selgitati muule maailmale. - Mõlemal juhul valitses riigis sisemine üksmeel (erinevad poliitilised jõud tegutsesid koos ise- seisvuse taotlemisel). - Mõlemal korral eelnes iseseisvumisele rahva poliitilise aktiivsuse tõus. - Mõlemal korral oldi meie maa-ala põlisasukaid, eestlasi, pikka aega vaimselt ja füüsiliselt ahis¬tatud. Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni
Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Sellest järeldub, et keskajal elas mitmekesine rahvas. Olid inimesed kes käisid ja rändasid ringi ning kerjates ja jutustades. Suurfeodaal oli inimene kellele allus väikefeodaal ehk vasall, kuid mitte vasalli talupoeg. Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Järelikult ei tohtind suurfeodaal maadlet ise mehi sõjaväkke värvata, vaid nõudis vasallilt teatud hulga meeste väljapanekut. Järelikult suurfeodaalid olid inimesed kellele allusid kõik vasallid, ja vasallidele talupojad. Feodaalne hierarhia, see on feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Kõige üleval oli valitseja ja kõige alumisel olid rüütlid. Selline võimupüramiid oli selline et, ülemine oli kuningas(valitseja), Talle
Kel on siinkohal pidurdamatu ambitsioon, see saab alati oma laenukoormuse nii suureks ajada, et lõpuks pole enam mingeid ressursse tagasimaksmiseks. Isikul on võimalus korraga kas või kolmest pangast endale krediidilimiit või mõni väikelaen küsida ning seda kõike vormistusliku tagatiseta. Loomulikult ei tohiks inimesed seda kurjasti kasutada ega ka iga panga ees oma eksisteerivaid kohustusi varjata. Statistika näitab, et tagasimaksmisega oldi mõned aastad tagasi korrektsemad kui praegu. Tuleks ignoreerida laenamist viimase piirini ja mõelda selle asemel säästmisele, kuid mitte ainult mõelda, vaid ka tegutseda. Pere peaks vaatama eelarvet sellise pilguga, mida tal on võimalik endale lubada ja mis on tegelikult hädavajalik. Investeerijate ja säästjate arv on hakanud viimastel aastatel suurenema. Tähendusrikas ja suur roll selles on kindlasti ka kohustuslikul kogumispensionil. Raha kogumine on jõudnud
Arenes Eesti kultuur, poliitika ning majandus, seda arengut jätkus riigile kuni 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu võimule. Ajavahemikus 1920-1939 langetati riigis mitmeid otsuseid, mis kõik mõjutasid elu Eestis. Osa neist otsustest olid valed ja põhjustasid probleeme, kuid nendega kaasnes ka saavutusi ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured. Vabariigi juhtimiseks puudusid eestlastel kogemus. Siiani oldi poliitikas lepitud vähemtähtsate ametitega, juhid olid alati olnud võõramaalased, need, kelle võimu all Eesti parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema võimu osaliseks rahvas. 1934 seda muudeti, kuid uus põhiseadus ei jõustunudki. Põhiseadust muudeti ka teist korda ja see jõustus 1938. Selle kohaselt sai riigipeaks president
28.juuni 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. 24.juuli Serbia palub Venemaalt abi 28.juuli Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1.august Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 3.august Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4.august Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale 5.august Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja 7
tõmmata tänapäevaga. Aiaste Taaveti ja Käo Pauli vahel käis pidev võistlus. Rinda pisteti saagi suurusega, mille kirja pandud kogust pudeli viina eest sai kergesti suurendada. Kuuldes, et Paul oli pannud uue katuse, hakkas ka Taavet viivitamatult katust vahetama, milleks tegelikult vajadust ei olnudki. Ka tänapäeval vaadatakse tihti kadeda pilguga naabreid ning selle asemel, et tunda rõõmu teise õnnestumisest, tundub olulisem naaber üle trumbata. Majanduskriisi tõttu oldi tol ajal jagama kitsi ja seda tehti vaid uhkustamiseks. Käo Paul ostis Aiaste talu oskionil ära lambad ja tööriista, mille tahtis Taavetile jõukuse väljendamiseks tagasi kinkida. Taaveti uhkus ei lubanud aga kingitust vastu võtta. Arvan, et period 20. sajandi algusest keskpaigani on olnud eestlaste, kui rahvuse elus väga raske ja õnnetu. Paljud said sõjas surma, paljud küüditati ning ei tulnud enam kunagi tagasi
kindlad, et kuskil seal taevas on kõrgem valitseja. Oluline on esivanematekultus; lahkunuid austati ning kohati ka kardeti. Hinge peeti inimese isikupära kandjaks ning oli oluline keha elus hoidmiseks. Kui inimene oli omade hulgast lahkunud, maeti ta metsatukka või hiide. Nii muinasajal kui ka tänapäeval ollakse kindlad, et on olemas hauatagune elu. Seisukohti, kuhu aga hing pärast kehast lahkumist ehk inimese surma läheb, oli vanasti mitmeid. Mõnel pool oldi arvamusel, et surnud inimese hing siirdub putukatesse, kuid suurem üldisus oli kindel, et hing jätkab lihtsalt elu Manalas ehk maa-all. Tänapäeval on pigem levinud arvamine, et hing läheb kas taevasse või põrgu ja seda eelkõige ristiusu tõttu. Ka tänapäeval on inimeste matmispaigad ja kalmistud ümbritsetud suurte puudega. Samuti on säilinud hingedepäeva tähistamine, mil kaetakse laud hingele ning pannakse aknalauale küünal, et lahkunu näeks koju tulla.
vahel külvasidki, siis jätkus neid kaht vaid tema enda rahva jaoks. Mooses oli üks neist, kes suutis luua iseenda jaoks sobivad mängureeglid teisi nõudeid eirates või oma tahtmistega kohandades. Kaks aastatuhandet tagasi andis Jeesuse sünd ja surm põhjust hakata rääkima uue ususekti - kristluse tekkest, mis kujunes läänemaailmas üllatavalt populaarseks. See oli uudselt monoteistlik usk, sest siiani oldi harjutud uskuma paljusid jumalaid korraga. Lisaks sellele oli kristlaste jumal halastav, andestav ja igati leplik. Seetõttu inimesed kristlust ei karda ega oskagi karta. Ka praegu võib millal iganes kristlike kogudustega liituda ning kui ära tüütab, võib sealt vabatahtlikult lahkuda. Kõlab hästi ega kohusta paljuks. Kui nüüd veel mõelda, et Jeesus palus ristil surres, et jumal inimestele andeks annaks, sest nad ei teadvat, mida teevad,
pöörduda. Pahameel oli inimestel ka riigi vastu, kes oma sõdureid piisavalt ei tunnustanud. Olenemata sellest, oli järgnev aastakümme suhteliselt rahumeelne. Siiski leidis aset väiksemaid riikidevahelisi põrkumisi, mida aitas lahendada loodud Rahvasteliit. Tundus isegi, et rahu püsib, ent 30-ndatel muutus olukord taas. Kuna sõja ajal ei jäänud muud üle, kui naised pidid ise töötama tehastes ja tegema senini meeste tööks peetud tegusid, oldi sellega juba ära harjutud. 1929. aastal tabas maailma aga majanduskriis, mille tagajärjel kaotasid miljonid inimesed töö ning tuhanded ettevõtted üle maailma läksid pankrotti. Inimesi valdas hirm ja masendus nii oleviku kui tuleviku üle. Meile praegu hästi tuntud riigikord demokraatia laienes alles peale esimest maailmasõda. Kõik tekkinud uued riigid muutusid demokraatlikuks sõja võitjate, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa eeskujul
Mingisugustki haridust saanud inimesed õpetasid oma järglasi ja tänu sellele ei kadunud eestlaste hulgast ka lugemine. Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hulgas Roosti ajal omandatu ning jäi sinna, et jätkuda hilisematel perioodidel. Erinevalt ajast peale Liivi sõda, kus jäi valitsevaks luteri usk ja kõrvale kalduvate usuvooludega oldi leppimatud, tõi Põhjasõja järgne aeg endaga kaasa ka muud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Kuna Vene võime ei huvitanud luteri kiriku probleemid, siis võisid levida peale Põhjasõda pietism, hernhuutlaste liikumine ja ratsionalism. Nendest viimased kaks said üsnagi populaarseks, kuna levisid üldiselt lihtrahva hulgas ja tõid rahvast religioonile lähemale. Just hernuutlus aitas kaasa eestlaste
Miks muutus 1934 .aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Arutlus Kui 2. veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaale, st Eesti sai iseseisvaks, siis sellega kaasnes ka suur soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Kõik see tõi kaasa meie tolleagses vabariigis hulga muutusi, mis omakorda viisid 1934. aastal valitsemiskorra muutumiseni. Kuid mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Eestis ei olnud enne 1934. aastat presidenti. Oli vaid riigivanem, kes oli nii peaministri eest kuid täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Kuna oli palju erakondi, siis tänu sellele olid ainult koalitsioonid ning Eestit juhtisidki koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused aga ei püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke rakendada. Kui 1930. aastate algul tabas Eestit maj...
Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Rahvas uskus teda tema kõnedel põhjal. Nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees, demagoog ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades. Stalin sai Venemaal võimule peamiselt läbi osava poliitilise mängu. Tema peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne tase. Kuna Stalini arust oldi Ameerikast 100 aasta jagu maas, nägi ta ette tohutuid muudatusi. Ka tema oskas osavalt lükata kõik hädad ja probleemid teiste kaela, isegi suure näljahäda ajal süüdistas laiska töörahvast. Selle põhjal tuleb välja, et diktatuuride tekkimiseks oli vajalik laastatud riik ja osavad kõnemehed, kes lubasid ümberkorraldusi. Osades riikides, näiteks Saksamaal töötasid ka spetsiaalsed propagandaministeeriumid, mis siis propageerisid karmikäelist juhtimist.
· Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide juhtide kohtumisi. Peamised põhjused 5 · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide valitsustes ei tahetud märgata sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni. Üldised põhjused · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast · Imperialism · Kolooniate ümberjagamine · Natsionalism- oma rahvuse esiplaanile toomine · Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada oma sõjaplaane Sõja eellugu · Esimesele maailmasõjale pandi alus juba Saksa keisririigi loomisega 1871. Juba siis alustas Saksamaa sõjaks valmistumist. · 1890datel töötati välja
jätta Vana-Kreeka kuulsat teatrit. Etendused toimusid veinijumal Dinoysose auks peetud pidustuste raames. Inimesed jõid veini, olid koguaeg heas tujus ja auruall. Vainijumala kultus lubas paradiisi nüüd ja kohe! Inimesed olid kujuteldavas paradiisiaias, eemal argielu probleemidest, kus võis ilmselt isegi alasti olla( seda muidugi sel ajal ainult mõttleiselt, normatiivid olid küll kõrvale heidetud aga kõik oli rangelt piiritletud). Oldi rõõmsalt koos, nauditi teatrit ja saadi selleläbi vabamaks ja õnnelikumaks. Järgmisena tekivad mulle silmeette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlast suuel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Vanasti olid ju enamus asjad tabuteemad, kuid loomeinimesed tõid reaalsuse rahvale näha ja
kirjutatud. Ma tahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab. Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa
Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Arvan, et paljud eesti näitlejad ei suudaks sellise tööga toime tulla. Põnev oli jälgida tegelasi, keda Teplenkov mängis. Väga hästi oli välja toodud tänapäeva inimeste iseloomujooned, mis eriti kajastus siis, kui hotelli administraator küsis helistaja käest:" Kas te saaksite, palun, oodata?". Sellisele lihtsale küsimusele vastas iga inimene erinevalt, mis tihtipeale olenes helistaja seisusest, mida rikkam oldi, seda tähtsamalt kõneldi. Kõige meeldejäävamaks jäi vananaise roll, kes tihtipeale meenutas minu vanaema. Nagu iga teinegi pensionär kritiseerib kõike, mis pähe tuleb ja kohe kindlasti ei jää rääkimata raske nooruspõlv koos kannatustega, mida too on pidanud läbi elama. Tähtsamaid ja rikkaid inimesi oli esiletoodud peenema hääletooniga ning üleoleva suhtumisega. Kuulsaid inimesi ei võinud kohelda samamoodi nagu tavainimesi. Selline käitumine tuli välja siis, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
