ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Ekspressionismi teine laine 1933 aastal oli erinev selle poolest, et oldi veelgi ühiskonnakriitilisemad. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati I maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Otto Dix Max Beckmann Ernst Ludwig Kirchner Käthe Kollwitzi Franz Marc Emil Nolde Max Pechstein Karl SchmidtRottluff Egon Schiele Natüürmort maskidega III 1911 74/78 Õli lõuendil Tantsijad küünalde vahel 1912 100,5/86,5 Õli lõuendil
Komodo varaan on sisalike perekonda kuuluv varaanide liik. Komodo varaani on leitud Indoneesia saartel. See on üks suurematest tänapäevastest roomajatest ja võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Teadlaste kinnitusel sisaldab varaani organism mürkmadudes leiduva mürgi sarnast mürki ning hammustus kutsub ohvril esile soki. Teadlaste oldi siiani kindlad, et komodo varaanil aitavad saaki tappa ta suus leiduvad bakterid, mitte mürk. Näärmete uurimine näitas, et need sisaldavad tapvat mürki, mis võib esile kutsuda krampe, vererõhu alanemist ja isegi hüpotermiaga sarnaseid sümptomeid. Looduses Indoneesia saartel elavad varaanid on ohustatud liik ning neid arvatakse olevat ainult paar tuhat. Komodo varaanid toituvad imetajatest, sisalikest ja lindudest, kuid on teada ka juhtumeid, mil inimene on nende saagiks langenud
Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa
NLKP peasekretärina jätkama. Breznevi võimuperioodi lõpus muutus stabiilsuse hoidmine üha keerukamaks. Nõukogude Liit pidas 1975. aastal Helsingis lääneriikidega saavutatud kokkulepet suureks võiduks, kuna sellega tunnistati Euroopas maailmasõja järel toimunud territoriaalseid muutusi ega pööratud tähelepanu inimõigusi käsitlevatele punktidele. Helsingi kokkulepete järel aktiviseerus dissidentide liikumine. Breznevi juhtimisel oldi rahul sellega, et õnnestus vältida Novotserkasski probleemide tõsisemat kordumist. Kreml 1973. aastal lõikas kasu nafta hindade järsust tõusust maailmaturul. USA-ga oli saavutatud enam vähem võrdne seis. Majanduse tootmisvõimsuse kitsaskohad olid endiselt alles. Põllumajandustootmise toetused olid maailma suurimad. Rahulolematus võimudega ühiskonnas levis sügavamale. Korruptsioon kasvas.
tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma. Võitlus parlamendireformi eest Elanikud, kes olid valitseva olukorraga rahulolematud, arvasid, et muutused peavad tulema parlamendi seadusandluse kaudu. Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist. Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja valimistel oli kõrge valimistsensus ja hääletamine toimus lahtiselt. Eriti oldi rahulolematud sellega, et valimisringkonnad oldi ebavõrdsed. 1832. aastal viidi parlamendireform ellu. Alandati varanduslikku tsensust, likvideeriti ,,pehkinud kohad". Pärast parlamendireformi muudeti parteide nimetusi. Toorid said konservatiivideks ja viigid liberaalideks. Iirimaa näljahäda Suuri probleeme tekitas Inglismaale olukord Iirimaal. 1840. aastate II poolel tabas Iirimaad suur näljahäda. Selle põhjuseks oli kartulihaigus, tõenäoliselt lehemädanik. 1846. aastal
), millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Sõja põhjused · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte. Saksamaa olukord: sõjale järgnes hüperinflatsioon, Versailles' lepingut peeti ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise
ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati
ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati
Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotring ja Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida. Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud (armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega. Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega. Arvestati Saksa toetusega. I MS lahingud: Marne'i lahing: Pariisi pealetung (ei mindud kaarega Pariisi taha vaid otse Pariisi peale), sakslaste edasiliikumine pandi Inglismaa abiga seisma, tekkis positsioonisõda
Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik ei saa inimese saatust suunata. Sellega vabastas Calvin inimesed katoliku kiriku sõltuvusest. Seni oldi veendunud, et õntsaks saab vaid kiriku abiga näiteks: indulgentside ostmisega. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Ta propageeris kokkuhoidlikust ja lihtsat riietust. Calvini õpetus leidis kiiresti poolehoidjaid eriti vaesemate kihtise seas. Elurõõmsatele linnaelanikele ei meeldinud Calvini vaated, kuna ta ei lubanud lõbutseda. Näiteks oli pühapäevadel keelatud sünnipäevade tähistamine, teatri külastused ja muud. Pühapäeviti
Miks lahkusid eelmisest kohast? Miks tahad pakutavat tööd teha? Mida oled veel nõus tegema? Miks tahad just meie firmas töötada? Kuhu tahad tööalaselt välja jõuda? Missuguseid tööalaseid raskusi te prognoosite ja kuidas kavatsete neid ületada? Missuguse tööalase hüvitusega te maksimaalselt arvestate? Milline töökorraldus on teile vastuvõetav? III TÖÖ TULEMUSTE KOHTA Missugused olid teie kordaminekud ja ebaõnnestumised eelmistel töökohtadel? Kuidas teiega rahul oldi? Kui intensiivselt te töötasite, palju puudusite? Kui suur on teie tööalane staaz, palju te olete olnud tööta? Missugused on teie plussid ja miinused teistega võrreldes? IV ISIKU KOHTA Iseloomustage ennast, missugused on teie tugevad ja nõrgad küljed? Missugune on teie ettevalmistuse tase? Kuidas te kavatsete ennast arendada, enda puudustest lahti saada? Kuidas te hoiate ennast füüsiliselt vormis? Kas te olete individualist või koostöö tegija?
Millel püsis balti erikord Suure Venemaa võit Põhjasõjas andis talle mitmeid uusi valduseid, mida oldi ammustest aegadest ihaldatud, et arendada ja suurendada oma majandust ning võimu. Oma võimu püsima jäämises poldud, aga sugugi kindlad. Selle muutmiseks oli vaja korraldada pisut ümberkorraldusi, mida nimetatakse balti erikorraks. Võimas impeerium vajas kellegi toetust. Ainus, kes seda pakkuda võis, oli kohalik baltisaksa aadel. Juba sõja ajal hakati toetuse võitmiseks korraldama ümberkorraldusi.
Itaalia ja Jaapan seda, mida lootnud olid. Kehtestatud riigipiirid tekitasid rahulolematust veel mitmetes riikides. Toetust hakkasid koguma juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. 1929. aastal alguse saanud majanduskriis nullis rahva usu demokraatiasse. Seda oskasid mitmed poliitilised jõud hästi ära kasutada. Lubati võimule pääsedes rahva elu kiiresti paremaks muuta. Rahvas uskus neid ja pahaks ei pandud ka karmikäelist tegutsemist, sest sõja-aastatel oldi sellega ära harjutud. Diktatuuride tekke taga oli majanduslikult kehv olukord, millega demokraatlikud valitsused hakkama ei saanud. Rahval läks vaja kedagi, kes suudaks majandusse taas korra tuua ja lahendust nähti diktaatorlikus võimus, mille esindajad õigel hetkel ilusat juttu rääkida oskasid. Diktaatorite-poolne oskuslik rahva ärakasutamine juhtiski diktatuurid võidule.
langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana
a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. · 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. · Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. · Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. · 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. · Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahingu-terohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veeb-ruaril oldi tagasi Tartus. Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas pärineb vaesest perekonnast. Kommunistlike vaadetega Käämer. Rahvuslane Käsper. Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. Ahase isa. Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma?
Punaarmee vallutab Eestimaa. • 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. II. • Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. • Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. • 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. • Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahinguterohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veebruaril oldi tagasi Tartus Kaader filmist Kaader filmist Filmi režissöör Elmo Nüganen Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas – pärineb vaesest perekonnast Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane Käsper Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap Ahase isa Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2
kestab ainult lühikest aega ja eikujune eriti laastavaks. 3. Millest oli tingitud pikaleveninud positsioonisõda ( kaevikusõda ) ? Alates septembrist 1914 algas positsioonisõda – kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud; sõdivad pooled rajasid kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati; kindlustused moodustasid sügavuti 2 - 3 kaitseliini, igas tavaliselt 3 kaevikuterida. Väga vähe liiguti edasi, pigem oldi koguaeg paigal. 4. Kuidas kannatas sõjas tsiviilelanikkond ? Too näiteid. Sõjategevuse käigus langes 10 miljonit meest, ning haavatuid oli poole rohkem nendest 3,5 miljonit jäid sandiks, mis oli suur kaotus. Lisaks veel vaimne kaotus, tekkis nn kadunud põlvkond. Valitses tööjõupuudus. Hakati kasutama naiste ja noorte tööjõudu. Kõige raskem olukord oli Saksamaal ja Venemaal, kus oli puudu ka toiduainetest ja esmatarbekaupadest. 5. Kas II maailmasõda võib pidada I järjeks
aastatel ka Eestisse jõudis. Kurat kahel rattal Kaluuga kubermangu ühe küla talupojad elasid juba pikemat aega kabuhirmus. Videviku saabudes pugesid kõik inimesed majadesse, sulgesid uksed-aknad ning palusid jumalat. Mitmed külamehed ja naised olid õhtuti näinud külatänaval elusat kuradit. Tulnud teine õhtuvidevikus ja kihutanud kahel rattal läbi küla. Kuna külarahva arvates inimene sarnaselt püsida ei saanud ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda, siis oldi kindlad, et tegemist on vanakurja enesega. Kuradi igaõhtune terror hakkas muutuma väljakannatamatuks. Ühel õhtul varustasid küla julgemad mehed end ristimärkidega ning läksid külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive ning jäid kaikad peos ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed lõid risti ette ja kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Äkki karjatas kohale saabunud külavanem: „Jumal
üksteise järel nagu Breznev, Andropov ja Tsernenko. NSVL mõistis, et nad on Külma sõja kaotanud ning, et nad vajavad riigi etteotsa teist tüüpi liidrit. See pani aluse uuendamise programmile, ehk perestroikale. 1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes uskus kommunistlikesse ideedesse. Ta alustas muudatuste läbiviimist. Perestroika eesmärk oli kiirendada majanduslikku arengut, võideldi alkoholi vastu ja juhid hakkasid rahvale rohkem tõtt rääkima, kui oldi siiani tehtud. Tekkis osaline sõnavabadus, poliitiline elu liberaliseerus. Seda kasutasid eriti hästi ära Balti riigid, kes hakkasid iseseisvust taastama. Perestroika oli NSVL paratamatus, kuna NSVL pidi püsima jääma. Riigipead soovisid, et kommunistlik võim säiliks. Sellele vaatamata toimus kõik vastupidiselt. Pille Kreos 12 C
toetavad oma rahvast. Probleeme näidati positiivses valguses ja inimesed pandi uskuma, et riigil on kõik olemas, mida rahvas vajab ning rohkemgi veel. Näidati inimesi, kes nägid välja, et nad on väga rahul oma eluga ning toetavad südamest riigi juhte. Plakatitel propageeriti eluvaldkondi, kuhu parasjagu sooviti rahvast juurde saada. Kaks valdkonda, põllumajandus ja tööstus, olid need, mida kõige enam propageeriti. Oldi ju siiski veel võistluses USA-ga ning põllumajandus ja tööstus olid kaks suurt riigi arengutaseme näitajat. Näiteks propageeriti rõõmsaid ja õnnelikke põllu- ja tehasetöölisi oma töökohal, kes kuulutasid, et nende töökoht ning ülemus on ideaalsed ning äratasid rahvas huvi nende töökoha vastu. Ma arvan, et Nõukogude Liidu propaganda põhimõtteliselt õnnestus, sest inimesed olid naiivsed ja lasid riigil enda meeli mürgitada. Propaganda oli hästi läbi
Eurokriisi põhjused ja tagajärjed Essee Euroopa on suure rahandusliku segaduseni jõudnud, Euroopa pangad jõudsid ainult mõne päevaga kriisi äärele. Oldi väga lähedal eurotsooni panganduse kokkuvarisemisele, mis omakorda viinuks majanduse hävingule ja deflatsioonile. Eurokriisil oli mitmeid põhjuseid, neist peamine oli see, et Euroopa riigid kuhjasid kokku tasumatul hulgal võlgu ja varjasid suurt osa neist. Tänu sellele kasvas tööpuudus, inimeste palku vähendati, avalikke kulusid kärbiti tohutult. Võlgadest pääsemsieks oli vaja elatustaset kahandada. Inimesed hakkasid laene võtma ja üle oma võimete elama
Külm sõda Teine maailmasõda muutis mitmel pool jõudude vahekorda ja riigipiire maailmas.NSV Liidu ja lääneliitlaste suhted muutusid teravaks.Külm sõda oli sõda,kus ei kasutatud relvi.Stalin unistas oma maailamvalitsemisest,tugevdas kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk-ja Ida-Euroopas.Ta kogu jõud oli suunatud sõjatööstuse arengule.Ta andis märku,et NSV Liit valmistub konfliktiks Läänega. Külma sõja alguseks nimetatakse 1948.a. juunis toimunud Berliini blokaadi.Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast,st elektrist,kütusest ning toiduainetest,lootes linna põlvili suruda ning endaga liita.Lääne-Berliini ei suudetud alistada.USA suutis koos liitlastega õhusilla albil tagada Lääne-Berliini varustamise.Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Nõukogude Liidule vastu astumiseks asusid Lääne-...
Kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega Kadripäevast kujunes naiste välistööde lõpuaeg. Kadripäeva seostati tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad. Valmistati kunstpatse. Peamine oli ilusaks maskeerimine. Maskeeruti kadripereks. Kombed Viidi läbi kadrirituaal. Käidi perest peresse. Lauldi ja mängiti pilli ning oldi lärmakas. Lauldi kadrilaule. Esitati mõistatusi. Kontrolliti noorte lugemisoskust ning tütarlaste käsitööoskust. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale. Mängiti lihtsamaid mänge. Sooviti karjaõnne ja koguti andisid. Peeti erinevad pidustusi. Toidud Tangupuder; kiisel; lambaliha tangupudruga; soolaga keedetud herned ja oad; kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. AITÄH !
Läänemaailmas sellist probleemi ei ole. Kui töökoha leiad siis palun mine ja tööta. See näitab, et islamimaailm on jäänud truuks traditsioonidele, samas kui lääneriigid on arenenud ja andnud naistele rohkem vabadust. Naised on viimase 200 aastaga astunud edasi suure sammu. Nad olid nõrgad ja võimetud, täna on nad paljudes riikides meestega vaat et võrdsed. Õrnem sugupool julgeb avaldada oma mõtteid ning nõuda õigusi, läbi on ajad mil oldi meeste vangid. Tänapäeval seisab naine enda eest.
Kaupmees Muistsed inimesed olid veendumusel, et kaupmees pole õiglase hinna määramisel kuigi aus, tõestades seda, ilma et asja valmistamiseks kulunud töö hulk oleks suurenenud. Oldi veendunud, et vahendaja tõstab hinna kõrgemaks, saades sellest ise kasu. Tänapäeval me teame, et asjad ei ole nii lihtsad. Antiikaja inimese jaoks ei olnud kaubandus niisugune töö millena me seda tänapäeval mõistame. Kauplemise juures puudus kehalise pingutuse faktor, mis väljendus mateeria muutumises ja mis kui see ei taganud just töölisele sotsiaalset prestiizi, õigustas vähemalt tema palka.
kultuurimõjusid. 14) Tarandkalmed: surnuid maeti põletatult, surnule pandi ehteid kaasa arvukalt, igasse tarandisse maeti pea 10-20 inimese jäänused 15) Tähtsus: see aeg oli eestlastele edukas ning asustus laienes ja vara tekkis juurde. Relvi ja tööriistu on leitud haudadest vähe, mis viitab sellele, et polnud sõjakas aeg. 16) Suhted skandinaavlaste ja venelastega 1.aastatuhade 2.poolel: mõlemaga sõjaline, vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges 17) Noorem rauaaeg- Elatusalad: põlluharimises kaheväljasüsteem, karjakasvatus, kalandus; eluolu: ehitati hulganisti linnuseid, rahvas elas enamasti avaasulates. Tegemist oli rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti vaenlaste eest) !!!18) !!!19) 20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus,
ajakiri Noorus. Kuuekümnendaid seostatakse enamasti alternatiivsusega. Kümnendi märksõnaks on ka optimism: jõukuse-, meediahüppe-, kosmose-, postkoloniaalse süsteemi tekke ja poliitiliselt pingelõdvenduse kümnend. Omaette märkideks kujunevad alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored (hipid, beat, folk jne). Kuna elu oli palju paremaks läinud, kajastus see ka luuletajate töödes, kust kiirgas optimismi. Enam ei kirjutatud ängistavat luulet, vaid oldi väga rõõmsad, luuletati palju kõigest ilusast ja maistest rõõmudest. Kuuekümnendatel toimus ühiskonna vabanemine tsensuurist, mis tõi kaasa uue põlvkonna luuletajaid- Kassetipõlvkond, tänu millele toimus suur vormiuuenduse. Sulaajastu muutused tõid peamiselt positiivset kultuuriellu, hakkas ilmuma uusi ajakirju. Tänu elu paranemisele said ka luuletajad inspiratsiooni kõigest ilusast, mis nad enda ümber leidsid,
vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Mõistes, et ei saada jagu normannidest, hakkasid Frangi riigi valitsejad otsima lepitusi üksikute viikingipealikutega, läänistades neile maid. Selle tulemusena tekkis Normandia hertsogkond. Lõpuks, kui oldi ka vallutatud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Viikingite retked, millel rööviti kokku suuri rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid ka asustamata maadele. Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985.Viikingiteajal algas ka Skandinaavias ristiusu levitamine.
Uurimused on näidanud, et heli kiirus muutub isegi õhu saastudes. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest Heli kiirus sõltub ainest, milles heli levib. Sama aine korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist. Esmakordselt määras heli kiiruse õhus prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks katsetajatest laskis paadist vette kellukese. Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani läbi vee. Nähti valgussähvatust. Mõõdeti ära heli hilinemine valgussähvatuse suhtes ja paatidevaheline kaugus ning arvutati heli levimise kiirus vees. Mõõtmine näitas, et heli kiirus vees on ligi viis korda suurem kui õhus. Heli kiirus tahketes ainetes
sarnased. Kõigis kolmes riikides oli üks juht. Itaalias peaminister Benito Mussolini, Saksamaal Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees Adolf Hitler ja NSV liidus partei peasekretär Jossif Stalin. Ideoloogias oli nendes kolmes riigis pigem erinev. Saksamaal ülistati NSDAP´d, Itaalias ülistas rahvas Fasistliku parteid, kuid NSV liidus ülistati Jossif Stalinit. Välispoliitika oli nende riikide puhul sarnane. Nii Itaalias, NSV liidus kui ka Saksamaal oldi sõjakas ja agressiivsed. Saksamaal kiusati taga juute, räägiti, et nad ohustavad Saksamaad. NSV liidus oli Stalini eesmärk vallutada maailm ja Itaalias taheti muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu oli see olnud Antiik-Rooma ajal. Mina arvan, et totalitarism nendes maades oli pigem sarnane kui erinev, sest neil oli sarnaseid jooni rohkem.
alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. 11/28/15 3 Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. 11/28/15 4 Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad 1221 aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud
Mesopotaamia ja Iisraeli ning Moosese ja Hammurapi seaduste võrdlemine. Mesopotaamia ja Iisreal mõlemad asuvad Lähis-Idas, kus on mägine, kuid samas viljakas maaala. Mõlemad on killustatud maa ning linnriik. Mille poolest need riigid erinevad ja mille poolest sarnanevad? Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi, liiva ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Iisrealis aga leidus vaske ja mangaani. Kaevandati savi, liiva ja väävlit. Mõlemas kohas leidus liiva ja savi. Põlluharimiseks oli Mesopotaamia ja Iireali maad väga viljakad. Iisreal oli põlluharimiseks soodus, sest vihma sadas piisavalt. Seetõttu oli see üks varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Mesopotaamias oli aga põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel,
1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater. jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta eesti postimehest. ta tahtis ise hakata tegema ajalehte ja lõpuks 1878 tuli välja sakala esimene nr. seda lugesid paljud, sest seal tauniti sakslasi ja oldi venestamise poolt. jakob hurt oli kooliõpetaja ja vaimulik. ta pööras tähelepanu vaimsetele mitte majanduslikele väärtustele. ta vedas aleksandrikooli liikumist. lõpuks avatigi kool põltsamaal venekeelsena. hurt kogus palju rahvaluulet, uuris ja avaldas seda. 1888 kogus ta kokku kõik rahvuslikud tektsid, laulud jms ja tegi rahvaluule kogumiku.
seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab
keda nimetati Bin Ladeniks, tunnistas ennast videos süüdi aga uuringute tulemusena oli välja tulnud, et videol olev isik ei olnud Bin Laden. Valitsus tahtis lihtsalt näidata inimestele kedagi, kes võiks selle korraldajaks. USA valitsus lavastas ,,valelipu" terroriakti oma enda kodanikele selleks, et manipuleerida avalikkuse arvamusega, et rahvas toetaks nende tegevust. Keskpangaga oli praktiliselt sama teema, inimestega manipuleerimine ja oldi enda kasu peal väljas. Selle nimel korraldati sõdasid ja anti väiksematele pankadele suure intressiga laene. Alati on kuninga seljataga veel kedagi võimsamat kui kuningas ise. Aga lihtsalt tavainimene ei pruugi seda ise märgata.
Bachi elulugu ja looming Bach(1685-1750).Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal..Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Bach oli väga andekas ja töökas. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt. Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis
Enda sõnul nägi Jeanne d'Arc esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma troonipärija Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta. 1429. aastal ilmus Jeanne Orléans´i linna kaitsmise ajal kuninga õukonda. Ta teatas, et Jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa. Kuigi tema vastu oldi alguses umbusklikud, lubati tal proovida. Lausa imeväel saavutasid prantslased Jeanni juhtimisel rea võite. 23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid keegi ei uskunud teda. Teda süüdistati ketserluses ning põletati tuleriidal. 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks. Saja-aastane sõda andis
arvates Vana Vestmani tahtmine näha oma väimeest, Ludvig Sanderit, eduka ärimehe ja insenerina. Kuna eelpool nimeteatu tal eriti hästi ei õnnestunud soovis ta naine, Matilde, et Sander raamatut kirjutama hakkaks. Nimelt võlus Sander Matilde ära just luuleridadega, mida ta väitis enda kirjutatud olevat. Tegelkiult olid need read laenatud tõelistelt suurmeistritelt. Niisiis hakkaski Ludvig Sander raamatut kirjutama. Tolle tegemiseks kulus tal kaks aastat, millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega. Peale nii pikka ootamist andis Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida. Siin tuli talle appi vana koolivend Tiit Piibeleht, kes oli juba kirjutanud mõned vähemenukamad raamatud. Sander suutis Piibelehelt ära osta raamatu käsikirja nimega ''Pisuhänd'', mille ta peale väikest muutmist trükki andis.
vahele. Pidev oht võõrvõimu alt hoidumise eest sundis langetama ajalooliselt tähtsaid otsuseid. Eirates enamlaste otsust Maanõukogu laiali saata, koguneti siiski. Võeti vastu otsuseid tänu millele katkestati riiklikud sidemed Venemaaga. Tänu sellele saadi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Otsuses oleks võidud kõneleda ka iseseisvumisest, sest siis oleks see ka ametlikult sätestatud. Seda küll ei tehtud, kuid oldi sellele väga lähedal. Enamlaste katsed luhtusid selle protsessi tegevuse jätkamise kohta, sest ei suudetud kontrollida salajasi ja illegaalseid miitinguid. Suurim iseseisvuse toetaja oleks olnud lääs ning hakkati sinna püüdlema. Selleks saadeti delegatsioon ning hakati looma sõprussuhteid. Peamine oli siiski see, et rahvas mõistis enamlaste sõnade ja tegude lahknevust. Rahvale esitati manifest, milles deklareeriti suveräänsust. Parim viis
Toidupesad asetasime pliidi taha, arvestades sellega, et seal on neid kõige tihedamini näha olnud. Samuti oli näha nende tegevusjälgi leso ja põranda ristumiskohal ja kamina all oleva puude hoidmise koha juures. Kui ilmad läksid külmemaks nägi sipelgaid majapidamises ka tihedamalt. Seetõttu võeti peres vastu otsus nendest lõplikult lahti saada. Selleks koristati maja pea igapäev, et toidupuru vedelemist vältida, samuti oldi toitude valmistamise ja hoidmisel hoolikamad suleti kõik toiduained korralikult. Kuna peres oli kasvamas väike 1-aastane laps ei saanud kasutada mürke väga laialdaselt. Selleks, et sipelgatest lõplikult lahti saada otsustasid vanemad, et nad lähevad koos väikese õega puhkusereisile ja mina hakkan selle nädala jooksul, mil nad ära on tugevalt sipelgatele vastu. Selleks, et nendest lahti saada kasutasin pritsitavat sipelgamürki, mida kandsin pragudesse, kus oli näha nende liikumis
See sai alguse Kesk- Euroopast ning lõppes tulirelvade kasutusele võtu pärast XIV sajandil. Rüütlid olid elukutselised raskeratsaväelased, kes kuulusid sõjamehe seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat: ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus. Kuna tegu oli sõjameestega, siis oli neil igapäevasteks kaaslasteks mõõk ja hobune. Keskajal aga muutus nende relvastus oluliselt. Nahast soomusrüü
tõstmisel 144 eurolt 500-le. Siin kostis üksmeelne poolthääl, sest praegused tingimused nii väikese rahaga ära elada ei võimalda. 46-aastane arstiametit pidav naine arvas, et oleks normaalne, kui tulumaksuvaba miinimum oleks võrdväärne miinimumpalgaga. Küsitluse tulemusena selgus, et nii olulisest ja elulisest teemast inimesed otse tänaval pikemalt mõtlemata väga põhjalikult rääkida ei oskagi, samas oldi arvamusel, et selle teemaga peaks rohkem tegelema ning avalikkuses arutlema. Meie oleme oma esimesed sammud siin seega juba astunud. Mariliis Kolk, 10.C 2013
vanemaks. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia- reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust. Tagajärjed hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust. Oldi vastu absolutismile. Sooviti vabaneda Austria võimu alt. Tagajärjed Euroopas tagurlus jälle, nõrgenes absolutistlik riigikord, kehtestati põhiseadused, demokraatlikud vabadused ja õigused. 8. Feodaalgandide kaotamine põllumajanduses, laiem tegevusvabadus. Tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Vasallriik mõne suurriigisõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisuse. Reini liit prantsusmaa kontrolli all olev 16 saksa riigiliit
Palun teatada kättesaamisest. Weizsäcker Kas Saksamaa tundis muret Balti riikide pärast? Kuidas Saksamaa seletas NSV Liidu väeüksuste suurendamist Balti riikides? Millisest dokumendist juhindusid tollal Nõukogude-Saksa suhted ja kuidas see mõjutas Saksamaa suhtumist Baltimaades toimuvasse? 10) Seleta karikatuuri mõte. 11) Vasta küsimustele. Mis riiki rünnatakse ja mis riik ründab? Kas oldi valmis rünnakut vastu võtma? Millal rünnak toimus? 12) Kas sinu arvates oli õige, et Jaapan ründas ootamatult Pearl Harbor'it või näitab see hoopis Jaapani nõrkust? ....................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................
Oluline oli põllumajandus. Punalipp ilmus 15. mail 1962. aastal. Tähtsain sümbol oli punalipp. Vooremaa ilmus esmakordselt 1989. aastal. Nimi pandi Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Kolhoosnik Mindi üle kolhoosikorrale Kokkuvõtvad tabelid Mais pidi parandama loomade elu olu Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus Väärtustati kodu ümbrust Taheti Eesti teha seakasvatusfarmiks Punalipp Oldi truu oma isamaale Võimalikuks sai silmaringi laiendamine Eesti võrdlemine teiste riikidega Kajastati üritusi armastati teatrit Räägiti maainimestest Arendati majandust Kool ja kodu mõlemad on olulised lapse arenguks Vooremaa 1991 1992 Domineerisid majandusuudised Räägiti koolides toimuvast Olulisel kohal oli iseseisvus Toimusid täienduskoolituskursused Ehitati juurde kaupluseid ja majandushooneid Tutvustati maakonna tekkimist
Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Paarikümne aastaga kaotati turuliidri koht ja Adidase turuosaks jäi vaid 4 % seni 82 % asemel. See oli kõrge kukkumine ja kindlasti mingi määral tingitud ka ebakindlusest. Adidasel oli eesmärk, kuid kahjuks puudus neil vajalik informatsioon alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta – ei osatud ette näha rahva kasvavat spordilembust. Keskkonna muutustele ei oldud valmis nii kiirelt reageerima, kui oleks vaja olnud. Enda edus oldi arvatavasti nii kindlad, et põhirõhk suunatigi sellele, mida hästi tehti, unustades, et kõik meie ümber on pidevas muutumises. 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaotsustamisel oleks olnud võimalik jõuda sootuks teistsuguse strateegiani. Nii palju kui on erinevaid inimesi, oleks olnud ka erinevad ja võimalik, et isegi uuenduslikke arvamusi. Igaühel on ju omad vaatenurgad, kuidas midagi saavutada.
3. Kelle (hiljem purunenud) kujud olid kapi otsas? 4. Mis ebatavalised asjad Indrek kodust kaasa võttis? Kuidas teda nende tõttu kutsuma hakati? 5. Mis keeli Mauruse koolis õppima pidi? (3) 6. Mis rahvusest olid kooli õpetajad? (4) 7. Nimetage kolm teemat, mille üle teoses vaieldi, ning mis seisukohtadel nende suhtes oldi. 8. Indrek hakkas teoses kahel korral halvasti õppima mis põhjustel? 9. Miks Indrek koolist lahkuma pidi? 10. Teoses oli kaks haiget tüdrukut mis olid nende nimed ja mis haigused neil olid? 11. Milline ime juhtus teose lõpus? 1.Indrekule tundus Tartu kui suur ja võõras linn. Tartus tundis ta end üksinda ja maha jäetuna, sest ta polnud varem nii suures linnas olnud
Pauletta Talmon 11-2 Jüriöö ülestõus- kas talupoegade mäss, vabadusvõitluse lõppvaatus või vandenõu? Keskaegse Eesti poliitiline olukord oli peale muistset vabadussõda keeruline. Talupojad pidid kannatama kümnise, hinnuse, kirikumaksu ja teotöö all. Lisaks kõigele pidid nad ise enda majapidamise eest hoolitsema. Eestlaste kaotus muistses vabadussõjas oli pöördepunkt senisele elukorraldusele. Ülestõusuks oli palju põhjuseid, kuid neist oluliseim oli Taani plaan müüa Harju- Viru valdused Saksa ordule. Tekib küsimus, et millena saab Jüriöö ülestõusu võtta, kas talupoegade mässuna võõrvõimu vastu, muistse vabadusvõtluse lõppvaatusena või hoopis Taani ja Saksa ordu vahelise salajase kokkuleppena ühiseks tegutsemiseks? 1343. aasta ööl vastu 23. aprilli, st jüriööl alustasid talupojad hoonete süütamist, mis pidi olema, kui märgutu...
(W/mK) teistkordselt 1872. Soojusmahtuvus: 0.9 (kJ) aastal sakslasest füüsiku Eugen Eritakistus: 1016 (Ω m) Baumanni poolt. 19. Sajandil arvasid paar saksa ettevõtjat, et oleks hea idee teenida raha valgustades inimeste kodusid karbiidlampidega. Aga hetkeks mil nad olid saanud valmis tonnide viisi atsetüleeni, et seda müüa igaühele kes nende lampe ostab, oldi leiutatud uued võimekad elektrigeneraatorid, mistõttu elektrilise valguse hind langes nii palju, et karbiidlampide äri lõpetati. 1912. proovis saksa keemik Fritz Klatte atsetüleeni saagast alles jäänud ainega midagi teha ja pani atsetüleeni vesinikkloriidhappega reageerima. Selle tagajärjel saigi ta PVC, aga tol hetkel ei teadnud keegi mida sellega peale hakata nii et vastavastatud aine jäi lihtsalt riiulile vedelema, kus too ajapikku polümeriseerus. PVC
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
