Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted) Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi. Liberalismi idee Parlamentaarne Inglismaa Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I: Pidevad lahkarvamused Tahtis üle minna katoliiklusele Charles I: algusaastadl oldi parlamendivõimu tipp Avalik tüli: 1628-Õiguste petitsioon. Piirati kuninga võimu. 1629-Kuningas saatis laiali parlamendi 1640-kutsus parlamendi tagasi kokku,kuna Sotimaal puhkes mäss - Lühike parlament-3 nädalat . Pikk parlament kuni 1653 1642- Algas kodusõda 1649- Kodusõja lõpp. Hukati Charles I Parlamendi tähtsus muutus
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
Pantvangi lugu sai alguse 23. märts 2011 ja lõppes 14. juuli 2011. Pantvangideks olid 7 eestlast (Jaan Jagomägi, Kalev Käosaar, Madis Paluoja , August Tillo, Priit Raistik, Andre Pukk ja Martin Metspalu), kes läksid jalgratastega matkale Süüriasse. Rööv toimus asjaosaliste sõnul väga kiiresti. Algul oli neid valge kaubikuga nügitud ja kraavi üritatud ajada ja lõpuks oli seisma jäänud ja neid kõiki peale võtnud. Minu arvates oli röövi põhjuseks lihtsalt see et oldi valel ajal vales kohas, ma arvan et ka röövijad ei teadnud, keda nad röövivad ja olid kindalsti pettunud kui said teada, et röövitud olid hoopis väiksest Eestist. Mõned päevad hiljem vahistas Liibanoni julgeolek 3 kahtlusalust, hiljem veel 3 kaasa aidanud iskut. 20.aprill laeti interneti(www.youtube.com) video 7 röövitust, kus jalgratturid palusid abi nende päästmiseks ja see oli ka esimene elumärk eestlastest. Selle video vaatamine oli jube
Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga. Ta ema vaatas talle sõnatult otsa, Paul nägi, et ta ema oli hommikuti tõustes kurb, sest üks päev oli jällegi vähemaks jäänud. Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema. Sõda muutis ka noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru, kellega nad olid koos rindel käinud, kellega koos oldi tehtud nalja, elatud üle kurbushetki ning kes olid neid kaitsnud ja nendele toeks olnud. Sõprus oli see, mis hoidis Kati ja Pauli ning teisi kamraade koos ja elus veidi pikemat aega. Üks olulisemaid kohti raamatus oli see, kus nad käisid koos evakueeritud küla valvamas ja kaitsmas. See tegevus lähendas neid väga palju, nad suutsid säilitada kainet mõistust ning olla üksteisele toeks ja abiks. Sõprus oli see, mis neid tõepoolest koos hoidis ning aitas neil
Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel. 12. Reformatsioon ja selle tulemused (pildirüüste) 1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus) Tänu reformatsioonile kaotati pühakutekultus ning kirik muutus emakeelseks. See aga
Otsustati, et selleks tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid: Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria hertsog Leopold VI ja Ungari kuningas András II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis Hollandi krahv Willem I. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samal ajal Ajiubiide Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Seejärel tungisid ristisõdijad 1221. aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas. Edela-Euroopa ja Lähis-Ida ca 1210. aastal Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas ega suutnud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad, kes
Meelelahutused Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. Uusaastakombestik 24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. Saun pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Oldi kodus oma perega. Südaööst, kui algas uus aasta, võisid poisid ja mehed minna küla peale head uut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuli külla naisterahvas, pidi talle meeste püksid kaela viskama siis ei kaduvat õnn kodust ära. Uue aasta öösel või hommikul viskas peremees kaevu soola ja tõi sealt vett. Vesi valati kaussi ning selle põhja pandi nuga ja midagi hõbedast. Peremehest alates pesid kõik seal nägu -
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda Jaan poska tallinna linnapea, ta oli venemeelne-hiljem juba nõudis oma ametnikelt venekeelset asjaajamist V.I.Lenin enamlaste eesotsas Maapäev- oli eesti esimene parlament. Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik. Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid venemaa föderaliseerimist ja eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina. Oldi ühel meelel, et eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus. Enamlaste võimuhaaramine: Enamlased vastandasid end kõigile teistele poliitilistele jõududele, nad lubasid rahu, maad, leiba ning saavutasid 1907 suve lõpuks suurt edu, nende toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks tallinna ja narva linnavalitsus, suur mõju oli neil ka sõjaväes §24 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON 26
piiskop, Saare-Lääne piiskop. Üks V-L tüli jõudis koguni rahvusvahelisele tasandile: 1397. a kutsuti kokku Danzigi kongress. Liivimaal tugevaim relvastatud jõud Saksa ordu. Maapäeval, kuhu kogunesid vaimulikud, ordumeister ja piiskop, arutati maad puudutavaid küsimusi, välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid. 2) Välissuhted: Keskaja alguse välispoliitika kujutas ristisõdade jätku, nii LO kui ka katoliku kirik soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242. a Jäälahing, seejärel jätkus rahuperiood. Leedu jäi vallutamatuks ägeda vastupanu tõttu, nt 1260. a Durbe lahing, kus võideti sakslased. 1263. a tuli Leedu vägi Läänemaale, kus nad maha põletasid Vana-Pärnu. 1270. korraldas Leedu ka retke Saaremaale. 1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel
saksa poeetidega. Eepose hoolikas analüüs näitab, et autor on eriti kodus Passaus, sellal kui ta teadmised põhjapoolsete alade geograafiast on tagasioidlikud. Mõnede ühtelangevate fraaside ja nimede järgi ,,Nibelungide laulus" ja ,,Parzivalis" on eeposte tekkeajaks dateeritud ajavahemik 1198-1204. Autoris aga nähakse Passau piiskop Wolfgeri kaaskondlast. Rohkem vaidlusi on tekkitanud autori sotsiaalne seisund ja haridus. L.Heusleriga oldi ühel arvamisel, et eepose looja on Spiilmann. Heusler möönis, et tavaliselt haritum, lugenud ja kirjaoskaja, ning põhjendas oma väidet, näitades, et autor pole päris kodus õukondlik- rüütelikkus miljöös. Boor, vastupidi, kinnitab, et ,,Nibelungide " autor on õukondliku elulaadiga tuttav ja oletab autoriks rüütliseisusesse kuuluvat isikut. Tõsi on see, et pigem näevad nad autorist õukondlases, haldusametnikes või diplomaadis kui preestris.
Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva kunstikogud ja kunstielu, ent tunnetati hingelist ja loomingulist lähedust ka Põhjamaade (Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust kunstnike isiklike pürgimuste ja kujunevate väärtushinnangutega. See oli aeg, mil käisid
lõpuks oma riigi rajamiseni. VI 1. Venestusaja tähtsus ja tähendus ja mõju Eesti ajaloos Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Põhjused: kaasajastada iganenud halduskorda, rahvuslik tõus nii venelaste kui ka muulaste hulgas ja Vene riigi julgeoleku oht. 2. Eesti ühiskond 19. saj II poolel oli mõjutatud valdavalt baltisaksa kultuurist ja usutunnistuselt oldi valdavalt luterlased. Venestamise käigus üritati vene kultuurivõimu peale suruda, kuid see kukkus läbi. 3. Ühiskondliku mõtte areng Villem Reimann, karskus liikumine 4. Venestamise põhjused ja tagajärjed eestlastele: haridustaseme langus ja balti kultuuri väiksem mõju, venelastele: kukkus läbi, kuid saksa kultuuri mõjuvõim vähenes. VII 1. Jaan Tõnisson kuulus rühmitusse ,,mõõdukad" ja taotles parlamentaarset
sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko- flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-
märtsil Kuressaares interneti vahendusel II Lause lühendid Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, kus põhisõnaks on: a) nud-, tud vorm b) des-. Mata vorm c) nimisüna ains. Või mitm. Nimetavas käändes d) maks vorm ...ja lauses esineb lauselühend määruserollis. 1. Nud-, tud lauselühend nud-, tud lauselühend eraldatakse lauses alati koma (de) ga! N: Kogu töö edukalt lõpetanud, läksime massaazi tegema. Lõpetanud kogu töö edukalt, läksime poodi. Oldi röömsad, töö tehtud, massaaz lõpetatud. 2. Des- ja mata -vorm lauselühend. NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lühendis 2.1 Kui Des-ja mata vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis eraldadakse lauselühend koma(de) ga N: Õppides hoolega emakeelt, kuulas Miina muusikat. Miina kuulas muusikat, õppides samalajal ka emakeelt. 2.2 Kui Des- ja mata vorm on lauselühendis viimaseks sõnaks, siis lühendit komadega ei eraldata N: Hoolega Miinat jälgides armus klassivend neiusse
suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi ning seejärel Sks sisse tungima. Kandvaks ideeks hoogne pealetung. Inglismaa: iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis Pr vasakut tiiba toetama. Ette nähtud 70 000 meest. Venemaa: üsna nõrk ettevalmistus. Armee suurem, kuid viletsamalt varustatud.Ka kogunemine võttis suurte vahemaade tõttu rohkem aega. Sõjaplaan võimaldas valida Ida- Preisimaa ja A-Ungari ründamise vahel, Pr palvel rünnati Ida-Preisimaad. Austria-Ungari: tuli võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia(väiksem osa) ja idas Venemaa(suurem osa) vastu. Arvestati ka sakslaste toetusega. Antandi poolel: Ingl, Pr
Monteverdi. Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaarsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik. Saksamaal arenesid 17. sajandil välja kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid, 18. sajandi algul kirjutati juba ka spetsiaalseid tekste (piiblitsitaadid ja koraalitekstid jäid tagaplaanile). Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. 17. sajandi alguse instrumentaalmuusika suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. 16. Sajandil polnud viiul veel eriti oluline pill. Seltskonna- ja kirikumuusikasse hakkas ta tungima alles sajandi viimasel veerandil.
peatada. Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud. Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal Tagasilöök Moskva all ei löönud sakslasi siiski veel rivist välja. Suve saabudes pani Sks armee end taaskord maksma. Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes nii läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee üritas omakorda teha Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga. Palju üksused hävitati. Kui Volga ja Kaukaasiasse oldi pärale jõutud, nõudis Hitler juba suurima linna Stalingradi vallutamist. Punaarmee andis vägeva vastupanu, kuid olid siiski sunnitud taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Sks ja tema liitlaste edu haripunkt. Stalingradi lahing 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Punaväe kätte oli käänud vaid väikene kaldariba Volga ääres.
14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti Compiègne`vaherahu. Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas Petainiga. Charles de Gaulle lõi aga Inglismaal Vaba Prantsusmaa ning jätkas võiltust Hitleri vastu. Talvesõda: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. NSVL tahtis ka soomes baaside lepingut luua ning oldi põhimõtteliselt nõudmistele järele andma, ka sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim oli nõus, kuid Soome oli demokraatlik riik ning lepingut ei saaks Soome parlamendis läbi ajada. 30. nov tungis Punaarmee sõda kuulutamata Soome. Soome osutas tugevat vastupanu ja Soome poolt olid ka Ing ja Pr, ning teatasid, et saadavad Soomele abiväge, see aga sundis Stalinit loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu, millega soome loovutas Karjala ja andis Hankos
Kuid massilise rände tõi esile põlluharimiseks sobiva maa nappus. Peagi said kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kolonisatsioon omakorda elavdas kaubavahetust nii välismaaga kui ka kolooniate endi vahel. Tekkis vajadus ja loodi kindel väärtusmõõt: münditi hõberaha (7.saj lõpp eKr). Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Sageli oldi omavahel vaenualal ja sisemiselt ebastabiilsed. Esines aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kuid kreeklasi (helleneid) liitis ühine keel, usund ja kombed. Kõik mittehellenid olid barbarid (need kes räägivad arusaamatut keelt). Ühtsust rõhutas ka ülekreekalised religioossed keskused (olulised: Delfi, Olümpia). Pärimuse järgi 776 a eKr hakati Olümpias üle nelja aasta korraldama suuri usu- ja
Kahtlused said kinnitust, kui Stalin seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus Iraanist vägesid välja viimast. 1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema. Sellest sai Stalin hoogu juurde ning ta likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes uueks sõjaks. 1947. Trumani doktriin eesmärgiks seati vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan abimajandusplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Stalin ei lubanud Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda. Jugoslaavia eiras keeldu
Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott keskkonnaekspert Arvo Järvet Keskkonnainspektsioon Inimsed, kes elavad Saadjärve ääres Vooremaa Looduskeskus oli kindel oma otsuse õigsuses, arvestades võimalusega, et järve äärsed alad võivad üle ujutada, kui rajatakse pais ning oldi kindle, et järve veetase on piisav. Looduskeskuse eesmärk on igati hoida ja säilitada Saadjärve puhutus, selle elanikke ning kooslust. Samas oleks tulnud sellest eesmärgist toetuda seadustele ning keskkonnaspetsialistide poolt seatud paisu rajamise kohustusele. 3. Juriidiline analüüs Juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik, kuna rikuti nii seadust kui ka eetilist poolt. Looduskeskus peaks olema igati selle poolt, et järve hoitakse ning tegema kõik
piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetava Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Venemaa sõjaplaan
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused. Kodus kus on palju armastust,hoolimistja eneseohverdamist kasvavad tublid lapsed.Lapse kasvamisel ja kasvatamisel on suur vahe
seina. (väljavooluava endiselt suletud) Proov geeli pinnale viidud, avati välja vool ja vooluti suunati 100 ml kolbi (kuhu kogutakse nn ühendatud fraktsioon, mida kogutakse seni, kuni kõige kiiremini liikuv lahuse komponent jõuab kolonni alaossa). Kui proov oli liikunud täidisesse viidi kiiresti pipeti abil geeli pinnale väike kogus voolutit ja lasti sellel sisse imbuda. Seda korrati seni, kuni oldi veendunud, et kogu uuritav proov on kolonni sisenenud. Siis kanti geeli pinnale suurem kogus voolutuslahust. Ja lisati seda pidevalt vastavalt vajadusele Kui esimene värviline riba (dekstraansinine) lähenes kolvi põhjale, siis eemaldati kolb ja alustati eluaadi kogumist 2 ml mahuga fraktsioonidena. Ühendatud fraktsioonis olev eluaat on osa dekstraansinise elueerimismahust, seega tuli see ära mõõta.
igasuguse hiina sodi ja ebaseaduslike kaupade vedajaile üsnagi magus tükk olevat. Samas soodustab viisavabadus kiiret kaubandust, mis omakorda on ülimalt vajalik majandusele, mis praegusel ajal niigi nõrk on ja vaevu nelja jala peal püsti seisab ning nendest kaks jalga on kargud. Ehk kokkuvõtvalt saame kõik ajada Euroopa siseselt asju nii, nagu meile meeldib kiirelt, täpselt, asjakohaselt, kadudeta ja kõigile sobival viisil. Kui Eesti asus asju ajama Euroopa Liitu astumiseks, oldi kursis ka meid pitsitavate sätetega. Nimelt on liit piiranud nii sõnavabadust, aasiamaadest tulevate kaupade kogust kui ka majandust üldiselt, seades ette igasuguseid kvoote ja muid tollimakse. Lisaks piiratakse veel usuvabadust, kalandusele seatakse ette piirangud ja nii edasi. Muidugi on neid kõiki vaja, et tagada eurooplaste jätkusuutlik areng, kuid kui Eesti oleks iseseisev, siis me saaksime ise sätestada meile sobivad piirangud, mis samas oleksid nii
tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa sôlminud liidu Venemaa, Suurbritanniaga ning salalepingu Itaaliaga. Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. 1914 ja sõja algus 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. 4.
kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo; Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu 5.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikude poliitikast? Põhjendage oma seisukohta. Pigem mõlemast, kuna nii sisepoliitikas kui ka välispoliitikas oli sees vigu. Taheti saada endale võimu nii riigis sees, kui ka teistes (sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse). Lk 126 1.Iseloomustage Ronald Reaganit kui poliitilist liidrit. Toetas võotlust kommunismi vastu kogu maailmas. Surus NSV Liidu majanduslikult nurka
all, lääneriigid jäid passiivseks Müncheni kokkulepe leidis aset samuti 1938. aastal aga septembri kuus mil Euroopa riigid andis loa Saksamaal hõivata Sudeidimaa, lootuses, et Hitler ei taha rohkem alasid ning ei jätka Euroopa riikide hõivamist. Müncheni kokkulepe võeti vastu juubeldustega just Inglismaal, kus Chamberlain kuulutas rahvale, et tõi rahu ning sellega oldi rahul ka Ameerika Ühendriikides. 6. Molotov-Ribbentropi pakt 23. august 1939 sõlmitakse mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Otsustati 10. aasta jooksul üksteist mitte rünnata. Salajane lisaprotokoll jagas aga Ida – Euroopa huvisfäärideks. Nüüd sai teine maailmasõda alata, sest eesmärgid olid paigas. 7. II ms algus 1939 – 1941 Teine maailmasõda algab 1. septembril 1939. aastal, mil Saksamaa ründas Poolat.
3. Kõigepealt peaks Evertiga rääkima ja välja selgitama need kitsaskohad, mis tekitavad konflikte. Tõenäoliselt on võimalik midagi muuta nii, et müügimees saaks keskenduda põhitööle ehk müümisele. Võib-olla oleks hea pakkuda Evertile võimalust ise valida oma meeskond. See ei tähendaks olemasolevate inimeste kõrvaldamist protsessist, vaid uue inimese kaasamist. 4. Kui tuleb valida, siis eelistaksin meeskonda, sest senimaani oldi nagu üks suur pere. Samas aga tuleb pidada müügijuhiga läbirääkimisi, et aru saada mis teda õigupoolest häirib ja segab töötamast. Ehk on asi isiklikus elus. Samas kui Evert jäetakse meeskonda, siis pole üldse välistatud, et aja jooksul lõhub ta meeskonna, lahkub ja loob ise konkureeriva ettevõtte. Selline asjade käik on täiesti tavaline – korraliku kliendibaasi ja algkapitali olemasolul loovad endised keskastmejuhid sageli uue
põhjustades üsnagi suurt kahju kortermaja viimasele (3-ndale) korrusele. Varsti märkavad teise korruse korteriomanikud, et mööda seina voolab alla veenire, seda nii seina pealt kui ka seina ja seda katva värvi vahelt. Varsti on keset seina suur veemull, mis äkitselt plahvatab, põhjustades ka selles korteris üsnagi suurt kahju. Lisaks seinale on veekahjustusi saanud ka osa laest ning põrandast. Majahaldaja väitis, et töömehed oldi katuse koristuseks kutsutud, kuid keda polnud, olid töömehed. Asja uurima hakates selgub, et majahaldaja ei olnud töömehi palganudki, sest see olevat liiga kallis. Pärast õnnetust olid töömehed aga kohe katusel lund lükkamas ning nõnda kestis see tervelt kuu aega. Haldaja väidab, et see pole tema süü ega taha kahjustusi kinni maksta. Seejärel pöördutakse kindlustusfirma poole. Korter on kindlustatud üsnagi suure summa
mõistamatumaks jäävad raadiolained ja nende toimimismehhanismid. Käesolev referaat annab ülevaate raadio leiutamisest ning viib kurssi raadio arenguloo ja algusaastatega Eestis. Samuti tutvustab raadiolaine olemust, toimimismehhanismi ja selle erinevaid liike, kasutusalasid ning mõningaid raadiolainetega seotud probleeme. Raadio ajalugu Raadio juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika. 1860. aastatel arutles soti füüsik James Clerk Maxwell raadiolainete olemasolu üle. 1886. aastaks oldi jõutud juba elektrivoolu kosmose suunas saatmiseni raadiolainete kujul. Selle avaliku katse läbiviijaks oli saksa füüsik Heinrich Rudolph Hertz. Eksperimendid muutusid järjest arenenumaks ning uue sajandi alguseks olid loodud esimesed raadiotelegraafid. Itaalia leiutaja Guglielmo Marconi suutis tõestada suhtlemise võimalikkuse raadiolainete abil. Teda võib pidada raadio leiutajaks. Nimelt saatis ta 1899
elanike arvust Kaupmeeste tuli tuli vahenduskaubandusest, nt sool, mida veeti Venemaale Kaupmehed moodustasid GILDI Tallinnas SUURGILD- abielumehed, MUSTPEADE VENNASKOND- vallalised kaupmehed Käsitöölised olid koondunud erialade kaupa TSUNFTIDESSE, võidi moodustada ka gilde, nt KANUTI GILD Eestlastest käsitöömeistreid olid vähe, neid ei võetud ühendustesse, reeglina oldi vähem hinnatud aladel, nt voori-ja paadimehed Talupoegade halva elu lahendus- linna põgenemine 'Linnaõhk teeb vabaks' 1aasta, 1päev Vanemad hooned romaani, uuemad gooti stiilis 16.-17.saj oli klassikalises gooti stiilis OLEVISTE KIRIK Aasta tähtsamaks meelekahutussündmuseks oli MAIKRAHVI VALIMINE (papagoi laskmine). Taaselustatud Tallinna Vanalinnapäevade raames.
Vastuseks hakati valmistama järjest paksemaid turviseid, kuid lõpuks tuli neist loobuda, sest paksu raudrüüga polnud võimalik lahinguväljal liikuda. Et musketite tulejõudu ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Esimene rivi andis läheneva vaenlase pihta kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. Nüüd andsid tuld järgmised read, kuni jõudis järg esimesteni, kes olid jõudnud selleks ajaks oma relvad uuesti laadida. Algul oldi 6 reas, hiljem tulirelvade paranedes 3 reas. Et kõik toimiks oli rividrillis vaja väga tugevat distsipliini. Uut tüüpi lahingutaktika vajas professionaalseid sõdureid, kes olid seda harjutanud, usaldasid üksteist ning pidasid auasjaks raskes seisus lõpuni võidelda. Armee põhiosa moodustasid vabatahtlikud, kellele sõdimine oli elukutseks. Kui riigil oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepingud sõjaliste ettevõtjatega, kellel oli palgasõdurid.
Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu Prantsusmaa – (plaan 17) hõivata Elsass ja Lotring ning sissetung Saksamaale, vältida katastroofilisi kaotusi ja hoogne pealetung, Pratsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuse süsteem Inglismaa – kindel iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis Prantsuse vägesid toetama Venemaa – nõrgalt ettevalmistatud, Prantsusmaa soovil rünnati Ida-Preisimaad A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu 4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918 Marne’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine) Ypres’i lahing (aprill 1915) – positsioonisõja algus, sakslased kasutasid mürkgaasi,
Leiba peeti pühaks. Leivaga ei tohtinud mängida ja kui leivatükk maha kukkus, tõsteti see üles ja anti suud. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku, jahusuppi ehk körti. Tehti tangu-või jahuputru. Toiduks tarvitati ka naerist. Liha söödi väga harva. Sügisel kui tapeti loomi või suuremate pühade või pidustuste ajal. Toidu kõrvale rüübati kalja või hapupiima. Pidupäevadeks tehti õlut. Kevadeti kasutati joogiks kasemahla. Toitu saadi suure vaeva ja raske tööga. Seega oldi leiva ja toidu eest tänulikud. Toidu üle nurisemine oli taluperes kehtivate tavade juures mõeldamatu. 19. sajandi algul Eestis alanud uuendused puudutasid ka hariduselu. Kirikuõpetajate eestvedamisel avati mitmeid koole ja anti välja eestikeelseid raamatuid. 1802. aastal avati Tartus taas ülikool . Enamik üliõpilasi pärines baltisaksa aadlike peredest. Ülikooli pääsesid siiski ka mõned eestlased. Enamik haridust saanud eestlastest saksastusid, kuid oli ka
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste...
4 inglise keelde. Kui partei üüris Leninile korteri, üüriti sinna ka Inessa tarvis klaver. Inessast sai Lenini- ja tema naise- üks lähemaid sõpru, vahest koguni lähedasim. Nadezda Krupskaja pakkus lahutust Leninist Inessa kasuks, ent Lenin mõistis, et Inessa pole võimeline täitma usina ja korraliku Nadezda funktsioone sekretäri, büroojuhi ja majapidajannana. Armulugu Lenini ja Inessa vahel oli parteis üldiselt teada, seal oldi ebakonventsionaalsete armulugudega harjunud. Kui Venemaal puhkes 1917.aastal veebruaris revolutsioon, järgnes Inessa Leninile. Kuid kaks päeva pärast pärale- jõudmist lahkus Inessa Petrogradist ja Leninist, et sõita perekonna juurde Moskvasse. Ja kolme aasta jooksul, mis tal elada oli jäänud, ei olnud ta enam niisama nähtaval. Inessa Armand kurnas end ära ning jäi nii tõsiselt haigeks, et Lenin saatis ta Lõuna- Venemaale Kaukasuse põhjanõlvadele kosuma
kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas seal, kus 1922. aastast on apteek paiknes aga vaekoda. Selleks, et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- jakülgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukk-dekoor valmis Walteri töökojas. Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel
· Euroopa riikidel polnud kommunismi pooldajaid Mõisted: Imperialism suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Sovinism e marurahvuslus oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) ,,Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta, mis tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Reini demilitariseeritud tsoon Reini vasakkallas, mis muudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud, eesmärgiga, et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mis pidi lahendama riikide vahelisi tülisid
Sõdurina oli ta pidanud palju puudust kannatama. 40 eKr sünnitas Kleopatra Antoniusele kaksikud, Alexander Heliose (päike) ja Kleopatra Selene (kuu). Nelja aasta pärast tuli Antonius jälle Aleksandriasse ning abiellus Kleopatrga. Antonius nimetati jumal Dionysos-Osirise maiseks kehastuseks ning Kleopatrast sai jumalatar Isis. Neil sündis veel ka poeg, Ptolemaius Philadelphus. Mida aeg edasi, seda kirglikumalt Antonius Kleopatrat armastas. Kuid selle tõttu unustas ta Rooma. Roomas aga oldi tema peale vihased, sest selle asemel, et riigiasjadega tegeleda, pööras ta kogu oma tähelepanu vaid oma naisele ja lastele. 7 4. SURM 31 eKr ühendasid Marcus Antonius ja Kleopatra jõud, et alistada Octavianus. Toimus võimas Aktioni merelahing. Lahingus saatis edu kord üht, kord teist poolt, kui äkki mingil arusaamatul põhjusel (mõne allika kohaselt mäss, teiste järgi käskude valestimõistmine)
Olav Ehala pinginaabriks oli hea sõber ja ka naaber Peeter Podelski, kellega koos prooviti muusikalist haridust omandada ja mängiti ka koos bändis. Bändi moodustas neist nende joonistusõpetaja A. Meristo, kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile. Väga hooliti Olavi klassis nende klassijuhatajast Haide Kurskist, kes oli muidu tütarlaste käsitööõpetaja. Kui neile õpetaja Kursk määrati klassijuhatajaks, oldi väga nördinud kuna teda teati kui väga karmi ja kurja õpetajat aga tuli välja, et tegelikult oli õpetaja klassijuhatajana väga tore ja seisis tihti nende eest. Koolibändiga saadi ühe esinemise eest preemia, milleks oli ekskursioon Leningradi, kus ööbiti ühes sealses koolis. Seal koolis magades kukkus aga öösel seina pealt maha Lenini pilt, mille raam läks natuke katki, sellel pildil olnud Leninile oli veel joonistatud ette vuntsid
eemale. §4 Lk.24 Sellel sõjal polnud mitte mingit mõtet, kuna usulised ega maismaapiirid ei muutunud. Praktiliselt kõik jäi samaks ja sõditi mitte millegi pärast. Prantsusmaa läks sõjas protestantide poole, kuna ta tahtis oma põlisvaenlasi Habsburge nõrgestada. §5 Lk.29 Lihtrahvale meeldisid isehakanud, kuna eelkõige I Vale Dmitri oli tark, nutikas ja suhtles lihtrahvaga. Ning paljud jäid just teda sellepärast uskuma. Kiriku uuendusetele oldi vastu, kuna usuti, et varasema kombetalituse väärakskuulutamine tähendas kogu varasema kirikuelu valeks tunnistamist ja kardeti igavese elu kaotamist. Venemaa mahajäämine Euroopa riikidest väljendus usu uuenduste vaenulikkuses. §6 Lk.34 Inglismaa takistas teiste riikide tugevnemist, kuna ta tahtis, et juhtroll jääks Inglismaa kätte. Sõdades oli Inglismaa nõrgema riigi poolt, et takistada teiste riikide võimenemist.
Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.) Kotzebue juhtis Tallinna ajaarmastajate teatrit 1790. aastani. Samal ajal kirjutas ta näidendeid, lavastas neid ja mängis ise kaasa. Eesti keel ja eestlane ilmusid esimest korda teatrilavale 1789. aastal Kotzebue ühevaatuselises saksakeelses muusikaga rahvatükis ,,Isalik ootus". See kujutab üht Eestimaa mõisnikku, kes välismaal õppinud poja iseloomu tundmaõppimiseks laseb end surnuks kuulutada ja maskeerub teenriks
Inimelu hind oli nende jaoks väga madal. Mussolini oskas selle ära kasutada. Ta ärgitas neid aktiivsele tegutsemisele. Oma auahnete plaanide realiseerimiseks olid nad tema jaoks suurepäraseks armeeks. Mussolini mõistis, et eesmärgi saavutamiseks on vaja luua tugev organisatsioon. Fasismile pandi alus 23. märtsil 1919, kui osa endisi rindevõitlejaid kogunes Milanos San Sepolkro väljakule. Kokkutulnud otsustasid rajada võitlusliidu Fascio di Combattimento. Koos oldi 2 päeva. Peeti kõnesid, esitati üleskutse Itaalia muistse võimsuse taastamiseks. 54 kokkutulnut kirjutasid alla deklaratsioonile. Seal oli kirjas kohustus kaitsta endiste rindemeeste nõudmisi, 4 hiljem lisati veel radikaalseid nõudmisi: üldine valimisõigus, kodanikeõiguste tagamine, politsei kaotamine, privileegide ja tiitlite kaotamine, Asutava Kogu kokkukutsumine, progressiivse tulumaksu kehtestamine kapitalilt, 8-tunnise tööpäeva kehtestamine,
lahendamiseks. Inimelu hind oli nende jaoks väga madal. Mussolini oskas selle ära kasutada. Ta ärgitas neid aktiivsele tegutsemisele. Oma auahnete plaanide realiseerimiseks olid nad tema jaoks suurepäraseks armeeks. Mussolini mõistis, et eesmärgi saavutamiseks on vaja luua tugev organisatsioon. Fasismile pandi alus 23. märtsil 1919, kui osa endisi rindevõitlejaid kogunes Milanos San Sepolkro väljakule. Kokkutulnud otsustasid rajada võitlusliidu Fascio di Combattimento. Koos oldi 2 päeva. Peeti kõnesid, esitati üleskutse Itaalia muistse võimsuse taastamiseks. 54 kokkutulnut kirjutasid alla deklaratsioonile. Seal oli kirjas kohustus kaitsta endiste rindemeeste nõudmisi, hiljem lisati veel radikaalseid nõudmisi: üldine valimisõigus, kodanikeõiguste tagamine, politsei kaotamine, privileegide ja tiitlite kaotamine, Asutava Kogu kokkukutsumine, progressiivse tulumaksu kehtestamine kapitalilt, 8-tunnise tööpäeva kehtestamine, miinimumpalga
1849. Aastast hakkas põllumajanduse olukord paranema, ning samuti ka toitlusolud. Kuid toit oli siiski veel küllaltki ühekülgne. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök, milleks keedeti putru või suppi. Liha oli eesti talurahvale maiuspala, millest levinum valmistatud toit oli hapukapsasupp. Sajandi lõpupoole nihkus peamine söögikord õhtult lõunale. Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba, millega oldi küllaltki kokkuhoidlik. Leiba peeti pühaks. See nähtub ka eestlaste vanasõnast: "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Levinud olid mitmed pärimused, nagu näiteks et pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole leivatükk võis majast välja minna. Siis õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest "õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab", ja veel palju muid pärimusi, samuti olid kindlad rituaalid leiva valmistamisel. Levinumaid rahvuslikke toite olid verega
Mõtteid ja unistusi, mis tekivad mõeldes Eestile ja selle minevikule, jätmata välja ka olevikku ja tulevikku, on üsna mitmeid. Samas leidub peas koht ka üpris suurele kvantumile küsimustele. Minnes mööda veel tallamata rada, mõtleme sageli, milline otsus on õige? Mida tuleb minevikust tulevikku kaasa võtta? Millist Eestit soovime? Otsustada tuleb juba praegu, tegemata hingedes ruumi apaatiale, mis oli võimul eestlastes kõik need pikad sajandid, mil oldi võõra võimu all. Teame, et Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga, ja võime selle üle uhkust tunda. Samuti on eestlased saavutanud selle vabaduse, mida ihkasid. Piltlikult võib öelda, et mõisa köis ei lohise enam, sest mõis ja köis on omad. Loomulikult pean sellega silmas ka põhimõtet: vabadusega kaasneb alati vastutus. Eesti rahvas on vaba. Elatakse vabaduses ise valida oma
Referaat Mood enne ja pärast esimest maailmasõda Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Mood enne ja pärast esimest maailnasõda(moekunst) Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910.aastatele,kümnendile,mille omapäraks oli jagunemine kaheks täiesti erinevaks,enne-ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks. Enne esimest maailmasõda oldi vaimustatud eksootikast.Paul Poiret,hüüdnimega Pariisi Pasa,lõi riietusstiili,mida mõjutas tugevasti Vene balleti külaskäik Pariisi 1909.aastal.Sellest hetkest alates nägi terve euroopa mood välja,nagu oleks see olnud pärit Bakseti lavakujundusest.Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puus rõhutamine hakkas kaduma.Sellest hetkest ronis vöökoht ülespoole rinna alla,luues uue ampiirjoone,ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv
sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde, valmistudes hoogsalt uueks sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid muutustele ikka reageerima. Trumani doktriin 1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Marshalli plaan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
