Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Tase tõusus kuna filme hakkasid tegema inimesed, kes olid saanud vastava erialase ettevalmistuse: Leida Laius, Arvo Kruusemenr, Grigorii Kromanov, Kalju Kiisk. Tuntumad filmid: Kevade, Mäeküla piimamees, Põrguküla uus peremees, Viimne Reliikvia. Filmid tehti tihti eesti kirjanduse alusel. 70-datel kandus üldine stagnatsiooniaeg ka filmile edasi. Filmid: Uku..., Indrek (Tõde ja Õigus). 70-date lõpus j 80-datel tulevad uued lavastajad: Peeter Simm, Olav Neuland. Vanad tegijad tegutsevad samuti edasi. Peeter Simmi ,,Ideaalmaastik", Kõrboja peremees, Nipernaadi, Uppunud alpinisti motell. 80-date keskpaigast sai võimlikuks ka teistsuguste teemade käsitlemine filmides: sotsiaalsed probleemid ja erinevused: Naerata ometi, Tants aurukatla ümber. Võimalikuks sai uus lähenemine filmidele. 17.11.2009 VÄLIS-EESTI KULTUUR
Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul jõudis ansamblis kaasa teha üle 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mägi, Jaak Jürisson. T allinna 16 K eskkooli ansam blina alustasid “Mikronid”. S ellesse bändi kuulus Gunnar Graps. T allinna 42 K eskkooli ansam bli “Toomapojad” rep ertuaaris oli palju m eloodilisi laule, mistõttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. “K ristallid ” - selles ansamblis jõudsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tänu loomupärasele andele võis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jätkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme.
Sotsiaaldemokraatia 19. sajandi lõpul jõudis Venemaale ja Riiga, Tartu Ülikooli kaudu (üliõpilased) ja Tallinnas eliidi ja tööliskonna hulgas (Saksa-Austria variant, mis reformistlik, muudatused reformide teel). Andres Saal (1861-1931) kooliõpetaja ja fotograaf, populaarteaduslike jutustuste autor, kelle teosed olid antifeodaalse suunitlusega. Hollandi kolooniates (Jaaval) kartograaf. Klaas kirjutanud Saali kartograafi perioodist. Klaas õpetas Aafrika aineid, sellepärast oli Olav Klaas huvitunud Saali elukäigust. Ajalooteosed eesti talurahva olukorrast, oma tõlgendus sellele (antifeodaalne) ,,Päris ja prii. Eesti rahva pärisorjuse ajalugu" I ja II 1891-1893 ilmusid. I osas pärisorjuse kujunemine, rahva rõhumisest, pärisorjuse kadumisest. II osas kuidas talurahva elu kujunes peale pärisorjust. Saal püüdis anda ülevaatliku teavet. Saal kirjamehena suletud tee ees, see viiski ta Eestist minema, pluss uus fotograafi amet mujal.
err.ee/?c=3&id=77" #2. Karel Rtli# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=78" #3. Jekaterina Golubtsova# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=79" #4. Aivar Soop# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=80" #5. Ulrika Hurt# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=81" #6. Juhan Srgava# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=82" #7. Kuno Erkmann# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=83" #8. Olav Hoop# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=84" #9. Janek Nelson# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=85" #10. Monika Kuzmina# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=86" #11. Lauri Lnemets# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=87" #12. Kajar Lember# HENDATUD VASAKPARTEI # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=192" #1. Georgi Bstrov# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=193" #2. Vladimir Iljaevit#
35404050446 Reijo Bauman mees 4/5/1954 62 Tootmine tööline 700 44203130136 Mirja Bergmann naine 3/13/1942 74 Majandus koristaja 1,270 47110060467 Elvi Berk naine 10/6/1971 45 Transport dispetser 640 34404190222 Kaivo Berk mees 4/19/1944 72 Ladu tööline 510 33904050217 Olav Berk mees 4/5/1939 77 Tootmine tööline 580 47102200902 Ene Burmeister naine 2/20/1971 45 Finants raamatupida 710 38302070214 Priit Burmeister mees 2/7/1983 33 Transport autojuht 770 36802240722 Ahto Danilov mees 2/24/1968 48 Transport autojuht 910
35408240148 Merilaid Arnold Asuja 5 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 7 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 8 37003260243 Muld Reijo Abja 8 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 8 34203130136 Mäger Karl Surju 6 48208230166 Mäger Tiina Kabli 6 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 8 33904050217 Mänd Olav Tori 5 47110060467 Männik Elvi Massiaru 4 34404190222 Männik Erki Võiste 8 36709040675 Müller Tarmo Tori 6 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 4 36512210549 Naaber Paul Abja 4 38303010526 Noormets Jaan Kabli 5 36406070555 Norak Aarne Kabli 4 38008200347 Norak Arnold Võiste 4 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 5
Hakkab uut peale tulema, see esialgu selle ilmega (vt ÕIS). Sulaajal maalikunstis oluline tendents abstraktsus. Hakatakse sellega võitlema, aga see jääb poolde vinna. Lõpptulemus on selles mõttes huvitav, et kohaliku kunstielu edasi vaadates, siis Eestis muutub normaalseks abstraktsus. Maneezinäitus (uuri?) seal oli Ülo Soosteri pilt, Sooster tuntud sellepärast, et muutus oluliseks figuuriks Vene underground kunstis. Suur abstraktsiteooretik Olav Maran. Kuidas periodiseerida? Aluseks poliitiline ajalugu ja valida 1956-1964 või 1956-68 kui püüda kirjanduslikku pilti laiendada, siis lihtsam võimalus, et lööme keskelt pooleks: 1956-1965 1966-1972 Muutus pole järsult tajutav, aga on olemas. Kui 60ndad pooleks teeme, siis arusaam, et 60ndad on imelik kümnend, mis tundub olevat pikem kui teised. Peab olema eellugu ja järellugu. 56ndast algab eellugu, 56-65 on sulaaeg kirjanduslikus mõttes. Olukord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
