Eestimaa sõja- ja revolutsioonikomitee Viktor Kingissepp - Enamlaste seadused, terror, maa võõrandamine - Bolševike vead: maad ei jaotatud, rahvusväeosi ei saadetud laiali - veebruar 1918 sakslaste pealetung (sakslased jõudnud eesti aladele) - Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms 24. veebruar 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine, asus tööle Eesti ajutine valitsus - Saksa okupatsioon (25.02.1918 – 11.11.1918) - 28.11.1918 Vabadussõja algus (venemaa loobus Bresti rahust) - mobilisatsiooni läbikukkumine (puudus korralik sõjavägi) - koolipoisid - Landeswehri sõda (Läti aadlike maakaitsevägi), 23.06.1919 Võnnu(Cesis?) lahing - Soome, Suurbritannia abi; soomusrongid - Venemaa püüd näidata kui osa Vene kodusõjast - 03.01.1920 relvavaherahu - 02.02.1920 Tartu rahu - Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska
isesisvusmanifest, mis jaanuari lõpul kiideti heaks Maapäeva vanemate nõukogu poolt. Otsuse elluviimiseks moodustati Eestimaa Päästmise komitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Algselt taheti iseseisvus välja kuulutada Haapsalus, kuid sinna ei jõutud. Eesti kuulutati isesisvaks 23. veebruaril Pärnus, Ülejäänud Eesti linnades 24. veebruaril, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks. Järgmisel päeval Tallinnasse Saksa väed ja algas Saksa okupatsioon. Saksalased ei tunnistanud aga Ajutist Valitsust. 11. novembril anti Tallinnas võim Ajutise Valitsuse kätte ning 19. novembril tehti seda kogu maal. Seega võib öelda, et Eesti tee iseseisvusele oli konarlik, sest enamlased ei tahtnud Eesti iseseisvumist ega anda Eestile autonoomiat. Lisaks takistas Eesti iseseisvust 1917. aastal toimunud võimupööre, mille tõttu enamlased alustasid kogu Eesti võimu tegelikku ülevõtmist.
lühiajalised direktorid, kes ei edendanud aias midagi märkimisväärset. Tartu Botaanikaaed sai uue hingamise alles 1930. aastal, mil direktoriks määrati professor T. Lippmaa. Viimase eestvedamisel korrastati osakonnad ja kasvuhooned, suurenes aia teaduslik tähtsus ning laienes suhtlus ja seemnevahetus teiste samataoliste aedadega. Õitsengule järgnes taas uus langus, mille põhjustas Saksa okupatsioon. Seekord hakkas aeda päästma aastal 1944 direktoriks asunud professor A. Vaga, tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A
erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks; kuulusid: K.Päts, J.Vilms, K. Konik 23 ja 24 veeb 1918: 23.02-Pärnus 20.00, luges Maanõukogu liige H.Kuusner iseseisvusmanifestiteksti; 24.02-Tlnas päeval, läks suurem osa linnast rahvulsike jõudude kontrolli alla; õhtul moodustati riigipanga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts, asetäitja J.Vilms. Saksa okupatsioon: eesmärk- Balti hertsogi riigi loomine; 11.nov1918- Compiegne vaherahu, mis lõpetas IMS, Saksa okupatsiooni lõpp eestis, saksa kaotas. Vabadussõda: 28.11.1918; esialgu täielik ebaedu, sest vaenlane on ülekaalus ja rahvas ei usu, et Venemaast on võimalik jagu saada. 1919.a: Vabatahtlike üksuste loomine, Keperjanovi partisandid, Kalevlaste malev, Skautpataljon; Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
lemvim- krgem vim; tavaliselt peetakse silmas vrast lemvimu, st olukorda, kus riigi krgeimaks valitsejaks on mne teise maa kuningas, keiser vi diktaator. okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt. iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka vlispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, ...
Wiiralt on esinenud näitustel üle maailma. ElmarKits-maalikunstnik, pärit tartust, müürsepa perek-st. Õpib Pallases. Saab nö pariisi hariduse pariisis käimata. Kooli lõpetades ei saa ennast täiendada, kuna alg. okupatsioon.Naine Linda Kits-Mägi maalib mehele sarnaselt.Iseloom. ühes pildis mitu pilti. I periood-impression. Värviline, rõõmus. nt Figuur tooli ja lillega; Viiuldaja-mängija ise kuskil nurgas, figuurmaal, natüürmort, maastik. Loomingusse tuleb ka sõda, saksa okupatsioon. Põlenud linn-varemed; Peale lõunat-natüürmort, figuraalkomposit., maastik, lilled; Kunstnik-hajutatud kontuuridega. II periood- sotsial.realism kaotab värvi, üritab sobituda NSVL kunsti reeglitesse(NSVL kunst väliselt vormilt õige, sisu patriootl.). Teeb neutr, maastikud, portreed, natüürmordid(Natüürmort aedviljadega) Tehnika-õli. Loodus kurb, vihmane. Isel: inimesed istuvad akna ees, sisult nõukogudelik, vormilt kitselik.Tegi koos kahe teise
mõrvamist 1981 ja Hosni Mubarak alates 1981 kuni oma tagasiastumiseni 2011 peale Egiptuse revolutsiooni. · Alates 2011 veebruarist on riigis kehtestatud ajutine sõjaline kord. Niilus · Kirde Aafrikas, 6650km pikk · Amazonase järel teine jõgi maailmas. · Niiluse delta moodustub Põhja-Egiptuses. · Nimi tuleneb kreeka keelest (Neilos) · Jaotab Egpituse kaheks: Ülem ja alam Egiptus. · PS! Tänapäeval ei ela seal krokodille! Briti okupatsioon Egiptuses · Briti okupatioon algas aprillis 1882 Suurbritannia saadetud sõjalaevadega Alexandriasse ja lõppes aastal 1936 Briti sõjaväe väljaviimisega Egiptusest. Revolutsioon Egipuses · 1952. aastal toimus Egiptuses revolutsioon, mille tulemusena 18.juuni 1953 sai riigijuhiks Gamal Abdel Nasser, kellest kujunes nii Egiptuse kui Araabia maade uus ja karismaatiline juht, kes püüdis luua Araabia sotsialismi. Gamal Abdel Nasser Egiptuse Vabariik
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1...
31. dets 1919 vaherahu Suri 4000 eestlast. Bö asutav kogu koosneb rahvast, 1920 kõrgeim võim rahval, rahvas valis parlamendi majanduslik edenemine maad eestlastele, tehti tööd, tööstuse areng majanduskriis toodi vabanduseks, et võimu kukutada, vapsid tulid välja uue seaduseelnõuga, riigipöörde ärahoidmiseks vaikiv ajastu Järjestus Veebruarirevolutsioon Eesti autonoomia saavutamine Oktoobripööre Uus kalender(wtf is this ssh?) Iseseisvuse väljakuulutamine Saksa okupatsioon Vabadussõda Pöörded Veebruaripööre kukutati tsaar troonilt ( Nikolai II), vabariik Oktoobripööre enamlased + Lenin kukutasid vabariigi (nsvl ftw?.. ) Bö2 Laulupeod
oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3. märts 1918 Bresti rahu Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa separaatrahu. märtsnov. 1918 Saksa okupatsioon Eestis 11. november 1918 Compiegne`i vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 11. november 1918 Ajutine Valitsus tuli taas kokku pärast 9 kuust Saksa okupatsiooniperioodi 18. november 1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 28. november 1918 Eesti Vabadussõda algab Punaarmee rünnakuga Narvale. Kestis 402 päeva
2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir. Kokkuvõte 24. veeb. 1918, kui Venemaal tulid võimule enamlased, muudeti Eesti demokraatlikuks riigiks. Järgmisel päeval tulid Saksa väed Eestisse ning toimus okupatsioon. Uus võimalus tegutsemiseks tekkis Esimese Maailmasõja lõpul, kui Saksamaa oli sunnitud Compiegne vaherahule. 1918- 1920 põrkasid eestlased kokku ,,suure" Eesti Vabadussõjaga, mis lõppes eestlaste võiduga ning seejärel Tartu rahulepinguga. See võimaldas Eestile uut algust, mis pani aluse uutele majandusministreeriumitele, võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad, toimus raha ja pangareform
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956)
Troopilineja subtroopiline kliima Turumajanduslike elementidega sotsialistlik riik, totalitaarne kompartei võim Ajude pesu Isikukultus 3 0c 25... Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse (vabanes hiina võimu alt). 19 saj vallutasid LõunaVietnami prantslased. 194045 Jaapani okupatsioon 2. september 1945 kuulutasid Vietnami kommunistid välja iseseisvuse 1945 75 Vietnami sõda 1954 jagunes 2ks 1964 sekkus USA 1976 taasühendati Vietnam 197584 põgenes u pool milj in maj kaose ja pol terrori eest LõunaVs 1987 maj ja pol reformid Väärtushinnangud ja kombestik Religioon: 55%budistid; 10%katoliiklased; 5% moslemid; 23% cao dai..................jpt Segunenud religioonid Esivanemate kultus
AUTORITAARNE EESTI JA EESTI NSV: SARNASUSED JA ERINEVUSED Autoritaarseks Eestiks võib pidada Eestit aastast 1934, kui Päts ja Laidoner teostasid riigipöörde ja lõpuks 40. aastat kui toimus Nõukogude okupatsioon ning Eesti muutus Eesti NSV-ks. Eesti NSV lakkas olemast 1988 aastal seoses Eesti NSV suveräänsuse deklaratiooni vastu võtmisega. Mõlemad olid sisult diktatuuri riigid, kuid mis olid nende sarnasused ja erinevused? Kui võrrelda Autoritaarset Eestit ja Eesti NSV aegset kultuuri, siis võib leida nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Üks suuremaid erinevusi oli see, et Eesti NSV ajal lahkus palju haritlasi, muusikuid, kirjanike läände, kuna kardeti Nõukogude võimu tagakiusamist
3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL
Pärnu Eliisabeti kirik Eellugu 1251 . aastal valmis Pärnu esimene suur kirik praeguse Vana- Pärnu kalmistu kohal: Püha Tooma nime kandev toomkirik, mis hävis sõjas. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nikolause) kirik. 17. sajandist alates kuulus pühakoda eelkõige saksa luterlastele, ka rootsi ja mitu korda eesti kogudusele, kui see abi vajas. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Eliisabeti kiriku saamislugu 1741. aastal andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet. 25. Juunil 1744 a pandi nurgakivi, ehitajaks oli Riia meister Heinrich Güte...
novembrini 1956 Marii Rikken Üldiselt... Ungari 1956. aasta revolutsioon või Ungari 1956. aasta ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus algas tudengite meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Eelmäng Sõjajärgne okupatsioon Poliitilised repressioonid ja majanduslangus Rahvusvahelised sündmused Sotsiaalsete pingete kuhjumine 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20 000 meeleavaldajat kindral József Bemi mälestussamba juurde. Kirjanike liidu president Péter Veres luges ette manifesti, tudengid esitasid oma sõnumi ja seejärel võttis rahvamurd üles tsensuuri poolt keelustatud poeemi "Rahvuslaul", mille refrään kõlas järgmiselt: "Sellega me vannume, me vannume, et me ei ole enam orjad."
Ülemvõim-kõrgem võõras võim.valitseja teise maa oma Okupatsioon- teise riigi poolt relvadega maa hõivamine iseseisvus ehk suveräänsus-riigi täielik iseseisvus Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud val...
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
Ajalugu 1. Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust? Mittekallaletun...
1930.ndatel hakkas koostööd tegema NSV Liiduga. Saksamaa jäi esialgu demokraatlikuks Weimari vabariigiks. Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Rahvas pettus Versailles' lepingus ja hakkasid liikuma äärmusliikumised. Ebaõnnestunud „Müncheni õlleputš” aastal 1923. 1934 sai Hitler Saksamaa juhiks. Eesti oli demokraatlik ühe päeva – 24. veebruar 1918. Siis järgnes saksa okupatsioon, mis kestis novembrini. Tänu Vabadussõjale saavutas Eesti oma iseseisvuse, mis kestis kuni 1934. aastani, kui tuli võimule Konstatin Päts ja Eesti hakkas muutuma autoritaarseks diktatuuriks. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa. Diktatuuride tekke põhjused: • nn demokraatia kriis (süsteemis pettumine), mille tulemusel kujunesid äärmusliikumised (nõuti äärmuslikku juhti, majanduslikku edu, vaenlaste hävitamist)
04.2009 Eesti riigikogu. Sisukord Sisukord......................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli
Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a. Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a. Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a. I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a. II põhiseaduse kehtimahakkamine-1933a. Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a. III põhiseaduse kehtimahakkamine-1937a. EV presidendi valimised-1938a. 1.VABADUSSÕDA- Miks vallutasid Saksa väed 1918a. algul Eesti?-Käis maailmasõda, sakslased tungisid venelastele peale. Kui kaua kesti Eesti Saksa okupatsioon?-9 kuud. Millal algas Vabadussõda?Miks see algas?- 28.nov.1918a., sest Punaarmee ründas ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?- Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada. Millal tähistavad eestlased võidupüha?Miks?- 23.juuni,sest see on Võnnu vallutamise päev. Venemaa tõotas tunnustada tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes
Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, ning ka mitmesuguste seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Lahkhelid tekkisid 1870. aastate II poolel. Algas asi sellega, et Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased, Eesti Kirjameeste Seltsi lõhenes, J. Hurt tagandati Aleksandrikooli eesotsast ning tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. 2. Saksa okupatsioon 1940. aastate alguses 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude võimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid kui vabastajaid ning olid valmis neid igatpidi aitama. Eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas aga kiirest kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha mingit iseseisvat riiki, vaid nävad värskelt hõivatud alades üksnes osa nõukogude liidust
Sõjategevus Eestis 1944. aastal 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeedegrupi "Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud desorganiseeritud Saksa väeosasid jälitanud Punaarmee eelsalgad tungisid juba veebruari alul mitmes kohas üle Eesti idapiiril voolava Narva jõe. Wehrmacht'i ülemjuhatus otsustas Eestit siiski kaitsta, sest taandumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja-Rootsist. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, otsustati viia Baltimaades läbi sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja Eesti Omavalitsuse poolt 31. jaanuaril 1944. Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas vabariigi viimase peaministri Jüri Uluotsaga asusid mobilisatsiooni toetama -- loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taa...
Tapa Gümnaaasium Aleksandr Borodin Referaat Sisukord 1. Üldandmed 3 2. Üldiseloomustus 4 3. Lisad 5 Üldandmed Tuntud kui Aleksandr Porfiryevich Borodin Sündinud: 31-Oct-1833 Sünnikoht: St. Petersburg, Venemaa Suri: 15-Feb-1887 Surmakoht: St. Petersburg, Venemaa Surma põhjus: südameatakk Jäänused: Maetud, Alexander Nevsky Kirik, St. Petersburg, Venemaa Sugu: Mees Rass: Valge Seksuaalne orientatsioon: hetero Okupatsioon: Helilooja Rahvus: Venelane Isa:Luka Gedevanishvili Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus ...
Suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Aktuaalseks teemaks on inglise keele üleilmastumine ja ka meie, eestlased, võtame sellest agaralt osa. Selline käitumine teeb aga teed valla keele ja sellest tulenevalt ka kultuuri hääbumisele. Eesti keel on olnud läbi aegade tugev ning vastupidav. Seda on näidanud meile ajalugu oma tõusude ja mõõnadega. Oleme viibinud suure aja minevikust võõrvõimude all, mis on mõjutanud meid nii hästi kui halvasti. Saksa okupatsioon tõi kaasa rohkete eestlaste seas baltisaksastumise ehk kadakasakslaseks hakkamise. Oldi arvamusel, et sakslase kombel käitumine ja selle keele kõnelemine muudabki teiseks rahvuseks, väärikamaks ning targemaks. Vaadates tagasi tundub, et eestlust häbeneti, laideti maha. Ühelt poolt on see arusaadav, sest enamustesse sotsiaalsetesse klassidesse kuulusid just baltisakslased ning harva juhtus seal olema ka mõni eestlane.
hirmust. Mõned läksid punaarmeesse ka selleks, et sealt relvad saada, ning pärast neid Eesti iseseisvuse kaitsmiseks kasutada. Need Eestlased, keda peeti ohtlikeks või ebausalduslikeks, suunati Põhja-Venemaal asuvatesse tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri neist kolmandik raske töö ja nälja tõttu. Päris palju Eesti mehed tormasid esimese hooga Saksa väe politseipataljonidesse. Neid üle 10000. Nad läksid sinna ühe sooviga, üritada ära hoida Venemaa okupatsioon koos Saksa abiga. Mõned läksid sinna ka natsiideoloogia pärast, aga neid oli võrdlemisi vähe. Vähesed läksid ka sellepärast, et saada pärast sõda vabatahtliku lepingu läbi ülikooli õppimaNeed üksused viidi hiljem järk-järgult Relva-SS-i koosseisu, kuna Saksa seadused keelasid mittesakslaste teenimise Wehrmachtis.. Need mehed võitlesid bolsevike vastu, kellelt midagi head oodata ei olnud. Oma vanemate, naiste ja laste, ning
Poolat. Tegelik sõda oli Venemaa ja Saksamaa vahel,kes tahtsid endale saada Molotovi- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga endale saada kokkulepitud riigid. Sinna hulka kuulus ka Eesti ala ning eestlastel tuli Teises maailmasõjas teha mõningaid valikuid. Teine Maailmasõda toimus ka Eesti alal ning kuna sõdivateks poolteks olid Venemaa ja Saksamaa, siis tuli eestlastel teha valikud nende kahe vahel. Kuna juunis 1940 algas Nõukogude okupatsioon,siis Eesti riigi esimeseks valikuks oligi sõdida Punaarmee poolel ja anda endast maksimum Saksa vastu. Väike Eesti kartis Venemaad ning kuna oli iseseisvus kaotatud tundus lahenduseks Nõukogude Liiduga hästi läbi saada. Ka eestlased läksid Punaarmeesse. Põhjuseid oli mitmeid. Esimeseks põhjuseks oli sundmobilisatsioon, mis toimus juunis ja juulis 1941. Sundmobilisatsioon tähendas seda, et tuhanded eesti noormehed olid kohustatud sõtta minema. Teiseks põhjuseks oli see, et
Sammhaaval II maailmasõjani. Teise maailmasõja algus 1939-1941. Sõjasündmused 1941-1943. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed. Kaardid lk. 81-84 Lähiajalugu I ja peatükid 18, 19, 21 ja 23 Sammhaaval II maailmasõjani - Teise maailmasõja algus 1939 1941 - Sõjasündmused 1941-1943 - Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed - VI EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL Baaside aeg. Nõukogude okupatsioon. Saksa okupatsioon. Aasta 1944. Kaardid 19-20 Eesti ajalugu gümnaasiumile (2001) ja peatükid 38-41 Baaside aeg - Nõukogude okupatsioon - Saksa okupatsioon - Aasta 1944 -
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja alguseks peetakse üldiselt 1939 1. septembrit, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Ta...
1739 eestikeelne piibel 1816 talurahvaseadus, pärisorjuse kaotamine Teoorjus Rahvuslik liikumine: O.W.Masing, Kr.J.Peterson 1858 Mahtra sõda 1880-ndad venestusaeg, venekeelne haridus 1869 I üldlaulupidu 1870 Eesti Üliõpilaste Selts 1884 sini-must-valge lipu sisseõnnistamine Karskusseltsid Eesti Vabariik 1914 I Maailmasõda 1917 oktoober enamlaste võim Venemaal 1917 märts Eesti autonoomia, võim Maapäevale 1918 veebruar - Eestit ähvardas Saksa okupatsioon Päästekomitee 24.II 1918 manifest, Eesti Vabariigi väljakuulutamine Ajutine Valitsus, peaminister K. Päts 1918 Vabadussõda Venemaa vastu, võit 2.II 1920 rahuleping, Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust 1920 Eesti Vabariigi põhiseadus Demokraatlik riigikord 1.XII 1924 kommunistide riigipöördekatse Kaitseliidu moodustamine vapsid 1938 presidendiks K. Päts Nõukogude periood II Maailmasõda 1939 Peale sõda Eestis nõukogude võim Punane riigilipp, rubla
Talupojad tantsimas) 4.Eesti rahvuslik kunst tekkis 19. saj. keskpaigas. See oli Eesti kodanliku rahvuse kujunemise, rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahva iseteadvuse kasvu aeg. Baltisaksa kunstielust eraldi hakkas arenema Eesti kunstielu. Eduard Wiiralt sündis (1898) Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eetisse, Tallinnas asus poeg õppima Tallinna Kunsttööstuskooli. Seda kooli ta ei lõpetanud, sest peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Sõja ajal oli tal esimene kunstinäitus. 1919. aastal hakkas vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, 1920. aastal pühendus kunstile. 1924 lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina, sams koolis oli ta natuke aega ka õpetaja ja 1925. aastal koklis Wiiralt Pariisi, samal aastal valiti ta Pariisi sügissalongi liikmeks. II maailmasõja ajal oli ta Eestis, pärast sõda suundus aga tagasi Pariisi, kus ta 1954. a. suri. Teosed: Põrgu, Kabaree, Neegripead, Lamav tiiger, Kaameli pea.
aastat, kui meid taaskord okupeeris Venemaa. Eesti riik sattus teise maailma sõja kahe oma vahel sõdiva suurriigi sõjakeerisesse. Selle suure sõja järgsed kaotused olid meie maal väga karmid, enim kannatas meie rahvaarv, mida põhjustasid: rahva põgenemine sõja eest, küüditamine Siberisse vangilaagrisse, mida korraldas 1949. Aastal Venemaa ja sõjas surma saanud inimesed. Pärast nende kahe suurriigi lahinguid jäi eesti pea 50. aastaks Nõukogude okupatsiooni alla. Venemaa okupatsioon eraldas meid kaugele demokraatlikust Lääne-Euroopast ning piiras kõiki meie vabadusi. Meie eraldatus demokraatlikust Lääne-Euroopast lõppes 1991. aastal 20. augustil, mil taastati Eesti Vabariigi iseseisvus, pärast seda oleme olnud tänaseni iseseisev ja demokraatlik riik. Meie pisikese riigi aluseks ei saa olla tohutult suur ning võimas sõjavägi, meie peame säilitama oma rahvuse ja meie rahvusliku identiteedi, selleks tuleb meil kõigil hinnata
Kiiresti moodustati Päästekomitee- Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik- nende ülesandeks jäi välja kuulutada iseseisvus. Koostatud oli Iseseisvusmanifest. 23 veebruaril 1918 loeti Iseseisvusmanifest ette Pärnus teater Endla rõdul. 24 veebruar kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus, mille esimeseks peaministriks oli Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse saksa väed ja ajutine valitsus saadeti laiali. Algas saksa okupatsioon, mis kestis novembrini 1918. Selle tagajärjel taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt. Nüüd nägi Punaarmee võimalust taas vallutada Eesti. Algas Vabadussõda. Vabadussõda 1918 novembris hakkasid Saksa väed Eestist välja liikuma ja Punaarmee tungis üle Narva jõe Eestisse. Esialgu oli Punaarmee edu suur ning paari nädalaga hõivas Punaarmee suure osa ida- ja lõuna- Eestist. Ebaedu põhjused 1. Eesti sõjaväe moodustamine oli alles pooleli. Käsuliinid ei toiminud korralikult.
10. abipolitseinikud-vabatahtlikud, kes osalevad politseiniku töös 11. 1)terve 2)Eesti kodanik 3)vähemalt 18.a. 12. Kapo-Kaitsepolitseiamet- siseministeeriumi valitsus asutus, mis tagab riigi sisejulgeolekut 13. *info töötlemine ja kogumine riigipöördekatse ennetamiseks ja tõkestamiseks *-"- riigi vastu suunatud luuretegevuse "- *-"- terrorismi "- *riigi saladuste kaitse ja julgeoleku kontroll 14. 1940.a Nõukogude okupatsioon 15. 31.08.1994.a 16. 31.okt.1991.a(kaitseväge) 17. kaitsevägi- riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest 18. Palgaarmee ja reservarmee 19. Peaaegu kõik mehed läbivad ajateenistuse ja jäetakse reservi, kust saab neid igal ajal tegevteenistusse kutsuda(iga 5.a tagant võib kutsuda kordusõppustele) 20. u. 5500 21. Ükski tegevteenistuses olev isik ei või osaleda erakondade töös ega meeleavaldustes 22
P. Tooming pühendub oma raamatus sellele, millised olid tolle aja päevapiltnike võimalused ning koostatud on ka tähtsamate sündmuste kronoloog. Raamat annab hea ülevaate sellest, kui algelised olid tegelikult esimesed pildid: tuhmid must- valged toonid, hägune valgus ja halb kvaliteet.. Fotograafia mängib suurt rolli ka ühiskonnas ning fotodega on võimalik väga palju mõjutada. Ehe tõestus sellest, kuidas fotodega saab moonutada tõde on nt 17. juunil 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon Eestis. Selle käigus lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", valiti Riigivolikogu uus koosseis, mis oli tegelikult vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. 17. juulist, mil toimus Võiduväljakul suur miiting, on pärit fotod, millel nõuti Eesti astumist Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu
Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või paramatus? Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole. 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud ...
aasta algul loodi Eesti Vabariik. Järgmised 20 aastat said eestlased rõõmu tunda vabadusest ja õitsvast rahvakultuurist. 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. 1940.aastal marssisid Eestisse Nõukogude väed ja okupeerisid maa. Lavastati näidend, mille sisuks oli Eesti ,,vabatahtlik" astumine Nõukogude Liitu. Kümned tuhanded eestlased kas küüditati Siberisse või arreteeriti ja hukati. 1941.aastal tungisid sakslased Balti riikidesse. Saksa okupatsioon kestis Eestis kolm aastat, 1944.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti teistkordselt. Kümned tuhanded eestlased põgenesid Läände, kodumaale jäänutelt võeti nende varandus maa, kari, kauplused ja vabrikud. Kõik eraettevõtted riigistati ning vene keel muudeti jälle riigikeeleks. Eestlased ei loobunud aga kunagi vabadusvõitlusest. 23.augustil 1989 moodustasid kaks miljonit Baltimaade inimest Balti keti, enam kui 600km pikkuse elava inimahela Tallinnast Vilniuseni
maapäeva laiali Enamlased ei tahtnud iseseisvat riiiki mida oli nõudnud maapäev . Eesti 1917 1918 NB 1917 veebruaris tsaari kukutamine venemaal 1917märts venemaa aiutine valitsus annab eestile autonoomia (piiratud omavalitsus) 1917oktoobris enamlaste võimuletulek ja eestis 23 26okt 1918 19 veebruar päästekomitee loomine ja iseseisvusmanifesti koostamine 1918 24 veeb EESTI VABARIIGI VÄLJA KUULUTAMINE 1918 26 VEEBRUAR 11 november saksa okupatsioon (sõjaveevõim) VABADUSSÕDA 28 NOVEMBER 1´18 2 VEEBRUAR 1920 Jõude vahekord eesti 2500 venemaal 80000 Sõdivad pooled eesti ja venemaa Sõja käik 28 november punaarmee vallutas narva siin kuulutatakse välja eesti töörahva kommun(nn naljariik) seda oli vaja,et eesti kehtesdada nõukogude võim ** 1jaanuaiks 1919 punaarmee on valutanud 1/2eestist eestlaste taandumise põhjused 1.neil oli vähem mehi ja viletsamad relvad 2.puudus ülemjuhataja 3
aastad merd sõita. 1979ndal astusid aga laeva kaks kaabuga meest ja teatasid, et rahvavaenlasel pole merele asja. Aastaid tegi Tõrs restaureerimistöid, valmistas värvilisi aknaid ja kroonlühtreid. "1988. aasta 20. oktoobril kell 5 hommikul sain nägemuse, et pean rajama Eesti vabadusvõitluse muuseumi," meenutab Tõrs. "Ja just siia Lagedile, Pirita jõe ja Leivajõe vahelisele saarele." Lagedil asub saar, kus Nõukogude okupatsioon kestis kaks aastat vähem kui Eesti riigis. Enne Teist maailmasõda asus sellel saarel president Konstantin Pätsi noorema venna Voldemar Pätsi talu. Ajahammas oli maja kõvasti purenud: võsa ja nõgesedkasvasid põrandast välja. Suur osa vundamendikividest oli laiali tassitud. Et muuseumiideele tuge leida, hakkas ilmutust näinud mees võimu ja rahameeste uksi kulutama, raha teenimiseks sigu kasvatama.
Teine maailmasõda oli üks laialdasemaid sõdu. Sõda algas 1. septembril 1939. Teise maailmasõja algatajateks olid Nõukogude Liit ja Saksamaa, kes sõlmisid omavahel Molotovi-Robbentropi pakti. Olenemata sellest, et Eesti oli Teises maailmasõjas erapooletu, peeti siinsetel aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuid, kuivõrd oli Eesti rahval antud olukorras mingeid valikuid teha? Aastatel 1940 1941 valitses Eestis Nõukogude Okupatsioon. Eestisse loodi Nõukogude Liidu sõjaväe baasid, sest ennast Eesti vetes peitnud Poola allveelaev põgenes ja leiti, et Eesti ei suuda jääda neutraalseks. Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, et oma väed sisse tuua. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Abi oodati Saksamaalt. 1941.aasta suvel võeti rõõmuhõisete ja tervitustega vastu Saksa sõdurid, kes
edendamise ajalugu, mis ajast saame demokraatia ilminguid siinmail üldse järgida? Kuidas ja millal sai eestlasest demokraatia tarbija ja looja? Jättes kõrvale Raikküla Kärajad esimese eesti parlamendina võime vist siiski demokraatia algusaegadeks lugeda 17. sajandil taluperemeeste osalemist valla- ja kihelkonnakohtutes kaasistujatena, hiljem valitavatel kohtadel valla- ja linnavalitsustes. Ja nii Esimese Eesti Vabariigi loomiseni välja. Ka 50 aastane Vene okupatsioon jättis demokraatia ilmingutele kitsa pilu: demokraatia elementide loov rakendamine erinevates sotsiaalsetes üksustes- töökollektiivides, haridusasutustes, taidlus- ja erialaühingutes, liitudes ja klubides Voka naisansamblini välja. Ikka oli vaja ühiselt kooskõlastada tegevusplaane, ühiselt leida juhte, ühiselt otsustada rahakasutust. Jätame siit välja osalemise demokraatia koolis Kommunistliku Partei, Kommunistliku Noorteühingu ja ametiühingu raames.
Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19.
nn Sõja-Revolutsioonikomitee abiesimees V.Kingissepp dokumendi,millega ta Poskalt asjaajamise üle võttis.Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas oli J.Anvelt. *Mõni nädal pärast riigipööret toimunud ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel olid enamlased saanud üle 40% häältest.Tõnissoni ja Pätsi liit ,Demokraatlik Blokk oli kogunud 29%. EESTI AEG 37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918 Maanõukogu otsus *1917.a hilissügisel hakkas levima arusaam,et Venemaa laguneb ning et Eesti jääb omapead. Polnud aga ükskõik, kes võtab võimu-baltisakslased,rahvuslased või enamlased. Baltisakslased võisid arvestada Saksamaa toetusega, Eesti enamlaste seljataga seisis aga Nõukogude Venemaa. *28.nov pidas Maapäev maha lühida istungi, kus võeti vastu otsus: Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev
Agressiivne poliitiline propaganda, tsensuur. 5. Vot seda pead mingist õpikust ise vaatama tegelt väga lühike asi 6. Iseseisvus 1918 ma ei saa aru, mida siin tahetakse täpselt??? 7. Vabadussõda on mul 11 lehekülge kuidas lahendada. Kas saadan konsu, võid teed õpikust lühikokkuvõtte??? 8. Poliitilisel kõrgtasandil jäid aga Eesti valitud organid alles ja need töötasid edasi. Aeti küll laiali, kuid kohtumisi jätkati. Jõuti järeldusel, et kui Saksa okupatsioon on vältimatu, kuulutatakse välja iseseisvus ja palutakse lääneriikidelt abi. 1918 jaanuaris alustati lääneriikidega sidemete loomist. 1918 aasta algul jooksid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa läbirääkimised liiva. Sakslased alustasid idarindel pealetungi. Eestlased asusid kiirelt tegutsema. 19.02 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konik, Päts ja Vilms. Koostati iseseisvusmanifest. Moodustati ka omakaitse. Võim jõuti enne sakslasi üle võtta. 23
sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Eestlastest moodustati Eesti Omavalitsus, selle etteotsa sai vabadussõjalaste juht Hjalmar Mäe. Jällegi seati karmiline kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Saksamaa hakkas kommuniste arreteerima.Saksa okupatsiooni käigus hukati ligikaudu 5000 kodanikku. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Nende protsesside käigus aga sai väga rängalt kannatada Eesti majandus, ning Saksa okupatsioon ei toonud kaa leevendust. Peaaegu täielikult hävines võimalus inimesi toita. Enamik toodangust läks Saksa armee varustamiseks.Saksa võimud tegid samme, et sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. Eesti Omavalitsuse etteotsa määratud vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe Sõjategevus 1944.aastal 1944
märtsil 1941 Bulgaaria.Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse Teljeriikideks. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 06/25 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses Jätkusõda /1941 loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.Tulemuseks Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa 07/05 Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.1941. aasta okupatsioon /1941 septembrist 1944. aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Eestis
Millistes keeltes toimus õppetöö Tartu Ülikoolis http://www.abiks.pri.ee *1632 -ladina keeles *1802 -Saksa ja vene keeles 1819 -Eesti keeles 1914 -vene keeles Kuidas nimetati rahava poolt valitud esindusorganeid 1917.a.? Maapäev Kuidas nimetati rahava poolt valitud esindusorganeid 1920.a.? Riigikogu Kui kaua kestis Eestis Saksa okupatsioon? Algas 1918 märts ja lõppes 11.nov.1918. Kestis 9 kuud. Miks algas Vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. Kirjelda Eesti Vabariigi I põhiseadust. Võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava Kogu poolt. Sellega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
