valitsus, mille etteotsa sai K.Päts. Heisatakse ka sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni. Sellise rõõmsa sündmuseni jõuti tänu Venemaa nõrgenemisele, mis pani aluse paljude väikeriikide tekkele nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Kui Eesti Vabariik oli jõudnud kesta vaid 24 tundi, tuli uuel riigil taas oma vastupidavust tõestada ja seda juba väga võimsate vastastega nagu olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Algab Saksa okupatsioon ja Eesti valitsus tuleb peatada. Saksa okupatsioon kestis 1918. aastal veebruarist novembrini. Siis kukutati Saksamaal keisrivõim ning Eesti kasutas seda ära ja Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva
Lipp 20. Sajandi esimesel aatsakümnel Lipule oli kujunenud rahvuslipu tähendus. Võimud ei tunnustanud sini-must-valget lippu veel täielikult. Võõrvõimud keelasid rahvuslipu heiskamise. Samuti polnud endiselt lubatud peo juhtidel kanda sini-must-valgeid särpe. Riigilipuks saamine 24. veebruar 1918. a - Sini-must-valgete lippude lehvides kuulutati välja esimene iseseisvuse põhidokument. Peagi surus saksa okupatsioon lipu taas põranda alla. 21. november 1918. a tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu riigilipuks. 27. juunil 1922. a kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu sini-must-valgele lipule seadsandlikul teel riigilipu staatuse. Riigilipu seadus §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2
Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
Saksa okupatsioonireziim Hanna Liivat 9.d Saksa okupatsiooni algus 1941-1944 Sakslaste tervitamine Lootus omariikluse taastamisele Natsi okupatsioon Võimu korraldamine Eesti kui kindralkomissariaat Tsiviilvalitsus Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Repressioonide jätk Kommunistide ja nende liitlaste hukkamine/vangistamine Rahvuslaste, sõjavastaste, anglofiilide ning reegleid rikkunud inimeste kõrvaldamine. Kohalike kui ka välismaalt toodud juutide tapmine Hukkus 7800 Eesti kodanikku Majandus Halb seis majanduses Sõjajõudude suur tarbimine Tööstuskaupadega varustamine puudus
aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990. aasta veebruarikuus, seega poolteist aastat enne Eesti ametlikku iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid. KAITSELIIDU SÜND I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. 1918
Semper, A.Jakobson). 1942.a. organiseeriti rahvuslikke väeosasid koguti kokku ja õpetati välja eesti mehi, suuremale osale tähendas see ühtlasi pääsemist laagritest. Septembris moodustati kahediviisiline 8. Eesti laskurkorpus kindralleitnant Lembit Pärna (1903-1974) juhtimisel. Esimest korda ja ohvriterohkeimalt sõdis korpus 1942.dets. 1943.a. jaan. Velikije Luki all. Langenute, haavatute ja teadmata kadunutena kaotas korpus 17 ooo meest e. ¾ oma algkoosseisust. Saksa okupatsioon 1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus (EOV) piiratud omavalitsusõigusega, kuid kohustusega täita okup. Võimude käske-korraldusi. Eesotsas Hjalmar Mäe (end. vaps).
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks...
*18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel *Eesti muutus NL protektoraadiks ja välispoliitika sõltuvuses idanaabrist. *vabatahtlikud eestlased aitasid soomlasi Talvesõjas *baltisakslaste lahkumine, Hitler kutsus nad Saksasse *uue valitsuse ees Uluots, dem. Juurde pöördumist ei tasu oodata; kehtestati kitseseisukord, poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne. Nõukogude okupatsioon Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti laiendamist. *16.06 ultimaatum Eestile nõudes täiendavate punaarmee koondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist *17.06 okup.armee sõdurid üle Eesti piiri, asulatesse Nõukogude garnisonid, Tallinn baasvägede kontrolli alla, Laidoner sunnita alla kirjutama Narva diktaadile. *Tallinnasse saadeti Stalini esindaja Zdanov, hakati kokku seadma uut valitsust
1951 Mis aastatel toimus Berliini blokaad? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1948-1949 Mis aastal loodi ÜRO? 1945 Millal algas liitlasvägede dessant Normandias? (kuupäev, kuu, aasta) 06.06.1944 Millal ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris? (kuupäev, kuu, aasta) 07.12.1941 Mis aastatel toimus Korea sõda? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1950-1953 Mis aastatel valitses Eestis II maailmasõja ajal Saksa okupatsioon? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1941-1944 Mis aastal toimus Suessi kriis? 1956 Millal langes Tallinn II maailmasõjas taas Punaarmee kätte ja taastati nõukogude okupatsioon? (kuupäev, kuu, aasta) 22.09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Jalta konverents? 1945 Millal toimus Tallinna barbaarne pommitamine Punaarmee poolt? (kuupäev, kuu, aasta) 09.03.1944 Kes oli India vabadusliikumise vaimne ja poliitiline juht, filosoof, vägivallatu vastupanu ideoloog
Eesti Vabariik 1920-1939 · 1938, 24.aprill-K.Pätsi valimine presidendiks. · 1939, 7.juuni-Eesti-Saksa mittekallaletungi leping · 1939, 23.aug.-Moskvas sõlmiiti Molotov-Ribbentropi pakt Murdeaastad 1939-1944- Nõukogude okupatsioon. Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K
See pidi vormiliselt olema eesti tööliste riik, perspektiivis Nõukogude Venemaa koosseisus, tegelikkuses polnud Eesti Töörahva Kommuun iseseisev riik, sest ETK juhtkonnal polnud tegelikult võimu, ETK juhtkond allus Nõukogude Venemaa sõjaväe juhatusele. ETK-l polnud õigust väljendada kogu eesti rahva tahtmist demokraatlikult valitud rahvaesindus oli Tallinnas asuv Eesti Ajutine Valitsus. ETK-d ei tunnustanud riigina ükski teine maailma riik peale Nõukogude Venemaa. 5. Saksa okupatsioon 1918 Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi.
......................................................................................................14 Sammud iseseisvuse poole....................................................................................................14 Saksamaa asub pealetungile..................................................................................................15 Iseseisvuse väljakuulutamine................................................................................................16 Saksa okupatsioon.................................................................................................................18 Saaret okupeerimine..............................................................................................................18 Mandri-Eesti okupeerimine, okupatsioon ja lahkumine Eestist............................................19 Saksa okupatsiooni lõpp Eestis.............................................................................................20
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris
Väga kiiresti vallutati Lõuna-Eesti, seejärel rinne peatus. Edasi toimusid lahingud hävituspataljonide ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased lõpuks Tallinna. Saartel kestsid lahingud, aga veelgi kauem. Lõppesid umbes septembris- oktoobris. 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. 1944. aastal jõudsid, aga Punaarmee väed taas Eestisse. Sellel hetkel lõppes Saksa okupatsioon ja algas uuesti Nõukogude okupatsioon. Balti riigi rahva jaoks on Teine maailmasõda väga õudne sündmus. Eestlastest üle 10 000 inimese deporteeriti, lisaks veel toimus samal ajal massiküüditamine nii Leedus kui ka Lätis. Samas seisus nagu Balti riigid oli ka Poola, millest räägin kohe ka lähemalt. Poola Teine maailmasõda saigi alguse sellest, et 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. Edasi okupeeris Venemaa Ida-Poola, seega Poolal palju variante enam ei olnud ning ta lakkas olemast
kui kooli ei ole, oluliselt vähem inimesi kui ülejäänud aastal. Samas aga on vanalinn peamine turistide sihtkoht, kes tudengitest tühjaks jäänud linnaruumi sel ajal täidavad. Joonis 2. Minu kodukoha piirid 2. Ruumiline areng 2.1. Olulised sündmused viimase 200 aasta jooksul Olulisemad sündmused, mis paiga ruumilist arengut on mõjutanud on ülikooli taasavamine aastal 1802, Tartu rahu sõlmimine aastal 1920, anneksioon ja okupatsioon ning Eesti taasiseseisvumine aastal 1991. 1802. aastal avati taas ülikool, mis oli 1699 viidud Pärnusse ning kapituleeritud 1710 Põhjasõjas Vene vägedele (Tamul). Pärast taasavamist hakkas Tartu elanikkond kasvama ning Tartust sai Eestimaa vaimupealinn. Ehitati mitmeid uusi hooneid Toomemäele ning Ülikooli peahoone kesklinna (Salupere 2004). Minu kodukohta mõjutas see just üliõpilaste arvu ja elanikkonna kasvu kaudu. Sel ajal oli Tartu Venelaste võimu all.
Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. * I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei.
Jätkas salaja tegutsemist mp vanematekogu. Eesmärk- Eesti riigi väljakuultamine ja vabaneda enamlaste võimust 4.4Ev väljakuulutamine- 24.02 eesti vabariii väljakuulutamine tallinnas Pk poolt, Pk jõudis vastuvõtta 5 päeva käsu: ev kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks, lootuses, et sasksa väed ei tungi eestisse, moodustati ajutine valitsus, mille esimees K. Päts, aseesimees ja J, Vilus ja välisminister J.Poska 4.5Saksa okupatsioon ja okupatsioonide võimust- 25.02 okupeerisid saksa väed tallina ja märtsi alguseks kogu eesti. Algas üle 8 kuu kestnud saksa okupatsioon, saksamaa ei tunnustanud eesti vabariiki, okupatsioonivõim- moodustati eesti omavalitsus, et ellu viia sakslaste korraldusi, selle eesotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Eestist tehti kindral komissariaat mida valitsesid sakslased 4
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
PTK 30 MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon,Sotsialistlik realism,Impressionism ja modernistlik realism,Arreteerimised, Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad.
Tööleht 9.klassile. ENSV EV sai iseseisev olla............aastat. II maailmasõja ajal oli Eesti...............võimu all. Nõukogude okupatsioon taastati...........a. Sellest alates oli Eesti.......................aastat okupeeritud. Eestis rakendus sotsialismileer nii: 1. Kehtestati üheparteiline süsteem. Eestis oli ainus tegutsev partei..........., mille liidriteks olid............ 2. Toimusid ebadem. valimised. ENSV-s valiti.............................................. 3. Viidi läbi repressioone. Neist suurim oli......................................................... 4. Majanduses rakendus.....................ja...........................majandus. 5. Maal viidi läbi............................................................................... 6. Tööstuses pöörati tähelepanu rasketööstuse arendamisele e.................................................................., oluliseks rööstuspiirkonnaks kujunes............
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma
iseseisvuse väljakuulutamiseks. Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee (J. Vilms, K. Päts, Konstantin Konik) ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuulutati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K.Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu
Louis XIV Sünd ja Surm · Louis XIV sündis 5. september 1638 · Louis XIV suri 1. september 1715 · Sünnikoht Saint-Germain-en-Laye , Prantsusmaa · Surma koht Versailles , Prantsusmaa Faktid · Nimi Louis XIV · Okupatsioon: Kuningas · AKA Louis-Dieudonné · Hüüdnimed: Päikese kuningas Louis Suur Louis Grand Monarch Perekond · Ema oli Hapsburgi Hispaania kuninganna Anne Austria. · Isa oli Prantsusmaa kuningas Louis XIII. · Louis XIV oli vend nimega Philippe. · Abiellus Hispaania kuninga tütrega Marie-Thérèsega. Välissuhted · Louis XIV on kurikuulsa oma ülekaaluka lähenemisega välispoliitikasse. Aastal 1667 algatas ta Hispaania Madalmaade sissetungi
Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, p...
politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon Eesti muutub kindralkomissariaatiks Seda valitsem Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Contoso 6 S u i t e s Punaarmee jõuab Eesti piirile Jaanuar 1944 jõuab Eesti piirile Punaarmee Lahingud Sinimägedes Eestlased mõlemal poolel NSVL Okupeerib Eesti taas · Eesti liitub NSLV-iga taas 1944 · Eesti taasiseseisvub 47 aastat hiljem aastal 1991
politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon Eesti muutub kindralkomissariaatiks Seda valitsem Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Contoso 6 S u i t e s Punaarmee jõuab Eesti piirile Jaanuar 1944 jõuab Eesti piirile Punaarmee Lahingud Sinimägedes Eestlased mõlemal poolel NSVL Okupeerib Eesti taas · Eesti liitub NSLV-iga taas 1944 · Eesti taasiseseisvub 47 aastat hiljem aastal 1991
24 veebruar realistid osalesid sündmustes palju. Turvasid ja kaitsesid erinevaid asutusi. ,,Päevaleht" oli reaalikate kontrolli all, samal ajal levitasid nad ka manifesti. Esimene ohver reaalikatest (24.02 õhtul) Felix Kallis. Kuuldavasti sai ta surma sadamas, kui takistati venelaste linna tungimist. Ta kaitses gaasivabrikut. 25. veebruar peeti Ajutise Võimu koosolek Reaalkooli direktori kabinetis. ...järgnes Sakslaste okupatsioon. Novembris, 1918. Oma Kaitse baasil loodi Kaitsellit. Kaitseliitu hakkas juhtima Johann Pitka. ÕN ühines Kaitseliiduga. Kaitseliidu ülesanne oli korar hoidmine. 28. nov. Algas Vabadussõda. Narva alla olid jõudnud vabatahtlikud, kaitseliitlased. Alla 1000 kaitsja, 200 õpilast, ~80 neist oli Narvast. Ülejäänud mujalt. Toimusid taandumislahingud. Hukkus Harald Triegel, kes käis Jänedal koolis. Ta langes 8 dets 1918 Järve lahingus. 16.dets.1918 Tallinna Koolipoiste rood
Sõja tegevuses polnud kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada ,,külma sõja" üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. 1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos. Enne II MS oli sotsialistlik riik peale NSVLiidu ka Mongoolia. Kokku 15 riiki. Neid riike hakati Moskva survel nimet
ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta välja üle 10 000 inimese. Ühiskondlik – ja kultuurielu allutati rangele kontrollil. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti/ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati välissidemed. Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud, poed, kinod, suuremad elumajad jne.) 1941. aastal marsisid sakslased Tallinnasse sisse, millega põhimõtteliselt algas saksa okupatsioon. Eestis moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitsesid sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavlitsus. 1944. aastal tekkis oht et nõukogude okupatsioon taastatakse, mis tõi endaga kaasa suure põgenemise mille käigus lahkus eestist ligi 80 000 inimest. Parlamentarism – riigijuhtimisvorm, mille puhul on seadusandlik võim parlament ja täidesaatev võim valitsus on teineteisest eraldatud
Sõja tegevuses polnud kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada külma sõja üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. (1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos.) 14, Millised valikud olid Balti rahvastel 2. MS-s? Kuidas mõjutas see iseseisvuspüüdlusi? Too näited valikute tegemisest.
deklareerimiseks pealinnas. Pühapäeval, 24. veebruaril 1918. aastal avaldas Päästekomitee iseseisvusmanifesti Tallinnas. Manifestis kuulutati Eesti mainitud päevast alates oma ajaloolistes ja rahvuslikes piirides iseseisvaks, demokraatlikuks vabariigiks. Tegelikkuses oli Eesti iseseisvuse kestvuseks tol korral üks päev. Juba enne 25. veebruari keskpäeva tungisid Saksa väed Tallinna, tõstsid keiserliku lipu Pika Hermanni vardasse ja võtsid kogu võimu üle. 1.5 Saksa okupatsioon Algas saksa okupatsioon. Okupatsiooni ajal suuri rahutusi ei olnud. Okupatsioon algas talvisel ajal ja see muutis sõjategevuse natuke keeruliseks. Eesmärgiks oli sakslastel rajada Balti hertsogiriik. Eestlased suhtusid saksa okupatsiooni erapooletult. Okupatsiooni alguses olid sakslased viisakad, kuid hiljem saadeti okupatsioonivõimude käsul eesti väeosad laiali ja saksastamise eesmärgil määrati saksa keel asutuste ja kõrgemate õppeasutuste keeleks
juuni Midway lahing November algas Stalingradi lahing 2. veebruar Saksa al. Stalingradis El-Alameini lahing 5. Juuli Kurski lahing 1943 13. oktoober It. kuulutab s. Saksa. Detsember Teherani konverents 27. jaanuar lõppes leningradi 1944 blokaad 22. september NSVL okupatsioon 6. august tuumapomm 1945 Hiroshimale 8. august NSVL s. Jaapanike 8. Mai Saksamaa kapituleerus 9. august tuumap. Nagasakile 2. september Jaapan kapituleerus sõja lõpp
Nimed Marmortahvlil Jüri Ahas on lihtne koolipoiss, kes elab Tartus. Ta käib kommertskoolis. Tema klassis käivad nii sakslased kui venelased. Ahas oli selline poiss, kes sai kõikide inimestega hästi läbi. Ahase vend oli punaarmees, kuid kuna hetkel oli hetkel oli saksa okupatsioon, siis ta ei olnud oma venda ammu näinud. Ühel hetkel vajas Eesti sõjavägi sõdureid ja koolipoisid mobiliseeriti sõjaväkke. Ahas ei tahtnud alguses minna, kuid varsti sai ta aru, et kuulub sinna. Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud. Nad said sõjasaagiks kuulipilduja. Peale seda lahingut tuli käsk... Käsk oli, et tuleb asuda vasturünnakule. Seda koolipoiste rühm ka tegi
Eesti iseseisvumine Peale 1.maailmasõda tekkisid kaardile uued riigid. Nende hulgas ka Eesti. Venemaa, Eesti kõrval, kujutas endas suurt ohtu, sest Eestil poleks olnud võimalustki üksi Venemaa vastu. Üks suur ohu allikas oli ka Saksamaa. Tallinnas võeti võim üle 24.veebruar 1918. aastal. Järgmisel päeval jõudsin saksa väed Tallinnasse ning algas Saksa okupatsioon. Pärast saksamaa lüüa saamist tahtis NSV taastada Vene impeeriumi. 1918. aasta novembris koondas Punaarmee Eesti piirile suured jõud. Esimesena võttis Punaarmee enda kätte Narva. Eestile algas sõda halvasti, sest tol ajal ei suutnud Eesti enda kaitseks koondada piisavalt sõjalist jõudu ning puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Mõne ajapärast hakkas Eesti sõjaline edu tõusma. 1919. aastal tuli Eestile appi mujalt riikidest välisabi ning
oli sissetungijate suhtes erimeelsed: osad nägid saksa vägede teenimises võimalust vastu astuda Punaarmeele, teised aga nägid nendes kui okupante ja kolmandad lootsid Vabadussõja (1918- 1920) kordumist (et kahe suurriigi okupeerimise vaheaegadel on võimalus välja kuulutada iseseisev Eesti ja seda kaitsta edukalt vabatahtlike väega). Kuid ajalugu ei kordunud. Sakslased okupeerisid Eesti alad vaatamata eestlaste põrandaaluse valitsuse väljakuulutatud vabariigile (19.09.1941). Nende okupatsioon kestis kuni 1944.a. veebruarini, mil algas teistkordselt 5 Punaarmee okupatsioon. K.Pätsi ja J. Laidoneri otsused hoida eestlasi sõja eest, olid olnud asjatud, sest eestlasi hukkus mõlemal rindel nii saksa vägede koosseisus kui ka Punaarmee koosseisus, samuti ka metsavendadena ning põgenedes Läände. Uus Nõukogude Liidu okupatsioon aga ei tähendanud eestlaste kannatuste lõppu, sest algas repressioonide aeg, kust ei
saj. 4. Vägivalla hukkamõist 3. Kliima 4. Alates 1645. algas Rootsi aeg 5. Haritus 4. Loodustingimused 5. Põhjasõda, algab Vene aeg 1710 6. Kodanikualgatus 5. Maavarad 6. 1917. algab Nõukogude võim 6. Maaviljakus 7. Algab 1. ms. (28. juuni 1914) 8. Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 9. Lühike Saksa okupatsioon 10. Vabadussõda NSVL-iga 11. EV 1940. aasta suvi 12. Teine ms. jõudis Eestisse 1941. suvel 13. Nõukogude okupatsioon 14. Eesti taasiseseisvus 1991. august 20 -> Tööandja õigused ja kohustused ÕIGUSED KOHUSTUSED 1. Töölepingu lõpetamine 1. Palga maksmine 2. Sundpuhkusele saatmine 2. Töölepingust kinni pidamine 3. Karistada töölepingu rikkumise eest 3
septembril 1939. aastal Moskvas. Vastavalt sellele sisenesid Eestisse Punaarmee väekoondised, mille koosseis ületas peagi lepingus nimetatud kontrollarvu (25 000). Punaarmee baasid rajati Lääne-Eesti saartele (Saaremaale ja Hiiumaale) ja Eesti läänerannikule. Lisaks said Nõukogude sõjalaevad õiguse kasutada Tallinna sadamat. Eesti välispoliitika sattus suurel määral Moskva kontrolli alla. Leping sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. 10. Esimene Nõukogude okupatsioon Eestis: mis aastatel see toimus, kuidas kujunes, kuidas mõjutas see elu Eestis? Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. 6. augustil 1940. aastal arvati Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu. Nii Eesti seadused kui ka siinsed riigi- ja omavalitsusasutused asendati nõukogulikega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Tekitati üleüldine hirmuõhkkond, mis pidi tagama rahva kuulekuse okupatsioonivõimudele. Eestist viidi vägivaldselt, ilma süüdistuse ja
Punaarmee koondised lubataks riikide pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti needki nõudmised vastu. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva ,,tööliste revolutsioon" ja seadis ametisse ,,rahvavalitsuse", mille etteotsa sai Johannes Vares- Barbarus. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik (Eesti NSV), mis kuulus NSV Liidu koosseisu. 2. Esimene Nõukogude okupatsioon oli Eestis 1940 '41. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainsaks lubatud erakonnaks sai kommunistlik partei. Hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit.
NÕUKOGUDE AJA POSITIIVSED JA NEGATIIVSEDKÜLJED. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940 aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiemini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi ( linna, seltskonna kiht) hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine (Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi
rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest h...
Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.1918 Sakslaste pealetund Baltimaadele; 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee(Vilms, Päts, Konik); 21.02.1918 Iseseisvusmanifest; 23.02 Pärnus; 24.02 mujal eetis; 25.02-11.11.1918 Saksa okupatsioon. Maapäev- Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, rahvaesindajate omavalitsusorgan. Vabadussõda 28.11.1918-2.02.1920 Põhjus: Punaarmee ründas Narvat. Ebaedupõhj: Rahval puudus kaitsetahe; Vastase arvuline ülekaal; Relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus; Kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine. Edupõhj: Vabatahtlike väeosade loomine; Soomusrongife efektiivne kasutamine; Eestlastel motivatsioon sõdida oma maa eest; Välisabi saabumine; Paranes vägede varustamine. 23.06
nende vahetumisi. Abistava materjalina kasutab autor vastavate perioodide ajalooalaseid materjale. Nende abiga annab autor ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ning sellele järgnevatel aastakümnetel. Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ja sõjajärgsel perioodil: Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus, baaside leping ning esimene nõukogude aasta Eestis (1939- 1941), Saksa okupatsioon (1941-1944), stalinismi aeg (1945- 2 1953) ja sulaaeg (1953- 1964) ning teine peatükk koosneb küsitluse analüüsist. Küsitluse abil püüdis autor leida vastust oma hüpoteesile. Uurimistöö autor tänab kõiki osutatud abi eest. Eriline tänu autori juhendajale õpetaja Reet Viikholmile ning küsimustele vastajatele: Elle Veigelile, Õie Vesikule, Luule Sakile, Rein Sakile
Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad. Metsavennad tahtsid kätte maksta okupatsiooni eest ja taastada endine riigikord. Metsavendade võitlus on 3 tuntuks saanud Suvesõjana. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all.
Maapäev moodustas maavalitsuse , mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem K.Päts.Maapäeva kokkuastumise ja maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. Enamlaste riigipööre; 1917 aasta oktoobris otsustasid vene enamlased Vladimir Uljanovi pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada; lenin arvates tuli mõnes paigas enne riigipööret hõivata raudteejaamad,telgraaf jm. Kui petrogradis võeti võim ära tehti seda ka eestis. 37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon Maanõukogu otsus;hakkas levima arusaam et venemaa laguneb ja eesti jääb omapead.Maapäev pidas 28 novembril istungi millel võeti vastu oluline otsus et Eesti tuleviku peab määrama Eesti asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev. Enamlaste võimPopulaarsus tase oli 1917. aasta lõppus kõrge. Iseseisvuse väljakuulutamine; Sakslaste tulekut oli oodata juba ammu ja rahvuslike liidrite hulgas oli
Potsdami konverents ?Truman, Stalin, Churchill/Atlee ?Oder-Neisse joon Poola ja Saksamaa vaheliseks piiriks. ?Saksamaa on kaotanud suure osa oma idast ?Ida-Preisimaa jaotatakse NSVL'i ja Poola vahel ära. Suur osa Poolale, Kaliningrad Venemaale ?kõik jaotub mustri järgi, ja samamoodi jaotatakse ka Berliin ?luuakse liitlasriikide välisministrite nõukogu, kuhu juba kuuluvad I, P, USA ja NSVL, Hiina ?koostati rahulepingud ?määrati Saksamaa riigipiirid ja okupatsioonitsoonid ?otsustati Jaapani okupatsioon USAle ?peale Saksamaa kapituleerumist koondus sõjakese Kaug-Itta ?Jaapan ei kapituleeru ?USA viskab Hiroshimale ja Nagasakile Fatman ja Little Boy ?8. augustil astub sõtta Jaapani vastu ka NSVL ?PARIISI RAHUKONVERENTS 1946-47 veebruar) ?kirjutati alla rahulepingutele kaotajariikidega (Itaalia, Ungari, Soome, Rumeenia, Bulgaaria) ?reparatsioonimaksud. Kõige rohkem pidi maksma Itaalia, vähem Bulgaaria ?Soome pidi loovutama territoorimi (Karjala) ?Rumeenia pidi loovutama Bessaraabia
Eesti teater pärast II maailmasõda Igatahes oli kunstide areng seni olnud suuresti orgaaniline, isereguleeruv. Nõukogude okupatsioon 1940. aastal muutis olukorra täielikult. Jätkudes läbi kolme sõja-aasta (1941-44) ning siis täie jõuga naasnud stalinliku terrori, järgnes nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Nagu teistes kunstides oli ka teatris Läände põgenenute arv suur. Ent erinevalt näiteks kirjandusest, kus pagulasharu järgneva 20 aasta vältel säilitas selge ülekaalu koduharu ees, viis teatri suurem sõltuvus materiaalsetest oludest kutseliste truppide kiirele hääbumisele paguluses. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menurei...
· 1865- Vanemuise selts · 1869- I Üldlaulupidu · VENESTAMINE · 1914-1918- I Maailma sõda · 1918. 24 Veebrurar-Eesti Vabariik · 1918-1920-Vabadussõda · 1924. 1 September-Riigipöörde katse · 1930-1933- suur Depressioon · 1934.12 Märts Pätsi ´´Vaikiv aeg`` · 1938- Eesti Vabariigi president Konstatin Päts · 1938-1945- II Maailma sõda · 1940-Nõukogude liit okupeerib Eesti NSV · 1941- Küüditamine Siberisse · 1941-1944- Saksa Okupatsioon · 1944- Nõukogude okupatsiooni algus · 1949- Küüditamine 25. Märts · 1985-Gorbatzov-prestroika glasnost · 1986-Esimesed avalikud väljaastumised · 1987-fosforiidi kampaania · ALGAB LAULEV REVOLUTSIOON · 1988. 16 Nov- Suveräänsusdeklaratsioon · 1989- Balti kett · 1991. 2o August Taas iseseisvumine · 1992- Eesti kroon,põhiseadus · 1993- Luunja Maffia · 1994-Veneväed lahkuvad Eestist · 1994. Euroopa Liit · 2011- Euro
Vahe tuleb sisse kahe riigi vahel selles, kui aktiivselt ning mis mastaabis välispoliitikas osaletakse. Lisaks on vahe sees teemades, millega tegeletakse. Sellest tuleb juttu, aga hiljem erinevuste rubriigis. Neutraalsuse seisukoha pealt tuleb mainida ka seda, et mõlemal riigil on areng olnud kaduva dententsiga. Tegelikult algas neutraalsuse langus vaikselt juba pärast Teist Maailmasõda, seda eriti Taanil. Seda mõjutas tugevasti Saksa vägede okupatsioon, mis suunas Taani poliitika selgelt lääneliku maailma poole. Ka Euroopa Liiduga liituti juba 1973 aastal. Rootsi see-vastu kuulutas sõja ajal, et on neutraalne. Siiski olid tal Saksamaaga omad lepingud, mis pidid vältima Saksa okupatsiooni Rootsi. Avalikult seda eitati. Sama oli ka külma sõja ajal, kus avalikult oldi selgelt neutraalsed ning ei soovitud teiste probleemidega tegelda. Kogu külma sõja ajal edastas Rootsi NATO-le õhuluure ja raadioside jälgimise kaudu hangitud teavet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
