-1950-1978a. -Ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat,püüdis olla Moskva-meelsetel , kuid samas püüdis arvestada ENSV eripäradega. *K.Vaino EKP juht. -1978.1988a. -Üdini Moskva-meelne , algas uus venestamisaeg.Vene keele kasutamise propaganda. 21.Millal leidsid aset ja milles avaldusid sõjajärgsed piirimuudatused Eestis? VASTUS: *Leidsid aset 1944a. *Avaldusid tänu sellele,et Eestis oli uus Nõukogude okupatsioon. 22.Millal toimus EKP VIII pleenum? Mis seal toimus?Miks võib seda pidada murranguliseks? VASTUS: * EKP VIII pleenum toimus 21.-26.märts 1950a. *Seal arreteeriti Eesti kunstnikke , kirjanikke ja haritlasi massiliselt.Arreteeriti ka juhtivad kommunistid. *See oli ENSV sisepoliitilises elus murrang: -Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 23.Milles avaldus vastupanu Nõukgude võimule?Kuidas reageeris sellele võim
Kuna Venemaa oli osaliselt juba sõjast väljas(taandus) siis pidid sakslased ise kohale tulema ja täielikult Venemaa taanduma ajama. *3.märts 1918 Brest'i rahu -Venemaa lubas eemale jääda -1918 nov tühistas Venemaa vaherahu -tungis Eesti, algas Eesti vabadussõda 28.nov 1918-1920 *Päästekomitee: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms -moodustati iseseisvus manifest *sakslased okupeerisid iseseisva riigi *25.veb-11.nov Saksa okupatsioon Eestis VABADUSSÕDA 1918-1920 AEG SÕJASÜNDM MUUD ISIKUD EDU USED SÜNDMU PÕHJUSED SED 28.nov 1918.a -Punaarmee -Eesti eestlased, *Välised algas Eesti rünnak Narvale Töörahva soome,taani, tegurid- Vabadussõda 22.nov Kommuun rootsi kuni 2.veebruar -Paju lahing (Jaan vabatahtliku 1920 Tartu Valga kandis
· Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918 · Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas admiral Koltsak, Tsehhi leegion · Lõuna-Venemaal Kindralid Denikin, Krasnov, Wrangel · Eestis kindral Judenits · Põhja-Venemaal kindral Miller 1919 · Veebruaris loobuvad valged USA president Wilsoni ettepanekust kõigi Venemaa parteide konverentsi korraldamiseks;
laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas.
Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. Underi delikaatsust peegeldavad enesevaatlused jäävad muutumatult fantaasiarikkaks. Looduskujundite kasutamine on sagedasem nagu ka sisemine enesevaatlus. 1930. teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema “Kogutud teosed”. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mitmeski mõjutanud Underi loomingut. Under mõjus uue ja julgena eesti luules, kus enne teda olid armastusluuletused olnud leebelt nukrameelsed ning kuhu jõudsid lõpuks ka rõõmsamad toonid. Hiljem pöördus Under inimeste õnneotsingu ja moraalsete probleemide poole. Ta kahtleb inimese õiguses õnnele kannatavas maailmas. Tegelikkus paneb ta kirjutama ka sõjavastaseid luuletusi, kus ta ei tähista mitte vaeva väliseid põhjuseid, vaid selle üleüldiseid kannatusi
okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi välja saksa valvepostid. Anti korraldus langetada Endla teatrihoonele heisatud trikoloor. Algas Saksa okupatsioon. KOKKUVÕTTE Eesti juhtimisega riikliku iseseisvuse teele, välja Venemaal tol ajal valitsevast korralagedusest, anti meie maa ja rahva tulevikuarengule uus suund ja rajati selleks hoopis uued ja avaramad alused. Kahjuks ei saanud aga eesti rahvas seekord veel asuda oma iseseisvuse tegelikule ülesehitamisele, sest maa okupeerisid Saksa sõjaväed. Vabanenud Vene imperialismi köidikuist, saatus eesti mõneks ajaks veel Saksa ülemvõimu alla, kelle sõjaväed
aladele tulid selle leping alusel tuhanded sdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sjatehnika all, ning ka lennuvljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste mberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale mber, ning jrgneva 7 kuuga lahkuski ainuksi Eesti aladelt ligi 13000 baltisakslast. Nukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis le Eesti piiri 90000 Nukogude Liidu sdurit kuna Nukogude Liit oli esitanud kolm peva varem Eestile ultimaatumi, nudes tiendavat kaitset thtsamatesse keskustesse. 2. Juunipre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse vljakule mnituhat inimest, htuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid le vetud ja K. Pts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus. 3. Siis saadeti laiali vana Riigikogu ja kuulutati vlja Riigivolikogu valimised. 4. 21
Eestimaa rahvastele". 24. veebruaril tehti seda ka Tallinnas tulevases Eesti Panga hoones, kus kuulutati välja Eesti demokraatlik vabariik, moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga. · Vene väed lahkusid järgmisel päeval, kuid juba keskpäeval marssisid linna sisse Saksa üksused. Nende alla läks kogu Eesti territoorium 3. märtsil. Seega -- 25. veebruaril jõudsid Saksa väed Tallinnasse ja algas Saksa okupatsioon · Samal päeval (3. märtsil) kirjutati Brestis alla rahulepingule, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt venemaa alla, kuid sinna paigutati Saksa sõjaväeosad. H. Saksa okupatsioon veebruar-november 1918 · Omavalitsustes baltisakslased, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile, saadeti laiali rahvusväeosad ja
3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast. · Nõukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna Nõukogude Liit oli esitanud kolm päeva varem Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavat kaitset tähtsamatesse keskustesse. 2. Juunipööre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, õhtuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid üle võetud ja K. Päts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus. 3
Eesti liikmeksolek ROKis katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Ilmumise lõpetas "Eesti Spordi Leht", mille asemel alustas ilmumist ajakiri "Kehakultuur". Lõppes ka teiste perioodiliste spordiväljaannete ja "Eesti Kehakultuuri Aastaraamatu" ilmumine. Asuti looma kehakultuurikollektiive. Asutati ÜKSÜ "Dünamo" Eesti Vabariiklik Nõukogu 1941 Asutati VKSÜ "Spartaki" Eesti Vabariiklik Nõukogu. 7. juulil Saksa väed ületasid Eesti piiri ja algas Saksa okupatsioon. Spordielu seati juhtima Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiamet 1942 Nõukogude armeest demobiliseeriti grupp sportlasi ja saadeti õppima Moskva Kehakultuuri-instituuti ja nendest said esimesed sõjajärgsed sporditöötajad Eestis. Moskvas taastati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee 1943 Taastati Eesti Spordi Keskliit. Esimese eestlasena hakkas NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitlit kandma maadleja Johannes Kotkas 1944 22
(Kilingi Nõmme; Tartu) 7.juulil 1941.a. olid Saksa Wehrmachti luureüksused juba Mõisakülas ja alustati Eesti vabastamist. 10.juulis vallutasid Saksa väed koos Eesti vabadusvõitlejatest metsavendade abiga u. poole Eestist. Juuli lõpus algas Saksa vägede pealetung Eestis uuesti, mille koosseisus võitlesid ka Eesti väeüksusi juba (ERNA salk) Tallinn langes aug.1941 kuid saartel pidasid vene väed vastu novembrini 1941, kuni alistusid. Saksa okupatsioon Valdav osa eestlasi tervitas sakslasi kui vabastajaid, mis oli seletatav kommunistliku terrori alt päästmise eest. Sakslastelt loodeti oma iseseisvuse taastamist, et koos liitlastena N.Liidu vastu võitlusse asuda. Tegelikult sakslased kehtestasid oma okupatsiooni , mis küll oli tunduvalt leebem Nõukogude omaga võrreldes. Eesti annekteeriti taas. Berliin määras kohapealseks võimuesindajaks kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanni
rahvast kaugenema: mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Illegaalselt tegutsev Maapäev ja enamus parteidest võtsid suuna iseseisvuse väljakuulutamisele. Välismaale saadeti delegatsioone suurriikidelt Eestile rahvusvahelise tunnustuse saamiseks. 3.7. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon: 1918 veebruaris alustasid sakslased idarindel uut pealetungi, eesmärgiga sundida Venemaad sõjast välja astuma. Demoraliseerunud Vene armee ja äsja loodud enamlaste Punakaart ei suutnud sakslastele vastupanu osutada ning taandusid paanikas; sh. ka Eestis. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva poolt paindlikumaks
rahvast kaugenema: mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Illegaalselt tegutsev Maapäev ja enamus parteidest võtsid suuna iseseisvuse väljakuulutamisele. Välismaale saadeti delegatsioone suurriikidelt Eestile rahvusvahelise tunnustuse saamiseks. 3.7. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon: 1918 veebruaris alustasid sakslased idarindel uut pealetungi, eesmärgiga sundida Venemaad sõjast välja astuma. Demoraliseerunud Vene armee ja äsja loodud enamlaste Punakaart ei suutnud sakslastele vastupanu osutada ning taandusid paanikas; sh. ka Eestis. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva poolt paindlikumaks
40 lahkus Eestist umbes 13000 sakslast (Umsiedlung baltisakslaste lahkumine). Nad paigutati elama Poolalt vallutatud aladele. 14.05.09 1940. aasta kevadel hakkas NSVL süüdistama, et riigid on rikkunud vastastikku abistamise lepingut. 16.juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi: nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja valitsuse vahetamist. Nõukogude väed olid valmis ja Eestil ju mehi eriti ei olnud. Polnud muud teha, kui sellele alistuda. 17.06.40 algas NSVL okupatsioon. Toodi juurde 80000 meest. Samal ajal kirjutas Laidoner alla päevakäsule: Narva diktaat. · kõik ühendusteed ja sidekanalid anti punaarmee kontrolli alla · rahvakogunemised ja meeleavaldused keelati · kodanikud pidid loovutama relvad Eestisse saabus NSVL esindaja A. Zdanov. Tema korralduseks oli korraldada meeleavaldus valitsuse muutmiseks. Meeleavaldus toimus 21.06.1940 Tallinnas, osalesid seal mõningad
Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 28. nov
Tema liitlased olid Austria-Ungari,Bulgaaria ja Türgi. 8.jaanuaril 1918. aastal tegi USA tollane president W.Wilson teatavaks oma nn ,,Wilsoni 14. Punkti'' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. Tol hetkel Saksamaa Keisririik loobus ning jätkas Ida-Euroopas pealetungi. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti vabariik, 25.veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed aga Tallinnasse ja Eestis algas esimene Saksa okupatsioon. Septembris pidi Saksa väejuhatus tunnistama,et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Järjest väljusid sõjast Saksamaa liitlased (Bulgaaria,Türgi ja Austria-Ungari). 3. novembril 1918 puhkes Saksa mereväelaste mäss,millest kasvab välja üldstreik. 9.novembril 1918 põgeneb keiser Wilhelm II Holandisse ( suri seal 1940). 11.Novembril 1918 kirjutasid Saksa esindajad alla Compiegne´ vaherahule. 11
võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas sõjategevus Venemaa pinnal, in. kaotused sakslaste okupatsioon b)majandus oli allutatud sõjategevusele, samuti majanduslik kaos c) venemaa põline aristokraatia keisriperekond ja kindralite rahulolematus väejuhi Nikolai II ga d) Venemaal puudus demokraatia, rahval puudusid igasugused võimalused riigi valitsemisest osa võtta e) keisripere autoriteedi langus f) keisriperekonna saksasõbralikkus tulemused: riigiduuma moodustab ajutise komitee, mille sõjavägi legiteerib. B) ametisse pandi ajutine valitsus c) 2
Sport Eesti vabariigi ajal 1920-1940 Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja...
Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma. XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus. Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda. XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi. Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid koormised, talupojad võeti sõtta. 1560 toimus talupoegade ülestõus, et võidelda end vabaks aadlist ja mõisatööst, kuid see suriti maha....
02) katkesid Bresti rahukõnelused, millele järgnes Saksa vägede üldpealetung kogu Idarindele 18. Veebruaril. Maapäeva Vanematekogu otsustas ära kasutada enamlaste põgenemisega tekkinud võimuvaakumit, et omariiklus välja kuulutada. 23.veebruaril iseseisvusmanifesti ettelugemine Maapäeva Hugo Kuusneri poolt Pärnus Endla teatri rõdult. 24.veebruaril Eesti Vabariigi väljakuulutamine Päästekomitee poolt. 25.veebruar Saksa väed okupeerisid Tallinna. Algas 8 kuud kestnud Saksa okupatsioon. Saksa vägede lahkumist kasutas ära Nõukogude Venemaa, tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu ja alustades ulatuslikku pealetungi lääne suunas. Eesti Vabariigi püsimajäämise eest tuli võidelda relvadega Eesti vabadussõjas (28.11.1918- 02.02.1920). Venemaal toimunu: 1905.aasta revolutsiooni tagajärjel asutas Jaan Tõnisson 1905. Aasta novembris esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eestlased said valida oma esindajaid
Tänu sõjaväe nõrgenemisele oli võimalik Maapäeval välja töödata PÕHISEADUS , ning luua oma riik. Sõja tagamaad ja põhjused: Sõjal oli 2 head põhjust, nimelt tahtis Nõulogude Venemaa , et Eesti jääks nõukogude liitu, mis aga tähendas põhimõtteliselt seda, et Eesti oleks taaskord Venemaa osa. Eestlased aga tahtsid täpselt vastupidist, ning see oldi ka saavutatud. ISESEISVUS. See oldi saavutatud aga väga pingelises olukorras, nimelt I maailmasõja keerises. Eestis oli Saksa okupatsioon, mis küll kujutas endast rohkem vabastamist, võrreldes Nõukogude plaaniga. Teisalt lõppes I Maasilmasõda ning noor Eesti jäi keset eikellegimaad. Sõjaväe ettevalmistus: Eesti sõjavägi, mis oli küll väga noor ja nõrk oli siiski Eesti sõjavägi. Eesti oli 10 kuuga kogunud peaaegu 2000 meest. See oli nii noore vabariigi kohta küllaltki tugev, siiski koosnes Eesti sõjavägi vaid jalaväest, mis oli varustatud vananenud,
''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmm...
· 1887 venestamine Eestis · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp · 1905 16.10 Uue turu veresaun Tallinnas · 1905 detsembris mõisate põletamine · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale) 1919 · 18.01 Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus · 28.06 Versailles' rahuleping Saksamaaga · Juuni 3.juuli Landeswehr'i sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil võiduga Võnnu all · 23.04 tuli Tallinnas kokku Asutav kogu · 10.10 võttis Asutav kogu vastu maareformi · 1.12 Tartu Ülikoolis algas eestikeelne õppetöö 1920 · 3
Sel ajal Saksam. Ja NSVL liitlased. 1940-1941 põhiline võitlus Saksam. Ja Suurbrit. vahel. ,'Lahing Inglismaa pärast'' 2)22 juuni 1941 november 1942. Saksam. Tungis kallale NSVL'le ,'Barbarossa'' plaan. Esialgu Hitler väga edukas Idarindel. Venelaste jaoks Suur isamaasõda. Saksam. Kallaletung muutis jõudude vahekorda maailmas. NSVL Hitleri vastaste leeris nüüdsest 1941aug Atlandi Harta, 1941 juuli Suurbrit ja NSVL kokkulepe ühiseks sõjategevuseks. Juuli1941 22sept 1944 Saksa okupatsioon 1940 17juuni 1941 juuli NSVL I okup. 1941aug. algas Liningradi blokaad, mis kestis 1943a. jaanuarini. Punaarmee taganes. Toimus nn ,'Kurnamissõda''. Nurjus Hitleri välksõja plaan ja rinne stabiliseerus Lening. Moskva, Staling. all ! 7dets. 1941 Pearl Harbor (USA, Jpn) 1942 maiks Jaapani edu Vaiksel Ookeanil. Tipus kuni Austraaliani. 11dets. 1941 kuulutas USA Jaapanile sõja. 13dets. kuulutasid Saksamaa ja tema liitlased v.a. Soome USA'le sõja. 1942 1. jaanuar Üh, Rahvaste dekl.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti ...
1918 Marne lahing 11 november 1918 Compiegne rahuleping Prantsusmaal. Sõja lõpp. Wilson USA president, idealist Clemenceau Prantsusmaa esindaja Versailles' rahukonverentsil Lloyd George Inglismaa esindaja Pariisi rahukonverentsil Nikolai II Vene keiser, loobus troonist veebruari revolutsiooni tagajärjel Wilhelm II Saksamaa keiser alates 1888 Petain Prantsusmaa sõjaväelane, riigipea 40-44 1917 oktoober enamlased said Venemaal võimule 1918-20 Nõukogude okupatsioon 1921 kommunistide vastane ülestõus Kroonlinnas 1922 NSV liidu loomine 1924 Lenini surm 1928 1929 Trotski saadeti Nõukogude liidust välja 1931-32 1937 terror, mõrvati punaarmee juhtkond Lenin Venemaa blosevite juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija; Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Trotski Vene blosevistlik revolutsionäär Stalin Nõukogude Liidu diktaaror
suurem). Kogu see endine venemaa osa tuli viia sinna sellesse juriidilisse süsteemi talud ära kruntida. Neid siis krunditi ka ümber sama maareformi käigus. Mõlemad protsessid jäid lõpetamata nii Setumaal kui Saaremaal, tehti maakorraldustoimingud 19ndatel aastatel, et saaks normaalsed krundid. Nõukogude maareformist: Tuli nõukogude võim juba 40ndatel aastatel, kogu maa riigistati. Tuli Saksa okupatsioon, siis tühistati maareform. 44ndatel, kui Vene väed uuesti sisse tulid, siis Saksa tühistamine tühistati uuesti 40ndate aastate maareform jäi kehtima. Ei olnud ernam juriidilist eraomandit, küll aga kasutusõigus. Talud ei saanud enam kasutada maad, mis moodustas üle 30ha, loodi väiketalusid ülejäänud maast. Kui vaadata tänast kinnistumustrit, siis need tänastes krundipiirides ei kajastu, küll aga uusmaa kinnistud (90ndate aastate omandireformist)
place and couldn't vote ..." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lõuna rekonstrueerimine ... poliitika, millega põhjaosariigid üritasid nõrgendada lõuna istanduseomanike poliitilist mõjuvõimu: Lõunaalade okupatsioon föderaalvägede poolt + nende käes kohalik täidesaatev võim Lõunaosariigid pidid tunnistama USA PS 14. parandust mustanahalistele poliitiliste õiguste andmise kohta (= vabanemine okupatsioonivägedest) TÖÖSTUSLIK TÕUSUAEG 19. saj teisel poolel kiire tööstuse areng, mille eelduseks maavarad, sisserännanud tööjõud ja suur siseturg. Puudusid suured sõjalised kulutused. Kasutusele võeti tehnilised uuendused. Arengut soodustas raudteede ehitamine, eriti Lääne
märtsil 1918. a sõlmiti Bresti rahu Nõukogude Venemaa ja Nelikliidu vahel (Kui Bulgaaria ja Türgi olid astunud sõtta Saksamaa ja Austria-Ungari poolel, hakati liitu nimetama Nelikliiduks). Kirjutati alla Brest- Litovskis (tänapäeva Brest Valgevenes). Sellega väljus Venemaa Esimesest maailmasõjast. Oli koostatud järgmistes keeltes: saksa, ungari, bulgaaria, türgi ja vene. Baltikum, Valgevene ja Ukraina alad ja veel mõned alad läksid Saksamaa võimu alla. Sealt algab Eestis Saksa okupatsioon. Sõja ajal, 24. veebr 1918. a. oli välja kuulutatud Eesti Vabariik). Sõjategevuse lõpp Läänes (Läänerindel) Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon 1918. a nov algul. Keiser Wilhelm II kukutati. 11. nov 1918. kirjutas Saksamaa Compiegne´is alla vaherahule. Allakirjutamine toimus Prantsuse marssali Fochi vagunis (Retondi raudteejamas). Sõjategevus Läänerindel lõpetati (st kõik relvad pidid vaikima) 11. nov 1918. a kell 11.
Kongress. Valimised toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. ÜLEMINEKUPERIOOD 8 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud.
Tallinna Muusikakeskkool Napoleoni võimuletulek ja valitsemine Tallinn 2015 Napoleon Buonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning oli vaesunud advokaatist Carlo Buonaparte ja Letizia Ramolino neljas, ja teine ellujäänud laps. Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli.
ning keeldus Vatikani minemisest. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Teose keskne tegevuse aeg toimub 20. sajandi Eestis ning selle aja sündmustekeerises. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paerannaeluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). 4) Lühikokkuvõte – umbes pool lehekülge. Ullo Paerand (enne eestistamist Ulrich Berends) sündis 1915. aastal. Ullo isa oli jõukas, sest oli mõne hea äritehinguga kokku ajanud märkimisväärse varanduse. Ullo oli väga andekas poiss
Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hrustsov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone. 1955.a - NSV Liit kirjutas alla riiklikule lepingule lääneriikidega, millega lõpetati Austria okupatsioon 1956 jaan likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Soomes, tunnustas Soome õigust eksisteerida kapitalistliku riigina 1956 nov Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine 1959. a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga. 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis Jugoslaavia-poliitika muutmine neutraalne puhverriik
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.
Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises.
Mõisteti, et rahvapärane mööbel peab olema selline, mis sobiks ka rikkamasse perre. Samuti oli oluline, et mööbel oleks funktsionaalne. Mööbel pidi olema otstarbekas, kuid ilus. Hakati hindama ergonoomikat ehk mööbel pidi muutuma mugavaks.8 9 1932. aastal algatati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi algatatud talumööbli kavandite võistlus. Lai mööbli levik soodustas funkmööbli järjepidevat tootmist kuni 1940. aastateni, mil vabrikud ja töökojad natsionaliseeriti. Paraku panid okupatsioon ja sõda piiri ka rahvuslikus stiilis mööbli arenemisele.10 Tänapäeval on rahvuskultuur taas ausse tõusnud, mistõttu on võimalik, et eestipärane mööbel saab edasi areneda. 8 Poomann, H. Kahekohaline pulksohva Eesti Vabaõhumuuserumi Lau külapoe lilleaeda. Diplomitöö, lk 10. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.tlu.ee/UserFiles/Haapsalu %20Kolled%C5%BE/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6d/Harle_Poomann.pdf 9Pihelgas, J. Eesti stiil, sisekujundus ja mööbli projekteerimine 20. Sajandil
Pärnu ja Tartu maakond, mis hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa. Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu, kuid säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Kagu-Eestisse- Setumaa jäi Venemaa valdustesse. 1584 andis Poola kuningas Stefan Batori linnaõigused Valgale. 1917 saab Eesti esmakordselt üheks territooriumiks, Eestimaa Rahvuskubermanguks ja pealinnaks saab Tallinn. Eesti haldusjaotus 1918-1917 veebruarirevolutsioon. Ajutine valitsus 1917-1918 saksa okupatsioon. 1918 EV-1941. 1929 kaotati kihelkonnad. 1939 oli Eestis 11 maakonda. Eestilt võeti ära Narva jõe tagused alad ja liideti need Leningradi oblastiga. Petserist võeti ka suur osa ära ja liideti see Pihkva oblastiga. Ainult riismed liideti Võrumaaga. NL ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSVL huvipiirkonda. 1941 juunis algas sõda NSVL ja Saksamaa vahel. 1941-44 saksa okupatsioon. 1944- 1991 vene võim Eestis. Võimu poolest olid igal
5. mail 1938 anti kõigile poliitvangidele, peamiselt kommunistidele ja Vaps-liikumise liikmetele, amnestia. Ei ole üksmeelt, kas nn vaikuse ajastu lõppes 1938. aastal uue põhiseaduse vastuvõtmisega või 1940. aastal nõukogude okupatsiooniga. 1934. 1940. Aastapäeva nimetatakse tavaliselt ka "Päts Era".Ka 1938. aastal anti üldine amnestia Vapsi liikumise poliitilistele vangidele ja kommunistlikule parteile, kes ei olnud kedagi otseselt tapnud. Hiline vabariik ja nõukogude okupatsioon Eesti juhid enne Nõukogude okupatsiooni, 24. veebruaril 1940 tähistades riigi iseseisvuspäeva . Vasakult kindral Johan Laidoner , president Konstantin Päts ja peaminister Jüri Uluots . Konstantin Pätsi kuju hävitamine Tahkurannas 1940. aastal. Pärast Teise maailmasõja algust kuulutas Eesti oma neutraalsust, kuid oli sunnitud allkirjastama Nõukogude-Eesti vastastikuse abistamise lepingu 28. septembril 1939, et lubada Nõukogude sõjaväebaasid ja 25 000 sõdurit Eestis. 12
inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus Nõukogude Liidu koosseisu -Juunipööre 21.06.1940 Nõukogude võimuesindajate organiseeritud meeleavaldus vabakal, Moskva esitatud nõudmiste toetuseks, mõnituhat inimest, eesti lipp asendati punalipuga, võeti üle valitsushooneid, politsejaoskondi, ajalehte toimetusi, vabastati poliitilisi vange. Õhtul uus valitsus Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, Nõukogude Liidu konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine-endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine,massiküüditamine 14
ja saadetakse kommunistide poolt laiali. De facto Faktiliselt De jure Juriidiliselt 20 veebr. 1918. a. Alustasid Saksa väed uut pealetungi Riia juurest Eesti suunas. 23.Veebruar 1918. a. -Eesti rahvuslikud tegelased kasutasid ära aega Saksa ja Vene vägede vahel ja Pärnus kuulutati välja Eesti Vabariik! 24.Veebruar 1918. a. Tehakse seda ametlikult Tallinnas 25.Veebruar 1918. a. Vallutasid saksa väed Talinna (3. märts Narva) ja algas Saksa okupatsioon Veebruar-November 1918 Kõik materjaalsed väärtused veetakse välja. Balti Hertsogiriik Saksalaste kava rajada Eestisse ja Lätisse oma riik. Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõja põhjused: 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise impeeriumi alad 2. Lenini poolt organiseeritud maailmarevolutsioon 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas 4
.......................................................................................21 Piraadid ja istandused............................................................................................................22 Orjade ülestõus......................................................................................................................23 Esimene iseseisvusperiood....................................................................................................23 USA okupatsioon.................................................................................................................. 24 Duvalier'de diktatuur.............................................................................................................24 Diktatuurijärgne periood....................................................................................................... 24 Aristide'i esimene ametiaeg.....................................................................................
Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigusteirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola idaosa) ja Saksamaa (Leedu, Poola lääneosa) huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. NSVL I OKUPATSIOON 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti Aeg: 1940-1941 Muudatused: Uus peaminister J. Vares Uus PS, võimul EKP Uus majandusreform( võeti ära eraettevõtted) ENSV Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi,
Sotsiaaldemokraadid.Sõlmiti lepingud suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia, NSVLi ja Ida- Saksamaaga. 20.Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid mida ettevõtjad peavad järgmima.Tähtsaks põhimõtteks on ettevõtjate vaba konkurents. 21.Teise maailmasõja tulemus Jaapani jaoks. II MS lõppes Jaapani jaoks tingimusteta alistumisega ning riik sattus USA okupatsiooni alla. 22.Mis rahuga ja millal lõppes USA okupatsioon Jaapanis? San Fransisco rahulepinguga 1951. aastal 23.Kes on Jaapani riigipea? Jaapani riigipeaks on keiser, eelmine oli Hirohito, hetkel on Akihito. 24.Millal võeti Jaapanis USA survel vastu põhiseadus? 1945. 25.Miks toimus Jaapani majandusime? Põhjalike ümberkorralduste tõttu ja tänu Korea sõja ajal USA armeele sõjavarustuse tarnimisele. 26.Mis riigi sõjaväebaasid on Jaapanis olnud pärast teist MS? USA 27.Milliste saarte pärast vaidlevad Jaapan ja Venemaa tänaseni?
alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima, et valida hiljem esindusorgan-Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990 aasta. Esialgu kodanike komiteede likikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990 aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja NL, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks oli Tunne Kelam. g) Iseseisvuse taastamine TV
mõistja, Loola, jätab ta maha. Peeter Mirk sümboliseerib laiemalt kõiki Eesti elanikke peale II maailmasõda kannatanud nõukogude reziimi tõttu, seesmiselt vabad, ent siiski jõuetud midagi ette võtma. Omamoodi peategelane on kuninga asehaldur Andres ning tema käsikiri. Just viimane pidi innustama lugejaid 1990. aastal üleminekuaeg oli välja kuulutatud, iseseisev Eesti Vabariik ukse ees. Kadunud nõukogude okupatsioon pidi tunnistatama ebaseaduslikuks siinkohal oligi selleks parim viis seda teha Andrese kaudu, kes paralleelina Nõukogude Liidule, tunnistas oma väära käitumist Eestlaste tagakiusamisel ning okupeerimisel. Teiseks oluliseks sümboliks raamatus on vana klaver, mida Mirk aitab oma sõbral Sõrdil tüdre juurde kolida. Klaver, mille Sõrd ostis Eesti Vabariigi ajal, sattus okupatsiooni saabudes võõrastesse kätesse. Sõrdi abikaasa, kes viidi
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus. Järgmisel päeval sisenesid Tallinna sakslased. Algas Saksa okupatsioon. Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, 11. novembril 1918 kapituleerus Saksamaa ja kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Eesti Ajutine Valitsus alustas taas tegevust. 28. novembril 1918 ründas Nõukogude Venemaa Narvat ja algas Vabadussõda. 2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes,
mõeldud raha säilitamiseks. Kui maailmas peaks juhtuma mingi suurem katastroof, siis elektrooniline raha ja väärtpaberid on momentaalselt ohus ja nende ringlus häiritud. Kuld on aga reaalselt Sinu käes ja puutumatu. Kulla väärtust ei saa vähendada ega kaotada poliitiliste otsustega millega saab mõjutada raha väärtust või kinnisvara omandit. Näited ajaloost: enne 1992. aasta rahareformi oli rubla hüperinflatsioon, 1940 - Nõukogude okupatsioon, natsionaliseeriti kogu kinnisvara. Kulla väärtust ei saa vähendada ega hävitada majanduskatastroofidega pankrotid, valed otsused, halb juhtimine jne. Kuld on sobiv investeering ka finantsmaailmaga vähem kursis olevale inimesele, kuna ei pea igapäevaselt jälgima majandusuudiseid ja neid analüüsima. Kuld on stabiilne ja pikaajaline investeering, mille pealt ei maksa kiiret kasu oodata, kuid pikas perspektiivis on see tasuv ja ohutu valik.
Seos seisnes selles, et ta tegi selles vallas kõige rohkem ära. Uus idapoliitika oli välispoliitiline suund, mille ideeks oli suhete parandamine idabloki riikidega. Nii sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ja ka Ida-Saksamaaga. 13. Millal leidis aset Saksamaa taasühinemine? 3. oktoober 1990. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti San Francisco rahuleping? Selle tähtsus? 1951. Jaapani ning USA vahel. Pärast seda lõppes USA okupatsioon Jaapanis. 15. Milline oli jaapani riiklik korraldus? Riigis kehtestati parlamentaarne riigikord, võeti vastu uus põhiseadus (1946). Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õiguseid piirati. Jaapani riigikord hakkas meenutama Suurbritannia oma, mistõttu ta ka Euroopa riikidega sarnases. Kuna Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, hakkas seadusi vastu võtma kahekojaline parlament, mille liikmed valiti üldiste valimiste teel
oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17. juunil algab okupatsioon, kui riiki siseneb umbes 80 000 punaväelast. 21. juunil korraldatakse vastavalt NSV Liidu korraldusele Vabaduse väljakul meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Sama päeva õhtul tehakse teatavaks uue valitsuse koosseis, kus peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus, kultuuriministriks sai Johannes Semper. Riigikogu saadetakse laiali ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
