parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põdra üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Jooksuaeg on põtradel sügisel, augusti lõpust oktoobri alguseni. Kui pulmaaeg käes, meelitavad põdralehmad oigeid meenutavate hõigetega kohale pullid, kes hakkavad meelitajaid taga ajama ning võistlejaid eemale peletama. Hämarikus toovad pullid kuuldavale mörisevaid hüüdeid, mida jahimehed kutsuvad soigumiseks. Soiguja on teinekord üsna erutatud: trambib närviliselt maad kraapides ringi, puseb noori puid ja põõsaid ning lubab inimesegi üsna lähedale. Teist pulli kohates muutub soiguja olek väljakutsuvaks
Toa jõgi on veerikkaim, kuid kõige lühem jõgi. Taimestik on troopilin, umbes 30 liiki erinevaid palme.Väga palju mitmesuguseid kultuurtaimi võib leiduda Kuubal.Tuntumad taimed on pappel, palisander,eebenipuu ja mahagonipuu. Kuubal ei ole kiskjaid ning loomastik ei ole samuti liigirikas.Aga sealt võib leida üle 300 troopikalinnu-ja 700 kala-ning vähiliigi. Kuumus ja orkaanid Aasta keskmine temperatuur on üldiselt 25 kraadi.Maist novembrini kestab pikk vihmaaeg.Augusti ja oktoobri vahel on tugevad orkaanid, mis liiguvad saare põhja või siis lõuna poolt mööda, aga neis orkaanides hukkub ikka palju inimesi ja hävib põllusaak. Rassid ja usk Põhiliselt on hispaania sisserändajad ja aafriklastest orjade järeltulijad. 60% on hispaania-, 22% on mulati-,11% on aafrika-ja 1% on hiinlaste päritolu. On kolm erinevat usku katoliiklus(47%), protestantlus(4%) ja santeria(2%) 2
võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19
nõudsid üldist valmisõigust ning et eesti keel saaks kasutada kõikidest ametiasutustes ning koolid oleksid eesti keeles. Eestis revolutsiooni eestvedajad Mihkel Martna, Aleksander Kesküla- Sotsiaaldemokraatid. (pidasid salaja koosolekuid) 16. oktoober 1905- Suur rahvakogunemine Tallinnas, Estonia Ooperimaja turul. 5000 inimest nõudsid demokraatlike õigusi ning et töötingimuste paranemist. Surma sai 94 inimest, läbi politsei. 17. oktoober 1905- Nikolai II võttis vastu dokumendi (17. oktoobri manifest). Andis Venemaa elanikele poliitilised õigused ning õiguse moodustada parteisid. Moodustati Eesti esimene partei: J.Tõnisson Eesti Edumeelne Erakond. Kutsuti kokku rahva esindajate kogu. Kokku tuli umbes 800 inimest, mõeldi mille üle nõuda. RADIKAAL- Jaan Teemant- Tartu Ülikooli aulas toimusid koosolekud MÕÕDUKAD- Jaan Tõnisson- mujal RADIKAALID MÕÕDUKAD
Toitumine Tikutaja toitub ussidest, nälkjatest, kahetiivalistest, mardikatest ja nende vastsetest, mõnikord nokib ka taimeseemneid. Veel olulist Monogaamne, kevadel moodustuvad paarid, ent isalind ei võta ei pesa rajamisest ega munade haudumisest osa. Nende toimetustega tegeleb emalind. Vaenlased Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised, samuti kärp. Tikutaja on jahilind, keda kütitakse tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel. Jaht on lubatud 21. augustist oktoobri lõpuni. Kasutatud allikad: Kuresoo, R., Relve, R., Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Lauk (s.a). Külastatud 15.04.2012 aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FULATR2.htm. Lederer, R. (2008). Imelised linnud. Tallinn: Koolibri. Ling, R. (1980). Loomade elu 6. köide. linnud. Tallinn: Valgus. Renno, O. (1993). Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus. Merilyn Mõttus Tikutaja (s.a)
2)Suurenes transiitveoste osakaal. 3)Arenes sisekaubandus. 4) Raudteede olemasolu soodustas uute tööstuettevõtete ja asulate rajamist. 9. Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905. a. rev. ajal eestis? põhjenda oma arvamust. 1) 16.okt veretöö - Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, saadi luba luua ametiühinguoranisatsioonid peale veretööd, näitas valitsuse suhtumist rahvasse. 2)17. oktoobri manifest - Tallinnas ja Tartus loodi ametiühinguorganisatsioonid, saadi luba rajada legaalselt poliitiline partei Eestis - Eesti rahvameelse eduerakonna, rahvas sai sõnavabadusi. 3)Mõisate põletamine - sest siis hävitati eestis 160 mõisat ja viinavabrikuid ning palju vähem jäi mõjuvõimu mõisnikele, tõi kaasa karistussalgad ja vägivalla. 4) rahvaasemine koosolek tartus - sõnastas eestlaste nõudmised ja tahtmised mida rahvas revolutsioonilt tahab
1. Eesti ala majanduslik arenemine, Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põlisealnikkona omaalgatuslik organiseeriumine. 2. emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine, eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. 3. Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele tarvituselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel 4. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisnikukontrolli ja eeskoste alt. Kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu, mis valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse per...
moodustas õppuritest üksuse, kuhu 1917. aastal kuulus 340 õpilast (16 - 20 aastased), realiste nende hulgas oli 82. Algul oli rood relvadeta, siis õnnestus annetustena saadud raha eest muretseda relvad (need osteti muide kiiresti demoraliseeruva Vene armee sõduritelt). Sõjalist väljaõpet tegi Anton Õunapuu kehalise kasvatuse tundides, lisaks pühapäevad ja koolivaheajad. Koos käidi plaanipäraselt Reaalis. Rood tegutses tihedas koostöös 1. oktoobril 1917 loodud Omakaitsega. Kui oktoobri lõpus tulid võimule enamlased, läksid nii Omakaitse kui Õppiva Noorsoo Rood põranda alla. Kui 23. veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed Tallinna vahetusse lähedusse, valmistus enamlik võim evakueerumiseks - rüüstati, rööviti ladusid, kaos oli üldine. Vajalik oli kord luua ja korra loojaks sai Õppiva Noorsoo Rood (ÕNR). ÕNR täies koosseisus ja Omakaitse üksus Anton Õunapuu juhtimisel suutsid 24. veebruaril kindlustada linnas julgeoleku
järgmistest „muutuste telgedest“: Poliitika Institutsioonid Rahvastik Majandus Ühiskond ja kultuur Sümboolsed aastaarvud 1710 – eesti katkuepideemia, põhjasõda 1953 – Stalini surm, hakkas sulaaeg 1934 – K. Päts, riigipööre 1905 – revolutsioon, verine piinapäev, Noor Eesti (euroopaline kultuur, hariduse levitamine, kultuur) 1917 – veebruari ja oktoobri revolutsioon Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – lahendas ajutiselt poliitilisi vabadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga 1933 – uus põhiseadus, valitav riigipea, valimised, pidanuks olema aprillis 1934
ausalt ja tuues meediast konkreetseid näiteid. Seda kõike tegi Peeter Oja mõnusas ja vaimukas võtmes ning kunagi ei tekkinud hetke, kus tahtsid vaadata, mis kell on ja millal koju saab. Kuna Peeter Ojal on kamaluga kogemusi nii telest, teatrist kui ka muusikast, siis oli etendus ka väga professionaalne. Etenduse sisuks oli poliitika, valimised ja kõik muu, mis nendega seostub. Tegemist oli väga ajakohase teatritükiga, sest oktoobri lõpus toimusid kohaliku omavalitsuse valimised. Tänavad ja meedia oli poliitikuid ja nende lubadusi täis. Etenduse eesmärgiks oli rääkida ausalt ja teravmeelselt, mis toimub Eesti poliitmaastikul ning kuidas riigimehed oma tööd tegelikult teevad. Tagasi ei hoitud ka huumoriga, mis oli väga mahlakas ja täpne. Lisaks parodeeris härra Oja väga tõetruult ja vaimukalt Eesti tuntuid poliitnägusi nagu näiteks Vilja Savisaar-Toomastit, Edgar Savisaart ja Monika Batrakovat
Sõprusühingu esimees. Austriast läks ta Rootsi ja elas mõnda aega Göteborgis. Seejärel siirdus Voldemar Päts Kanadasse, kus ta 81 aastaselt elektri- rongis südamerabandusse suri. 1988.a. 20. oktoobril, kusagil kella viie paiku öösel - oli see kas Vana-Jumal ise, või olid need mingid tundmatud jõud, mis panid mulle peale kohustuse rajada siia muuseum. Järgmisel hommikul ütlesin abikaasale: "Läheme otsime selle koha üles". Oli külm oktoobri kuu, kui me esimest korda siia tulime. Mul oli süles väike tütar ja me leidsimegi selle koha üles. See park siin, kus kasvas 48 puud, oli täielikult risustatud ja naine ütles mulle: "Läheme siit ruttu minema, siin kasvavad ju ainult nõgesed. Kuid kahe nädala pärast oli mul selge, mida ma tegema pean. Sel ajal elas siin veel 83 aastane pargi endine hooldaja, kelle käest ma sain selle maja esimese foto
Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi. Haljastuses kasutatakse tihti üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades. Linnatingimusi taluv, põuakindel, kärpimist taluv vähenõudlik liik. Läänes tuntud alates 1874aastast. On aretatud rida sorte: 'Cido' - õied oranzpunased, viljad kuldkollased valmivad septembri lõpus oktoobri alul. Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) kasvab kuni 2 m kõrguse püstise, tihedalt hargnrvate astlaliste võrsetega põõsana Hiinas ja Jaapanis. Liik sarnane eelmisega, võrsed on karvadeta ja näsadeta, õied ja viljad suuremad kui eel misel liigil ja lehed puhkedes punakad. Meil külmaõrnem, kui on jaapani ebaküdoonia. Euroopas on aretatud palju sorte, millised on meil veidi külmaõrnad: 'Eximia'- suured roosad õied; 'Nivalis' - 2 m , puhasvalged õied;
1. Missugune õigusakt „räägib“ tehislike lõhna- ja maitseainetest? Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määrus nr 292 2. Mis on abiaine ja missuguseid nõudeid abiainele esitatakse? Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine. Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. (Toiduseadus § 18) 3
tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. LOODUS Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas
Ema küpsetas parajasti pannkooke. ,,Tere hommikust, mu printsess!" ütles ta rõõmsalt. ,,Hommikust jah, emps," torises Kersti. ,,Noh, mis mossukoletis sind nüüd hammustanud on, et juba hommikul nii pahas tujus oled?" Kersti vaatas altkulmu ema poole, sai siis aru, et on tema vastu ebaõiglane, istus ja ütles leebemal häälel: ,,Richardo sõidab ülehomme ära." Tegelikult teadis ema seda ning seepärast oligi tal Kerstile üllatus varuks. ,,Mul algab sel aastal puhkus varem, saame juba oktoobri lõpus reisile minna. Kuhu sa minna tahaksid?" küsis ta kavalalt. ,,Minu pärast kas või Kuule...," torises Kersti edasi, ,,Richardot seal nagunii pole." Selle peale astus ema korraks köögist välja ning tuli tagasi, 2 lennupiletit näpus. Nagu muuseas libistas ta need Kersti ette lauale. Kersti võis küll pahas tujus olla, kuid see ei takistanud teda pileteid piilumast. ,,Hispaania? Me lähme Hispaaniasse?!" kriiskas ta ülirõõmsalt põrandal üles-alla hüpates
• 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus • Algasid protesti streigid • Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali • Eestis streikisid vabrikutöölised, mõisa sulased e mõisa moonokad, üliõpilased ja osa gümnasiste (ka KG, juht Viktor Kingissepp) • Tsaarile koostati massiliselt palvekirju 16. oktoobri veretöö • ülemaailmse raudteelaste streigiga liitusid ka Tallinna töölised • seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse • vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid • 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledz POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE ( Police Brutality) referaat õppejõud: Uno Traat Muraste 2013 1. Sisukord 1.Sisukord................................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus .............................................................................................................................3 3.Mida kujutab endast politseivägivald ?....................................................................................4 3.1 Politseivägivalla põhjused.................................................................................................5 3.2 Meetodid politseivägivalla vastu.......................................................................................6 4.Calif...
Sõja tulemusena kaotas Venemaa Korea ja suure osa mõjust Hiinas. Ilmselgeks sai Venemaa sõjaline mahajäämus, mis tingis vajaduse sõjaväereformiks. Seda hakatigi teostama, kuid Vene kombe kohaselt laisalt, lohakalt ning varastades. Vene-Jaapani sõja tulemusel puhkes 1905. a. I Vene revolutsioon. See algas rahumeelselt demonstreeriva rahvahulga pihta tulistamisega Peterburis Talvepalee esisel väljakul nn Verisel Pühapäeval, saavutas kulminatsiooni 17. oktoobri manifesti väljakuulutamisega ning hääbus 1907. aasta keskpaigaks. Revolutsiooni tulemusena sai Venemaast siiski põhiseaduslik monarhia, kus monarhi võimu piiras Riigiduuma. Revolutsioon andis Venemaale ka väga võimeka ja targa, kuid karmi käega ja seetõttu vihatud peaministri - Pjotr Stolõpini. Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine talupoegadele. Seni kuulus talupoegade haritav maa külakogukonna ühisomandisse. Igal
Õppides loon ennast Siia ilma sündides on iga inimene tabula rasa puhas leht. See tähendab, et ta on puutumata välismaailma pahedest ja ka hüvedest. Isiksus hakkab temast kujunema järgnevate aastakümnete jooksul toimuva õpiprotsessi käigus. Endast rääkides võin öelda, et nüüdseks on keskkool peagi läbi saamas, ent see on alles stardiplatvormiks millelegi hoopis olulisemale elukoolile. Oli 5. oktoobri öö aastal 1982. Tundsin, et keegi tõmbab mind tugevalt peast. Surusin vastu, karjusin täiest kõrist, ent kasu sellest polnud, agressiivsed käed said oma tahtmise. Lõpetasin vastumeetmed ja lasin asjadel nende loomulikku rada mööda kulgeda. Ühtäkki ei olnud mul enam üldse kodune tunne. Olin kuskil suures valges kõrge laega ruumis. Vastu kogu keha õhkus harjumatult külma ja rõsket õhku
Nõudmised Parandada eestlaste majanduslikku olukorda kasvatada rahvustunnet otsida liitlasi venelaste sealt Baltisakslasi vältida Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis. Rahvas nõudis demokraatlike vabaduste kehtestamist, talurahvale maa andmist, eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? Korraldati streike ja miitinguid Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad, toimus oktoobri üldstreik Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis aga rahva tulistamine Uuel turul. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leerida nõudmised? Kummad olid radikaalsemad? Rahvaasemikud jagunesid mõõdukateks ja käremeelseteks e. Radikaalideks. Mõõdukad nõudsid konstitutsioonilist monarhiat ja eesti keele suuremat kasutusõigust.Käremeelsed nõudsid
Nobeli auhinna määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Komiteesid abistavad nelja Nobeli instituudi esindajad. Komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma teadlaste, kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata. Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tseki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna. Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia. 2006 aasta Nobeli majanduspreemia sai USA Colombia ülikooli professor Edmund Phelps
rahvustunnet, otsida liitlasi venelaste seast, baltisakslasi vältida 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1. Demokraatlike vabaduste kehtestamist 2. Talurahvale maad 3. Laiendada eestlaste poliitilisi õigusi 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? 1. Korraldati streike ja miitinguid 2. Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad 3. Toimus oktoobri üldstreik 4. Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis rahva tulistamine Uuel turul 14. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leeride nõudmised? Kummad olid radikaalsemad? Mõõdukad konstitutsioonilist monarhiat, eesti keelele suurema kasutusõiguse andmine Radikaalsed demokraatlikut vabariiki, tsaarivalitsuse korralduste boikoteerimist, keeldusid makse maksmast ja sõjaväkke minemast 15
1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale. 1560 august - ordu peab viimase välilahingu saades hävitavalt lüüa. Viljandi langeb vene vägede kätte. 1560 sügis - talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. Käidi Johan III jutul teatamaks eestlaste toetusest rootsi võimule. Ebaõnnestunud läbirääkimised tallinna raega relvastuse hankimiseks. Oktoobri keskpaigas piirasid talupoegade salgad Koluvere linnust, mille käigus nad hävitati. Nende seast valitud kuningas hukati. Sõjategevuse jätkudes, taotleti Rootsi abi. 1561 juuni - Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn annavad Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinna saabusid Rootsi väed. Seni ordule kuulunud Tallinna üleminek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu
Võistluseelne etapp · Kestus 18 nädalat. Aprill juuni. Põhivõistlusetapp · Kestus 8 nädalat. Juuni august III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp · Kestus 4-5 nädalat. September I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) Ülesanded: · Organismi järk-järguline ettevalmistamine järgnevateks intensiivsemateks ja mahulisematemaks treeninguteks. Oktoobri keskel meditsiiniline kontroll. · Liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine. · Lihasvastupidavuse arendamine · Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Vahendid oktoobris: Jooks: Hüpped: · Krossijooks ühtlases tempos 4-6 ·
Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned Kairi Sepp, 12A Soome ning Baltikum asuvad küll lähestikku, kuid Venemaa Keisririigi võimu all olles ei omistatud neile samaväärseid õiguseid ja kohalikud omavalitsusedki polnud sarnaste tõekspidamiste ning käitumismaneeridega. Sellest tulenevalt arenesidki käsitletavad piirkonnad erikiirusega ja erinevalt süvendatult isevaldkondades. Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohali...
Makaagid ja Majad Sündmustik · Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. · Läbi sai esimene oktoobri koolinädal ja poisid kogunesid fuajeesse. Arutasid õhtust bändiproovi ja lugusid mida peaks harjutama jne. · Sellel ajal, kui kaheteistkümnendikud kümnendike retsisid, tegelesid poisid transa tööga, (viisid võime, kitarre, trumme jne alla saali) sest ei olnud mitte kedagi teist võtta. Kontsert oli hea, poisid suutsid lood puhtalt esitada. Peale kontserti leidis Esso omale silmarõõmu (Hele- Mariin).
Kas Eestis austatakse inimõigusi? Meenutades möödunud raskeid ajajärke Eestis ning seda, kuidas meie esivanemaid kui loomi adra ette rakendati, kerkib tahestahtmata esile salapärane vimm. Aastasadu, kui mitte tuhandeid on eestlased olnud kannatajada, kellelt on võetud suur osa varandust ning hinge jäetud parandamatud haavad. Nüüd on aga saabunud aeg, mil seadusega on kõik inimesed kõigiga võrdsed. Peab see paika või on see paratamatu illusioon? Kas riik on andnud endast parima, muutmaks Eestit riigiks, kus on hea elada? Nüüdseks, kus ollakse kätte võidelnud iseseisev, omaenda riik, on inimestele antud palju vabadusi. Taasiseseisvunud Eesti järgsel generatsioonil on raske seada ennast olukorda, kus ei oleks usu-, sõna-, mõtte- ega liikumisvabadust. Ohjasid on kõvasti lõdvendatud: inimesed võivad minna kuhu süda soovib, avalikkuse ette võidakse tuua kõige kriitilisema sisuga kirjatükid, välja võib öeldakse ...
demokraatlik. Moodustati täidesaatva organid maavalitsuses, mille etteotsa sai K. Päts. Maapäeval seati esmakordselt eesmärgiks taotleda Eestile osariigi staatust Jüri Vilms. 1917. a sügiseks oli Venemaa olukord muutunud väga kriitiliseks. Septembris 1917 jõudis sõjategevus esimest korda Eesti aladele . Sakslased hõivasid Saaremaa ja saarestiku. Mandrile nad too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon. Eestis läks võim üle Sõjaväerevolutsiooni kommiteele eesotsas Viktor Kingisepp. Eesti bolševikud: V.Kingisepp, Jaan Anvelt. Bolševikud olid väga terrolistlikud. Nad hakkasid kodanikuõigusi piirama. Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad, mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid.
org/wikipedia/commons/thumb/3/3e/Aleksander_Tonisson.jpg/220pxAleksander_Tonisson.jpg 1905 aasta revolutsioon 9. jaanuaril Verine pühapäev http://www.mingyuen.edu.hk/history/russia_revolution/6_1905_2.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/File:BloodySunday1905.jpg http://www.infolizer.com/?title=bloody+sunday+1905+images Järgnesid rahutused. Oktoobris üldstreik. http://placeholdermedia.com/projects/59revolutions/imageinfo.php 17. oktoobri manifest sõna, koosoleku ja ühinemisvabadus rahvaesinduse Riigiduuma valimised algas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, lisaks vastuhakud sõjaväes. 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järkjärgult maha. Pjotr Stolõpini reformid 19071911 Olulisim agraarreform eesmärk, et tekiksid iseseisvad talud. Külakogukond lammutati, talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja
2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes: Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti "Bürgermusse" saalis koguneti Tartu ülikooli aulas
1903. algas selle areng - Tartus alustas ilmumist ajaleht "Uudised" (Peeter Speek). Eesti kaasajastumist takistasid vene keisri piirangud, puudusid kodanikuõigused/vabadused. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused. Ühiskond vajas põhjalikke reforme, aga valitsus ei liigutanud, oli oodata revolutsiooni. 9 jaan 1905 - Revolutsiooni puhkemine - Verine Pühapäev. Tööliste streigid, palvekirjad. K. Päts muutus võimude silmis revolutsiooonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö - nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. Leidis aset suur rahvakoosolek, kus kohaleilmunud sõjaväeüksus tappis 94 inimest. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused. J. Tõnisson rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. (liberaaldemokraatlik). Loodi tööliste ametiühinguorganisatsioonid
Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Tänavad täitusid streikivate töölistega, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti tormilisi miitinguid, võeti vastu käremeelseid otsuseid, rüüstati relvakauplusi ja viinapoode. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Selle 16. oktoobri veretöö tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi (Riigiduuma), põhiseaduse ja kodanikuõigused. Oma olemuselt edumeelne otsus oh aga hilinenud ega suutnud enam revolutsioonilist liikumist peatada. 17. oktoobri manifest lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti esimese
Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hrustsov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise
valimisõigust, eesti keele kasutamist ametiasutustes, eesti keelsest gümnaasiumi ja ülikooli. · Eestvedajad Eestis: - Mihkel Martna sotsiaaldemokraadid - Aleksander Kesküla · 16. oktoobril 1905. aastal toimus suur rahvakogunemine Tallinnas Estonia teatri ees turul. Inimesed nõudsid seal demokraatlikke õigusi ja töötingimuste paranemist. · 17. oktoobril 1905. aastal võttis tsaar Nikolai II vastu dokumendi nimega ,,17. oktoobri Manifest". See manifest andis Venemaa elanikele poliitilised õigused. Neil oli õigus moodustada nüüd parteisid. · Seoses selle seadusega moodustati Eestis esimene erakond Jaan Tõnissoni poolt. See kandis nime ,,Eesti Edumeelne Erakond ehk Eesti Rahvusmeelne Erakond". Pärast seda kutsuti kokku Eesti rahva esindajate kogu. · Hakati jagunema niinimetatud kahte leeri: radikaalid ja mõõdukad.
Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 5 Itaaliat mõjutab suuresti tema mereline asend, mis tõttu on seal seal rohkesti sademeid, suviti on natuke jahedam kui kesk lähistroopilises kliimavöötmes ja talviti soojem sest meri jahtub aeglasemini maha, kui Maa pindmine kiht. Majanduslik arengutase
Näiteks praegu toimuv kampaania : SINU FIGUURI SÕBRAD! Proovi uusi TERE Light jogurteid ja kohupiimakreeme ning KALEVI nisukliiküpsiseid. Mine kodulehele www.tere.eu/terekalev vasta kahele küsimusele õigesti, saada vastused ära ning võid võita suure auhinnakoti, mis sisaldab TERE ja KALEVI maitsvaid tooteid ning lisaks on sul võimalus võita Figuurisõprade ühe kuu tasuta grupikülastus ning muid auhindu Figuurisõpradelt. Terve oktoobri jooksul toimuvad poodides degusteerimised, kus saad uusi maitsvaid tooteid ise proovida. Maiusta figuurisõbralikult! Lisaks valmistab Tere AS toitu, mis on funktsionaalne st, et lisatud on vitamiine, mineraale, kiudaineid ja probiootilisi baktereid. Funktsionaalne on toit, mis lisaks tavapärastele toitelistele omadustele mõjub soodsalt organismi füsioloogilistele funktsioonidele, mis edendavad tervist ja heaolu.
Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad le he kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lppesid mageda vee varud ja toiduained. Vsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused lestusu organiseerida ja Kolumbusega arveid iendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal ngi vahimadrus maad. Rm oli piiritu. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kik koos Lne-Indiaks. ldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuid ta oli elu lpuni veendunud, et leidis tee Indiasse. Sellest tulenes ka Uue Maailma elanike ekslik nimetamine indiaanlasteks. Kolmanda reisi ajal 1498. aasta augustis judis Kolumbus Orinoco je suudmesse (Luna-Ameerika phjaosas)
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne.
klass Põhjenda oma vastust Esimeste külmade saabudes hakkab klorofüll lagunema ja tundrataimede lehed omandavad punase värvuse. (max 3 punkti) 12. Eestis ja veel umbes 70 riigis on üks päev aastas, mille pikkuseks on 25 tundi ööpäevas. Millal oli selline päev viimati Eestis ja millega seoses? Talveajale üleminek, oktoobri viimasel pühapäeval, kui kella keeratakse varahommikul 1 tunni võrra tagasi. (max 2 punkti) 13. Tähista kaardil Ladina -Ameerika ja Kaug-Ida. Kummagi piirkonna märkimine annab max 2 punkti. Kui õpilane on liiga suure või väikese ala märkinud, siis saab proportsionaalselt vähem punkte. (max 4 punkti) 14
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 4 Riik Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet).
Kuna ajutine valitsus ei suutnud lahendada põhilisi probleeme (sõda, maaliis, raske majanduslik olukord)siis juulis puhkesid petrogradis taas rahutused. Sõjaväe abil surus asjutine valitsus selle maha. 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6-7.nov riigipööre(eesotsas Lenin) võim läks üle nõukogudele, ametlikult vormistus see 8.nov. 8 nov oli ülevenemaaline nõukogude kongress seal moodustati esimene valitsus ,, rahva kommisaride nõukogu". Neid sündmusi nim oktoobri revolutsiooniks. 17.juuli 1918 hukati staari perekond. Kodusõja ajal kehtis sõjakommunism: töökohustus, talupojad pidid tasuta ära andma vilja ülejäägid. Tasuta korter, ühistransport, teater, kino, toitu jagati normi järgi. 1921- NEP- majanduspoliitika, lubatud väike ettevõtlus. Talupoeg pidi ära maksma kindla normi ja ülejäänuga võis teha mida tahtis. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Maailm pärast esimest maailmasõda: Pariisi rahukonverents (1919-20)
Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine pühapäev vanavanemate päev (2015. aastal 13. sept) · 18. oktoober, oktoobri kolmas laupäev hõimupäev (2015. aastal 17. okt) · 22. september vastupanuvõitluse päev · 2. november hingedepäev · 9. november, novembrikuu teine pühapäev isadepäev (2015. aastal 8. nov) · 16. november taassünni päev · 14.märts emakeelepäev Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid.
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
isevalitsuse kukutamiseks. Levinuim vorm oli palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimees" taotles üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" haritlased nõudsid kodanikuõigusi, omavalitsuse-kooli-kiriku ja kohtureforme, mis annaksid avaramad tegutsemisvõimalused. ,,Teatajat" kasutasid üleskutsete avaldamiseks eest sotsiaaldemokraadid, nii et Päts muutus võimude silmis revolutsioonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö. Raudteelaste streigiga ühinesid Tallinna töölised, vabrikud seiskusid, ärid suleti, katkestati õppetöö, ametiasutused lõpetasid tegevuse. Sissemurdmiste laine Tallinna relvakauplustesse, rüüstati ka viinapoode. Tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule ja peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek. Kuberner küll
See ettekujutatav proletariaat polnud küll täiesti fantaasia, aga tõeline tööliste 20.saj alguse ajalugu oli oluliselt keerukam. Lõpptulemusena nii see ideoloogiline ehitis kui ka tööliste reaalsed olud ja nägemused mängisid suurt rolli tulevase revolutsiooni ajaloos ja nn Nõukogude eksperimendis.6 Veel oleks oluline mainida ,,Oktoobri Manifesti", mille tsaar Nikolai II 30. oktoobril (vana kalendri järgi 17. oktoobril.) välja andis. Kui tsaari hilinenud aga paljulubav Oktoobri manifest, mida erinevatel viisidel toetasid nii radikaalid kui liberaalid, talt 16. oktoobril välja pressiti, siis Moskva tööliste detsembrimässu mahasurumine ja pea samaaegne Peterburi nõukogu mahasurumine andis valitsusele palju tugevama positsiooni tegelike vastutulekute, mh ka tööliste õiguste, minimeerimiseks.7 Manifest käsitles Venemaal toimunud rahutusi ning lubas rahvale anda ja tagada mitmeid kodanikeõigusi ja vabadusi, muuhulgas kõne- ja
Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24
Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Pea täielikult jäätunud Soome laht 2003.a. jaanuaris. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947)
2.Millised olid Vene-Jaapani sõja põhjused , tulemused ja tagajärjed? Nii Venemaa kui ja Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Esimest korda uues ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitte-Euroopa riigi käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda. 3.Miks anti välja 17. Oktoobri manifest ja milline oli selle sisu? Antigi välja sest toimusid rahvarahutused ja valitustel tuli järele anda. Selles manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi. Selle tagajärjel algas erakondade moodustamine. 4.Miks suutis tsaarivalitsus 1905. A. Revolutsiooni järel püsima jääda? Detsembris toimunud ülestõus Moskvas suruti maha ja sellej'rgnesid vastuhakud sõjaväed
Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
