Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 Kontsentreeritud väävel ja lämmastikhappega raud ei reageeri. Nende toimel tekib metalli pinnale väga tihe oksiidikiht ja reaktsioon edasi ei lähe. Niisugust nähtust nimetatakse metalli passiveerumiseks. Sel põhjusel võib kontsentreeritud väävel ja lämmastikhapet transportida rauanumates. Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. FeCl3 + 3Na(OH)3i + 3NaCl Raua ja rauasulamite tootmine Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks
Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki. Eriti hästi märgab sula jootetina tsingitud plekki ja valgevaske. Jootmisel peavad ühendatavad metallipinnad olema hoolikalt puhastatud. Kuid kuumuse toimel tekib ka hoolikalt puhastatud pindadel oksiidikiht, mis takistab joodise ühinemist põhimetalliga. Selle kihi eemaldamiseks kasutatakse happelisi ja neutraalseid räbusteid. Happelise räbustina on enamkasutatav tsinkkloriid. See saadakse tsingi lahustamisel soolhappega, millele pärast reaktsiooni lõpetamist lisatakse vett. Tsinkkloriidi kui happeliste kui happeliste omadustega kemikaali tuleb hoida kummikorgiga hoolikalt suletud klaaspudelikeses. Töö ajal tuleb vältida vedeliku sattumist kätele ja riietele.
seo kõvad sidemed, seega puruneb grafiit kergesti. Grafiit juhib elektrit. · Metallid + mittemetallid = sool · Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes väga vastupidavad. · Redutseerija on metal ja ta loodutab elektrone oksüdeerija on mittemetall ja ta liidab elektrone. Hapnikuga reageerides tekkib metallic pinnale oksiidikiht. · Metallid + hape = sool + vesinik · Enamik metalle reageerib aktiivselt hapetega tõrjudes välja vesiniku. Hapetega ei reageeri tavaliselt väärismetallid ja näiteks vask ja elavhõbe. Pingereas vesinikust vaskaul pool reageerivad hapetega, paremal pool ei reageeri. · Metallid + vesi =leelis + vesinik · Veega reageerivad katiivselt vaid leelis ja leelismuldmetallid. Ülevalt alla suureneb reageerimise aktiivsus. Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad vaid kuumutamisel
ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oksiid on kogu ulatuses ühe värvusega; 6. Keemiliste ainete tootmine; 7. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil; 8. Elektrodialuus kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist. 41. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? Faraday I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (It). Faraday II seadus: võrdsete elektrihulkade (It) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside (m1 ja m2) suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega (m1/m2) = (M1/z1) / (M2/z2). Summaarne valem on m = MIt/zF, kus F on Faraday konstant ehk ühe
2isotoobi segu. Välimuselt meenutab metalli: hõbevalge, sinaka läikega, iseloomulikult habras. Õhus on püsiv, reag akt halogeenidaga. Enamike metallidega sulatamisel tekivad antimoniidid. Ühendites on o.a taval.: -3. 3, 5. Kasutamine- sulamite tugevdamiseks., akuplaadid, trükiplaadid. Vismut(Bi)- Berzelsius, 1819. looduses aint 1 isotoop. Haruldane,kuid looduses ka lihtainena. On hõbevalge roosaka läikega metall, tahkumisle ruumala suureneb. Kuivas õhus püsiv, niiskes tekib pruunikas oksiidikiht. Ei reag.: H2, C, N2, Si-ga. Tvaline o.a on 3. Toodetakse Pb või Cu maakidest kõrvalproduktina. Kasut kergsulavates sulamites. 16.rühm: O S Se Te Po -->ühendite püsivus väh, happelised om kasv Hapnik(O)- puhtal kujul O2 Priestly, Scheele. Levinuim element looduses. Looduslik O2: 3stab isotoobi segu, osaleb hingamis ja põlemisprotsesis. Neli allotroopi: O, O 2, O3, O4. Keemiliselt on O2 väga aktiivne. , moodustab ühendeid pea kõigi elemenetidega. Enamasti osüdeerija
hapetega ja tõrjudes nendest vesiniku välja. Vesinikust paremal asuvad metallid on sellest nõrgemad redutseerijad ega tõrju hapetest vesinikku välja. Soolade lahustest tõrjub metall pingereas temast vähemaktiivsema (järgneva) metalli välja, aktiivsemaid (eelnevaid) metalle ta välja ei tõrju. Alumiiniumi korral takistab selle reaktsiooni toimumist alumiiniumi pinda kattev väga õhuke ja tihe oksiidikiht. 7. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna mõjul nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooni põhjustavad nii keskkonna füüsikalised kui ka keemilised mõjutused. Korrosiooniprotsessi tagajärjel metalli pinnale tekkiv kiht võib olla erinevate omadustega. Raua pinnale tekib kohev roostekiht, mis on metalliga nõrgalt seotud ega kaitse seda edasise roostetamise eest. Alumiiniumi pinnale aga tekib püsiv tihe alumiiniumoksiidi kiht , mis kaitseb metalli edasise korrosiooni eest. Kõik
[12] 13 Peegeldamisvõime Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust. [12] Varjestamine ja elektromagnetiline ühelduvus Alumiiniumkorpused neelavad tõhusalt elektromagnetilist kiirgust või kaitsevad selle eest. [12] Korrosioonikindlus Kui alumiinium reageerib õhus sisalduva hapnikuga, tekib metalli pinnale väga õhuke oksiidikiht, mille paksuseks on vaid paar sajandikku µm (1 µm on üks tuhandik millimeetrist). See kiht on väga vastupidav ja tagab suurepärase korrosioonivastase kaitse. Kihi kahjustamise korral taastub see kiiresti. Anoodimisega suurendatakse oksiidikihi paksust ja tugevdatakse nii veelgi alumiiniumi loomulikku korrosioonikindlust. Alumiinium on väga vastupidav materjal neutraalsetes ja mõõdukalt happelistes keskkondades. Aluselistes ja väga happelistes keskkondades korrodeerub see kiiresti. [12]
Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel. Parameetrid: terase poleerimisel on pinge 40-60V, voolutihedus 400-600 A/m2 ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus. Alumiiniumi elektrokeemilise oksüdeerimise korral ühendatakse Al detail vooluallika pluss-poolusega, elemendi pinnal tekivad ioonid, mis kohe reageerivad vesilahusega ja alumiiniumi pinnale tekib oksiidikiht. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidi kiht, s.o värvus, paksus, tugevus ja elektrilised omadused. Alumiiniumist detail, mis tuleb tootmisest omab 4-10 nm oksiidikihti, seda suurendatakse tehislikult 1000-2000 korda. Selleks kasutatakse kahte tehnoloogiat: 1) tekitatakse alumiiniumi pinnale oksiidi kiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse, kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale.
Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus. Elektrolüütkondensaatori pingestamisel alalispingega katab elektrolüüsi tõttu tekkiv elektrit mittejuhtiv alumiiniumoksiid õhukese kihina positiivse elektroodi. See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektriline oksiidikiht on alates mõne molekuli paksune, seepärast on kondensaatori plaadid teineteisele väga lähedal ja tekkiv mahtuvus suur. Paksemate oksiidikihtide korral saab kõrgemal pingel töötava elektrolüütkondensaatori. Häälestuskondensaatorid - Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1...470 pF.
milledega immutatud puit on tulekindlam ja vastupidavam leeliste või hapete lahustele. Lisaks kasutatakse erinevaid seenetõrjekemikaale ning värve, mis kantakse puidule isoleerimaks seda väliskeskkonnast ja selle kahjustavast mõjust. 35. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? a. Faraday seadused 1) Elektrolüüsil eraldunud aine mass (m) on võrdeline voolutugevuse (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (m~I·t). 2) Võrdsete elektrihulkade mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatiste suhtega. b. Elektrokeemilisel oksüdeerimisel on detail anoodiks
vask + õhuhapnik = vaskoksiid Esimesed ained erinevad üksteisest värvuse, koostise ning muude omaduste poolest. Keemiliste nähtuste puhul kulgevad keemilised reaktsioonid. Keemiliste ja füüsikaliste nähtuste koosesinemine Küünla põlemisel sulab küünla parafiin, sula parafiin imbub mööda tahti üles ja põleb leegis. Seejuures tekib süsihappegaas ja veeaur. Sulamine ja imbumine on füüsikalised nähtused aga põlemine on keemiline nähtus. Raua kuumutamisel tekib raua pinnale oksiidikiht. Hiljem kui raud on vedel hakkab see jahtuma, need protsessid on füüsikalised nähtused, raudoksiidi tekkimine on aga keemiline nähtus. raud + sularaud(füüsikaline nähtus) sularaud + õhuhapnik = raudoksiid(keemiline nähtus) Kui vesi keema ajada, tekib sellest aur, see on füüsikaline nähtus, veeauru lagunemine on aga keemiline nähtus. 1.8 Keemilise reaktsiooni toimumise tingimused ja tunnused Teame, et rauaga kuivas õhus ei toimu midagi, aga kui raud asetada niiskesse
Anoodidena kasutatakse süsielektroode. Vedel Al koguneb elektrolüüsivanni põhja, anoodil eraldub CO2. 101. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide, hüdroksiide ja karbonaate. Samas pole oksiidi moodustumine alati ohtlik - näiteks Al pinnale tekib õhuke Al 2O3 kiht, mis takistab edasist korrosiooni, raua pinnale tekkiv oksiidikiht aga on poorne ning pudenev, seega korrosioon jätkub. 102. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. Näiteks reageerimine hapnikuga: 2Mg+O22MgO 103. Elektrokeemiline korrosioon toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal.
elektrihulgaga It. II seadus: võrdsete elektrihulkade It mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonilaengute suhtega: m1/m2=(M1/z1)/(M2/z2). Summaarne valem: m= (MJt)/(zF), kus z on osakest laeng. Elektrokeemilisel oksüdeerimisel ehk anodeerimisel on detail anoodiks. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidikiht – värvus, paksus, tugevus, elektrilised omadused. Alumiiniumi oksüdeerimine – alumiiniumist detail, mis tuleb tootmisest, omab 4-10nm oksiidikihti, seda suurendatakse tehislikult 1000-2000 korda. Al.-i värvimine: 1)alumiiniumi pinnale tekitatakse oksiidi kiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse, kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale; 2)värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja
kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. • Elektrivoolu ei teki. • Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine Nt: reageerimine hapnikuga. 2Mg O2 2MgO 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke
kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. • Elektrivoolu ei teki. • Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine Nt: reageerimine hapnikuga. 2Mg O2 2MgO 114. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme
võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega (m1/m2) = (M1/z1) / (M2/z2). Summaarne valem on m = MIt/zF, kus F on Faraday konstant e ühe mooli prootonite kogulaeng (F=9,6487104 [c/mol]). Voolutugevus amprites, t aeg sekundites ja z osakeste laeng. Elektrokeemiline oksüdatsioon: detail on anoodiks. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidikiht, so värvus, paksus, tugevus ja elektrilised omadused. Detail ühendatakse vooluallika + poolusega, elemendi pinnal tekivad ioonid, mis kohe reageerides lahusega oksüdeeruvad ja moodustavad detaili pinnale oksiidikihi. Elektrokeemiline oksüdatsioon toimub kõige rohkem Al, titaanis ja Cr ning nende sulfaatides. Oksüdeerimata Al ei pea looduskeskkonnas eriti kaua vastu. Põhjuseks on atmosfääris Al pinnale tekkiv poorne AlOH3 kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korrosiooni eest
Hall tina: kuumut. ja sulatamisel → valge tina Tinakatku tõttu hukkus 1912 Robert Scott’i polaarekspeditsioon lõunapoolusele (tinaliited kütusenõudel) Tinapulga painutamisel - iseloomulik krigin On tuntud ka γ-tina: püsiv tº-l üle 161ºC (kuni stº-ni) väga rabe, kergesti pulbristuv “habras tina” 3.11.2.Keemil. omadused Ühendites o.-a. peam. II ja IV (püsivamad ühendid) Õhus ja vees toatemperatuuril püsiv – õhuke oksiidikiht (kasut. teiste metallide, eriti Fe ja Cu katmiseks) märgatav oksüdatsioon tº-l üle 150ºC → SnO2 (tinadioksiid) Hapetega: lahj. HCl-s lahustub aeglaselt konts. HCl-s (eriti soojendamisel) – kiiresti → SnCl2 + H2 HCl liiaga tekib komplekshape: SnCl2 + 2HCl → H2[SnCl4] vesiniktetraklorostannaat(II) lahj. H2SO4-ga peaaegu ei reageeri, konts. H2SO4-ga – aeglaselt → SnSO4
elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Alumiiniumi hea korrosioonikindlus ongi tingitud sellest oksiidpindest. Alumiiniumi korrosioonikindlust saab tõsta anodeerimisega, mille eesmärgiks on paksema oksiidikihi aga ka kõva pinde saamine. Kõrge puhtusastmega alumiinium (99,5% Al ja enam) on väikese tugevusega ja teda kasutatakse peamiselt keemia- ja toiduainetetööstuses mahutite ja torustike valmistamiseks. Elektrijuhtmeina
Füüsikalised omadused: Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Mohsi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused: Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Biotoime ja bioakumulatsioon: Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb. Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas)
seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel Alumiinium Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Alumiiniumi hea korrosioonikindlus ongi tingitud sellest oksiidpindest. Alumiiniumi korrosioonikindlust saab tõsta anodeerimisega, mille eesmärgiks on paksema oksiidikihi aga ka kõva pinde saamine. Kõrge puhtusastmega alumiinium (99,5% Al ja enam) on väikese tugevusega ja teda kasutatakse peamiselt keemia- ja toiduainetetööstuses mahutite ja torustike valmistamiseks. Elektrijuhtmeina kasutatav tehniline
plasmapihustus. 121. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted- Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. 122. Tsink katete valmistamise meetodid- kuumtsinkimine (hapetega puhastatud terasdetailid või materjalid kastetakse või tõmmatakse läbi sula Zn); Kuumpihustus; Elektrokeemiline katmine. 123. Al kaitse korrosiooni eest- Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht. Edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale. 124. Oksiid- ja fosfaatkatted- Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. 125. Pinna isoleerimine katetega- polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile. 126. Inhibiitorid- Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Näited- automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks. 127
bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. • Elektrivoolu ei teki. • Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust. Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga(oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine 2Mg O2 2 MgO Nt: reageerimine hapnikuga. 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited.
· Vähesed kujumuutused seda isegi pikkade õmbluste juures · Suurepärased mehaanilised omadused nagu väsimustugevus, tõmbetugevus ja painutustestimine · Pooride puudumine · Pritsmete puudumine 22 · Vähene kokkutõmbumine · Saab opereerida kõikide asendites · Energiasäästlik · Keevitajalt ei nõuta keevitussertifikaati · Õhuke oksiidikiht liidetavatel detailidel on aktsepteeritav · Pole vajadust lihvimise, harjamise või söövitamise järgi. · Võib keevitada alumiiniumit ja vaske üle paksusega kuni 50 mm. ühe läbimiga Piiranguid FSW protsessile on vähendatud intensiivsete uuringute ja arendusega. Siiamaani esinevad protsessil järgmised puudused: · Detail peab olema jäigalt kinnitatud · Iga keevituse lõppu jääb ava · Ei saa teha nurkõmblusi (fillet welds)
Arvestatakse ka mehaanilist tugevust. · Gaaskorrosioonil kattub metalli pind oksiididega, mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, korrosiooniprotsess aeglustub. Kaitseb selline korrosiooni produktide kiht, mis katab metalli pinna ühtlase tiheda kihina (Al, Pb, Sn, Ti, Zn, Ni, Be, Cu, Cr, Fe). · Puhaste Na, K, Ca, Ba, Mg pinnale tekkiv oksiidikiht on poorne ehk ei kaitse korrosiooni eest. · Oksiidikihi kaitsevõime sõltub lisanditest metallides, sulamite koostisest, struktuurist. 2. Elektrokeemiline korrosioon toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeeilise reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Sarnaneb galvaanielemendi protsessiga. · Alati tekib elektrivool,
4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp. lähedale, pinnale tekib õhuke Fe- Zn kiht. 5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab 95% Zn. 128. Al kaitse korrosiooni eest. Kõige stabiilsem on pH 4,5 juures. Reagerib kiiresti nii happelises kui aluselises keskkonnas. Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht. 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale - > saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. NB! Anodeeritud Al pind on tundlik nii happelistele kui aluselistele lahustele samamoodi kui anodeerimata Al pind. Al plaadid, kasut
Sulamis 1660, tihedus 4,54g/cm3. Halvem lõiketöödeldavus kui terastel, tingitud Ti madalast soojusjuhtivusest, plastsed ja kergesti deformeeritavad külmalt. suure eritugevus, hea korrosioonikindlus ja täielikult inertne inimorganismis. Magneesium. Sulamistemp 649, võre H12, tihedus 1,74 g/cm3, väga hea korrosioonikndlus, Väike tihedus. Õhus kuumutamisel süttib kergesti, kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindlus väiksem kui alumiiniumil. Pinnale tekkiv oksiidikiht on põhimetallist tihedam ning puruneb kergesti. Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. H12 kristallivõrest tingituna ei ole nii plastne ja nii hästi külmsurvetöödeldav kui Al. Deformeeritavad Mg-sulamid Madaltugevate sulamite gruppi kuuluvad sulamid. Hea plastsuse, keevitatavuse ja korrosioonikindlusega. Kasutatakse tänu suurele eritugevusele konstruktsioonimaterjalina näiteks lennukitööstuses. Valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte, sepiseid ja stantsiseid.
Metals e Ge saa min e ja kasuta min e : saad ak s e pea m . kõrvalproduktina värvil. m etallide tootmis el ja fossiilset e kütuste tuhast . Tina: lihtainena hõb ev alg e läikiv metall ; Õhus ja vee s on tina püsiv,ko m p a kts e m etallina inime s el e ohutu ; Lihtainena loodu s e s ei esin e,tuntud on 16 tinaminera ali . Ühendites o. a. pea m . II ja IV (püsiva m a d ühendid) ; Õhu s ja ve e s toate m p e r atuuril püsiv õhuk e oksiidikiht (kasut. teiste m etallide, eriti Fe ja Cu katmis ek s ) . SnO 2 värvitu kristallaine (praktikas valge pulber) tekib tina kuumuta mi s el õhus . Kasutataks e kilede n a (voolujuhtivad kiled klaasil n äit. jäätumisva sta s e d ) , klaasitöö stus e s (valg e pigm e nt), e m ailide ja glasuurid e saa mi s el (metall, keraa mika), katalüsaatorina jm.Sn O mustad kristallid , saad ak s e kauds elt (hüdrok siidi, oksalaa di jt.
voolutugevuse, ajaga jagatud üksikaktist osavõtmave elektronide arv, Fraday konst 9,6487*10 4 C/mol 7.4 Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Metallide kaitsmine korrosiooni eest Korrosiooniks nim. metallide keemilist või elektrokeemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. KEEMILINE KORROSIOON on metalli keemiline reaktsioon agressiivse gaasiga või orgaanilise vedelikuga. Siia kuulub metalli hävinemine kuivas õhus, mis toimub enamasti kõrgetel temperatuuridel. Kui tekkinud oksiidikiht on boorne ja ebaühtlane, jätkub korrosioon metalli hävinemiseni. Mõnede metallide pinnale tekib õhuhapniku mõjul tihe oksiidikile, mis kaitseb metalli edasise oksüdatsiooni eest (Al, Cr, Ti jt). Praktikas võib kaitsekiht praguneda ja sellega seoses muutub edasise oksüdatsiooni käik. Kõrgel temperatuuril (>600C) korrodeerub raud õhus või hapnikus andes mitmesuguseid oksiide: 3Fe+2O2=Fe3O4. Oksiidikiht on mitmekihiline ja kihtide paksus oleneb temperatuurist ning
ohutusnõudeid, mis leelismetallide puhulgi. 1) Reageerimine hapnikuga 1 Õhus kattub metallipind õhukese oksiidikihiga, mis annab neile mati välimuse. Berülliumi jamagneesiumi okiidikiht on tihe ja püsiv, mis kaitseb neid edasise oksüdeerumise eest. Sel põhjusel saab neid metalle hoida ka vabalt. Ent leelismuldmetallide oksiidikiht on kohev ja see ei kaitse neid edasise oksüdeerumise eest. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Viimased on aluselise iseloomuga, välja arvatud BeO, mis on amfoteerne. Erandlikult on magneesiumi põlemisreaktsioon väga eksotermiline, kusjuures magneesium põleb süütamisel väga ereda ja silmipimestava leegiga. Seda reaktsiooni kasutatati varem ära fotograafias. 2Mg + O2 _ 2MgO
18. Terase noolutus. Struktuurimuutused noolutamisel Karastatud terase kuumutamisel kriitilisest tempist madalama tempini, seisutamises ja jahutamises. See on lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse ↓ ning plastsuse ja sitkuse ↑. Kar.terase kõvaduse ↓ sõltub noolutusT-st. NoolutusT saab määrata noolutusvärvuste järgi. Vastavalt kuumutamisT-le moodustub terase pinnale erikoostise ja erineva värvusega oksiidikiht. T määramisel peab arvestama ka ruumi valgustust. Mida ↑on noolutusT, seda rohkem ↓terases sisepinged ja ↑plastsus. Noolutusviisid: a) Madalnoolutus (150-220*C) - vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure kulumiskindlust tagava kõvaduse (kas. tsementiiditud, pindkarastatud ja tavakar.detailide korral). b) Kesknoolutus (350-480*C)- tagab terasele troostiitstr-ri; ↓sisepinged ja kõvadus, ↑ elastsuspiir, plastsus ja sitkus (kas. vedrude korral)
aktiivsete, vett lagundavate metallide korral). Metalli korrosioon on redoksprotsess, milles metall hävineb (oksüdeerub) väliskeskkonna toimel: Me - ze - = Me z+ . Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse metallide korrosiooni keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemilise korrosiooni korral metall oksüdeerub kuivade gaaside või orgaaniliste vedelike (mitteelektrolüütide) toimel. Mõnedel metallidel kaitseb oksiidikiht neid edasise korrosiooni eest (näiteks Al, Cr, Ti korral), kuid real juhtudel on oksiidikiht poorne ega kaitse metalli (näiteks leelis- ja leelismuldmetallide ning ka raua korral). Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahuste toimel, kusjuures reaktsioonist võtavad osa vabad elektronid. Elektrokeemilist korrosiooni saab jaotada kaheks suhteliselt iseseisvaks elektrokeemiliseks reaktsiooniks (elektroodprotsessiks):
Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete,
valmistamiseks fajanss, abrasiivmaterjalid (liivapaber tuleneb sellest, aga tänapäeval karbiidsed need), keskkonnahoius õlilekke takistamiseks o Töödeldud kujul: ehk täiesti puhas SiO2. Murdumisnäitaja 1,5 see määrab ka klaasi murdumisnäitaja. Tehnilised rakendused: mikroelektroonikaseadmetes, räni peal tihe õhuke oksiidikiht, mida saab paksendada temperatuuritõstmisega mikroelektroonikas tehakse kontrollitud paksud oksiidikihid Si peale. Puhas räni on HF suhtes interntne, aga oksiid lagundatakse kiiresti. Seetõttu räni pinda puhastatakse HF-ga. Ränidioksiidi eripinda üritatakse suurendada, väiksematel osakestel suurem eripind. Miks vaja
Metallid võivad olla väga suure kuumustugevusega, kuid ei pruugi olla kuumuspüsivad ning vastupidi. Näiteks säilitab kiirlõiketeras oma kõvaduse ja tugevuse 600-700 oC juures, kuid ei pea säärasel temperatuuril kaua vastu. Seega pole omadustelt kuumuspüsiv. Metalli kuumuspüsivus sõltub korrodeerumisel kaitsva oksiidi omadustest. Kui kaitsvat oksiidikihti ei teki, siis oksüdeerub metall ühtlase kiirusega. Kui kaitsev kiht tekib, siis pidurdub korrosioon. Kaitsev oksiidikiht võib ka praguneda sisepingete tõttu. Seega on metallide gaaskorrosioonikindluse määramiseks vaja arvestada ka oksiidikihi kaitsvate omaduste säilivust erinevates keskkondades. Joonis 1: enam esinevaid oksiidikihi purunemise näiteid: a) gaasimull oksiidikihi all, b) gaasimull on purustanud
Lihtsas DAM-is toimub voolude summeerimine „kaalude“ järgi. Voolude kaalud määratakse kahendkoodis. Pilet 8 1. KMOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 2. Elektrolüütkondensaator Elektrolüütkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht, mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile. Kondensaatori teise elektroodi moodustab oksiidikihiga kokkupuutuv elektrolüüt.Elektrolüütkondensaator on polaarne seadis: anoodiks on metallelektrood ja katoodiks elektrolüüt. 3. Kuidas ühendatakse loogika elementide väljundid Loogikaelementide väljundite ühendamiseks on 3 võimalust: 1)Hiz kasutamine st loogika elementidel on 3 olekut (0, 1, Hiz), võib ühendada
Naatrium, Kaalium, Magneesium. Halogeenühendeid. 38. Faraday I seadus elektrolüüsil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbiva elektri hulgaga. Faraday II seadus võrdsete elektrihulkade mõjul elektrolüüsil eralduvate erinevate ainete m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega m= MIt / zF Elektrokeemiline oksüdeerimine pinnale tekitatakse elektrokeemiliselt selle sama metalli või sulami oksiidikiht. Materjal või detail on anoodiks ning elektrivoolu läbilaskmisel moodustuvad positiivsed ioonid, mis reageerivad elektrolüüdis oleva veega ja moodustavad oksiidikihi. Alumiiiniumi oksüdeeritakse sest atmosfääris tekib Al pinnale poorne Al(OH) kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korrusiooni eest. Alumiiniumi oksüdeerimisel kasutatakse 2 tehnoloogiat: (4-10nm oksiidikoht) >1000/2000 x
Kaltsium, baarium : · Kaltsiumit, strontsiumit ja baariumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides: 3BaO(s) + 2Al(s) Al2O3(s) + 3Ba(s) 14. Kirjeldage IIA rühma metallide reageerimist vee ja hapnikuga. Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. · Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes. Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki ja Ba võib niiskes õhus süttida. · Kõik 2. rühma elemendid (v.a Be) reageerivad veega. Be ei reageeri veega ka kuumalt, Mg reageerib ainult kuuma veega. · Kõik 2. rühma elemendid redutseerivad H+ H2-ks. Be + H2O = ei reageeri 2Be + O2 = 2BeO Mg + 2H2O = Mg(OH)2 + H2 2Mg + O2 = 2MgO Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 2Ca + O2 = 2CaO Sr + 2H20 = Sr(OH)2 + H2 2Sr + O2 = 2SrO 15
võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega (m1/m2) = (M 1/z1) / (M2/z2). Summaarne valem on m = MIt/zF, kus F on Faraday konstant e ühe mooli prootonite kogulaeng (F=9,6487104 [c/mol]). Voolutugevus amprites, t aeg sekundites ja z osakeste laeng. Elektrokeemiline oksüdatsioon: detail on anoodiks. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidikiht, so värvus, paksus, tugevus ja elektrilised omadused. Detaili pinnale moodustub oksiidikiht. Elektrokeemiline oksüdatsioon toimub kõige rohkem Al, titaanis ja Cr ning nende sulfaatides. Oksüdeerimata Al ei pea looduskeskkonnas eriti kaua vastu. Põhjuseks on atmosfääris Al pinnale tekkiv poorne AlOH 3 kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korrosiooni eest.. Seetõttu valmistatakse Al detailide pindadele paks oksiidi kiht, et ta vastupidavam oleks ehitustel
agressiivsete komponentide (hapniku, väävli, kloori, leelismetallide Na ja K ning vanaadiumi ühendid jm) mõjust kõrge temperatuuri juures olevale metallile (alates metalli temperatuurist 350-400 ºC). Metalli pind kattub õhukese oksiidikihiga (FeO, Fe2O3), mis takistab edasist oksüdeerumist. Kõik tegurid, mis sellele oksiidikihile mõjuvad purustavalt kutsuvad esile intensiivse korrosiooni. Sellisteks teguriteks on: küttepindade metalli liialt kõrge temperatuur, mille mõjul oksiidikiht pinnalt lahti lööb, oksiidikihiga reageerivate agressiivsete ühendite sisaldus põlemisgaasis ja tuhas ning küttepindade puhastamine välistest sadestistest. Kõrgtemperatuurilist korrosiooni aitab vähendada õige metallide valik, hoidumine lubatust kõrgematest metallipinna temperatuuridest ja oksiidikihti purustavatest puhastusmeetoditest. Madalatemperatuuriline korrosioon leiab aset veeaurude kondenseerumisel küttepinna gaasipoolsele küljele
võtvate elektronide arv F Faraday konstant = 9,6487*104 kulonit/mol, e. 26,8 A* h /mol 7.4. Keemiline ja elektrokeemiline korrrosioon. Korrrosioonikaitse Korrosiooniks nim. materjalide keemilist või elektrokeemilist hävinemist ümbritseva keskkonna toimel. Keemiline korrosioon - on metalli keemiline reaktsioon agres- siivse gaasi või orgaanilise vedeliku mitteelektrolüüdiga. Siia kuulub metalli hävimine kuivas õhus (hapnikus) kõrgematel temp-ridel. Kui tekkinud oksiidikiht on poorne ja ebaühtlane, jätkub korrosioon metalli hävimiseni. Mõnede Me-de pinnale tekib tihe oksiidkile (Al, Cr, Ti jt), mis kaitseb metalli edasise oksüdatsiooni eest. Kaitsekihi pragunedes oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- kihiline, mille paksus oleneb temperatuurist ja hapniku kontsent- ratsioonist. N: 700° C juures hFeO : h Fe3O4 : HFe2O3 =100 : 10 : l (h - oksiidikihi paksus) Elektrokeemiline korrosioon on Me hävimi-
temperatuuril 17C. Veega reageerimisel tekib väävelhape (H2SO4). Väävelhape 1) Rahvapärane nimetus. Akuhape 2) Füüsikalised omadused. Värvusetu õli taoline vedelik 3) Lahjendamine. Tuleb hape vette valada, mitte vastupidi, sest vesi võib soojeneda keemiseni ja väävelhape paiskub koos veega anumast välja 4) Passiveerimine. Toatemperatuuril tekib raua pinnale tugev oksiidikiht, mis on tingitud happe tugevatest oksüdeerivatest omadustest. 5) Toime orgaanilistesse ainetesse. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi aineid (suhkrut, paberit, riiet jne), sidudes nende koostisest vesiniku ja hapniku ning jättes alles süsiniku. 6) Kasutusalad. Kasutatakse toorainena keemiatööstuses, toodetakse mineraalväetisi, värvaineid, soolasid, lõhkeaineid, mürkkemikaale, ravimeid jt. happeid. Mida tähendab hügroskoopsus
elektrolüüdiks Zn soola lahus, kasutatakse väikeste esemete katmiseks. Saadakse suhteliselt õhuke kate. 4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp. lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht. 5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab 95% Zn. 129. Al kaitse korrosiooni eest. 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse Pinnale -> saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis, see on kindlam. Puudus: väike värvide valik 130. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele
biokeemilistes reakts-des kuni 7 korda. N: eralduvad vee soojenemisel anuma seintel veemullidena. orgaanilise vdk mitteelektrolüüdiga. Siia kuul met hävim. kuivas 5.7 Keemilise reaktsiooni mehhanism Gaaside lahustuvus väheneb, kui vees on lahustunud sooli. õhus (hapnikus) kõrgematel temp-del. Kui tekkinud oksiidikiht on Keem reakts-e jaot: 6.5 Vedelike ja tahkete ainete lahustumine vedelikus. poorne ja ebaühtlane, jätk korrosioon met-i hävimiseni. 1) Lihtreaks-d ja liitreakts-d Liitr-d on reakts-d, mis kulgevad ühes Jaotusseadus Sarnaste om-tega vedelikud lahustuvad teine-teises Mõnede Met-de pinnale tek tihe oksiidkile (Al, Cr, Ti jt), mis
Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast; 5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. sisaldab 95% Zn. 133. Betooni korrosioon, liigitus. 126. Al kaitse korrosiooni eest. I tüüpi- tsementkivi korrosioon 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist. pihustatakse Pinnale -> saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole II tüüpi korrosioon ühtlane, värvikindlus pole hea; Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis, see on III tüüpi kindlam
värvidele või metallide koostisesse; sisaldab 95% Zn. Kõrvaldada mikroorganismide eluks vajalikud ained; Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast; 126. Al kaitse korrosiooni eest. Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse Pinnale > saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 133. Betooni korrosioon, liigitus. I tüüpi tsementkivi korrosioon 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis, see on
jäigaks ja hapraks. Nahk kulub, kui seda kriibitakse ja võib rebeneda igapäevase kasutamise käigus või puhastamisel. Ka tolm on oluliseks kahjustajaks. Keemilise lagunemise kaks peamist mehhanismi on happeline hüdrolüüs ja oksüdatsioon. Ka metalldetailidel on nahka lagundav mõju: naha töötlemiseks kasutatavad rasvhapped reageerivad nt vasega ning naha ja metalli kokkupuutekohal moodustub rohekas oksiidikiht. Ka naha värvimiseks kasutatud värvid põhjustavad naha pöördumatu lagunemise. Naha töötlemine võib põhjustada probleeme säilitamisel. Pehmendajad võivad muuta naha kleepuvaks. Biokahjustajate tõrjeks kasutatavad ained võivad muuta naha värvimiseks kasutatud värve. Keskkonnatingimused on nahkesemete säilitamisel väga olulised. Nahk reageerib kiiresti keskkonnatingimuste muutustele. Lubatud temperatuurivahemik ulatub +1 kuni 20C. Sobiv on suhteline õhuniiskus vahemikus 22-60%
(elektrolüüt. kond. on oma rida) Mahtuvushälve - ±5% (E24), ±10% (E12), ±20% (E6) Elektrolüüt. kond. mahtuvushälbed võivad ulatuda kuni +100%, - 20%. Nimipige. Mahtuvuse temperatuuritegur. Isolatsioonitakistus. Elektrolüütkondensaatorid polaarsed, polariseeritud. Al, Ta, ... 0,1µF 100.000µF ( 10F !!) Elektrolüütkondensaatoris toimib dielektrikuna alumiinkarra lindile elektrokeemiliselt tekitatud oksiidikiht. Üheks elektroodiks (anoodiks) on alumiiniumkard ise, teiseks (katoodiks) elektrolüüdiga (näit. boorhappe ja glütseriinitaolise vedeliku seguga) immutatud paber. Katoodiga loob kontakti teine, oksüdeerimata kardlint. Rulli keeratud sektsioon paikneb alumiiniumkestas. Tähtis! Tööpinge, Töötemperatuur (850C, 1050C), Pinge pulsatsiooni suurus. 18 Induktiivpool (inductor), drossel, mähis
Al redutseerub katoodil, eralduv hapnik reageerib grafiitanoodiga, andes CO ja CO2. Metallilist alumiiniumi toodetakse saadud sulalahuse elektrolüüsil. Kõige enam kasutatav alumiiniumiallikas on boksiit Al2O3·nH2O (n = 1...3), mis reeglina sisaldab lisanditena rauda ja titaani (oksiididena). Alumiinium on madala tihedusega ja väga hea elektrijuhtivusega metall. Alumiinium on tugev redutseerija, kuid vastupidav korrosioonile, kuna tema pinnale tekib õhu käes tihe ja vastupidav oksiidikiht. Alumiinium on juba metalli omadustega, kuigi tal on ka mittemetalli omadusi. Ta on amfoteerne, s.t reageerib hapetega, andes alumiiniumkatiooni, ja kuumade leelistega, andes aluminaatanioone. Alumiinium leiab kasutamist: lennuki- ja autotööstuses (kõvaduse lisamiseks kasutatakse tema sulameid vase ja räniga); elektrijuhtmetes; kütuseelementides. 21. Iseloomustage üldiselt booriühendeid. B olulisemad ühendid (H 3BO3, B2O3,
agressiivsete komponentide (hapniku, väävli, kloori, leelismetallide Na ja K ning vanaadiumi ühendid jm) mõjust kõrge temperatuuri juures olevale metallile (alates metalli temperatuurist 350-400 ºC). Metalli pind kattub õhukese oksiidikihiga (FeO, Fe2O3), mis takistab edasist oksüdeerumist. Kõik tegurid, mis sellele oksiidikihile mõjuvad purustavalt kutsuvad esile intensiivse korrosiooni. Sellisteks teguriteks on: küttepindade metalli liialt kõrge temperatuur, mille mõjul oksiidikiht pinnalt lahti lööb, oksiidikihiga reageerivate agressiivsete ühendite sisaldus põlemisgaasis ja tuhas ning küttepindade puhastamine välistest sadestistest. Kõrgtemperatuurilist korrosiooni aitab vähendada õige metallide valik, hoidumine lubatust kõrgematest metallipinna temperatuuridest ja oksiidikihti purustavatest puhastusmeetoditest. Madalatemperatuuriline korrosioon leiab aset veeaurude kondenseerumisel küttepinna gaasipoolsele küljele
..3100 C). Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga. Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 2000, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
