Keemia Mõisted: Aatom: nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused , neutraalne . Koosneb tuumast ja elektronidest . Aatommass: aatomi mass aatommassiühikutes , tähis A. Ioon: on aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Molekul: on aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis. Koosneb ühest või mitmest aatomist. Lihtaine: on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine: on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on ...
N2 + 3Ca = Ca3N2 kuid hingamiseks ei SO2 +NO2 NO+SO3 kõlba C + N2O = N2 + CO Alus:seob endaga prootoni Happeline oksiid, millele Happeline oksiid, millele vastab HNO2 ja HNO3 Happelised Hapetega annab soola Neutraalne oksiid Neutraalne oksiid vastab HNO3
1 ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Keemilised ained jaotatakse: lihtained (koosnevad ühe elemendi aatomitest) -metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al -mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (...
hapesool ja vesi. b) Reageerivad hapetega- saadused sool ja vesi c) Reageerivad sooladega- uus hüdroksiid ja uus sool. !mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja üks saadustest lahustumatu d) Kuumutamisel lagunevad oksiidid- oksiidiks ja veeks va 1A rühma metallide hüdroksiidid. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii hapete kui alustega. ALUSTE SAAMINE a) leeliste saamine metall ja vesi- saadused leelis ja vesinik aluseline oksiid ja vesi- hüdroksiid Võrrandid: Mg + H2O -> MgO + H2 P4O10+h2o-> H2PO3 Happed: happeid liigitatakse sooladeks ja hapeteks 1. Reageerivad metallidega -> sool ja vesinik Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vesinikust eespool olevad metallid. Vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri., 2. reageerivad aluseliste oksiididega -> sool ja vesi 3. reageerivad alustega -> sool ja vesi 4. reageerivad sooladega -> uus sool ja uus hape
vesinikperoksiidi nime all. Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO) on laialdaselt kasutatav keemiline aine. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Seda kasutatakse ka insektitsiidina. Raua peal tekkivat punakat massi kutsutake rahvasuus roosteks, kuid ka rooste on tegelikult oksiid täpsemalt öeldes raud(III)oksiid. Raud(III)oksiidi kasutatakse puhta raua tootmisel sulatusahjus. Vingugaas ehk süsinikmonoksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem.
Toidulisandi sees niimetatakse kaltsiumoksiidi E529 ja seda kasutatakse happesuse regulaatorina. Seda kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiid on mürgine. Alumiiniumoksiid Teine tähtis metalloksiid on alumiinumoksiid (Al 2O3). Alumiiniumoksiid (teise nimega korunt) on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine, ta on amfoteerne oksiid. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2054 C° ja keemistemperatuur on 2980 C°. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Looduses esineb see oksiid puhtana mineraalkorundina. Seda ainet kasutatakse hambalaborites arvatavasti plommide jaoks. Viimasel ajal on hakatud alumiiniumoksiidi kasutama traadita interneti signaali hoidmiseks ruumides, ta blokeerib edukalt signaali levimise
1 nm3 = 10-9 µm3 = 10-18 mm3 = 10-21 cm3 = 10-24 dm3 = 10-27 m3 1 µm3 = 10-9 mm3 = 10-12 cm3 = 10-15 dm3 = 10-18 m3 1 mm3 = 10-3 cm3 = 10-6 dm3 = 10-9 m3 1 cm3 = 10-3 dm3 = 10-6 m3 1 dm3 = 10-3 m3 1 t = 103 kg = 106 g = 109 mg = 1012 g 1 kg = 103 g = 106 mg = 109 g 1 g = 103 mg = 106 g 1 mg = 103 g KEEMIA HAPE + METALL SOOL + VESINIK · Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul · 3 H2SO3 + Al Al2(SO3)3 + H2 · H2SO4 + Zn ZnSO4 + H2 HAPE + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O · 2 HCl + FeO FeCl2 + H2O · H2SO4 + Na2O Na2SO4 + H2O · H2S + K2O K2S + H2O HAPE + ALUS SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SiO3 + 2 NaOH Na2SiO3 + 2 H2O · H3PO4 + 3 KOH K3PO4 + 3 H2O HAPE + SOOL SOOL + HAPE · Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade · HI + CaCO3 CaI2 + H2CO3 · 2 HNO3 + K2CO3 2 KNO3 + H2CO3 · H2SO4 + CaF2 CaSO4 + 2 HF · H2SO4 + MgBr2 MgSO4 + 2 HBr
muutuvad vedela lämmastiku temperatuuril rabedaks). Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Suuremate kontsentratsioonide puhul on ammoniaak mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamislihaste krampi. Väikestes kogustes sissehingamisel mõjub ammoniaak ergutavalt. N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab ta elevust ja lõbusat meeleolu. Dilämmastikoksiidi saadakse NH4NO3 nõrgal kuumutamisel, kuid tekkiv N2O ei ole püsiv, sest ta laguneb kergesti lämmastikuks ja hapnikuks. NO - lämmastik(II)oksiid Lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas.
· Aminohape Orgaaniline ühend, mis koosneb karboksüülrühmast ja aminorühmast. · Üldkuju: · Erinevaid aminohappeid on meie organismis 20. Need aminohapped on moodustanud umbes 50 000 erinevat valku. · Valkudest koosneb meie keha · Taimed valmistavad valke C ühenditest. · Meie saame valke teistelt organismidelt. · Valk on looduslik polümeer. REAKTSIOONID 1. Alus + Hape Sool + Vesi 2. Aluseline oksiid + Hape Sool + Vesi 3. Happeline oksiid + Alus Sool + Vesi 4. Aluseline oksiid + Happeline oksiid Sool 5. Sool + Sool Sool + Sool Mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu 6. Sool + Alus Alus + Sool Mõlemad lähteained peavad vees lahustuma, vähemalt üks saadustest peab olema lahustumatu. 7. Sool + Hape Sool + Hape Tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja. 8. Aluseline oksiid + Vesi Alus Ainult IA ja IIA rühma (alates Ca) metallide oksiidid
Soolade saamisviisid 1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Happed reageerivad aluseliste oksiididega sõltumata sellest, kas oksiid lahustub vees või mitte. 3) hape + sool à uus sool + uus hape vahetus Li2S + 2HCl à 2LiCl + H2S 2NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2HCl
Ta on vees vähe lahustuv. Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus (kg/m3) on 1,251. Lämmastiku sulamis temperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO b) vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 c) metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Tähtsamad ühendid: NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas. NO - lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas.
*P-METALLIDE ÜHENDID, KASUTUSALAD, OMADUSED: 1)alumiiniumoksiid Al2O3-valge kristalne aine, tema enamtuntud teisend looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel puhastusvahendites,poleerimisvahendites, suured korundikristallid on vääriskivid rubiin, safiir,kasutatakse laserites. Ei reageeri veega, hapete ja leeliste lahjendatud lahustega. 2)Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3- valge tahke aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelise liias, kuumutamisel tekib oksiid ja vesi. 3)Alumiiniumsoolad- enamasti valged tahked ained, vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Tuntuim sool on alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-kasutatakse joogivee puhastamisel. 4)Tina(IV)oksiid SnO2-valge, kasutatakse värvainena. 5)Plii(IV)oksiid PbO2- kasutatakse pliiakudes elektroodimaterjalina. 6)pliimennik Pb3O4-oranz,kasut.värvainena. 7)tetraetüülpliid lisatakse bensiini, saastab teeääri. *SIIRDEMETALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS:d-elemendid asuvad B rühmades. Tähtsaim
+ vesi = alus (hüdroksiid) B rühma met. oks. met. oksiid + hap.oks = sool + alus + hape = sool + vesi + sool + vesi = hape + hap. oks hap. oksiid + alus.oks = sool + hape + alus = sool + vesi + sool + metall = sool + H2 pingerida! hape + met. oks = sool + vesi + alus = sool + vesi + sool = u. hape + u. sool + hap. oks = sool + vesi alus + hape = sool + vesi + sool = u. alus + u. sool
Keemilise sideme tugevuse muutus: (377) Mg-O < Fe-O < Mn-O < Ca-O < Si-O < Al-O < Ti-O (674 kJ/mol) SiO2 on kui hape, annab silikaate ja teisi vulkaanilise päritoluga kivimeid. Maakoore koostis Ühend Valem Hulk Ühend Valem Hulk Ränioksiid SiO2 59.71% Raud(II)oksiid FeO 3.52% Alumiinium- oksiid Al2O3 15.41% Kaalium- oksiid K2O 2.80% Kaltsium- oksiid CaO 4.90% Raud(III)- oksiid Fe2O3 2.63% Magneesium- oksiid MgO 4.36% Vesi H2O 1.52% Naatrium- oksiid Na2O 3.55% Titaan-oksiid TiO2 0.60% KOKKU 99.22% P2O5 0.22% Maa mantia koostis kaalu%-des
Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO
lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid, seetõttu reageerib ta nii aluste kui ka hapetega: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid- on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust, lahusest sadeneb valge sültja massiga välja alumiiniumhüdroksiid: AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl See on samuti valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu.
CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape. Happevihmade põhjustajaks võivad olla vihmavees lahustunud väävlishape ja lämmastikhape 4. Moodusta õiged paarid: H2S, SiO2, SO2, H2SO4, HCl, CO2. Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2 Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees. SO2 Tugev hape, mille kontsentreeritud lahus on tugev oksüdeerija ning mille lahust kasutatakse autoakus. H2S Oksiid, mis vees ei lahustu ega reageeri veega. SiO2 5. Leia loetelust happed ja lihtained. CuOH, H3BO3, HNO3, NaCl, ZnSO4, O2, BaS, H2SO4, HCl, HCOOH, Fe, CaO, H2O,
AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ...........
Tööleht 1. ALUSED on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone 2. Tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest 3. ALUSTE LIIGITAMINE 1) Vees lahustuvad hüdroksiidid 2) Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid 3) Teised alused 4. ALUSTE SAAMINE 1) Leeliseid saadakse: metall + vesi 2) Leeliseid saadakse: aluseline oksiid + vesi 3) Lahustumatuid hüdroksiide saadakse: sool + leelis 5. ALUSTE KEEMILISED OMADUSED Aluste sarnased omadused on tingitud hüdroksiidioonidest 1) Alus + happeline oksiid 2) Alus + hape 1 3) Alus + sool 4) Aluste lagunemine kuumutamisel 5) Amfoteerne hüdroksiid + hape 6) Amfoteerne hüdroksiid + alus 2
välja vesinikku:................... Kontsentreritud väävelhape ja lämmastikhape oksüdeerivad rauda,seejuures moodustub raua pinnale oksiidikiht,mis väldib metalli kokkupuudet happega.Seepärast kasutatakse kontsentreeritud väävelhappe ja lämmastikhappe säilitamisel ning transportimisel raudtaarat. Raua keemilisi omadusi iseloomustad järgmine skeem. 4.Raua oksiidid-Raua oksüdatsiooniaste on tavaliselt kaks või kolm.Raud (ii) oksiid (FeO) on must kristlane,õhus oksüdeeruv aine.Praktilist tähtsust ta ei oma.Raud (III)oksiid ehk diraudtrioksiid(Fe2O3) on punakaspruuni värvusega kristlane aine.Ta kuulub punase ja pruuni rauamaagi koostisesse.Raud (III) osksiidi kasutatakse raudmenniku,ookri või muumia nime all malrivärvide ja mitmesuguste poleerimispulbrite valmistamiseks. Triraudtetroksiid(Fe3O4) on musta värvusega kristalne aine.Looduses leidub teda magnetiidina,samuti tekitatakse teda
vähem mürgine ja teda vaadeldakse ka keskkonnakeemias eraldi. Lämmastiku oksiidid Lämmastiku oksiidid On tuntud kõikide oksüdatsiooniastmetega ja enamgi veel. Sulgudes on väga ebapüsivate ühendite valemid NI O NIIO (NIII O ) NIVO NV O 2 2 2 3 2 2 5 (N2O2) N2O4 N2O "naerugaas" molekul NNO eraldab kergesti hapnikku ja toetab põlemist. Vere hemoglobiin temast siiski hapnikku kätte ei saa nii et hingata ei kõlba . Neutraalne oksiid. Kasutatakse narkoosivahendina NO - neutraalne oksiid, võib saada vase ja lahja lämmastikhappe vahelisel reaktsioonil NO2 happeline oksiid, millele vastab kaks hapet H2O + 2NO2 = HNO3 + HNO2 kuna lämmastikkushape pole püsiv, siis praktiliselt kulgeb reaktsioon, järgmiselt H2O +3 NO2 =2 HNO3 + NO . Atmosfääris omab tähtsust väävliühendite oksüdeerimisel väävelhappeks, on selle reaktsiooni katalüsaator ja seega osaline happevihmade tekkes
H2S divesiniksulfiidhape. Saadakse gaasilise divesiniksulfiidi juhtimisel vette. Mädamuna lõhnaga. H2SO4 väävelhape. Tugev hape, mis on oksüdeerijaks. Saadakse vääveltrioksiidi reageerimisel veega SO 3+H2O->H2SO4 . Õlitaoline vedelik, mis seob õhu niiskust. H2SO3 väävlishape. Keskmise tugevusega hape. Saadakse vääveldioksiidi reageerimisel veega SO 2+H2O->H2SO3 . H2CO3 süsihape. Väga nõrk hape. Hapuka maitsega. Saamine: CO 2+H2OH2CO3 . Happeline oksiid hapetele vastav mittemetallioksiid. [happeline oksiid + vesi hape] SO2 + H 2 O H 2 SO3 SO3 + H 2 O H 2 SO4 CO2 + H 2 O H 2 CO3 N 2 O5 + H 2 O 2 HNO3 P4 O10 + 6 H 2 O 4 H 3 Happevihmad põhjustavad peamiselt SO2, NO, NO2, mis reageerivad õhus veeauruga ja moodustavad vastavad happed. Kahjustavad loodust (eriti tundlikud on okaspuud) ja ka mitmesuguseid metallkonstruktsioone, ehitisi, skulptuure jm.
aox+hape=sool+vesi aox+vesi=leelis(1,2arühm) aox+hox=sool hox+alus=sool+vesi hox+vesi=hape neut ox:NO,N2O,CO ei reag. aluse, hape, soolaga. Hape+metal=sool +H2 (vesinikust vasakul) Hape+ aox=sool+vesi Hape+alus=sool+vesi Hape+sool=hape+sool(kuitekib nõrgem hape v sade) Alus+hox=sool+vesi Alus+hape=sool+vesi Alus+sool=alus+sool(mõlem. Lah+lah=sade) Sool+met=sool+met(met aktiivsem) Sool+hape=sool+hape(kui tekib nõrgem hape v sade) Sool+alus=sool+alus (mõlem. Lah+lah=sade) Sool+sool=sool+sool(mõlem. Lah+lah=sade) Aox = aluseline oksiid Hox= happeline oksiid
CaO + H2O = Ca(OH)2 Reageerimine happeliste oksiididega ühinemisreaktsioon. Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool. CaO + CO2 = CaCO3 5.4.6 Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustege, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad paljud mittemetallioksiidid (aga ka mõned kõrge o.-a.-ga B-rühmade metallide oksiidid CrO3, Mn2O7). Happeline oksiid Vastav hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 SiO2 H2SiO3 Reageerimine alustega. Tekivad happelisele oksiidile vastava happe sool ja vesi. Võrrandit on lihtsam kirjutada, kui happelise oksiidi valemi alla kirjutad vastava happe valemi; siis oleks nagu tegu vahetusreaktsiooniga happe ja aluse vahel. CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3¯ + H2O (H2CO3) Reageerimine veega ühinemisreaktsioon.
3) tugevuse järgi tugevad happed keskmise tugevusega happed nõrgad happed 4) ehituse järgi mineraalhapped e anorgaanilised happed karboksüülhapped e orgaanilised happed 5) agregaatoleku järgi vedelikud 1 tahked ainult vesilahustes esinevad 3. HAPETE SAAMINE 1) Hapnikhappeid saadakse: oksiid + vesi 2) Divesiniksulfiidhapet ja vesinikhalogeniidhappeid saadakse: Vesinik + lihtaine Sool + tugevam hape 4. HAPETE KEEMILISED OMADUSED Hapete sarnased omadused on tingitud vesinikioonidest. 1) Hape + metall 2) Hape + aluseline oksiid 3) Hape + alus 4) Hape + sool 5) Hapete lagunemine kuumutamisel 2
Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O *2LiOH+H(2)SO(4)=Li(S)SO(4)+2H(2)O *H(2)SO(3)+Al[OH](3)=/ Al(2)[SO(3)]
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest...
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
oksiidid NO ja NO2, lämmastikhape ja lämmastikushape ning nendele vastavad soolad nitraadid ja nitritid. o Lämmastikoksiid ehk radikaal oksüdeerub tavatingimustes õhuhapniku toimel kiiresti lämmastikdioksiidiks. o Tööstuses saadakse lämmastikoksiidi ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel. o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid Lämmastikul üks paardumata elektron o Lämmastikuoksiid NO Oksüdatsiooniaste on II Värvusetu Mürgine Neutraalne oksiid o Lämmastikhape Värvuseta teravalõhnaline vedelik, mis ,,suitseb'' eralduvate happeaurude tõttu. Tugev hape ja oksüdeerija. Tugevalt söövitava toimega. Esineb lahustes. o Tootmine Suuremahuline ja keeruline protsess mitmes etapis. 1. Saadakse ammoniaak (lämmastiku ja vesiniku vahelises katalüütilises reaktsioonis). 2
vastavad soolad nitraadid ja nitritid. o Lämmastikoksiid ehk radikaal oksüdeerub tavatingimustes õhuhapniku toimel kiiresti lämmastikdioksiidiks. o Töösaadakse lämmastikoksiidi ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimiselstuses.’ o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid Lämmastikul üks paardumata elektron o Lämmastikuoksiid NO Oksüdatsiooniaste on II Värvusetu Mürgine Neutraalne oksiid o Lämmastikhape Värvuseta teravalõhnaline vedelik, mis ,,suitseb’’ eralduvate happeaurude tõttu. Tugev hape ja oksüdeerija. Tugevalt söövitava toimega. Esineb lahustes. o Tootmine Suuremahuline ja keeruline protsess mitmes etapis. 1
Vääveldioksiidi kasutusalad Keldrite, ladude desinfitseerimine Väävelhappe tootmine Tekstiili-ja paberitööstus Vääveldioksiidi allikad Vulkaanid Metsatulekahjud Tööstus ja transport Alumiiniumoksiidi füüsikalised omadused Normaaltingimuselt sulab temp. 2054°C Keeb temp. 2980°C Valge värvusega Tahke aine Alumiiniumoksiidi keemilised omadused Veega ei reageeri Vastupidav hapete ja leeliste suhtes Amfoteerne oksiid Reageerib hapetega Reageerib leelistega Alumiiniumoksiidi levik Esineb looduses kristallvormis korundina Al2O3 Infoallikad Merit Sarandi ,,Tähtsamad gaasid'' 2010 http://arhiiv.koolielu.ee/files/Gaasid.ppt Creative Commons ,,Vääveldioksiid'' 2012 http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4veldioksiid Janno Puks ,,Väävel-S'' 2009 http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/VAAVEL.pdf Creative Commons ,,Alumiinium oksiid'' 2012 http://et.wikipedia
Keemiliselt on osmium passiivne metall, kompaktse tükina oksüdeerub alles temperatuuril 400 °C, peenpulbrilisena oksüdeerub aeglaselt madalamal temperatuuril ja süttib kuumutamisel põlema. Oksüdatsiooni saadusena tekib osmiumtetraoksiid. Ühendid. Ühendeis on Os oksüdatsiooniaste II kuni VIII. Oksiidid: osmiumtetraoksiid, osmiumdioksiid (osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid) Tähtsaim oksiid on osmium(VIII)oksiid, mis tekib vastavatest lihtainetest. See on helekollase värvusega, terava ebameeldiva lõhnaga tahkis, tugev oksüdeerija. Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks. Osmiumtetraoksiidi sulamistemperatuur on 48 °C ja keemistemperatuur on 130 °C. Sellejuures tekib aur, mis on eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi lahustega värvitakse bioloogilisi preparaate.
ta kulumiskindlate sulamite koostisse. Plaatinametallidest on osmium kõige aktiivsem hüdrogeenimiskatalüsaator. Keemiliselt on osmium passiivne metall, kompaktse tükina oksüdeerub alles temperatuuril 400 °C, peenpulbrilisena oksüdeerub aeglaselt madalamal temperatuuril ja süttib kuumutamisel põlema. Tähtsaimad ühendid ja sulamid Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV, VI ja VIII. Oksiidid: osmiumtetraoksiid, osmiumdioksiid (osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid). Tähtsaim oksiid on osmium(VIII)oksiid, mis tekib vastavatest lihtainetest . See on helekollase värvusega, terava ebameeldiva lõhnaga tahkis, tugev oksüdeerija . Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks . Osmiumtetraoksiidi sulamistemperatuur on 48 °C ja keemistemperatuur on 130 °C . Sellejuures tekib aur, mis on eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Selle aurudel on spetsiifiline lõhn.
Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate.Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärats rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn.Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope.Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina.
Al3+ - alumiiniumioon Ca2+ - kaltsiumioon Anioonide nimed: tuletatakse elemendi ladinakeelsest nimest Lihtaniooni nime lõpp on -iid, (analoogiliselt kutsutakse ka hüdroksiidiooni). Tabelis on nime lõpp - ioon ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide Cl- - kloriid HCl - vesinikloriidhape NaCl - naatriumkloriid S2- - sulfiid H2S - divesiniksulfiidhape FeS - raud(II)sulfiid O2- - oksiid ------------- Fe2O3 - raud(III)oksiid F- - fluoriid HF - vesinikfluoriidhape CaF2 - kaltsiumfluoriid Br- - bromiid HBr - vesinikbromiidhape AgBr - hõbebromiid Liitaniooni nimede võimalikke lõppe on rohkem. Tavalisim on -aat, veel on kasutusel -it, traditsiooniliselt nimetatakse mõningaid liitioone nii nagu lihtioonegi. Nime lõpp - ioon on ära jäetud.
1. Kõik happed annavad lahusesse vesinikioone. 2. Hapete omadused on tingitud vesinikioonide esinemisest lahuses. Om.-d: hapu maitse, muudavad indikaatorite värvust, reag. aluste ja aluseliste oksiididega, reag. metallidega. 3. Indikaatori muudavad happed punaseks. 4. Happed liigitatakse: 1)hapnikusisalduse järgi- *hapnikuta hape (n. HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist. 8. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada söögisooda lahusega ja uuesti veega. ...
Alumiiniumoksid Al2O3- on polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...
· Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused · Reageerivad metallidega = sool ja vesinik Reag. < h2 · Reageerivad alustega = sool ja vesi · Reageerivad aluseliste oksiididega = sool ja vesi · Reageerivad sooladega = uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade Kui tekib H2CO3, siis tekkemomendil laguneb ta veeks ja süsinikdioksiidiks · Lagunemine kuumutamisel = happeline oksiid ja vesi Lagunevad ainult hapnikhapped Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused · reageerivad hapetega = sool ja vesi · reageerivad happeliste oksiididega = sool ja vesi · reageerivad sooladega = hüdroksiid ja sool lähteained peavad olema lahustuvad ja saaduses peab tekkima sade · lagunevad kuumutamisel = aluseline oksiid ja vesi ei lagune IA rühma metallide hüdroksiidid soolade keemilised omadused · reageerivad metallidega = sool ja metall
Kas kõik alused on hüdroksiidid ? On vees hästilahustuvad tugevad alused leelised ja nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustumatud ). Kõik alused ei ole hüdroksiidid aga nad kõik sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. Mis on leelis ? Mille poolest nad erinevad teistest alustest ? Leelis on vees hästilahustuv aluseliste omadustega hüdroksiid. Nad erinevad lahustuvuse poolest. Kuidas käitub enamik hüdroksiide kuumutamisel ? Enamik hüdroksiide lagunevad oksiid + vesi 'ks . Kuidas on võimalik saada järgmisi hüdroksiide : LiOH, Cu(OH)2 ? LiOH tugevalt aluseline oksiid + vesi, saaduseks on hüdroksiid ( Li2O + H2O = 2 LiOH ) Ca(OH)2 metalli reageerimine veega, saaduseks on hüdroksiid + lenduv vesinik ( Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 )
1. Vääveldioksiid + vesi SO2 + H2O = H2SO3 2. NAATRIUMOKSIID + VESI Na2O + H2O = 2NaOH 3. VASK(II)OKSIID + VÄÄVELHAPE CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4. SÜSINIKDIOKSIID + BAARIUMHÜDROKSIID CO2 + Ba(OH)2 = BrCO3 + H2O 5. KAALIUMOKSIID + VÄÄVELTRIOKSIID K2O + SO3 = K2SO4 6. VÄÄVELTRIOKSIID + VESI SO3 + H2O = H2SO4 7. KAALIUMOKSIID + VESI K2O + H2O = 2KOH 8. RAUD(II)OKSIID + VESINIKKLORIIDHAPE FeO+2HCl = FeCl2 + H2O 9. VÄÄVELDIOKSIID + NAATRIUMHÜDROKSIID SO2 +NaOH = Na2CO3 + H2O 10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13. RÄNIHAPE + NAATRIUMHÜDROKSIID H2SiO3 + 2NaOH = Na2SiO2 + (OH)2 + H2 14. VESINIKJODIIDHAPE + KALTSIUMKARBONAAT 2HI + CaCO3 = CaI2 + H2CO3 15. LÄMMASTI...
65.elektrolüüdi lahus - lahus, kus on lahustis (tavaliselt vees) lahustatud aluseid, happeid või soolasid 66.lahuse elektrijuhtivus - võime juhtida elekktrit ioonilise sideme tõttu 67.Oksiid - hapniku ja teise keemilise elemendi ühend 68.sool - kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Nt NaCl 69.Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone ja reageerib alustega; üldisemas tähenduses aine, mis loovutab prootoneid. 70.happeline oksiid - hapnikhappele vastav oksiid, reageerib alustega. Nt SO2 71.tugev hape - hape, mis jagunev vesilahuses täielikult ioonideks 72.nõrk hape - hape, mis jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks (esineb lahuses nii ioonide kui ka molekulide). Nt etaanhape, H2S divesiniksulfiidhape 73.alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone ja reageerib hapetega; üldisemas tähenduses aine, mis seob prootoneid. 74.aluseline oksiid - alusele vastab oksiid, reageerib hapetega. Nt kaltsiumoksiid 75
Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad ...
NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 Aluste keemilised omadused Kõik alused reageerivad hapetega ning tekib sool ja vesi KOH + HCl KCl + H2O Kõik alused reageerivad happeliste oksiididega ning tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O Leelis reageerib vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade Ba(OH)2 + CuCl BaCl2 + Cu(OH alus + hape Sool + Vesi (Neutralisatsioon) Tingimused: Toimub alati 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 Mg3(PO4)2 + 6H2O Alus + oksiid Sool + vesi Tingimused : Oksiid peab olema happeline 2NaOH + N2O5 2NaNO3 + H2O Alus + sool Uus sool ja uus alus Tingimused : Nõrga happe sool, alus peab olema leelis Mg(OH)2 + BaCO3 MgCO3 + Ba(OH)2
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tän...
o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Raua füüsikalised omadused: · Hõbehall läikiv metall
dlalt suletud anumas. Rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. NH3 x H2O alus ; ammooniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus NH3 ammooniaak -> vesilahus -> nuuskpiiritus Ammooniaak lahustub vees hästi, moodustades ammooniaakhüdraadi. Varem nimetati ammoo- niaakhüdraadiks ja kirjutati valem NH4OH. Seda kasutatakse meditsiinis. (Nt.: minestuse korral) Looduses on ammooniaaki laipade kõdunemisel või mädanemisel. OKSIIDID CO2 oksiid ; süsinikdioksiid ehk süsihappegaas C + O2 = CO2 Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdumisprotsessidel.Labora- toorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist ( Ca2(CO3)2) hapete toimel. Kasutatakse tulekus- tutamisel. Ta ei põle ega toeta põlemist. Tugeval jahtumisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarna- seks massiks- ,,kuivaks jääks", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamisel. CO oksiid ; süsinikoksiid ehk vingugaas
Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl) Saamine 1)Hape + metall Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Hape+aluseline oksiid Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4
80. nõrk elektrolüüt polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks(esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena);nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. 81. ioon aatom või aatomite rühmitus, millelon pos. v neg. laeng. 82. katioon pos. laenguga ioon 83. anioon neg. laenguga ioon 84. elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess 85. vee kadedus kaltsiumi- ning magneesiumiioonide sisaldus vees 86. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 87. happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid 88. aluseline oksiid alusele(hüdroksiidile) vastav oksiid 89. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone 90. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 91. leelis vees lahuvtuv tugev alus(hüdroksiid) 92. sool kirstalne aine, mis koosneb (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest 93. vesiniksool 94. hüdroksiidsool 95
60) Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Nt lämmastik ja metaan 61) polaarsed ained polaarsetest molekulidest koosnev aine. a. Polaarne molekul molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu moodustub dipool b. Dipool osake, milles on kaks vastasmärgilist, kuid sama suurusega laengutsentrit. 62) ioonilised ained aine, milles osakesi seovad ioonilised sidemed. Nt soolad ja leelised 63) Oksiid elemendi põlemisel tekkiv ühend, mis koosneb kahest elemendist, kus üks on alati hapnik 64) Sool liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist. 65) Hape liitaine mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist. Annab lahusess Hioone ja reag. Alustega. (loovutab prootoneid) 66) happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega. Nt vääveldioksiid. 67) tugev hape hape, mis jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks.
Metallid Metallide üldised keemilised omadused · reageeri mittemetalliga 1) metall+hapnik->oksiid 2Mg+O2 -> 2MgO 2)halogeen +metall->jodiid,kloriid,floriid 2Al+3J2 ->2AlI3 3)metall+väävel->sulfiid Zn+S->ZnS Fe+S-> FeS · reageerib liirainega 1)veega * IA ja II A Ca-Ba +H2 O->leelis+H2 2K+2H2O->2KOH+H2 *Mg-Fe+H2O->oksiid+H2 *Ni.....+H2O->ei reageeri · metall+lahjendatud hape->sool+H2 reageerivad -H2-ei reageeri Zn+2HCl->ZnCl2+H2 · metall+soolalahus(L)->uus sool +nõrgem metall v.a KnaCaBa Mg+CuSO4->MgSO4+Cu · reageerimine leeliste lahustega amfoteersete metallid Al ja Zn 2Al+2NaOH+6H2O · tugevad oksüdeeruvad happed 1)konts H2SO4 *pingerea algus kuni Mg-ni+k. H2SO4-> sulfaad+H2S+H20 Al ja Fe passive...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
