saj. alguses Mammenile järgnenud Ringerke perioodil(980-1050a) Selleks ajaks oli lehemuster juba tavaline ning väädid muutuvad õhemaks ja pikemaks. ka loomad muutuvad veel väänlevamateks. Loomakehasi ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi. Viimane ja kõige levinum ornamentikastiil oli Urnes (1040-1150a). Kujundid olid keerukad, üksteisega olid läbi põimunud loomad, oksad ja köitraagud, mis meenutasid 11.saj Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kasutati endiselt ussimotiive, kuid spiraalse puusa motiiv ei olnud enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe. Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks
Retsensioon Kadrioru lossi muuseumi kollektsioonist Koostaja...........Ardi Randlaht Juhendaja......Rainer Vilumaa Kool.....Audentese Spordikool Klass...............................11.D 28.05 külastasin Kadrioru lossi Kunstimuuseumi, püsiväljapaneku teemaks oli 16.20. sajandi maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid, ning 18.20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur. Kadrioru lossi lasi ehitada Vene tsaar Peeter I. Eesti uhkeima lossi- ja pargiansambli kavandas 1718. aastal Itaalia arhitekt Niccoló Michetti. Loss on ehitatud barokkstiilis ja laemaaliga peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Näitus algas lossi peasaaliga, kus nägin Peeter I kamina kohal talal(kautzukil?) istumas, millel olid kujutatud erinevad g...
paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini. Savannides leiduvad puud kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on
Haab on selline puu nagu et kui ta maha raiuda, siis kasvab ühe asemele vähemalt kümme uut. Enamik suurtest haavikutest on otsast lõpuni mädad. See on ühe seene, haavataeliku, töö. · Haavapuu on kobraste lemmiktoit. Haava oksad on meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu · Kuusk ei suuda ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad.
sademeid Troopiline vööde (sademete hulk aastas alla 250mm, suur ööpäevane temperatuuri amplituud) Ekvatoriaalne vööde (keskmine temperatuur 25-26 kraadi, sademeid 2000mm/a, suur õhuniiskus) ATMOSFÄÄR Happevihmad – väävli –ja lämmastikuoksiidid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Mõju elusloodusele: • Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine • Lehtpuude lehed ning oksad kuivavad varem • Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib • Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb • Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma) Mõju eluta loodusele: • Mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid • Soodustavad keemilist murenemist • Suureneb toitainete väljauhtumine mullast Osooniaugud – on piirkonnad stratosfääris, kus osoonikiht on hõrenenud. Esinevad sesoonselt, eriti kevadel.
Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks. Tuuleenergia rakendamine on maailmas viimase 10 aasta jooksul kiiresti suurenenud. Asi sai hoo sisse 80-ndate alguses. Aastatel 1981-1991 Taanis ja USA-s Californias oli 90 % kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus 30 % ja
sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. (9) Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1
Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 10001200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni 60°C, maksimum ulatuda aga kuni 40°C ja isegi rohkem. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. PõhjaSoomest on leitud isegi 810aastane elus mänd ja isegi 1029aastane surnud puu. Kirjeldus Männi tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest,
Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. -Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel
tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. ("Pilved sõudvad, kase kohin") --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre
Silmad, nina, suu kõik on nagu teistelgi. Inimese peamised kehaosad on keha, pea, käed ja jalad. Keha koosneb ülakehast ja alakehast. Pea tähtsaimad elundid on silmad, nina, suu ja kõrvad. Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad. 2. Toes ehk skelett Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks. Skelett määrab inimese kehakuju, kannab keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et ta saaks liikuda. Skelett on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid nagu süda, kopsud ja aju, ning samal ajal piisavalt kerge, lastes inimesel hüpata, ronida ja ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta. Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg
Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa
üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oksad hõõrduvad tuules üksteise vastu, kulutades maha karvad ja siludes laiali vahatäpid. Kuid rabas kasvab ka suuri arukaski. Neid tunneb juba kaugelt kuldse sügise ajal: arukask on enamasti see, kes mõne suurema lauka kaldal kõige kõrgemaks kasvades kaugele üle rabamändide oma säravkollast lehestikku näitab. Ümbruse madalamad sookased kannavad samal ajal vaid üksikuid koltunud lehti, ja hakkavad neid ka varakult langetama. Nõnda jääb sookask sügisel kullalõõsas
Leib on elu tähis ja võib sümboliseerida Kristust kui maailmale igavese elu andjat. Leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk. Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri märk Vein Kristuse lunastav veri. Armulauavein viinamarjamahl või vein võrdub juutlikus sümboolikas verega. Armulauavein märgib inimeste ja Jumala vahelist pühalikku lepingut Viinamarjad; viinapuu ja selle oksad kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile Kristuse kannatustega seotud sümbolid: Ahelad Kristuse kannatuse sümbol Akantus akantuse okkad sümboliseerivad Kristuse kannatusi Ametüst violetne kivi sümboliseerib Kristuse kannatusi, alandlikkust, meelerahu ja vagadust Astelpõõsas Kristuse kannatuse sümbol. Legendi järgi tehti Kristuse rist
vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga. Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega. Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. FILOSOOFIA Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski
Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine (metoodiline juhend) Vormistamine Puu, kus oksad tähistavad teatud eluperioodi tähtsamaid sündmusi mis ajal midagi olulist teie arvates toimub Töö teostatakse rühmatööna neljastes gruppides Joonistage arengupuu Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Arengupsühholoogia uurib, millises järjekorras, millise kiirusega ja mil moel need muutused toimuvad Inimese areng Kasvamine Arenemine Küpsemine Sotsialisatsioon Seletage mõisted
kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei
Valgekäeliseks Isoldeks. Kui ta sai aru, et armastab siiski isoldet, läks ta cornwalli ümberriietatult temaga kohtuma.Ühel sõjaretkel sai ta surmavalt haavata, teda oleks saanud päästa ainult Isolde, aga armukade valgek. Isolde ei andnud märku, et õige Isolde tuleb ning Tristan arvas, et ta keeldus ning suri ja Isolde nähes surnud Tristanit, suri samuti, nad maeti samal õhtul ning mõlema hauale sirgus puu, mille oksad omavahel põimusid. 8. Linnakirjanduse teke, teemad - Tekkis 13-14 sajandil Linnakirjanduses oli palju satiiri ja irooniat aga ka manitsussõnu ja õpetusi. Linnakirjanuds väljendas käsitööliste ja kaupmeeste meeleolusid ja huve. 9. "Roosiromaan", 2Rebaseromaan" – teemad, kirjutamislaad - "Roosiromaan" - 2 osa, stiil on erinev. See on kirjutatud nägemuse vormis. Suurimaks väärtuseks on peetus MÕISTUSE ja LOODUSE arutlusi.
puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haistmiseks, samuti joomiseks, vee piserdamiseks, puude haaramiseks või vaenlasega võitlemiseks. Elevandil on kaks võhka, mille abil ta kisub lahti puukoort ja võitleb. Elevandid elavad väikestes perekarjades, kuhu kuuluvad emasloomad poegadega. Karja juhib vanim emasloom. Kui elevandipojad om umbes 10-12 aastaselt täiskasvanuks saanud, lahkuvad nad karjast ja moodustavad ise rühma
Õhtutagune tühermaa lk 50 Liikumatu õhk lk 31 Pimedaid puiesteid lk 26 Sõnatu üksiolek lk 25 Hommikune unenägu lk 60 Harali sõrmedega lk 70 Võrdlused : Nagu uimaseks löödud loom lk 53 Kevade õhtus nagu jääinimesed lk 52 Mis kahiseb nagu raadiokanalite vaheline tühiruum lk 49 Isikustamine : Udu lõikab mäed ära lk 10 Oksad kummarduvad lk 11 Tuul rääkis lobajutte lk 15 Lumi on painutanud puudest väravad lk 33 Esimene sügistorm pani varvad jooksma lk 65 Hüperboolid : Uks sinu sisse läheb sügavalt rinna alt lk 30 Litootes puudub. Oksüümoron ei leidnud. Sümbol ei leidnud Luuletustest Lemmik luuletus Vaatan viimasel ajal kõike justkui eemalt. Akna tagant,
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
anna saaki enam tagasi. Mure kadunud ema pärast ei anna talle mahti tütarlast kahetseda, ta ujub edasi. V Viiendalaulu hakatusel leiame Kalevipoja Soome rannast, kus ta värske hommikuõhu vilus väsimust puhkama läheb. Ümbritsev rahu uinutab ta sügavalt magama. Peale seda läheb ta taas eite otsima. Viimaks silmab ta mäeharjalt orgu, orus Tuuslari talu ja peremeest puude varjus puhkamas. Kalevipoeg tõmbab noore tamme juurtega tükis maast, laastab oksad küljest, et tugeva vembla saab, millega edasi läheb, maapind sammude all vankumas. Ehmudes ülesärganud tuuslar leiab vaevalt aega pihutäie udusulgi põuest võtta ja nõiasõnul elustatuna lendama puhuda: suled, tuuletiivulläbistikku keereldes, moondavad endid raudriides sõjameesteks, jala- ja ratsavägi langeb kangele mehele peale. Lühikese ajaga nuiab tema need oma vemblaga maha, et mitte üksainuski eluga ei pääse
4 TOITUMINE Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänes on rangelt taimetoiduline. Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. (edu.ee). Suvel toitub valgejänes mitmesugustest rohttaimedest, eelistades liblikõielisi taimi. Meelsasti toitub osjadest ja maa-alustest alamatest seentest (nt. hirvepähklist), mida ta pinnasest hõlpsasti kätte saab. Talviseks põhitoiduks mitmesuguste puude ja põõsaste oksad ning koor. Kõige meelsamini toitub valgejänes pajust, haavast, kasest ja sarapuust. (wikipeedia.org) 5 HUVITAVAD FAKTID ● Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. (edu.ee)
Lubamatu on betoonist kaevurakete abil ehitatud kogumiskaev, kuna seda ei saa lekkekindlaks. Lekkekindlus on kogu olmekanalisatsiooni esmatähtis omadus 3 3 REOVEE PUHASTAMINE Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võ...
d) Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi; e) Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana. 6. Okaspuude metsakasvatuslik iseloomustus Harilik mänd Pinus sylvestris Männi perekond on okaspuude liigirikkaim. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd). Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes ja kahekaupa, sinakasrohelised. Käbid piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantneon, väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Ehituses, mööblitööstuses. Haruilik kuusk Picea abies Sirgetüveline
karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad häälitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Antiloop Nimetus: harksarvik Liikide arv: 1 Sugukond: Antilocapridae (harksarviklased) Selts: sõralised Õla kõrgus: 81-104 cm Täiskasvanu kaal: 36-70 kg Levik: Põhja-Ameerika Elupaik: rohtlad (preeriad) ja kõrbed Toit: rohttaimed, ka põõsaste lehed ja peened oksad, kaktused ja muud taimed Ühiskondlik struktuur: sügistalvisel perioodil moodustavad arvukaid karju, kus loomadel on suur liikumisvabadus; muul ajal on seltsingud väiksemad Tiinus: 8,5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2, harva 3 Sünnikaal: 2-4 kg Eluiga: 12 aastat tehistingimustes Savannis kasvavad taimed Vihma- ja kuiva perioodi vaheldumine avaldab oma tugevat mõju ka siinsele floorale ja faunale. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised.
umbes 15 cm pikk ja 10 cm lai. Kopra lai pikk saba jätab pehmel pinnasel ja lumes selge lohistamisjälje, mis võib jalajäljed osaliselt ära pühkida. Kuival maal liigub kobras tavaliselt kõndides (Bang, 2001). 1.2 Toitumisjäljed Kopra lõugade haare on väga tugev, nii et närimisjäljed ja lahtihammustatud laastud võivad olla 3- 4 cm laiad ja 10-12 cm pikad. Hambajäljed on umbes 8 mm laiad ning on laastudel ja tüvel selgesti nähtavad. Hilissügisel närib kobras jämedad oksad sobiva pikkusega juppideks ja kogub need pesa lähedusse talvevaruks. Isegi kuni 10 cm jämedused oksad lõigatakse umbes meetristeks juppideks, tassitakse söögikohta ning kooritakse. Näritud oksajuppe leitakse teinekord rabalaugastest, kust koprad on kadunud juba tuhandeid aastaid tagasi (Naasi, 2007). 1.3 Väljaheited Kopra väljaheited on lühikesed ja jämedad, peaaegu kerakujulised pabulad, millel on väike tipp ühes otsas
5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Maapinda valmistatakse ette suvel või eelneval sügisel. Maapinda valmistatakse ette ketaskobestiga. Ketaskobesti purustab rohukamara või metsakõdu ning peenestab ka raiesmikul olevad oksad. Ketaskobesti sobib pinnase ettevalmistamisel nii istutamiseks, külviks kui ka looduslikuks uuendamiseks. 6) Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus Kiilistutus pannakse kasvama paljasjuurelisi seemikuid, sest nende juurestik on väike ja vähehargnev ning mahub suhteliselt kitsasse kiilulõhesse. Tööriistaks on olenevalt mulla kõvadusest erineva raskusega istutuskiil või kiillabidat.
toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal 2 tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Aia- ja pargijäätmed aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm) Vanametall kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v.a metallpakend. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik 2. JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja
Vahemereline kliima Vahemerelisel tammevõsal on väga huvitav kliima. Sellel on 4 aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Tammevõsa on oluliselt kuiv ja kuum suvel. Niiske udu merelt on ainuke niiskuse allikas suvel. Talved on karged ja niisked, troopilised tormid toovad vihma. Kevad ja sügis on tavaliselt segatud suve ja talvega, mõõdukalt vihma ja kuumust. Taimestik on enamjaolt moodustunud põõsastest. Need sisaldavad igihaljaid ja heitlehelisi põõsastikke. Lehed ja oksad on tavaliselt ,,karvased", et püüda kinni niiskust ja et eraldada seda kuival ning kuumal suvel. Ka loomastik on huvitav. Mõned loomad on kohastunud elama väga väikese veekogusega. Sellised loomad on tavaliselt väikesed.. Väga väikesed sademed on Vahemerelises kliimas. Keskmine iga-aastane sademete hulk on 10-20 tollivihma vormis. Keskmine sademetehulk talvel on 6.8 tolli, kevadel 2.2 tolli, suvel 2 tolli ja sügisel 4.2 tolli. Keskmine temperatuur on aastas 59*F. Kõige kõrgem temp
3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elanikud (aga tähtsad linnaelanikud) küpse vilja pead (aga küpsed viljapead) 4. Mitmuse omastavas nimisõna+nimisõnaL puude oksad, teaduste akadeemia, ekspertide komisjon, sademete hulk, uudiste agentuur * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned 2-silbilised täiendsõnad järgneva nimisõnaga (kui tekib omaette tähendusega mõiste). meestesokid, -särk naistearst, -kingad lasteaed, -haigused noortekohvik, -õhtu keeltekool häälteenamus nõudepesija kätekreem, -rätik teedevõrk maadeavastaja * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned kindlakskujunenud ühendid vanadekodu, rahvastepall, võõrastemaja 3
Erandid tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kuas kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. Lk 55 -- Kõrged kaldad võisid olla teineteisest vähemalt saja jala kaugusel, kuid läänes ulatus väike madal maariba kaugele ette, et surus jõe poole kitsamaks. Kuna põõdad rippusid alla vee kohale ja kirikutornide kõrgused männid sirutusid valguse poole, kuni nende oksad segunesid, siis oli silmal ka lühikese maa pealt raske märgata kaldal ühtki nõgu, mida mööda jõgi oleks võinud voolata. Järsul kaldal kasvavast metsast polnud samuti näha ühtki jälge järve väljavoolust, kõik kokku paistis ühe ääretu lehtvaibana. _ Vaevalt olid ränduridbmöödunud päris järve kaldal kasvavate pöösapitsist, kui nad leidsid end kitsast, kuid sügavast jõest, ja läbipaistev vesi voolas lehtkatuse all, mida hoidsid ülal vanade
10korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25kg nädalas. Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule (Rahumäe tee 5a). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, sampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile; muud puhtad plastpakendid. · Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid
ei ühtki karikat ei ühtegi sõrmust aga nii palju muud kummist täispuhutav naisekeha mis on mõeldud kasutamiseks vees? ujudes? auke täis nagu juust rinnad õhutühjalt rippu hambutu karjumisvõimetu suu kutsuvalt lahti siniseks võõbatud laugude all veel sinisemad silmad tarvitamistühjust täis missugune mees kaisutas ja kasutas sind enne kui torm süleles su siia selle selge hommiku suurde musta prügikotti kisun ära õhukese kile oma õrnadelt rannaroosidelt raagus okkalised oksad tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile käed saavad torkeid ja hommik otsa aga loojangul jooksen koju sõrmed sõrmustest rasked käed kaardus ümber karika
varjulisse kohta. Väga kobe ja kerge muld ei ole valjus kasvavatele taimedele sugugi halb, kuigi varjulist kohta eelistavad taimed vajavad sageli palju niiskust. Mäestikutaimede heaks käekäiguks tuleb eelnevalt teada, kuidas nende kasvukoht võimalikult meelepäraseks muuta. Enamik alpitaimi on valguslembesed, seega on eelistatumaks kohaks päevaringselt päikesele avatud ala. Ideaalne alpiaia koht on päikesepaisteline ja liivane lõuna või läänenõlv, mida ei kata puude oksad ega õhtused pikad varjud. 5 Alpiaia stiilis võib taimestada kõnnitee plaatide vahesid, treppe, terasse, et neid siduda aiaga ja elustada suuri kivipindu. Sinna tuleks valida tallamiskindlaid taimi, mida loodus vajalike omadustega on varustanud. Traditsiooniline alpiaed See on kõige klassikalisem variant, aga kaugeltki mitte kõige tavalisem. Nõuab palju mulda ja spetsiaalseid teadmisi
valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb kahte etappi: laudsepaettevalmistuseks ehk valgeviimistluseks viimistluseettevalmistamiseks ehk eelviimistluseks Kõigepealt teostatakse laudsepaettevalmistus. Laudsepaettevalmistusele järgneb viimistluseettevalmistamine. Laudsepaettevalmistus Viimistletava pinna laudsepaettevalmistus on vajalik nii läbipaistva kui ka läbipaistmatu viimistluse puhul ja seisneb järgmises: Oksad, praod, väljarebitud kohad jne. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunalt põhimaterjaliga kokkulangevate korkide, kiilude, lappidega (korgid võivad olla ka oksakorgid, sel juhul pole kiudude suund oluline) Läbipaistval viimistlusel on korkimist ja lappimist lubatud ainult mitteesipindade juures (viimane oleneb tellijast ja tarnijast ehk soovist näha puidus läbipaistval viimistlusel korgitud pindu)
Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid. 4. KASVATAMINE Lavendel on meie oludes suhteliselt külmakindel, eriti kui leida talle oma aias ideaalselt sobiv koht. Soovitatav on siiski talveks katta kuuseokstega, sest nii koguneb talvel taimele rohkem lund ja kevadel on oksad kaitseks päikese eest. Lavendlit võib kasvatada ka üheaastasena, kuid sel juhul on saak väga väike ja jääb ära selle taime ilusate õite nägemine. Meie tingimustes ei jõua taim esimesel aastal õitseda. Lavendlile peaks otsima kuiva, päikesepaistelise ja tuulte eest varjatud kasvukoha. Muld peab olema lubjarikas ja kerge. Väetamise suhtes ei ole ta nõudlik, on teise või isegi kolmanda põllu taim. Taimele meeldib meie kliimas kivine põld.
aastat või enamgi Ei talu üleujutust, ega freesturbaväljad suurune auk, täita Võililled segavad oodatakse veel nädal ja Marju kannavad seisvat vett väetisevaba tolmeldamist siis korjatakse üheaastased oksad Tuule eest kaitstud freesturbaga, kasta ja Võra peab olema hõre Vajavad niiskeid muldi istuta taim (harvendus või Juured pinnalähedased Sõnnikut ja muid väetisi noorendus)
Levik • Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumid Skandinaavia jaVenemaa Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad • Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad Toitumine • Herbivoor- taimtoiduline • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas) • Talvel puukoor ja oksad Paljunemine • Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini • Tiinus kestab kuni 235 päeva • Vasikad sünnivad aprillist juunini • Vasikaid 1-3 • Suguküpsed juba mullikaeas
Turvas: · Kütuseks · Taimede kasvupinnasena 14. Kuidas jaotuvad sõnajalgtaimed (3). Too välja igale rühmale üks iseloomulik tunnus. Sõnajalgtaimed: · Kollad-madalad taimed ja püstised harud. Igihaljad. Eosed arenevad varretipus eospeades. · Osjad-lüliliste, seest õõnsate vartega. Neil on rohelised peenikesed oksad · Sõnajalad-maapealse osa moodustavad lehed, vast pole näha 15. Võrdle sammaltaimi ja sõnajalgtaimi, too välja vähemalt 3 erinevust ja 2 sarnasust. ERINEVUSED SARNASUSED Sõnajalgadel on juhtkude(pikenenud torujate Paljunevad ja levivad eostega rakkude e. soonte süsteem) Sõnajalgadel puitunud kestadega rakud, mis taime Armastavad niiskust kindlamalt püsti hoiavad. Samblal pole-sammal maadligi
ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? Reoveed suunatakse reoveepuhastustjaama,mida haldab Tartu Veevärk Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada
(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt.
külgedele, sabale ning tursunud pärakule mustad ja valged laigud. Emase meelitamiseks lehvitab isane saba ja hõljutab emase koonu poole feromooni. Balkanimaades elavad need loomad pidevalt vees ja säilitavad sellised vastsele iseloomulikud jooned, nagu välispidised lõpused. Alpi seedermänd Puu kõrgus on kuni 2535 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m.Võra on noores eas kitsas, vanemas eas võrdlemisi lai ja ulatub valgusküllases kasvukohas peaaegu maapinnani, oksad asetsevad horisontaalselt. Tüvi on noorel puul sirge, aga vanal puul võivad tüvi ja oksad kõverduda, võttes üsna kummalisi vorme. Eluiga võib küündida kuni 500600 aastani. Tüve koor on noortel puudel hallikasroheline ja sile, vanematel puudel paks, pruunikas ja rõmeline. Noored võrsed on tihedalt punakaspruunide karvakestega kaetud. Pungasoomused on terava tipuga ja hallikaspruunid. Alpi seedermänd esineb looduslikult Alpides ja Karpaatides
10. Puidukoguse mahu määramine mahukaalu meetodil. Suuremast kogusest võetakse proov, millel mõõdetakse nii math kui ka kaal · Suurem kogus kaalutakse · Maht leitakse ristkorrutisena Mahukaalu meetodit kasutatakse peamiselt puu võra ja juurte mahu määramiseks, biomassi määramiseks. Meetodi aluseks on puuliigi puidu tiheduse sõltuvus niiskuse sisaldusest. Mahukaalu meetodil töötamisel jagatakse uuritav objekt, näiteks võra, fraktsioonidesse lehed/okkad, peened oksad, keskmise jämedusega oksad ja jämedad oksad ning määratakse kõigi fraktsioonide kaal. Igast fraktsioonist võetakse väiksem proov, soovitavalt mitu, mis samuti koheselt kaalutakse ja määratakse proovi maht kas ksülomeetriliselt või hüdrostaatiliselt, korrapärase kujuga proovide korral saab määrata mahtu ka vastavate valemitega. Kui soovitakse teada fraktsiooni kuivaine kaalu, siis proov kuivatatakse absoluutkuivaks ning kaalutakse uuesti. Maht= suurem mass * proovi maht
Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 57 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 1012 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. Saarmas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas on vee-eluline imetaja kärplaste sugukonnast. Rahvapäraselt on teda kutsutud nimega udras. Elutseb Euraasia ja Põhja-Aafrika siseveekogudes ning mererannikul. · Välimus Saarmas on kehaehituselt sale, madalajalgne
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koo...
Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saa...
näriline. Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav elab okas- ja segametsades, Eestis on ta tihedalt seotud vanade haabadega, millede õõnsused on talle sobivateks pesakohtadeks. Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei tule. Lendorava pesapuuks olevate haabade vahetus läheduses kasvavad enamasti kuused, mis ulatuvad esimesse või teise rindesse ning mille oksad varjavad haava tüve. Sageli on pesaõõnsuse ava kuuseokstega varjatud. Välimus ja kohastumused metsas Lendorav on oravast pisut väiksem, ent orava kujuga näriline, kelle ees- ja tagajalgade vahel keha külgedel asub karvadega kaetud nahavolt, mis talitleb lennusena. Väga pehme ja tihe hõbehall karvastik, mis vahetub kaks korda aastas. Emaslendorav kaalub umbes 150 grammi, isasloomad on keskmiselt pisut väiksemad. Nende keha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
