sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaitse alla ja mis kategoorias? 9. Tundke imetajate ja lindude tegevusjälgi (näritud oksad, käbid, pähklid väljaheited) mida oleme vaadelnud 10. Tundke imetajate jälgi vastavalt jäljemäärajale. /vt ka töölehte ja küsimusi seal/ 11. Millal peetakse jahti ilvesele, hundile sokule, karule, metsseale Roomajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage roomajate seltsid ja esindajad igast seltsist 2. Nimetage Eesti roomajad, kes neist on looduskaitse all. 3. Kuidas eristate rästikut ja nastikut? Kas nad on mürkmaod? Kellest nad
võrdlemiselt aeglase kasvuga puu. Talvel aga paistab linnaserva võserik oma olemust lausa kuritahtlikult varjavat: üksteisest läbipõimunud oksad on eemalt kõik ühtmoodi hallid. Lähemalt vaadates on talvise toominga oksa kõige parem määramistunnus saledad ja terava tipuga tumepruunid pungad.
ESIAEG Ürgaeg jaguneb kolmeks järguks: - PALEOLIITIKUM ehk KIVIAEG - MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM - PRONKSI- JA RAUAAEG Esimene lihtsam onn võidi püstitada PALEOLIITIKUMI ajastu lõpul u 12000 aastat eKr. Kuna inimesed olid liikuva elustiiliga ( ei oldud paiksed ja elatuti küttimisest), siis onnid püstitati materjalidest, mis olid ümbrusest leitavad/ hangitavad. Elati ja koobastes. Pihukirves võimaldas valmistada vaid lihtsamaid asju. Kasutati suurte loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas lo...
Minu arvates vajab inimene mälestusi, ja kõige päikselisemad mälestused pärinevad üldjuhul just lapsepõlve mängumaadelt. Mõned inimesedki seonduvad meile üksnes mingite paikadega ning märksa parem on meenutada neid seal, kus meenuvad koosoldud toredad ajad, mitte näiteks kõledal surnuaial. Nii meenutas Andreski Krõõta Vargamäel: " Ta vaatas Vargamäe mände ja tal tuli meelde, et neil Krõõdaga tol korral neist juttu olnud. Andres ise vana, aga männid seisid endistena. Ainult oksad olid teistel nagu harvemaks muutunud. Kuid võimalik, et asi polnud männiokstes, vaid Andrese enda silmis, mis aasta- aastalt töntsimaks läksid. Vargamäe soosillal tuli Andresel meelde, mis nad Krõõdaga temast rääkinud. Ja otse uskumata valusalt pidi Andres tunnustama, et soosillaga oli sündinud Krõõda, mitte Andrese sõnade järele. See oli seda valusam, et Krõõt ise oli nii varakult läinud, aga oma sõnad jättis ta Vargamäe soosilla üle valitsema kuni tänapäevani."
(Kasepuu koor vananedes praguneb) Missugune on koor tüve alumises osas?(Sinna on tekkinud korp.) Kuidas kasepuu koort veel nimetatakse? (Kasetoht.) Kasetohust valmistatakse korve ja ehteid.Vanasti tehti kasetohust ka jalanõusid viiske. Kas kasepuud on kõik ühesuguse jämedusega? . Mida te näete tüve ülemises osas? (Oksi.) Kasetüvi on valge ,aga kaseoksad on..........? Vaadelge okste jämedust ja painutage neid. Missugused on kaseoksad? (Painduvad.) Kõik peenikesed ja jämedamad oksad koos moodustavad kase võra. Missuguse kujuga on kase võra? Mis teeb võra tihedaks ja läbipaistmatuks? Kuhu kinnituvad lehed? Õpime nüüd kaske ka lehtede järgi ära tundma. Seda osa ,kust lehte kinni hoitakse, nimetatakse rootsuks ja laiemat osa lehelabaks. Kas kõik lehelabad on ühesuurused? Lehtede suuruse järgi me kaske teiste puude hulgast ära ei tunne. Vaadelge nüüd lehtede värvust. (Rohelised ja kollased) Miks on mõned kaselehed kollased? Vaadake ka teiste puude lehti
einsinikad, mustigud, sinimarjad Harilik mustikas on kuni 30 (50) cm kõrguseks kasvav kääbuspõõsas. Kasvab happelistel, niisketel muldadel, palumetsades, vahel ka rabaservadel ja nõmmedel, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad. Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas. Õitseb mais, juunis, marjad valmivad juulis augustis. Sageli saab esimesi mustikaid maitsta koos metsamaasikatega juba juuli lõpus. Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga
Maksupuu on selle näitlikustamiseks. Juurte osa kujutab nelja kaalukamat maksu Eestis: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed). Aktsiisid jagunevad tegelikkuses veel: alkoholi, tubaka, kütuse ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud: maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad ca 2% kogutud maksudest. Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist. Puu rohelised oksad on proportsionaalses vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale. Oluline on märkida, et maksud jagunevad aluspinnasele õiglaselt ja ühetaoliselt, võrdsetel alustel. Kui üks juureosa saab kannatada nt maksupettuse tõttu , kannatab kogu puu ja mõni oks puu võras on selle tõttu sunnitud närbuma. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Maksu-_ja_Tolliamet 2) http://www.emta.ee/index.php?id=25107&tpl=1071
näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi. Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või ja vaikne rohi sosistas: ei tohi. Me kuulsime, kuis puude süda lõi. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koos ning värskes õhus lõhnas sooja mulda. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost? Ehk küll me ümber kivist linn on taas, me kõnnime, kui kõnniks me legendis. Neist õitest algas imeline aas, nüüd kõik need õied õitsevad meis endis ehk küll me ümber kivist linn on taas. Eitede tarkus (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss.
1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm
KOKKU Tekib uus ähendus või mõiste pikkpoiss ( hakklihatoit) teedrajav (edumeelne) ülepea ( üldse) omapead ( üksi) mõnikord (vahetevahel) vanaema LAHKU ESIKKOMPONENDIL ON TÄIEND suure puu leht ilusa linnu laul kirju kana pojad suure linna väravad kortsunud särgi käis iga firma juht selle puu oksad suure karu nahk tuntud sepa töö märja liiva koorem KOKKU SÕNAÜHENDIL ON TÄIEND suur puuleht ilus linnulaul kirjud kanapojad suured linnaväravad kortsunud särgikäis iga firmajuht kaharad puuoksad kulunud karunahk suurepärane sepatöö suur liivakoorem OMADUSSÕNA KOKKU- LAHKUKIRJUTAMINE Käänd või määrsõna + omadussõna KOKKU LAHKU
10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. · Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. · Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. · Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule . Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid. · Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.
kasvama hakanud nooremad pärnad. Vahtrate tüvede diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 42-50 cm. Visuaalsel hindamisel on antud sektsioonis jalgteed ümbritsevate pärnade ja vahtrate tervis rahuldav. Võrades on üksikuid kuivanud oksi, kahel vahtral on ladvad kuivanud. Suurte mõõtmetega pärnade tüvedes on õõnsused, mis on väga heaks pesitsuspaikadeks lindudele ja nahkhiirtele. Kindlasti vajavad puud hoolduslõikust, millega eemaldataks ohtlikud kuivad oksad. Vasakul pool sõiduteed on tinglik puude rida, mis on osa seal kasvavast puudegrupist. Selget alleerida ei ole võimalik eristada. Ühtlane vahesamm puude vahel selles reas puudub. Puuliikidest on esindatud harilik saar, harilik vaher ja mägivaher. Algsest mõisa aegsest alleest (puudegrupist) on arvatavasti säilinud ainukesena suurte mõõtmetega harilik saar (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 78 cm), kuid antud puul on latv murdunud ja võras on küllalt palju kuivi oksi ning ka tüvel
ja 1745. aasta vahel, kui New Yorki koloonia asustatud alad piirdusid ainult nelja Atlandi-ääres krahvkonnaga, kitsa maaribaga mõlemal pool Hudsonit, selle suudemest kuni allikate läheduses olevate koskedeni, ja paari kaugema naaberalaga Mohawki ja Schoharie jõe ääres. Laiad ümbermetsavööndi ulatusid Mohawaki jõe kallastele ja koguni sellest üle ning tungisid .......(kirjeldus leheküljel 6) * Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette.Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja, kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks. (kirjeldus leheküljel 40) * Järve ulatuv neem võttis enda alla umbes kaks aakrit maad ja pool sellest oli nüüd
· Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. · Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. · Kesk - Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. · Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti. Elu puu · On loomise universaalne sümbol. · Elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas, oksad taevas. · Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Kuppel · Taeva sümbol sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid , Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Kammkarp · Seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Alfa ja o(o)mega · Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht. · sümboliseerivad Jumalat kui kõige oleva algust ja lõppu. · Johannese Ilmutusraamatus on kirjas: "Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja
lihtsalt seda lugedes tuli meelde kuidas ma alati nooremana vaheaegadel maal olin. Ühel sügisvaheajal, olid juba vaheaja viimased päevad ja varsti pidi linna minema, et uue hooga kooli minna. Kõik tegid väljas rasket tööd, valmistusid talveks ette. Täpselt nii nagu luuletus ütleb, et midagi jääb ikka korjamata, koristamata, lõpetamata, nii oli ka meil alati. Mina ei osanud midagi teha ja ma lihtsalt läksin rõdu peale ja vaatasin kuidas raagus oksad tuule käes kõiguvad. Lugedes seda luuletust tekkis tunne nagu oleks autor selle luuletuse kirjutanud mind vaadates toona seal rõdul.
noored sokud hauguvad kestvamalt. ELUKOHT Metskits eelistab elukohaks metsaservi, põldudevahelisi metsatukki, vältides suuri metsi. Seetõttu on nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades madal, kuid samas on nende arvukus mujal Eesis üsna kõrge. Talvel peab magamisase olema lumeta. TOIT Metskits on taimetoiduline. Suvel sööb puude-põõsastelehti, rohttaimi ja peenemaid oksi. Talvelvetoiduks on tal puhmataimed, puude ja põõsaste oksad, koor ja pungad, põldudel kraabib ta lume alt orast. Toidunappuse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid. ELUVIIS Metskitse paaritumisaeg on Juuli lõpust kuni Augusti lõpuni. Sellel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on
asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib. Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse (eraisikutelt võetakse tasuta vastu ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kotitäit). Pakend Pakendikonteinerisse tuleb panna: Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid
Kui relatiivne õhuniiskus on 60-70% piires, kulgevad kõik viljapuu eluprotsessid normaalselt. Õhu normaalseks vahetuseks on vaja tuule kiirust vähemalt 0,5m/s. Suur õhuniiskus soodustab seenhaiguste levikut. Pirn kasvab hästi sügavapõhjalistel prasniisketel muldadel ega talu hästi happelisi muldi. Muld peab oleme toitaineterikas ja küllalt niiske. Liigid harilik pirnipuu (P. Communis) Pyrus pyraster; Mets-pirnipuu - Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega. Eestis pärismaine. Kasvab haruldasena Lääne-Eestis, looduskaitse all. Ussuuri pirnipuu (P. Ussuriensis) - Kuni 10 m kõrguseks kasvavad asteldega varustatud ümara võraga puud kasvavad Venemaa Kaug- Ida ja Kirde-Hiina aladel alusmetsarindes.Võrsed noorelt viltjaskarvased, hiljem paljad, lehed ümarad 4-10 cm pikad,
Lasteaiaõpetaja käsiraamatus on kirjas, et igale tegevusele, kus lapsel tuleb midagi kujutada (joonistada, maalida, voolida), peab eelnema vaatlus. Enamus laste töid nägid välja ühesugused mitte omanäolised. Lapsed õppisid puhumise tehnikat ja mulle tundus, et see meeldis neile. Õpetaja aitas abivajajaid puhumisel. Mis oli laste eest ära tegemine. Kui puhumine ei õnnestunud, oleks pidanud leidma sellele teise lahenduse (nt. oleks laps maalinud oksad pintsliga). On öeldud ka teoses "Muusika ka kunsti õpetamisest", et ära tee lapse eest ära asju, millega ta ise hakkama saab. Mulle ei meeldinud, et õpetaja võrdles ühe lapse valmis tööd, teise lapse tööga, kes jättis oma töö nö. poolikuks. "Sinul on töö lõpetamata, Vaata tema tööd - kõik on valmis!" Mulle meeldis, et õpetaja oli kaasanud lapsi nii ettevalmistusprotsessi kui ka koristamise protsessi. Raamatus "Muusika ja kunsti õpetamisest" on öeldud: Ära
9.Samblikurindesse. 10.Kirjelda mägra urge. 10.Maapinna lähedal suveurud, talvel elab sügavamates talveurgudes. Urud pikad, rohkete väljapääsudega. Magamispaik on vooderdatud lehtede ja samblaga. 11.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 11.Laanemets: piisavalt niiske ja nõmmemetsaga võrreldes toitaineterikkam. 12.Kuidas saab kuuse välimusest välja lugeda, et ta talub hästi varju? 12.Tihe võra, okkad okstel ja oksad tüvel lähestikku. 13.Kuidas on üraskid seotud puudega? 13.Nad leiavad puude eri osadest toitu ja varjepaiku. 14.Millele reageerivad jänesekapsa lehed? 14.Valgusele, temperatuurile ja niiskusele. 15.Mis on nende laanemetsa tüüpiliste rohttaimede nimetused? 15.Laanelill ja leseleht. 16.Mis on selle laanemetsa tüüpilise sambla nimetus? 16.Laanik. 17.Mida kuklased söövad? 17.Taimede seemneid, lehetäide nestet, kahjurputukaid 30 m ulatuses kuhilpesast. 18.Kes ohustavad metsakuklasi? 18
Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini. Savannides leiduvad puud kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga.
ressurss.) · Parasitism- Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele(taimed,seened) · Kisklus- Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe ( metsloomad) · Kommensalism- Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu.(samblik ja puu) · Herbivooria- Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder) 4) · Toiduahel- Toitumisseoste alusel reastatud organismid( · karjamaa tüüpi toiduahel, laguahel ehk detriitahel,nugiahel ehk parasiittoiduahel) · Toiduvõrgustik- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid (skeemidel kujutatakse arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike) 5) · Produtsendid- ehk tootjad on organismid, kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid
Vältimaks puidu kvaliteedi halvenemist ülalmainitud põhjustel, kastetakse puit kaitsevedelikesse. Et kõik kaitsevedelikud on mürgised, peavad isikud, kes puutuvad kokku kaitsevedelikuga töödeldud puiduga, kasutama vastavaid kaitsevahendeid ja järgima hügieenireegleid. Puidu tugevusomadused muutuvad puidu ehituse ebaühtluse tagajärjel suures ulatuses. Väände- ja tõmbetugevus sõltuvad puidu niiskusest reeglina on kuiv puit tugevam kui toores. Oksad, praod ja muud vead vähendavad puidu tugevust. Puidu kvaliteeti mõjutab suuresti puude langetusiga. Mida vanemaks puu kasvab, seda oksatumaks muutub ta tüvi ja seda võimsamaks südamik. Vanematest puudest saadakse parema kvaliteediga saematerjali. Üliküpsete okaspuude südamik võib olla lõhenenud. 3.4. Puitlastide liigitus Puitlastid liigitatakse: 13 · saepuit · ümarpuit · tahutud puit · lõhestatud puit · puitplaadid. 3.4.1
Laasimiseks kirved ja üksikud Husqvarnad-Partnerid ning Rakvere Metsakombinaadis laasimismasin SM-2. Tüveste laadimiseks kasutati väga mitmeid laadureid, vt laotööde peatükki. Ühtlasi moodustaks see kolmanda suuna alguse. Nii jõudiski meie metsatööstuses järg nn "uue tehnika" juurutamiseni ja kasutamiseni. 11. Kasvavate puude laasimine. Hinnalise puidu kasvatamise üheks meetodiks on kasvavate puude laasimine. Laasimise käigus eemaldatakse puult teatud kõrguseni alumised oksad, mille tulemusena saadakse laasitud osa ulatuses oksavaba ja ühtlase struktuuriga puit. Nõukogude perioodil Eestis kasvavate puude laasimist ei kasutatud (esimesed laasimised tehti 1900...1940.a.). Sellest metsakasvatuslikust võttest on üldiselt vähe teadmisi ja kogemusi ning samas on see üsna kallis olenevalt kasutatavatest töövahenditest. Viimastel aastatel on mitmed RMK metskonnad hakanud vähesel määral kasvavaid puid laasima. Puude laasimist tuleks teha järgnevatel põhjustel:
Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, Ja väli kaetud lumega, ta peegel säras kuldses värvivoos teed sulad, poriga. ja nagu hingas pehme ohu hoos, Nii kaugele kui näed sa mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all; kurb, kidur põõsas kurdab teel mis muremõte tal? SUVI Suvise küla argipäeva, selle eluküllust, helisid, värve ja lõhnu kajastab tsükkel "Üks suvepäev".
-lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle, mille: ema laud, meie kodu -kokku, kui 1) liitsõna vastab küsimusele mis liiki, missugune: raamaturiiul 2) tekib piltlik väljend: lapsepõlv, hundijutt. -Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirj kõik sõnad lahku, kui täiend kuulub aga põhisõna juurde, siis kirj kokku: - selle puu oksad kaharad oksad - suure karu nahk kulunud karunahk - Nimisõna ja sllele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirj. -harilikult lahku: vigade parandus, kurttummade kool - kokku kirj 2-silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna, kui tekib omaette tähenduse- ga ühend: lasteaed, keeltekool. -Muu sõnaliik+nimisõna - Omadus-, arv-või asesõna kirj järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku: ilus ilm, nende maja
Erinevalt männist puudub kuusel jäme allapoole tungiv peajuur. Kuusk ei suuda kasvada seal, kus vesi on sügaval maa sees. Tema juurestik sirutub ühtlaselt laiali pealmistes mullakihtides. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. Tema võra on tihe, okkad okstel ja oksad tüvel paiknevad lähestikku. Isegi vanadel puudel katavad oksad tüve kogu ulatuses. Nii nagu männil, on ka kuusel mõnede seeneliikidega sümbioosisuhe. Üks selline seeneliik, mida ka seenelised hästi tunnevad, on kuuseriisikas. See oranzi viljakehaga seen on suurepärane söögiseen. Kuuse jaoks on oluline tähtsus veel ka teistlaadi seentel. Need ei too kuusele kasu, vaid kahjustavad teda, neid seeni nimetatakse parasiit seenteks. Nad kasvavad kuusepuul ja mädandavad seda
meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus. Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 57 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 1012 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde
aruniitudel, segametsades, teeäärtel ja kuivemal pinnasel saludena- kaasikutena. Parkides ja majaõuedes kasvatatakse teda paljude aedvormidena. Arukask on kas puu või põõsas. See kaseliste sugukonda kuuluv puu võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Noorte arukaskede koor on pruun. Täiskasvanud arukase valge koor on kaetud mustade täpikestega, vanemate puude tüve alumine osa on kaetud korbatanud koorega, mida läbivad ülalt alla sügavad rõmed. Oksad ripuvad pikkade peenikeste väätidena ja on kaetud väikeste vahatäpikestega. Lehed on kolmnurkselt rombjad, terava tipuga, paljad, nahkjad, tumerohelised, noored lehed on kleepuvad. Munajad või koonilised pungad on 3-5 mm pikad ja 2-5 mm jämedad, terava tipuga ning kaetud läikiva, vahase, tavaliselt kleepuva kattekihiga. Isasõied asuvad 5-6 cm pikkustes rippuvates urbades. Vili on piklik kahe tiivaga pähklike, ühes urvas võib neid olla kuni 500
, Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas, Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd. tugev,Igikeltsa sulamine. Kooniline võra, rändlinnud rabaturvas. Natuke Happevihmad, Nafta peenikesed oksad, putukatest, Saarmas, loomakasvatust, puuraugud, Metsa Tumedaokkalised pruunkaru. Maavarade tulekahjud, (kuusk, nulg), kaevandamine. Tselluloosimaardlad. Heledaokkalised.
enelad, pinnakatte püsililled ja kõrrelised. HOOLDAMINE: Kuna muru on pargikujunduses üks tähtsaim põhielement, siis on ka selle hooldamine vaata et kõige tähtsam. Toomparki katab tallatav muru st. et pargi külas- tajatel on luba kõndida ja istuda ka murul. Muru niidetakse ja väetatakse regulaarselt. Üheks teiseks Toompargi pilgupüüdjaks on põlispuud remmelgad. Et nad säiliks tuleb puu kuivad, viga saanud ja haiged oksad eemaldada, mis on ka pargikülastajate ohutuse huvides. Toompargis on väga suur osa puittaimedest põõsaste all. Põõsaste hooldamine on enamasti nende tagasilõikamine, et nad ei metsistuks ja et dekoratiivsed põõsad säilitaks või isegi suurendaks oma õiterohkuse. KASUTATUD MATERJAL: "Tallinna bastionid ja haljasalad" R.Kenkmaa, G. Vilbaste, 1965 Kadrioru Pargi raamatukogu märkmed "Eesti pargid.1" O.Abner, 2007 Puhke ja pargimajanduse konspekt 2.osa
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ...
Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütliliste olenditega, kelle seas paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid, viimased toimetasid lahingus hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema hea ja kurja viimses võitluses-ragnarökis BÜTSANTS: Ühiskond: maaharijad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud, roomlased, kreeka keel. Kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soomeugrilaste aladeni. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu
HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse va...
Esikohal võiksid praeguste andmete järgi olla Põnda kask Saaremaal ja Mäletjärve kask Tartumaal. Nende kaskede vanust on hinnatud koguni 250-le aastale. Jämedaimaks kaseks on Siiruse kask Võrumaal, mille ümbermõõduks on 390cm. Jämedad kased on veel: Tikuta kask Põlvamaal ümbermõõt 389cm, Naha külas Põlvamaal kasvav kask ümbermõõt 364cm ning Rulli kask Võrumaal Ruusmäel ümbermõõt 360cm. Arukask on mitmeaastane sirge tüveline puu. Oksad pikad, rippuvad. Puu kõrgus kuni 30(35)m, Vanus kuni 150a. Koor noorelt valge ja keskendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed pungad, heledate vahetäpikestega. pungad munajad, terava tipuga, nõrgalt kleepuvate pruunide soomustega. Seemned valmivad juuli lõpus, augusti alguses. Vili on piklikelliptiline kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. 1000 seemne mass on 0,15-0,2g.Viljakasvandus algab
Detailide rohked ja väga realistlikud. Fovistid aga hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ha varjudega modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja. Fovistid arvasid aga, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja siis saadud muljeid lõuendi peal väljendada. Nende teosed on vaatamata erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid.
· Meres on punavetiktaimed olulised orgaanilise aine tootjad · Punavetikate tähtsus seisneb ka vee looduslikus isepuhastumises Pruunvetikas · Mõni liik võib kasvada isegi 30-60 meetri pikkuseks · Pruunvetikate värvus varieerub oliivrohelisest tumepruunini · Nad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, 6-15 meetri sügavusel · Eesti vetes on kõige sagedasem põisadru Rannikutaimed Astelapaju · Põhjalahe saarte tuntuim taim · Oksad okkalised ja teravad · Valgusnõudlik · Kasvab kuival pinnasel · Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini Liiv-vareskaer · Kasvab kuni 1m kõrguseks · Õisik 30cm pikkune · Pikad kitsad lehed · Roomav risoom takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel Merikapsas · Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette · 1m kõrgune põõsakujuline taim · Lehtedes palju B- vitamiini · Noori võsusid kasutatakse toiduks
Hoolimata suurest kasvust on kaelkirjakul sarnaselt inimesele 7 kaelalüli. Lähenevat vaenlast on kõrge kasvu ja terava nägemise tõttu kaelkirjakul lihtne märgata. Toitumine Kaelkirjak sööb põhiliselt puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi, aga on võimeline kohanema ka teistsuguse taimtoiduga. Oma kõrguse tõttu saab kaelkirjak süüa kõrgemalasuvaid puude osi, mille osas puudub konkurents. Paljude puude, nende hulgas akaatsiate oksad on tervenisti söömiseks liiga okkalised. Selle tõttu tuleb süüa lehti ühekaupa või selliseid võrseid, mis okaste vahel kasvavad. Kaelkirjak tõmbab pika keelega toidu suhu, kus seda vajadusel segatakse süljega, et lihtsam neelata oleks. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak harva, sest selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega
1. raiskamine st. ülemäärane tarbimine 2. risustamine tahkete osadega 3. reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist. Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad - remontida - trahvida Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Inimkonna ajaloos on sulatatud üle 14 milj. t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub
peenar kuuseokste või puulehtedega. Rennvõrsik Ühe aastased võrsed painutatakse kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut korratakse 2-3 korda kuni mullakuhik on 20-25 cm kõrgune. Nii paljundatakse kuslapuu-, enela- ja sõstraliike. Üks võrse võib anda 5-8 istikut. Ringvõrsik Mõne sentimeetrine mullakiht eemaldatakse kogu põõsa ümbert ja painutatakse oksad maha. Emapõõsaste vahekaugus peab olema 1,5x1,5 m või 2x2 m. Allikad: http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/juurepistikud.html http://aedmustikas.weebly.com/vegetatiivne.html https://luua.kovtp.ee/documents/105873/1600210/vorsokud.pdf/fb7f3de3-59a7-43fe-965e- 34b59d0e7ccc
· Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu · Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa · Augus kasvavad 1) Magnoliaceae Liridendrou tulpifera harilik tulbipuu. Põhja- Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis! · Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea
Jumal ja Kurat on lahutamatud Juba läbi aegade on Jumalat ja Kuradit vastandatud. Kui Kurat on alati olnud kuri ja paha tegelane, kelle süü tõttu kõik halvad asjad juhtuvad, siis Jumal on päästja, kelle poole pöördudes ja temalt abi paludes on võimalik asjad lahendada. Kurat on eestlastele juba ammusest ajast olnud kui halb tegelane. Igas õnnetuses süüdistati Kuradit. August Gailit kirjutab, et ,, Inimene on kasvanud metsades, oksad on varjanud taevast ja seetõttu ei tunne ta seda. Ta on maa küljes kinni." Nii ju tegelikult oligi, sest usuti nõidade ja paganate olemasolusse ning sellest võib järeldada, et Kurat, kui halva ja häda tooja, oli maarahvale hingelähedasem. Usutakse, et igas halvas asjas on Kuradi käsi mängus või on tema süül midagi juhtunud, aga kui juhtub midagi head, siis ei mainita Jumala nime just tihti.
Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga ulatub 500 aastani, kuid esineb ka vanemaid isendeid. Sordid: Tuntakse üle 300 sordi. Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised. 'Fastigiata' laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort; 5 'Malonyana' kitsassammasjas 10...15 m kõrgune tihedaoksine sort. 'Pendula' kuni 5 m kõrgune rippoksaline leinavorm, soomused sinakasrohelised; 'Filiformis' madal, koonusjas, väheharunevate külgokstega rippoksaline sort. Kera- ja munakujulised sordid on: 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget';
Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. 5. Tuletõkkevahend MP FR MP FR on raud(III)divesinikfosfaadil põhinev puidu, puitdetailide, riide, paberi jt. poorsete pindade ja materjalide tuletõkkevahend, mis annab ühtlasi kaitse ka hallituse, kõdunemise, mädanemise, seente jms. vastu. MP FRiga töödeldud tooted kuuluvad tuletundlikkuse klassi B-s1,d0, mis
Lilled. Lillede keel on universaalne, siiski nagu ka värvid võivad tähendada lääbes ja idas eri asju, nii ka lilledel võib olla mõlemas kultuuris oma tähendus. Roos - lill, mis on läbi aegade olnud sümbol erinevates religioonides. Kristluses tähendab punane roos Kristuse verd ja valge roos sümboliseerib puhtust, neitsilikkust. Liilia - valge liilia kui Jumalaema lill seostub Läänes traditsiooniliselt puhtusega. Liiliaid on kombeks asetada hauale. viinamarjad; viinapuu ja selle oksad - kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile. armulauakarikas – püha õhtusöömaaja ja Kristuse vereohvri sümbol. Vesi - puhastamise ja puhastumise sümbol. Seda kasutatakse selles tähenduses ristimissakramendis, mis sümboliseerib pattude mahapesemist ja uuele elule tõusmist. Ühtlasi tähistab vesi süütust, nt kui Pilaatus pesi avalikult käsi, öeldes: "Ma olen süüta sellest verest!". Armulaua vee ja veini segu puhul tähistab vesi Kristuse
Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamisel saadud jooke. Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Kõige parema tee saamiseks korjatakse ära pung või pung ja kõige noorem leht, hea tee saamiseks pung ja kaks tipmist lehte. Jämeda noppe puhul, millest saadakse keskmise kvaliteediga tee, korjatakse ära pung, kaks tipmist lehte, vanem leht ja mõned peened oksad. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi. Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel oleneb, millist teed toodetakse. Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest
šašlõkkide marinaad,katki astutud päikeseprille,rannaraadiote patareisid,korjan bon aquasid ja eviane karastusjooke korke ja õllepurke’’. Õnnelik meeleolu:’’aga loojangul jooksen koju sõrmed sõrmustest rasked, käed kaardus õmber karika’’. 3.Mis aastaajal tegevus toimub?Mille põhjal seda võib järeldada?Kasuta vastamisel konkreetseid tsitaate. Tegevus toimub varakevadel.’’kisun ära õhukese kile oma õrnadelt rannaroosidelt raagus okkalised oksad tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale’’. 4.Mida sümboliseerivad luuletuses sõrmused ja karikad? Luuletuses sümboliseerisid sõrmused ja karikat head enesetunnet ,ta tundus ennast õnnelikult peale ranna koristust. Kirjand. Miks on vaja kaitsta loodust? Juba mitu aastat on inimkonna põhiprobleemiks olnud keskkonnareostus ja muud loodust kahjustavad inimtegevuse tagajärjed
9. Mets ja muld. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 10. Mets ja alustaimestik. 11. Harilik mänd kasvab 40-50 m kõrguseks, läbimõõt 1-1,5 m. Männi võra on koonusjas, vanemas eas muutub vihavarjutaoliseks, tüvi on silinderjas. Oksad on korrapärastes männastes, okkad on kahe kaupa 4-7 cm pikad ja sinakasrohelised. Okkad püsivad 3-4 a. Mänd õitseb mai lõpul ja juuni algul. Viljastumine järgmise aasta kevadel, järgneb käbide intensivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbide pikkus 3-7 cm, värvuselt pruunikad või hallikad. Kasvab laialdaselt Euroopas ja Aasias, Eestis on Männikuid 34,4% kogu puistust. Mänd on külmakindel aga valgusnõudlik, kavab kuivades kasvukohtades ja
poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse, samal aastal kohtus ta Caeni Ülikooli professori Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis ning kellel oli Descartes´ile väga suur mõju. 1622. aastal naasis ta
Taanit kui Norrat, oli kristlane ja rajas kirikuid. Olav Tryggvason-Norra kuningas, oli nooruses Eestis oli, kodumaal püüdis ta ristiusku kehtestada. Ristiusk juurdus alles Olav Püha ajal. Olav Sülekuningas- Rootsi kuningas, 1008 lasi ta end ristiusustada. Viikingite maailmapildiga seotud mõisted: Valhalla-hukkunud sõdalaste vald, valküürid(naissõdalsed) kogusid laipu lahinguväljadelt., ilmapuu-maailmavaade, selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, alumine juur aga puudutas põrgut Inimesed elasid Midgårdis, mida ümbrites maailmameri kus elab madu nim. Jörmungandr. Maailma kohal onAsgård-jumalate elupaik, kust vikerkaare sild viib otse allmaailma. Üle mere onUtgård-sela elasid inimestele vaenulikud gigandid härmahiiud, ragnarök-hea ja kurja viimane võitlus, kus maailm pidid hävima, Odin-laia kübaraga ühesilmne vanamees. Ta valdas nõia-,loitsu- ja luulekunsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
