Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised r...
3. Tihti töödeldakse toodang valmistoodanguni (nt viinamari asemel vein) Loomavabrikud 1. Levinud kõrgelt arenenud riikides (Jaapan, USA) 2. Loomakasvatussaadusi toodetakse tööstuslikult - hiigellaudad sadamates või linna äärtes 3. Sööt ostetakse sisse Metsamajandus Viis puuliikide rühma - majanduslik aspekt 1. Väärispuud - eebemipuu, raudpuu 2. Kõvad lehtpuud - tamm, pöök 3. Tarbepuit - enamasti okaspuud, maarjakask 4. Erikasutusega liigid - kiinapuu, heveapuu 5. Väheväärtuslikud puuliigid - paju, lepp Metsatüübid 1. Parasvöötme okasmetsad (tänapäeval kõige tähtsam) - Tööstuslik tähtsus suur - annavad suurema osa maailma tarbepuidust - Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine
molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm väga suurt organismide väljasuremist: esimene
Üldise pildi annavad kliimadiagrammid: Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. · Taimestik Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
tooteid mujal müüa. Kokkuvõtteks olukord veidi problemaatiline, kuid ajajooksul peaks paranema. 6)Selgita, kuidas on Eesti geograafiline asend Läänemere ääres inimtegevuse võimalusi mõjutanud? - Meil on tänu Läänemerele head kalastamis, transiidi, meretranspordi,turismi võimalusi. Asume Läänemere ääres, järelikult ka parasvöötmes, kus on soodsad tingimused metsa kasvatamiseks. 7) Kaks Eesti metsade erinevust vihmametsadest. - Meie metsades moodustavad enamuse okaspuud, meie metsad on kuivemad, ei ole nii liigirikkad. 8)Miks paiknevad Eestis suuremad elektrijaamad Kirde-Eestis? - Sest Kirde-Eestis leidub kõige enam põlevkivi, millest toodetakse elektrienergiat. 9)Milliseid kohalikke energiaressursse kasutatakse Eestis? -Põlevkivi, turvast, puitu 10)Milliseid sisseveetavaid ressursse kasutatakse Eestis? -kütteõli, diiselkütus, maagaas, autobensiin 11)Missugused on põllumajandussaaduste vähenemise + ja - ? - Plussid
Maismaale asumiseks pidid taimed uute tingimustega kohanema (kujunesid lihtsad taimeorganid, aurumise takistamiseks kattekoed). Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Kui kliima muutus kuivemaks suri enamik eostaimedest välja. Tekkisid paljasseemnetaimed (295), millest on arenenud tänapäeva okaspuud. Nad valitsesid mitusada milj. a. ennem, kui tekkisid katteseemnetaimed e. õistaimed (140), väga palju liike, levisid üle kogu Maa, ka vette. Loomariigi kõige esimesed esindajad arenesid nagu taimedki vees. Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute (600) rühmad (ussid, lülijalgsed, limused; vanaaegkonna algul kõik rühmad; keeruline käitumine, kaitsekohastumused)
pehmelt, õrnalt õitsed veel / oh lilleke!" Kõik hea ja rõõmus, mis saabub kevadega, kaob samamoodi sügisel nagu ka loodusest rohelus. Liiv kirjeldab ühes oma luuletuses detailselt sügisest nõmme. "Männi roheline samet, / üksik metsatee, / pedak heleroheline, / kask kuldkollane. / Pedak heleroheline, / kask kuldkollane! / Nõmm on sügisele / langend kaenlasse," Sügisel muutub looduse välimus täielikult. Puude lehed muudavad värvi ja langevad maha. Roheluse säilitavad vaid okaspuud. Selles luuletuses on autor andnud hästi edasi pildi, mis avaneb sügisesel nõmmel. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailma. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest." Väliselt paistev kurbus Liivi luules võib osutuda kauniks kujutluseks sügisest.
On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel. 6. Millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Kas tänapäeva tingimustes on keemiline evolutisioon võimalik? Miks? 7. Taimede evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Vetikad(esmane hapniku tootja) 2. Soontaimed 3.1 Eostaimed osjad(kidad), kollad(päris raikad), sõnajalad 3.2 Seemnetaimed- katteseemnetaimed(õisseemned), paljasseemnetaimed- okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikulaadsed. 8. Loomade evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Ainuraksed- eeltuumsed e. pvokarioodid, päristuumsed e. eukarioodid 2. Hulkraksed- 1. teod, krabid, peajalgsed 2. lülijalgsed 3. käsnad 4. lõuatud 5. kõhrkalad 6. putukad 7.kahepaiksed 8. roomajad (hiidsisalikud, dekotondid, tiibsisalikud, kalasisalikud) 9.luukalad 10. imetajad 11.linnud 9. Hardy-Weinbergi seadus. Mis tingimustel kehtib? Miks pole sellist populatsiooni looduses olemas?
EKVATORIAALSED 50 m3/ha aastas. Erinevaid liike palju, VIHMAMETSAD vähe väärtuslike puid, mets on mitmes ringes. SAVANNID Vähe liike, olulised küttepuud. Juurdekasv alla 5 m3/ha aastas LÄHISTROOPIKA METSAD NIISKED: niisketes metsades 15-20 m3/ha. Kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad väärispuud. KUIVAD: kuivades metsades peamiselt lehtpuud. Keskkonnakaitselise tähtsusega. PARASVÖÖTME LEHT- JA Pindala on aktiivse SEGAMETSAD põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud.
1) Geograafiline asukoht Mäeeraldis pindalaga 77,67 ha asub Järva maakonnas Koigi vallas, Tallinn- Tartu maantee 95. kilomeetrist 2,5 km ida pool, ligikaudu 5.6 km Koigi külast põhja pool RMK Türi Metskonna maatükil. Haritavat maad taotlevale alale ei jää. Kogu ala on kaetud segametsaga, milles domineerivad okaspuud. Maapind on on suhteliselt tasane, kohati lainjas moreenmaastik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70 75 m üle merepinna. Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee, millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud. Mäeeraldisest lääne suunas paralleelselt
Gümnaasium Globaalprobleemid: osoonikihi hõrenemine referaat Autor: Juhendaja: Tartu, 17. 02. 2012 Sissejuhatus Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähendab, et ühiskonnad on ühtlustumas ning kogu maailm mõjutab meid kõiki, kuid lahendada saab neid lokaalselt. ,,Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiskondlike protsesside kulgemisele. Kahjuks puudub meil arusaam globaalmajanduse rõhuvast toimest." (Einar Eiland, E.E, 2011, Globaliseerumine kui rünnak väikeriikide püsimajäämisele, http://online.le.ee/2011/10/14/einar-eiland-globaliseerumine-kui-runnak-vaikeriikide- pusimajaamisele/, 20.02....
Algustäheortograafia Reegel: Nimi võib koosneda mitmest osast ja need kirjutatakse suure algustähega. 1. Näitlejatar Mari-liis Lill tunnistab, et tal pole isiklikku kogemust, et lapse pärast töö kaotaks, küll aga on ta seda kõrvalt näinud. Õige: Mari-Liis Allikas: Delfi 11/2017 2. Slaavi aladel mainiti kama aastal 1555, kui Venemaad valitses tsaar Ivan julm. Õige: Ivan Julm Allikas: Maaelu 10/16 Reegel: Nime juurde võivad kuuluda au- ja ametinimetused, need kirjutatakse väikse algustähega. 1. Pilt vihastas kohalikke niivõrd, et Piiskop Kyrillos keelas seal kõik välismaalaste pulmad. Õige: piiskop Kyrillos Allikas: Elu24 10/17 2. Ka autoportreedest on kõige toredam lehvivate juustega Don Quijotet meen...
lõike suurema pinna , st., et läige sõltub säsikiirtest. Siidjas läige on vahtral, hõbedane kasepuidus. Lõhn Lõhn tuleb puidule puidus sisalduvatest vaikudest, eeterlikest õlidest, ning ka park ja kummi ainetest Igal puuliigil on oma iseloomulikku lõhn, ning selle järgi võib puuliike eristada. Enamikel puuliikidel lõhn kaob kuivamisel. Sellistel puuliikidel, nagu kadakal ja toomingal lõhn säilib ka pärast täielikku kuivamist. Üldiselt okaspuud omavad tugevamat lõhna kui lehtpuud. Lõhn muutub puidul ka pärast mädaniku tekkimist. 6. Puidu keemilised omadused. Puidu keemiline koostis . Puidu põhimass koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest, mis on moodustatud järgmistest keemilistest elementidest vesinik ( H ) süsinik ( C ) hapnik ( O ) lämmastik ( N ) Sõltumata puuliigist on nende elementide osakaal puidus : C-50% O-43% H-6%, N-1%
Ekvatoriaalne vihmamets: Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias, aastane juurdekasv suur, koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest Lähisekvatoriaalne mets: väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid Vahemerelised hõrendikud: küllaltki madal tootlikkus; Vahemeremaades, USA-s, Austraalias Niisked lähistroopilised metsad: kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suht suur Parasvöörme leht-ja okasmets: okasmetsad- suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv. Lehtmetsad on tootlikumad, kui okasmetsad, liigiselt mitmekesisem 10.Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. Intensiivne raie, öosüsteem hävineb, palju raiudes tekib korrosioon Mõisted: agrokliimavööde, vegetatsiooniperiood, agrotööstuskompleks, ekstensiivne
Ordoviitsium- arenesid selroogsed. Süstakalade eellased ja lõuatud kalad. Silur- Taimed kolivad maismaale. Lõuatutele kaladele hakkasid kasvama lõuad. Devon- kaladest arenesid kahepaiksed uimedest tekkisid jäsemed. Luukalad ja kõhrkalad. Esimesed putukad ja hulkjalgsed. Karbon- tekkisid sõnajalad. Metsad. Esimesed roomajad. Perm- esimesed paljasseemnetaimed (paljunemine ei sõltu veest). Seemned. Triias- Algelised imetajad. Dinosaurused. Juura- Tekkisid linnud. Dinosauruste ajastu. Okaspuud domineerisid. Kriit- Lihtsamad imetajad. Dinosaurused surevad välja. Linnud. Õistaimed. Paleogeen- Kiire imetajate areng. Neogeen- esimesed inimese eellased Kvarternaar- tänapäeva inimene Millised on lodusliku valiku vormid? Millistes tingimustes erinevad loodusliku valikuvormid toimuvad ja mis on nende tulemuseks? stabiliseeriv valik - soosib keskmise tunnusega isendeid. Liiga tumedad ja liiga heledad isendid paistavad rohkem välja ja langevad röövlooma ohvriks.
kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82%
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall,
Edaspidistel valgustus- ja harvendusraietel tuleb metsakultuuride äärealad tihedamaks jätta, et oleks takistatud ulukite pääsemine sissepoole, hõredamaks raiutud alale. Männi-lehtpuu segapuistus hooldusraiet tehes tasub jätta lehtpuudest alusmets kultuuri äärealadele alles 1,5 meetriste tüügastena, selleks, et takistada ulukite ligipääsu noorendiku sisemusse. Valgustus- ja harvendusraietega tasub võimalusel alustada alles siis, kui okaspuud on kahjustusohtlikust east välja kasvanud. Hooldusraieid võiks võimalusel teha talvel, kui väljaraiutud puud säilivad kauem, olles kohapeal ulukitele kättesaadavaks toiduks kuni kevadeni. Sel juhul teevad ulukid vähem kahju teha läheduses olevatele metsanoorendikele. Harvendusraiel kasvama jäetud puude tüve umber võib pärast raiet köita raiejäätmeid, mida tuleks uuendada, kui eelmised juba küllalt söödud.
kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Kõvad leht- ja 15-20m3/ha aastas *niisked Hiina väärispuud, okaspuud *kuivad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas vahemerelised alad pähklipuu, loorberipuu Parasvöötme leht-ja USA, Vermont, Eesti Tamm, valge pöök, Lehtmetsades 5-10m3/ha segamets pähklipuu, kuusk, a
kooseis ja aastane juurdekasv väiksem Lähistroopika metsad Brasiilia, Austraalia, Hiina Kõvad leht- ja väärispuud, 15-20m3/ha aastas *niisked okaspuud *kuivad vahemerelised alad mänd, küpress, korgi ja 1-2 m3/ha aastas pähklipuu, loorberipuu Parasvöötme leht-ja USA, Vermont, Eesti Tamm, valge pöök, Lehtmetsades 5-10m3/ha a segamets pähklipuu, kuusk, seeder segametsades 2-3m3/ha a
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi
kohta. Üle 1/3 pindalast, umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. 3.5.1Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil
Väiksed lapsed kipuvad mõnikord neid risoomitükikesi närima seepärast, et need on magusa maitsega. Kuivatatult vesiroosi mürgisus aga kaob ja siis võivad inimesed neid julgelt toiduks tarbida. Mitmel pool maailmas tehaksegi neist jahu leiva valmistamiseks või süüakse neid keedetult ja praetult. väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad.Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalad, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad katteseemnetaimed need tagaplaanile.Eestis Kriidi ladestu setteid ei ole.Kriidi ajastu elustik oli huvitav segu tänapäevasest ja arhailisest. Maal muutus taimestik Mesosoikumi tüübist, kus domineerivad paljasseemne taimed, tänapäevasemaks, kus võimutsevad erinevat sorti õistaimed.Merehein (sea grass): See ei ole tõeline hein, mis arenes Kainosoikumi aegkonnas, vaid on murusarnane taim, mis katab merepõhja, ning
Muld on väheviljakas, põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa on pikemas perspektiivis tulusam kasvatada kui põllukultuure. 2. Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne. Endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine, kuna metsakülv pole viljakate põllumaade peal kasvava intensiivse rohttaimestiku kasvu tõttu edukas. Endistel põllumaadel parem kasvatada lehtpuid. Okaspuud sageli jändrikud, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik; kuid on ka väga kiirekasvulised ja produktiivsed. Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on arukask (kiirekasvuline, produktiivne, pole olulisi kahjureid ja haigusi, puit väärtuslik). Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa, samuti produktiivne puuliik. Ka harilik tamm
ala reljeefsest iseäralikkusest. Suurem osa Lapimaast kuulub okasmetsa- taiga vööndisse. Skandinaavia mäestik jääb kõrgusvöödilisuse alasse ehk alpiinse tundra alasse. Põhja-Lapimaal, parasvöötme ja lähisarktilise kliimavöötme piirimail asub metsatundra vöönd. Põhjapoolne ranniku ala kuulub tundra vööndi alla. (Maailma Loodusvööndid) 7.1. Taiga Taiga moodustub okaspuudest ja okasmetsades elavatest taime ja looma liikidest. Levinumad okaspuud on männid ja kuused. Okaspuud on kohastunud karmide tingimustega hakkama saamiseks. Koonusjalt kuuselt langeb lumi oksi murdmata maha. Lehtpuudest ja põõsastest kavavad taigas eelkõige kased, ka pihlakad, haavad, lepad jt vähe nõudlikud puud. Põõsaid ja rohttaimi on taigametsas suhteliselt vähe, ses valgustingimused on nende kasvuks kehvad. Metsa all kasvab rohkem sammalt ja igihaljaid taimi nagu mustikas, pohl, sinikas jt. Lopsakam rohurinne kasvab jõeäärsetel aladel, kus kevadel vesi üle ujutab, sest puudel on
Selle puidu kiud on pikemad , sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalne puit, see pärast heledama värvusega. Räni- ja tõmbepuidu tekkimise põhjuseks puidu juurdekasvu häired. Puidutoodete ja konstruktsioonmaterjalide valmistamiseks ebanormaalse ehituse tõttu täiesti kasutuskõlbmatud. OKASPUUD Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga (va lehis). Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Alumisel pinnal asuvad aga poorid süsihappegaasi omastamiseks
aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt). vääriselupaik (võtmebiotoop) on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike (veekogude ümbrus, kiviaiad, metsaservad, astangud jt.) põlismets - puistu, kus ökosüsteemi muutev inimmõju ja naabrusmõju on minimaalne. Puurinne on eriliigiline ja -vanuseline, põhipuude iga erineb rohkem kui 3 vanuseklassi (lehtpuud vähemalt 30 ja okaspuud vähemalt 60 aastat), erivanuselised puud on rühmiti, häiludes noored puud. Rohkesti lamapuitu ja surnult seisvaid puid, raiejälgi ja kuivenduskraave pole. Seente, samblike ja sammalde hulgas leidub alati hemerofoobseid ehk inimpelglikke liike, enamasti rohkem kui 10 liiki rühma kohta loodusmets on inimmõju tugevuselt põlis- ja tulundusmetsa vahepealne, rohkem põlismetsa meenutav. Põhipuuliikide iga erineb vähemalt 2 vanuseklassi, erivanuselisi puuderühmi pole,
Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest Paljassemnetaimed 300 miljonit aastat tagasi a) Seemnesõnajalad b) Kordaiidid c) Okaspuud õite ja viljade esinemine (nt käbi) d) Hõlmikpuud praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik (nt hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas e) Palmlehikud tänapäeval on säilinud üks selts palmlehikulaadseid Katteseemnetaimed 140 miljonit aastat tagasi Loomariigi evolutsioon 540-400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees, kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn Kambriumi plahvatus
Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänase päevani tähtsamaite taimsete saaduste hulka. 1.2 Puidu kasutusalad Sajandite jooksul on Eesti talupojad õppinud tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu valik oleneb suuresti puu esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk ning lehtpuudest nende tavalisemad esindajad kask ja haab. Mänd on olnud üks põhilisi ehitusmaterjale seepärast, et tema vastupidavus eale on väga pikk tänu männis sisalduva rohke vaigu tõttu. Männist valmistati peamiselt sänge, pinke, laudasid, kirste, raamistike jms. Mänd on ka eelistatud paadiehituspuu. Kuusk seevastu on nõrgem ja väiksema säilivusega. Siiski, kuusest saab rääkida
(USAs ja Kanadas). Parasvöötme leht- ja segametsad- pindala on põllumajandusliku tegevuse tõttu ja suure asustuse tiheduse pärast tunduvalt vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad ja on liigirikkamad. Levik Kesk- ja Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerika idaosas, Ladina- Ameerikas, Aafrikas, ning Kagu- ja Lõuna- Aasias Lähistroopilised metsad (jagunevad niisketeks ja kuivadeks) 1. niisketes lähistroopilistes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud.levik: USAs, Austraalias, Brasiilias, Hiinas jne 2.kuivades lähistroopilistes metsades on jändrikud puud ja võsa tootlikus on väike keskkonna kaitselise tähtsusega. Levik Vahemere maades ja Austraalias. Ekvatoriaalsed vihmametsad- kasvavad suurtel aladel. Aastane juurde kasv on suur. Puud on majanduslikult vähe väärtuslikud pindala väheneb kiiresti üle raie tõttu. Amazoonase vihmametsasid hävitatakse ka alepõllunduse eesmärgil
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpkala saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes. Taimestik Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud. Looduslikud riigipiirid Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tsehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele
Ülepüük, maailmamere reostumine. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsa keskmine juurdekasv m3 aastas hektari kohta. Parasvöötme okasmets suurima levikuga, kasv aeglane, suhteliselt hõre, väikese juurdekasvuga (1-2 m3/ha). Parasvöötme leht- ja segamets lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsade 2-3 m3/ha, okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Lähistroopika metsad niisked ja kuivad. Niisketes peamiselt okaspuud ja kõvad lehtpuud ja väärispuud, aastane juurdekasv 15-20 m3/ha. Lähisekvatoriaalsetel hõrendikel looduskeskkonda säilitav tähtsus, puid kasutatakse kütteks. Sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad juurdekasv 50 m3/ha. 5.1 Autotööstus Fordism konveiermeetod. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud töölised panid auto kokku tundidega, tootlikkus kasvas oluliselt.
kanjoneid ja koopaid. Seal on rikkalik taimestik ja loomastik. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla, riigis on üle tuhande looduskaitseala, nende üldpind on üle 10 000 ruutkilomeetri. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikidesMadalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Slovakkia majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja elektrikaubad sõidukid baasmetallid kemikaalid ja mineraalid Plastik Import: masinad ja transpordikaubad (31%) mineraalsed tooted (13%) sõidukid (12%) baasmetallid (9%) kemikaalid (8%) plastik (6%). Sloveenia Sloveenia on parlamentaarne vabariik. Sloveenias elab 2 miljonit inimest. See on rohkem kui Eestis.
Trillium sp kolmiklill (mitmed liigid) Waldsteinia ternata siberi valdsteinia V Veronica spicata kassisaba Vitaliana primuliflora kollane mägikann L - taluvad leeliselist mullasegu (sobivad istutada paekividele lähedale) V - on nõus kasvama varjulisemas kohas K - eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes) Alpiaeda sobivad ka mitmesugused kääbuskasvulised okaspuud ja lehtpõõsad. Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · hiina kadakas ja selle sordid · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · virgiinia kadakas · hariliku kuuse sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · kanada tsuuga · hariliku elupuu sordid KIVIKTAIMLA EHITUSE SKEEMID: HOOLDAMINE: · Rohimine · Kobestamine · Kastmine põua ajal · Äraõitsenud õite kõrvaldamine · Taimede kärpimine
Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250...500 mm ning lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm. Suuremas osas USA-s ei ole looduskatastroofe aga esineb orkaane. üleujutusi, kuuma-ja külmalaineid. USA- on rikas loodusvarade poolest. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi on umbes 700 miljonit hektarit. Ülejäänud on riigimaa mis on kehv või kõlbmatu. USA on metsarikas ja puude liike on palju. Kaks kolmandikku on okaspuud ja kolmandik on kõvad lehtpuud. Rikkalikud on ka kalavarud. Palju kalu elasid sisevetes, eriti Suures järvistus. Vetes leiab heeringat, truska, sardiine ja eirit lõhelisi. Praegu on Atlandi ookeani ranniku veed kaladest tühjad, sise vetes proovitakse taastada kalavarusid. Rohkesti on mineraalseid varasid. Mitme tooraine paremad varad on kestva kaevandamisega lõppemas. Ameerikas on nii nafta kui ka maagaasi leiukohti. Kui pole saada
parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud. Erikasutusega puuliigid (korgitamm, oliivipuu), keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju vihmametsad väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; Arengumaad Arenenud riigid
Õielt õiele lendavad putukad tolmendavad õisi ning kindlustavad seemnesaagi. Peale tolmlemist õied närtsivad ning valmivad seemned, mis jäävad ootama järgmist aastat. Külmadel talvekuudel varred närbuvad ning säilivad vaid juured, millest kasvab ka järgmisel aastal uus taim. 10 Velvitsia Velvitsia on Namiibi kõrbes üksikult kasvav haruldane taim. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud. Kogu elu jooksul on velvitsial ainult kaks suurt lehte. Lehed kasvavad kogu taime eluaja. Lehed kasvavad tüve juurest ning otstest järjest surevad. Üheks sellise kasvamise põhjuseks on põletav päike, mis lehti kuivatab. Need võivad hargneda ribadeks (nagu pildil näha). Kuna lehtede alla ei paista palju valgust, leiavad sealt elukoha mitmed putukad. Velvitsial on jäme puitunud vars ja sügavale niisketesse kihtidesse ulatuv naeritaoline juur. Velvitsia ei vaja eluks eriti palju vett.
Praagi Geograafia gümnaasiumile III kursus 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus Kuigi Soome pindala on Nigerist tunduvalt väiksem, on seal üle 20 korra rohkem metsa, kui Nigeris. Üle 80% Nigeri pindalast katab Sahara kõrb, väike osa metsa saab kasvada vaid riigi edelapoolses tipus, kus toimub üleminek palavvöötme rohtlast troopilisse vihmametsa. Puudest on levinud palm ja akaatsia. Soomel aga katab mets 86% riigi territooriumist. Levinud on enamasti okaspuud nagu kuusk ja kuusk ning lehtpuudest valdavalt kask. Karnivooridest elutsevad pruunkaru, hunt, ilves, ja ahm herbivooridest jänes ja põder. Metsandus on Soomes väga tähtsal kohal. Koos elektroonikaga on see üks peamiseid majandusharusid. Hoolimata jätkusuutlikust metsamajandusest, on aastane juurdekasv väike, 6 kuna okasmets taastub aeglaselt, 1-2 ha aastas
peaaeg 3 hektarit inimese kohta. Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektarit, ülejäänu on aga peaaegu kõik kõlbmatu maa. Metsavarad Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USAs kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme
Seega lõigates eelmise aasta puitu või vanemat, tuleb edaspidi uusi kasve märgatavalt vähem. Aga noori võrseid ei tohi ka liiga pikaks jätta, sest siis vananeb hekk ruttu (E. Käger, 2011). Harilik kuusk poti- jõulupuuna Jõulupuudena müüakse harilikku kuuske ka potis ehk poti-jõulupuuna. Potikuuske on võimalik ka kevadel aeda istutada, kui teda talve läbi korralikult hooldada. Mida väiksem on puu, seda suurem on tema kasvamamineku õnnestumine ka hiljem aias. Väikesed okaspuud on enamasti kasvatatud potis ja juured seega terved ning elujõulised. Suuremad, üle meetri kõrgused okaspuud on enamasti põllult enne potti istutamist välja kaevatud ja suuremad juured on neil kahjuks kõvasti kannatada saanud, kuid hea õnne korral läheb ta aias kasvama (E. Ninn, 2010). Poti- jõulupuu hooldusnipid Potijõulupuud tuleb kasta toas nii, et mullapind oleks pidevalt niiske. Oksi tuleks piserdada veega, sest see aitab okastel paremini peal püsida
Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv 5-10 tm/ha, liigiliselt mitmekesised. Puitu kasutatakse mööblitööstuses. kuiva lähistroopika metsad Vaikse ookeani rannik, USA läänerannik. Sooja kuiva kliima metsad. Madal tootlikkus (1-2 tm/ha), säilinud on neid metsi vähe, neil on keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad aastaringselt sooja niiske lähistroopilise kliimaga mandrite idaosas kasvavad metsad. On nii okaspuud, lehtpuud (nii igihaljad kui heitlehelised), ja väärispuit. Tootlikkus 15-20 tm/ha. ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas. Metsad on väga liigirikkad, leidub väga väärtuslikke puulike (punane puu, mahagon, eebenipuu). Metsa raiutakse eelkõige, et väärispuuni jõuda, selleks tuleb langetada hulgaliselt vähemväärtuslikku puitu. Tootlikkus väga suur, kuni 50 tm/ha. 3.Iseloomusta metsakompleksi tähtsust kaasaegse metsanduse korraldamisel.
Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpi saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes. (1,2 ) 1.1 Taimestik Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud. (2) 1.2 Looduslikud riigipiirid Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tsehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale
Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus) II Soontaimed: sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Neil on juhtkimbud vee ja toitainete transpordiks! 1. sõnajalgtaimed: * vars, lehed, juured * enamasti maismaal * viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud. * on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub seeme katteta. * paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides. * puud ja põõsad *elutsüklis valdav sporofaas 2. Katteseemnetaimed e õistaimed: · seemnealge asub sigimikus viljalehtedega kaetud. · elutsüklis valdav sporofaas · iseloomulik tunnus õis · kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised
Argentiina keskkonna probleeme seoses põllumajandusega ei leidnud. Metsamajandus ja metsatööstus. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Kas seda on vähe või palju ? Argentiina pindalast on ainult 19% metsa all, seda on muidugi vähe. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ? Riigi idaosa katavad metsad, kuna seal on niiske. Põhjas kasvavad aga hõrendikud, ehk põhimõtteliselt seal ei olegi korralikke puid. Ülekaalus on okaspuud. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid on siiski mäestiku jalamil. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse tarbepuidu ( mööbel ja puit ) saamiseks, tselluloosiks, paberi ja papi tootmiseks. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset , püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Riigis on alati metsanduses asi tasakaalus, kuna pidevalt istutatakse ka uut metsa ning hooldatakse. Nad teevad
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL LOODUSMAJANDUS AIAPLAAN Seletuskiri Juhendaja: Liivi Martjak Koostaja: Viktoria Ivanova Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm ...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Lo...
Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass: Okaspuud Pinopsida Selts: Okaspuulaadsed Pinales Sugukond: Küpressilised Cupressaceae Perekond: Kadakas Juniperus L. Levik Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. Kasv Kadakad on valguselembelised ja põuakindlad. Nad kasvavad enamasti 1-3 meetri kõrguseks põõsaks, mõnikord kuni 10 (isegi 15) meetri kõrguseks puuks. Kasv toimub aeglaselt. Enamasti on kadakad kahekojalised, harva esineb ühekojalisi taimi
Loodusliku metsa 412 milljonit hektarit [1] 12% [3] Riiklikud metsad 124 milljonit hektarit [1] 30% [2] (kaitseall jne) Eraomand 288 miljonit hektarit [1] 70% [2] Metsa istandused 6 miljonit hektarit [1] 40,000 hektarit (kiire kasvuline okaspuu) 1970-ndal aastal [2] Populaarsemad puu Eukalüptus 59, mänd 37, Lehtpuud 29, okaspuud 75 [2] liigid (%) teised liigid 4 [1] Tarne Ümarpuitu 30 milljonit m 3 Saematerjal 3582000 kuupmeetrit, mänd 35% koristatud puitplaate 3032000 kuupmeetrit, paberit mahust [1] ja pappi 4561000 tonni [2] Maailmaturust 2,4% [1] Ei leidnud infot metsasaadusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
