osa kõhrelist osa allapoole, lamendab ninatiiba Mälurlihas* Sarnakaar Alalõualuuharu Tõstab alalõualuud, surub masseter mälurmisele alumisi hambaid ülemiste vastu körpusele Oimulihas* Oimuluu Alalõuaharu nokkjätk Tõstab alalõualuud, surub temporalis soomusosa alumisi hambaid ülemiste vastu Külgmine ja keskmine Kiilluu Alalõuanurga Nihutavad alalõualuud tiiblihas tiibjätk/suure sisemine vastasuunas, alalõualuu tõstmine tiiva oimualane pind/alalõuakael Kaelanahalihas* pind
moodustamise l ka ülalõualuu) Suulaeluu horisontaallest mes Veis - üksnes väikesed suulaekanalid PÕHIOSAD: Kuklaluu - põhimikuosa, külgosa, kuklasoomus Oimuluu - kaljuosa, trummiosa, soomusosa Otsmikuluu - otsmikusoomus, silmakoopaosa, ninaosa Sõelluu - sõellabürint, sõelleste, silmakoopaleste Põhikiilluu - keha, tiib Eeskiilluu - keha, tiib Sarnaluu - otsmikuluumine jätke, sarnaluumine jätke Ülalõualuu - keha, suulagijätke Lõikehammasteluu - keha, sombujätke, ninamine jätke, suulagijätke Alalõualuu - keha, haru Suulaeluu - horisontaalleste, perpendikulaarleste
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk)
caudalis) Suulaeurge paikneb perpendikulaarlestmes Iseärasused Karnivoorid ca fe alhari (Crista sagittalis externa), mis läheb üle oimujooneks (Linea temporalis). Luu sisepinnal telkjätke (Proc. Tentoricus) Oimuluu alaosad varajases eas Oimuluu alaosad varajases eas kokku kokku kasvanud, esineb kõhreline kasvanud trummisiseosa (Pars endotympanica) Puudub silmakoopaülene mulk (For. Supraorbitale) ja kanal; võib esineda Puudub silmakoopaülene mulk (For. silmakoopaülene sälk (incisura
pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku. Tasakaalu-kuulmiselund (organum vestibulocochleare): e. kõrv (auris): 1.Väliskõrv: a) kõrvalest – peal nahk, sees kõhred; püüab helilaineid ja suunab need kuulmekäiku; b) välimine kuulmekäik – nahaga vooderdatud toru (higinäärmed on moondunud – toodavad “vaiku”!); ulatub oimuluu sisse – lõpeb trummikilega; juhib helilained trummikilele. 2.Keskkõrv: a) trummiõõs – mõne mm laiune piklik ruum oimuluu sees, välissein on trummikile, seesmise seina taga on sisekõrv; selles seinas on 2 ava: esikuaken (“ovaalaken”) ja teoaken (“ümaraken”), trummiõõne sees on kuulmeluukesed. (Vt. edasi!) Keskkõrv (jätk!): Kuulmeluukesed: vasar (malleus), alasi (incus) ja jalus (stapes); vasar kinnitub trummikilele, jalus
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
Oimulihas / musculus Sarnakaar Alalõualuu haru Tõstab alalõuga temporalis välispinna ning sulgeb lõugu, tagaosa võimaldades nii mälumist Külgmine tiiblihas Kiiluluu ja Alalõualiigese Võtab osa alalõua oimuluu kapsel ja liigutamise üles alalõualuu haru aga ka ette ja ülemine osa küljele Keskmine tiiblihas Oimuluu ja Alalõualuu nurga Aitab surda kokku kiiluluu alumine sisepind hambaid ja pind liigutada alalõuga
fossa canina’le kinnitub Suunurgalangetaja Alalõualuu köbruke Modiolus of mouth Langetab suunurka Ninalihas Ülalõualuu Ninaluu Tõstab ninasöörmete nurki, Mälurlihas* Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõuanurga Tõstab alalõuga, suleb suud, surub M. MASSETER välispinnale hambaid kokku, arendab mälumisjõudu Oimulihas* Oimuluu Kinnitub kõõlusega Eesmiste hammaste kokkusurumine, M. TEMPORALIS soomusosa/välispi sarnakaare alt puhkeasend nnalt alalõualuu nokkjätkele Külgmine tiiblihas Algab kiiluluu Kinnituvad TML diskile Alalõua tõstmine ette või küljele tiibjätketelt ja kapslile Keskmine tiiblihas processus Kinnitub alalõua Tagumiste hammaste kokku pigistamine,
Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere-nimme sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-5. roidele. Funkts: tõstab roideid ALUMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt Kinnitub: 4le alumisele roidele Funkts: langetab roideid
asuv lohk Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli ...
Ülalõualuu koosneb vasakust ja paremast poolest kummalgi pool nina. Ninaluu asub vaid nina ülemises osas, allpool on kõhreline osa. Silma ja kõrva vahel asub sarnaluu, sellest ka nimetus põsesarnad. Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud. Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge
silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on kõhrest kettad, mis teevadki selgroo vetruvaks ja painduvaks. 27. Liikumatult on omavahel seostunud ajukolju luud, neid ühendusi nimetatakse koljuõmblisteks. 28. Kolju luud- kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. 30. Kolju luud- kiiuluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 31. Liikuvalt on ühendatud alalõualuu. 32. Selgroog koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks. Kaela osa moodustavad 7 kaelalüli
Lihaste ülesanded Koljupealne lihas- Need lihased muudavad kokku tõmbumisel näo avade kuju ja asendit ning annavad näole iseloomuliku ilme. Peapööritajalihas- Lihas suundub põiki-üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluule. Ülesanne on pead painutada, kallutada ja pöörata. tõstavad ja pööravad pead Trapetslihas- Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlevöödet allapoole. Fikeseeritud ülajäseme korral sirutab trapetslihas pead ja lülisammast. lähendab abaluud lülisambale Deltalihas- Liigutavad õlaliigest. liigutab õlavart Suur rinnalihas- Kokku tõmbudes langetab ülestõstetud käsivart ning kui see on juba
5) Puusaliiges : mis luud mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu b) keraliiges c) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE 6) Milliste luude vahele moodustub ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja atlas e. kandelüli), milliste vahele alalõualiiges (alalõualuu ja oimuluu vahele), millist tüüpi luude ühenduste abil on seotud koljuluu (õmbluste). 7) Lihaste üldosa ; millistest osadest koosneb pikklihas (pea, kõht, kõõlused), millised omadused on nn. valgel (müofibrill kiire) ja punasel lihaskiul (varuained aeglased). 8) Vahelihas: kuidas nim. ladina keeles (diaphragma), millistelt luudelt algab (rinnak, roided, lülisambalülidelt), kuhu kinnitub (kõõluskeskmele), peamised
vastsündinu koljulaes olev kileline piirkond e. lõge (kolju külgmistes 13 sarnaluu 6 otsmikuluu osades asuvad 2 nibujätkelõget) 11 ülalõualuu 2 kiiluluu ja seda ümbritsevad oimuluu, 12 suulaeluu 5 oimuluu kiiruluu ja kuklaluu. 2 kiilluu 7 kiiruluu 4 sõelluu 1 kuklaluu Fonticulus anterior – 10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu
vastsündinu koljulaes olev kileline piirkond e. lõge (kolju külgmistes 13 sarnaluu 6 otsmikuluu osades asuvad 2 nibujätkelõget) 11 ülalõualuu 2 kiiluluu ja seda ümbritsevad oimuluu, 12 suulaeluu 5 oimuluu kiiruluu ja kuklaluu. 2 kiilluu 7 kiiruluu 4 sõelluu 1 kuklaluu Fonticulus anterior – 10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu
5) Puusaliiges : mis luud mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu b) keraliiges c) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE 6) Milliste luude vahele moodustub ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja atlas e. kandelüli), milliste vahele alalõualiiges (alalõualuu ja oimuluu vahele), millist tüüpi luude ühenduste abil on seotud koljuluu (õmbluste). 7) Lihaste üldosa ; millistest osadest koosneb pikklihas (pea, kõht, kõõlused), millised omadused on nn. valgel (müofibrill kiire) ja punasel lihaskiul (varuained aeglased). 8) Vahelihas: kuidas nim. ladina keeles (diaphragma), millistelt luudelt algab (rinnak, roided, lülisambalülidelt), kuhu kinnitub (kõõluskeskmele), peamised
Ristijätkelt - asuvate lülide sirutamine, m. erector spinae: pind, nimmelülide 2. selgroolülide kokkutõmbudes transversospina 3.Ristijätkelt - ogajätked, soodustab 1.m. iliocostalis- ogajätked, ristijätked, sirutab keret ja pead, lis kuklaluu pööramist niude-roidelihas niudeluuharja oimuluu ühepoolselt painutab : m. turjalamendik ümber pikitelje 2.m. longissimus- välisserv nibujätke, keret ja pead küljele semispinalis 2.1 või 2 lüli ja stabiliseerib
Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Reie (femur)- ja sääreluu (tibia) + põlvekeder (patella) (ainult abistav). Jagavad kaheks kaks võruketast e. meniskit. Ülemise korruse: Frontaaltelg sirutus ja painutus. Alumise korruse: Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6. Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Kuklaluu os occipitale (1) Kiilluu os sphenoidale (1) Oimuluu os temporale (2) Otsmikuluu os frontale (1) Kiiruluu os parietale (2) Sõelluu os ethmoidale (1) 7. Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub.
Lõuats Keele ettepoole tõmbamine geniohyoideus KAELA DORSAALSED LIHASED Suur dorsaalne peasirglihas - m. Telglüli ogajätke Kuklasoomus Pea tõstmine rectus capitis dorsalis major Väike dorsaalne peasirglihas - m. Kandelüli dorsaalne köbruke rectus capitis dorsalis minor Kraniaalne peapõikilihas - m. Kandelüli ristijätke Oimuluu nibujätke ja Ühepoolsel toimel pea viltu obliquus capitis cranialis kuklatagusehari (car), kuklasoomus tõmbamine, kahepoolsel toimel aga ja põndakõrvaljätke (su, Ru), tõstmine kuklatagusehari ja põndakõrvaljätke
NIMETUS Astriklihased Kaelalülid 1. roided Pea ja kaela ette toomine fikseeritud rindkere korral. Jõuliselt sisse hingates tõstab roideid Rinnaku Rinnakupide, rangluu Oimuluu nibujätk Ühepoolselt: pea rangluu rinnakmine osa kallutamine pöörates nibujätke e nägu vastassuunas peapööraja lihas Kahepoolselt: kaela ette ja pea taha painutamine
Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ? õlaliigesele D: mis on tema peamine funktsioon?
ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ? õlaliigesele
omavahel ühenduses. Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks. Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu, oimuluu, otsmikuluu, ülalõualuu,) Alajäsemed(pöialuud, kannaluud, varbaluud, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder) Selgroog(kaelalülid) Ülajäsemed(sõrmeluud, kämblaluud, randmeluud, kodarluu, õlavarreluu, küünarluu) Rinnakorv(rindluu, , roided, rinnalülid,rinnak) Õlavööde (abaluu, rangluu.) Vaagnavööde (puusaluud, puusaluud,) Lihased Umbes poole inimese keha massist moodustavad lihased. Lihaskonda kuulub palju erinevaid lihaseid. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast
kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu
-randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna:
SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a keeleluu o s h y o i d e u m alumine ninakarbik paariline Õlavöötme luud:
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, l...
....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju 14
pupilla, I kääne, f – pupill – sg gen, sg dat, pl nom 2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida. 1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv 2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas 3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl Saccus, II kääne, m - kott – sg gen, pl nom Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen 3. crista sacralis mediana – keskmine ristluuhari, keskmise ristluu harjaga [krista sakraalis mediaana]
Liiduste olemus, jaotus. Liigeste kardinaalsed tunnused ja abiaparaadid; jaotus, liigesepindade kuju liikumistelgede arvu alusel. Liht-, liit-, kompleks-ja kombineeritud liiges. 20. Kolju areng, ealised soolised individuaalsed iseärasused. 21. Näokolju luud.Üla-ja alalõualuu. 22. Silmakoobas: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 23. Ninaõõs:seinad, käigud, kõrvalkoopad ja nende avanemiskohad. 24. Oimu ja kiilluu:osad, ehitus, avad, oimuluu kanalid trummiõõs. 25. Koljulagi: luud, õmblused, ealised iseärasused (lõgemed). 26. Sisemine ja välimine koljupõimik: jaotus (piirid), ühendused (mulke, kanaleid jm.läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30
kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast. 9. Kirjeldage vestibulaarelundi toimemehhanisme. Millise teise meele toimimise seisukohalt on tasakaalumeelel oluline roll ja milles see seisneb? Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas(tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) Poolringkanaleid täidab endolümf, eri suundades toimuval pöördliikumisel tekib kanalites erineva
Riina Mändla Roideid on 12 paari. Õlavöötmeks on eespoolne rangluu ja lame luu rindkere tagaküljel- abaluu. Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest ja ristluust. Kolju koosneb 29 luust. Koljuluud on ajukolju ja näokolju luud. Ajukolju luud kaitsevad peaaju. Ninas on luu asemel tugielemendiks peamiselt kõhr. Kandke joonisele järgmised luud: ülalõualuu, alalõualuu, ninaluu, otsmikuluu, sarnaluu, oimuluu, kiiruluu. Selgroog koosneb 32-34 lülist: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulüli (täiskasvanul kokku kasvanud ristluuks) ja 3- 5 õndralüli (liitunud õndraluuks). Järjestikused lülid moodustavad
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
ülemiseks ja alumiseks korruseks. Articulation genus. Plokk-ratasliiges. Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis amortiseerivad põrutusi) jagavad üleminseks/alumiseks korrusteks. Ülemisel korrusel frontaaltelg - painutumine/sirutamine, alumisel korrusel põlve kõverdamisel vertikaaltelg - sisse ja välja pööramine. 6. Nim ajukolju luud. 1 või 2. Otsmikuluu (1) – os frontale, oimuluu (2) - os temporale, kuklaluu (1) - os occipitale, kiiruluu(2) – os parietale, kiilluu(1) – os sphenoidale, sõelluu (1) – os ethmoidale 7. Seleta paari sõnaga mida tähendab agonist – see liigutus mida uurime, vaatame. Antagonist – vastupidise liigutuse tegija. Sünergist- abistaja fiksaator - fikseerib liigese. 8. Säärekolmpealihas. Ladina keeles. Musculus triceps surae. Sääremarja kaksiklihas algab reieluult. Lestlihas algab
Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa. Luuline kuulmetõrve käik on avatud, kõhreline tavaliselt pilutaoliselt suletud, avaneb neelamisel ja haigutamisel. Sisekõrv
rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline
õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine. KAELAIHASED 1. Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ehk peapööraja- (tõstab/langetab pead, pöörab pead vasakule/paremale). Algab rinnakupidemelt ja kinnitub oimuluu nibujätkele. ÕLAVÖÖTME LIHAS 1. Deltalihas –Algab rinnakult, õlanukilt ja abaluuharjalt ning kinnitub õlavarreluu köprusele. (eemaldab õlavart) 2. Õlavarrekolmpealihas- ehk triits (sirutab küünarvart): algab kolme peana: Pikk pea abaluu köbrukeselt Külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Mediaalne pea õlavarre luu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamal Kinnitub küünarnukile. 3
rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline
põimikute, eriti intramuraalsete · R meningeus innerveerib kõvakelmet tagumise põimikute terminaalganglionides koljuaugu piirkonnas (vistseraal-eferentsed kiud lülituvad · R auricularis läbib oimuluu canalis ümber). Domineeriv on masteoideus't, innerveerib nahka välise parasümpaatiline komponent (vaagus kuulmekäigu ja kõrvalesta piirkonnas. saab ka sümpaatilisi kiude).
umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust. - lamedad luud vaagnaluud, koljuluud ja abaluud - lühikesed luud lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud - Segaliiki luud näokolju luud, oimuluu kindlat kuju ei ole Millest luude kasv sõltub? luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud. Luustumisprotsess jätkub pärast sündi. Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga. Luude kasv on aga erinevatel luudel erinev, ja vastavalt sellele millises faasis on luustumine läinud otsustatakse laspe
Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud Segatüüpi luud oimuluu, jätked küljes Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant. Akrogaalikud võivad kannatada suhkruhaiguse all. Suguhormoonid suguküpsuse saabudes põhjustavad toruluude kõhreplaatide kinnikasvamise ja kasv jääb seisma.
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...
Inimese anatoomia. Inimese anatoomia on õpetus inimkeha kujust ning ehitusest. Anatoomia uurib kõiki kehaosi ja elundeid, seoses nende funktsioonidega, arenemisega ning väliskeskkonna tingimuste mõjuga. Anatoomia pärineb kreeka keelsest sõnast anatome e. k. lõikan lahti, osadeks. Inimkeha õppimiseks on mitu võimalust : · Süstemaatiline ehk kirjeldav anatoomia. - käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. · Topograafiline ehk kirurgiline anatoomia. - käsitleb organeid, mitte elundsüsteemide vaid keha piirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid organismis. · Plastiline anatoomia. - käsitleb keha välisvormi selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega. 2 väljundit meditsiiniline ja esteetiline. · Dünaamiline anatoomia. - tegeleb põhiliselt liikumisaparaadiga. · ...
niude-roidelihas - kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub roietele. b) Rihmlihas (spino-transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätketele. Pearihmlihas - Algab: 3. Kaela- kuni 3. rinnalüli ogajätketelt. Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. Heterohtoonsed lihased: a) Ülemis-tagumine saaglihas (süva kiht) - Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2.-5. roidele. Tõstab roideid.
Lihas suundub põiki-üles Rinnaku- pead samale poole, pöörates Algab kahe peana. Üks neist tahapoole, kinnitub rangluu- nägu vastassuunas; kahepoolsel Kaelalihas algab rinnakupidemelt, oimuluu nibujätkele ja nibujätkelihas tegevusel painutab lülisamba ed teine rangluu rinnakmiselt kuklaluu ülemise ehk kaelaosa ettepoole, pead otsalt. kuklataguse joone
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoon...
trummikile ( membrana tympani ). Väljastpoolt on ta kaetud epidermisega, seestpoolt limaskestaga. Trummikile välispinna keskel on süvik - nn. trummi- kilenaba. Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm ja tal eristatakse kuut seina: Trummiõõs on täidetud õhuga, tema seinu vooderdab limaskest. Trummiõõnes asuvad ahelana kuulmeluukesed. * Kuulmeluukesed vasar, alasi ja jalus - on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete varal liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani. Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega