Teine maailmasõda põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus (üle 20 miljoni) ja Hiinas (10 miljonit). Varasemates sõdades moodustasid enamiku hukkunutest sõdurid, Teises maailmasõjas suurenes aga järsult hukkunud tsiviilelanike arv. Selle põhjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid. Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine maailmasõda õiglast maailmakorda. Liveraalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri mõju kasvule. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
indiviidi tase. (Kuidas on demokraatlik riik ohuks indiviidile: läbi sõjaväe- riik paneb sõjaväelased ohtu, kui nad peavad minema sõtta). Terrorismiaktid muutsid maailma julgeolekut: 2001: terrori aktid USAs (väga teadlikud inimesed olid rünnaku taga. Arvati, et AQ ja Osama Bin Laden, kuid AQ ei mõelnud neid välja ega teinud rünnakuid lõpuni, ainult finantseeris). 2004: terrori akt Madridis: rongiõnnetused (rong jäi hiljaks ja tänu sellele oli ohvrite arv väiksem). 2005: terrori aktid Londonis: metroo õhku laskmine. Need on murdepunktiks julgeolekus. Julgeolek pöördus tagasi sõjaväe fookusseerimisele. Tsivilisatsioonide konflikt, kord või vabadus? Oht demokraatiale? Vabadus või kord: Hobson’s choise: võimalus valida, kuid ainult üks valikuvariant.Valik millegi või mittemillegi vahel. Julgeoleku õpetused: Kõik õpetused seoses rahvusvaheliste julgeoleku alaõpetustega tulenevad valdavalt Euroopast
· Tulekahju, varisemisohus objektid 6 OHUTUS ESMAABI OSUTAMISEL VÕIMALIKUD OHUTEGURID · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. · Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud · Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,ole kannatanu juures ning saada abi järgi · Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist · Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras
Rüütlite seas korraldati turniire mitme salga vahel, kasutati nürisid relvi, kuid sellegipoolest oli palju ohvreid. Lõpuks mindi üle kahevõitlusele, mille eesmärgiks oli vastane hobuse seljast maha paisata. Turniirid kogusid kokku palju pealtvaatajaid ja nende jaoks ehitati lausa tribüüne, kust saaks rüütlitele kaasa elada. Kirik suhtus turniiridesse halvasti, sest need viisid rüütlid ristiusu kaitsmisest kõrvale ja suurendasid nende edevust. Sellest keegi ei hoolinud ja kui ohvrite arv hakkas vähenema, tühistas ka kirik oma keelu. Abielu sõlmiti tihtipeale tüdrukute nõusolekut küsimata, see toimus juba murdeeas. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanuselised, hiljem aga vanusevahe suurenes. Pruudi perekond pidi andma kaasa vara, mis oli kulukas ja nii valiti tihtipeale peigmehi suguvõsast, et vara ei läheks suguvõsast välja. Tihti aga oli kasulikum tütar kloostrisse saata.
Nõuti rahvusliku rõhumise lõpetamist, omavalitsuse laiendamist ja rahvuskultuuri vaba arenemist. Revolutsiooni kulminatsioon Eestis- 16.10.1905 korraldati Tallinnas Uuel Turul sanktsioneeritud miiting umbes tuhande osavõtjaga ülevenemaalise poliitilise streigi toetamiseks. Demonstrantidele üllatuseks saabus sõjavägi, kes tulistas demonstrante. 90 inimest sai surma ja üle 200 haavata. Kõige rahvarohkemaks sündmuseks Eestis kujunes ohvrite matused Rahumäe kalmistul (40 000 osalejat) Ka Eestis asutati esimesed parteid: 1. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus 2. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson) Ülemaaline rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905 Kongressile valiti Jaan Tõnissoni initsiatiivil kõikidest valdadest, linnadest ja seltsidest 800 saadikut. Esindatud olid kõik parteilised jõud. Kongressi kokkukutsumise põhjuseks oli see, et
2) negatiivsed sanktsioonid karistavad normidevastast käitumist. Anoomia Emile Durkheim anoomia on olukord, kus varasemad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Anoomia soodustab mitmesugust hälbekäitumist, muuhulgas ka suitsiidide sooritamist. Kuritegevuse uurimine 1. Kuritegude uurimine kui palju kuritegusid esineb ja mis nende esinemissagedust mõjutab 2. Kurjategijate uurimine miks mõni inimene saab kurjategijaks ja teine mitte 3. Ohvrite uurimine (ohvriuuringud) kui paljud inimesed on kogenud kuritegu ja millistel inimestel on suurem risk kuriteo ohvriks langeda. Kuritegevust seletavad teooriad 2 Varane bioloogiline teooria 19. sajandil ja 20. sajandi algul valitsenud arusaam kuritegevus on kaasasündinud, kurjategijad on enamikus
Inglismaad. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914.aastast kuni 11. novembrini 1918. aastani. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (6 suurriiki- Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Venemaa ja USA sekkus 1917. aastal) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Üheski varasemas sõjas ei osalenud nii palju sõdureid, seetõttu sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Rohkem ohvreid on hiljem olnud ainult Teises maailmasõjas. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas toimusid suured muutused relvastuses. Esimest korda kasutati keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad
Praegu pole olukord Pärnumaal õnneks üleriigiliseks kriisiks kujunenud. Kutsume veel kord inimesi üles - palun ärge kartke ja viige ostetud salaviinapudel ära politseisse ning aidake tabada mürgiviina müüjaid!" · Eile hommikupoolikuks oli metanoolimürgitusse surnud 49 inimest - neist 47 Pärnu- ning 2 Läänemaalt. 86 kannatanut on haiglaravil ning 36 inimest on pärast arstiabi andmist haiglast välja kirjutatud. · Pärastlõunaks kerkis ohvrite arv juba 51. Tallinna haiglas surid veel Pärnust pärit mees ja naine Pärnumaalt. Haiglas on 88 inimest, kuid 37 puupiirituse ohvrit on tervenenud ja lubati kodusele ravile. · Kell pool kümme õhtul teatas politsei, et surnud on 52 inimest. Haiglas on veel 89 puupiirituse ohvrit, koju on lubatud 45 tervenenut. · Neljapäeval lisandunud ohvritest suri esimene, Martnast pärit 47aastane mees, teadvusele tulemata Tallinnas haiglas
Jalta (e Krimmi) Aeg: Potsdam Aeg: 2.7. Teise maailmasõja tulemused: - 8.mail Euroopas Saksamaa ja 2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. - Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). - Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. - Kiirenes teaduslik-tehniline areng. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 10
unustamatuid kogemusi. Alates 22. septembrist 1939. võeti laev teenistusse hospidal laevana. 30. jaanuari 1945 kell 13.10 väljus laev Gotenhafenist (Gdynia) 10 582 inimesega (neist 8 956 tsiviilisikut, sh kuni 5000 last) pardal. Sihtsadamaks oli Kiel. Kell 21.16 sai laev 3 torpeedotabamust nõukogude allveelaevalt S-13 ja uppus kolmveerand tunniga. Põgenikelaeval olnud inimesest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima ohvrite arvuga laevahukuks. 10 Pilt 4. Kruiisilaev Wilhelm Gustloff (Wikipedia, Wilhelm) Laev Allure of the Seas M/S Allure of the Seas on Oasis-klassi kuuluv alus, mis ületab pikkuselt oma sõsarlaeva , Oasis of the Seas`i, 50mm ehk kõigest 5cm, asetades ta maailma kõige suuremaks kruiisilaevaks. Valmistati see meie põhjanaabrite juures Soomes. Valmis ta aastal 2009. Hinnaks kujunes 1,2 miljardit dollarit.
8) 20. august – taasiseseisvumispäev; 81) 24. detsember – jõululaupäev; 9) 25. detsember – esimene jõulupüha; 10) 26. detsember – teine jõulupüha. § 3. Riiklikud tähtpäevad Riiklikud tähtpäevad on: 1) 6. jaanuar – kolmekuningapäev; 2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev; 21) 14. märts – emakeelepäev; 3) maikuu teine pühapäev – emadepäev; 31) 4. juuni – Eesti lipu päev; 4) 14. juuni – leinapäev; 41) 23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev; 42) septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate päev; 43) 22. september – vastupanuvõitluse päev; 44) oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev; 5) 2. november – hingedepäev; 6) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev; 7) 16. november – taassünni päev. § 31. Üleriigiline lein (1) Vabariigi Valitsus võib välja kuulutada üleriigilise leina. (2) Leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.
Samas oli lääneliitlaste õhurünnakutel siiski vähemalt strateegiline eesmärk. Sõjaaastail tugevnenud nõukogulikel repressioonidel puudub aga igasugune põhjendus. Esimesed otsesed tõendid kommunistliku reziimi korraldatud massilistest tapatalgutest avalikustasid sakslased 13. aprillil 1943, süüdistades Nõukogude võime 4500 Poola ohvitseri mõrvamises. Nimelt leiti Katõnist Smolenski lähedalt Nõukogude Liidu julgeolekujõudude teostatud veresauna ohvrite ühishaud. Kuid Moskva ei piirdunud ainult naaberriikide ohvitseride hävitamisega. Nõukogude kodanikest represseeriti 1941. aastal esimestena volgasakslased. 1944. aastal jõudis järjekord krimmitatarlaste ja mitmete Põhja-Kaukaasia rahvasteni (sh. tsetseenid ja ingussid), keda süüdistati koostöös natsidega ning küüditati Kesk-Aasiasse ja Siberisse. Neidki samme saab käsitleda üksnes genotsiidina. Lisaks sellele terroriseerisid nõukogude
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
protestante toetama ja vaatamata kuninga hukkumisele oldi edukad. IV PRANTSUSE SÕDA Kui Prantsusmaa sekkus sõtta Rootsi liitlasena kõikidel rinnetel. c) Vestfaali rahu · Põhitingimus: Saksa-Rooma keiser kaotas lõplikult oma võimu, Saksamaa killustatus süvene, Saksamaa arvelt laiendas valdusi Prantsusmaa. Rootsi sai läänemere valitsejaks. d) 30 aastane sõda oli väga karm ja ohvrite rohke, mille käigus Saksamaad eriti laastati. 5. Rahvusvahelised suhted 18 sajandil a) Põhjasõda (1700-1721) · Rootsi (Karl XII) Venemaa (Peeter I), Saksi-Poola ja Taani · Murda rootslaste ülemvõim Läänemerel. · Sõja lõpetas Uusikaupunki rahu (1721) Venemaale läksid vallutatud alad Eesti Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala. · 1703. Sankt Peterburg b) Hispaania pärilussõda (1701-1714) · Vastased Prantsusmaa ja Inglismaa
vältel.Bolsevistlike hirmuvalitsejate eesmärgiks oli eesti rahva lõplik hävitamine ja liitmine idaga. Analüüsides inimeste meenutusi küüditamisest ja lugedes erinevaid materjale,sain vastuse oma küsimusele.Nõukogudevaenulise elemendi alla kuulus peaaegu kogu eesti rahvas,välja arvatud bolsevike käsilased. Siberisse saadeti väga palju inimesi, teadmata kadunute hulk oli samuti suur. Eestlaste kannatused olid rasked. Mis aga kõige hullem : kantud ohvrite hinnaga polnud suudetud taastada Eesti iseseisvust. Eesti jäi pikkadeks aastakümneteks võõra võimu alla. Nõukogude okupatsioon Eestis oli raske.Suur hulk küüditatuid jäi igaveseks Siberi mulda. Ka Siberi vangistuses oli kodu endiselt eestlastel südames. Loodeti ja unistati,et ükskord saabub päev, mil Eesti on jälle vaba ja taas pääseb oma isamaale tagasi. Tagasi õnnestus pöörduda vaid vähestel.14.juunikui küüditamise päev on Eesti jaoks leinapäev. 20
surnuaia taha kruusaauku. Uue mälestusmärgi ehituseni jõuti ligi pool sajandit hiljem. Töö teostas ARS-Monumentaal. Samba raius välja Arvu Düna, teksti Leo Meigas. Monumendi ülemise tahuka ja langenud sõduri bareljeefi valmistas Ants Viitmaa. Mälestusmärk avati 23. juunil 1994. aastal Nissi kihelkonna päevade raames. 30. juunil 2000. aastal avati mälestusmärgi teine järk samba kõrvale paigaldati lisatahvlid represseeritute, Teises maailmasõjas langenute ja kommunismi ohvrite nimedega. Priske lahing Avati 12.06.1932 Priske nime kandis suurtest puudest ümbritsetud väike mesinikutalu Soodla jõe kaldal Piibe maantee ääres. 1919. aasta 3. jaanuari öösel toimus seal lahing, mis oli üheks murdepunktiks Vabadussõja käigus. Priske lahingu tulemusena sunniti Tallinna poole tungivad Vene väed taganema. Algas Eesti vägede edukas pealetung punaväelaste tõrjumiseks eesti territooriumilt. Võiduka lahingu mälestuseks avati 12
?Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. ?Nietzsche ja postmodernism. Nietzsche, Friedrich 1996 Ecce Homo Commentary on The Birth of Tragedy http://www.panix.com/~squigle/sva/nietzsche.html Nietzsche, Friedrich 1993 Nõnda kõneles Zarathustra Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste ,,üliinimene". Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust Apollonlik ja Dionysoslik
Kuritegevuse uurimise liigid: 1. Kui palju kuritegusid esineb ja millest nende sagedus sõltub; enamasti statistika põhjal. Nende uurimine ütleb kindlasti miks need toimuvad jne. 2. Lisaks tegudele saab uurida ka kurjategijaid. See tähendab eelkõige vangide uurimist. Nende kättesaamine on kõige lihtsam minna vanglasse ja uurida. 3. Kolmas lähenemine kuritegevuse uurimisele on ohvrite uurimine. Ohvriuuring tähendab tavainimeste uurimist. Mõningates uuringutes keskendutaksegi ainult nendele. Võib ka olla juhuvalim ning küsitakse neilt kuritegude ohvriks langemise kohta. · Anoomia Emile Durkheimi arvates on anoomia normideta olukord; varasemad sotsiaalsed normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Eesti näide on Nõukogude Liidu lagunemine ja Vabariigi taastamine. · Kuritegevuse teooria 1
1990. aastatel anti peaaegu kõik võõrandatud omandist endistele omanikele või nende järglastele tagasi. Eestlasi peetakse talurahvaks ja maade tagasi andmine oli iseenesestmõistetav. 5 Kuritegude uurimine on vajalik selleks, et oleks teada täielik ja õige ajalugu. Uurimine toimub riiklikult toel ja initsiatiivil, seega on ajaloo uurimine ja teadmine oluline kõigile. Oluline on kuritegusid uurida ka kuritöö ohvrite seisukohalt, kuna neile on liiga tehtud. Kuna riik toetab ohvreid, siis on vaja kindlaks teha, keda on õige toetada ja keda mitte. Tuleb ka välja selgitada, keda on alusetult kurjategijaks nimetatud. 20. sajandi ajalugu uurivad riigi poolt rahastatud komisjonid ja mittetulundusühingud. 1998/1999–2008/2009 tegutses Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon ja 2008/2009-praeguseni tegutseb Eesti Mälu Instituut.
ta saabki vabaneda sellest ringist, identiteedist. Kunst tekitab inimeses tunde, et elu on elamist väärt. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste „üliinimene”. Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele – köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst – ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust – Apollonlik ja Dionysoslik
et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse. Egiptuse tige valitseja, Busiris, oli äsja saatnud oma piraadid ise hesperiidide kuldõunu varastama, kuid jumalad karistasid tema maad selle eest raske põuaga
sotsiaalse suutlikkuse vähenemine. Sellest tulenevalt muutuvad ka töökohale esitatavad nõudmised. Kui senimaani on peamiselt valitsenud mõtteviis, mille kohaselt töötaja ise on kohustatud kohanduma töökoha poolt nõutavatele tingimustele, siis tänapäeval on üha enam maad võtmas suhtumine, mille kohaselt tööandjad on sunnitud kohandama töö ümber sobimaks vanemaealiste töötajate nõudmistele. Siiski ei ole tööandjad sellises olukorras nurkasurutud ohvrite olukorras, kuna kohandudes vanemaealiste töötajate nõudmistele, on neil võimalik kasu lõigata vanemaealise töötajaskonna potentsiaalsetest tugevatest külgedest, mida nooremad töötajad pahatihti pakkuda ei suuda. Nendeks tugevateks külgedeks on pika tööliskarjääri jooksul omandatud teadmised ja kogemused töövaldkonnast. Seega on käimas pidev kompromisside otsimine töötingimuste osas, otsimaks
normikuulekate isikute ja kurjategijate poolt tunnustatavate normisüsteemide vahel. Mõlemad tunnustavad ühtesid ja samu ühiskonna norme. Oma seisukohta põhjendasid nad sellega, et kurjategijad näitavad kättesaamisel üles kahetsust st. kurjategijad ei ole rahul sellega, mida nad on teinud. Kriitika selle põhjenduse vastu tõstatab küsimuse kahetsuse siiruse pinnalt. Teine asjaolu, millega põhjendatakse seda seisukohta on see, et kurjategijad kipuvad ohvrite valikul lähtuma üldkehtivatest moraalinormidest. Ohvrid ja kurjategijad on tihti pärit ühest sotsiaalsest kihist. See teooria selgitab, miks alaealised panevad toime õigusrikkumisi sõltumata sellest, et nad ise peavad end suuremal või vähemal määral seotuks seaduse nõudmistega. Probleemi lahendus peitub faktis, et teatavat käitumist nõudvad sotsiaalsed normid on harva impertiivsel kujul väljendatud (süsteem on elastne). Elastsus on omane ka
sõnul on Peruu valitsuse algatus hea märk, kuid valitsus peab ruttu tegutsema ja kindlustama selle, et tulevikus ükski sissetungija põlishõimude elualadele ei sattuks. Lisaks vägivaldsetele kokkupõrgetele sissetungijatega võivad vihmametsade elanikele saatuslikuks saada ka tsivilisatsioonis elavatel inimestel suuremate probleemideta kulgevad haigused nagu gripp või külmetus, kuna nende organism ei tooda vastavaid antikehi. Peruus paljastati kunagise veresauna ohvrite massihaud 30.05.2008 16:42 Peruu kriminalistid tõid riigi lõunaosa Andides päevavalgele massihaua, kuhu on maetud üle- eelmise aastakümne alguses puhkenud verise kodusõja kümned ohvrid, kes langesid armee pettuse võrku. Kohalike elanike sõnul võib alale olla maetud umbes 300 inimest, kes mõrvati üle-eelmisel aastakümne alguses vasakpoolsete sisside ja armee vahel puhkenud kodusõja ühes suuremas veresaunas, vahendas Reuters.
koloniaalsed plaanid Türgi suhtes (Berliin-Istanbul-Bagdad-Basra raudtee). Türgi tohutu välisvõla katteks. · Ülejäänud Euroopa riigid (Hispaania, Portugal Põhjamaad, Sveits, Beneluximaad, Albaania) püüdsid hoida oma neutraliteeti ja jääda väljapoole blokke. · Balkani sõjad olid näidanud, et Balkanil on võimalikud täiesti ettearvamatud ja kiirelt muutuvad stsenaariumid. Esimene Maailmasõda · Ohvrite arvult suurim sõjaline konflikt. 25-28 miljoni ümber · 73,5 miljonit meest mobiliseeriti (üle 100 000 eestlase). · 28. juunil 1914 tappis Bosnia serblaste terroristlikusse ühingusse kuuluv Gavrilo Princip Sarajevos Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. · 23. juulil 1914 esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. Enne seda tehti kindlaks Saksamaa toetus kavandatavatele meetmetele. Oodati ära ka Prantsuse-Vene tippkohtumise möödumine
aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Terrori all kannatasid kõik vastased, Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti · Terrori ohvriks langesid ka NSVL'i rahvusvähemused. Hävitati enamik nende juhtivaid kommuniste, teiste seas tähtsamad eesti kommunistid. · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem (GULAG). · Ohvrite arv 20-40miljonit · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Kaardid lk. 80 IV EESTI VABARIIK (EESTI AJALUGU II) Demokraatlik Eesti. (ptk.30) Sisepoliitiline areng · Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega. · Põhiseaduse koostamiseks astus 23.aprillil 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste
liitlaste linnade lauspommitamised ning tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile) on oma tollase tegevuse eest hiljem palju kriitikat pälvinud. Vähemalt NSV Liidu kuriteod II maailmasõja ajal ei jää maha natside omadest. Hitler, Himmler, Goebbels, Bormann ja paljud teised olulised NSDAP liikmed olid surnud (Bormanni kohta seda külll ei teatud, ta mõisteti tagaselja surma). Kohtu alla läksid ja surma 1 Morgenthau oli pärit juudi perekonnast 2 Tänane Kaliningradi oblast 3 Ohvrite hulgas oli ka alla 14-aastaseid tüdrukuid 1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl, välisminister von Ribbentrop, okupatsiooniaegse Poola juht Hans Frank, siseminister Frick, natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher
............................ 22 PSÜÜHILINE KRIISISEISUND............................................................................................... 22 TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 1.Tegutsemise alustamine ja tegutsemisjuhised · Stopp! 3 sekundit endale. Hinga sisse ja korda: ma proovin anda endast parima. See hetk on hädavajalik, et tekiks ühendus sinu käte ja pea vahel. · Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine; · Väldi uute ohvrite teket! · Abistaja ohutuse tagamine; · Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine; · Hingamistegevuse kontrollimine; · Südametegevuse kontrollimine; · Hingamisteede vabastamine; · Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik;
Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri, kus elas hiiglaslik madu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Hiljemalt 3. sajandil võeti kasutusele ruunikiri. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri. Meieni jõudnud tekstid olid raiutud haua- ja mälestuskividesse. Skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena. Kuigi nende saagad on müütilised, on nad oluliseks teabeallikaks muistsest
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Teele Jänes Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 POOLA VABARIIK Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK....................................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus..................................
Raskolnikov, kes äärmise puuduse tõttu oli sunnitud õpingud ülikoolis katkestama. Mitmete põhjuste (haigus, meeletu vaesus, õe Dunja alandav ,,kasulik" abielu ametnik Luziniga)kokkulangemisel otsustab ta tappa ja paljaks röövida liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Raha abil tahab ta olla täisväärtuslik ühiskonna liige tema idee järgi korvaks see kuriteo (1 väike kuritegu 1000 heateo vastu), sest maailma ümber kujundavad geeniused ei peatu eesmärgi nimel ei vere ega ohvrite ees. Kuid kuriteost enesest sai Raskolnikovi lootuste täielik kokkuvarisemine ning kohutav karistus. Ta ei kasuta röövitud rahast sentigi ning pärast mõrva pole talle ei iseenda ega inimkonna heaolu. Hingepiinad sooritatud teo pärast viivad Raskolnikovi hullumise piirini, teda vaevavad paljastamishirm ja soov end üles anda. Oluliseks saab kohtumine Sonja Marmeladoviga, kes läks pere aitamiseks ,,kollase pileti" teed. Tüdrukut vapustab Raskolnikovi õilsus ning ta armub
ohvrid tapeti vangla ülem ja paar valvurit. Vangla väravad avati, vangid (nii poliitilised kui kriminaalvangid) vabastati ja suurtüki torn pandi põlema. Pärast vangide vabastamist rüüstati ka teised Tallinna vanglad. Seejärel algas politseijaoskondade ja kohtuasutuste rüüstamine: uksed murti maha, aknad peksti puruks, mööbel ja dokumentide kaustad loobiti tänavale, kus neist kuhjati suured tuleriidad. Kasvas ohvrite arv. Päeva jooksul ühinesid revolutsiooniliste madruste ja töölistega garnisoni sõdurid, tappes eelnevalt vihatuimad ohvitserid. Öö oli Tallinnas rahutu mitmel pool jätkusid tulekahjud, aeg-ajalt kostis tulistamist, tänavatel lärmitsesid soldatite jõugud ning vanglast vabanenud kriminaalkurjategijad pöördusid vana ,,ameti" juurde tagasi. Analoogsed sündmused kordusid kõigis neis Eesti asulates, kus oli palju vene töölisi või soldateid
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja
rühmadest. Septembris 1987 alustas Ungari kommunistide suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi teisitimõtlejate ja opositsiooniliste rühmitustega. 1988. aasta lõpul tegutses Ungaris juba 700 sellist rühmitust ning valitsus kuulutas oma eesmärgiks ,,poliitilise pluralismi". Tegemist oli siiski vaid ebaoluliste muudatustega. Juunis ja oktoobris 1988 ajasid miilitsaüksused jõuga laiali meeleavaldused, mis nõudsid 1956. aasta revolutsiooni ohvrite rehabiliteerimist. Ametliku ajalookäsitluse ümberhindamine kujuneski Ungaris üheks opositsiooni peamiseks nõudmiseks, sellele lisandus nõudmine viia Ungarist välja seal asuvad Nõukogude väed. 1989. aastal said sedalaadi meeleavaldused nii laua ulatuse, et valitsus oli sunnitud järele andma. Juulis 1989 rehabiliteeriti 1956. aasta revolutsiooni märter Imre Nagy ning maeti senisest nimeta hauast ümber, tseremoonial osales 300 000 inimest
Mida kauem sõda kestis, mida pikemalt kasutati väljakurnamistaktikat, seda selgemaks sai osalevatele riikidele, et selles sõjas on kõik kaotajad, kuigi lõpuks mõistsid Antandi riigid võitjatena Saksamaa üle kohut. Tolle aja kohta kõige moodsama lahingutehnika kasutuselevõtt põhjustas suuri kaotusi juba sõja algul. Sõda kurnas enneolematult mõlema poole majandust, seetõttu kannatas valusalt ka tsiviilelanikkond. Esimene maailmasõda oli totaalne sõda, mille ohvrite üldarv ulatus kümne miljonini. E.M. Remarque raamat „Läänerindel muutuseta“ annabki ülevaate esimese maailmasõja õudustest ja olemusest läbi peategelase Paul Bäumeri silmade. 3 I PEATÜKK Rindeni oli üheksa kilomeetrit. Esiliini mehed vahetati välja ja nad said süüa. Oli palju surnuid ja sellepärast oli palju toitu üle jäänud ning mehed nõudsid omale lisaportsjoneid
Teise liiku kuuluvad aga need inimesed, kes on võimelised ise tegutsema, protestima, kes oma vaimuannete tõttu võivad õelda midagi uut. Viimaste isikute kohta seadused ei kehti, kuna nemad ise teevad seadusi. Seetõttu otsustab Raskolnikov ,,üle astuda", rikkuda ühiskonnaseadusi, mis tema arvates on kohustuslikud ainult ,,tavalistele" inimestele. Ta ise õigustab seda kuritegu, kuna liigkasuvõtja tapmine ei tähenda enamat, kui tappa ämblik, kes imeb oma ohvrite verd. Ja Dostojevski püüab tema kuritegu viia väljapoole kriminaalsüüteo raame. Raskolnikovi kuritöö peamiseks põhjuseks on väljakannatamatud elutingimused, kuid suureks tõukeks tema hirmsa teo poole oli ka teade, et õde Dunja plaanib abielluda rikka, kuid kitsarinnalise Lueiniga. Raskolnikov näeb läbi, et õde soovib seda sammu astuda vaid soovist aidata oma venda ja ema. See kavatsetav abielu poleks
ei teinud seda oma hooletuse tõttu, miski neid ei takistanud. 6- kuuline kaebetähtaeg EIK-sse ei kohaldu kui inimene kaebab struktuurse probleemi peale (Belyaev ja Digtyar vs Ukraina) Erandiks võib samuti olla ka ''vältav olukord'' mis tähendab et kaebaja on siuatsioonis, kus teda on asetatud jätkuvalt ohvri seisundisse. Vastaval olukorral ei kehti kuue kuuline esitamise aeg (Iordache vs Rumeenia §50) (Ülke vs türgi) Mordaavia Rokkarid ei ole ohvrite seisundisse asetatud, kuna neil on litsents ära võetud kontsertidele ehk kogunemistele,sest nende laulud võivad põhjustada massilisi rahutused, konfliktid, kuid nad võivad kasutada meediat, kui Mordaavia Rokkarid oleksid muutnud oma seisukoha neutraalsemaks, mis ei ohustaks ühiskonna ning ei toetaks rassismi siis ei oleks tekkinud antud situatsiooni. 1. Missugust Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust see film otseselt puudutab? Handyside vs UK (1976) 2. Mis oli EIK otsus ja miks?
Kõikjal esines veel vaime ja haldjaid, kes olid kindlate paikade hoidjad ja kaitsjad. Koduhaldjatega tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest veidike ka talle. Peko oli koduhaldjas, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud päevadel. Taara- saarlaste jumal aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Uku oli Eestis tuntud jumal. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea- ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust püüti saavutada ohvrite toomisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad: hiied või üksikud puud, allikad, kivid. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Isikud Kuningas Ingvar- Rootslaste kuningas, eestlased tapsid ta suures lahingus, korraldas rüüsteretkeid Eestisse. Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, tegi sõjakäigu eestlaste vastu, rajas Tartusse korraliku linnuse. Mõisted Paleoliitikum-vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga.
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisat...
sakslast, mis ei võimaldanud tal eriti sekkuda kahe maakonna administeerimisse. Erinevate valdkondade kureerimiseks määrati ametisse Saksa sonderführerid, kes pidid jälgima Saksa riigi huvidest juhindumist. Okupatsioonivõimu repressioonid Saaremaal Rahva hulgas olid levinud kahtlused, et Nõukogude okupatsioonivõimud on vähemalt osa arreteerituid koha peal hukanud. Kohe algasid otsingud Punaarmee ja NKVD käes olnud lossihoovis, kust leitigi punase terrori ohvrite ühishauad. Rahva masendus oli suur. Saksa Einsatzkommando ja salavälipolitsei polnuks võimeline leidma saarele jäänud ja end varjavaid Nõukogude aasta aktiivseid tegelasi. Kohalikele elanikele olid nad aga nägupidigi tuttavad. Vastloodud Omakaitse korraldas valve teedel ning järgnevate kuude jooksul toimusid tihedalt haarangud, et tabada Nõukogude aktiviste. Selle käigus tuli ette ka omakohtu juhtumeid. Pöide valla Omakaitse liikmed Ervin Kald ja Voldemar Kaldvee vahistasid 1941
koju kutsuma, vahest jäädes ka ise natukeseks ajaks küla koos karuga vaatama. Naise võttmise teema oli saanud aktuaalseks Leemetile, ema käis ikka peale, et Hiie saab tema naiseks kuid Leemet ei leidnud, et Hiie tema jaoks see ilusaim õis murus on. Tambet ja Mall endiselt eirasid Leemtit ja ta pera nagu uhked kullid nõgestes ning Ülgas nähes neid pistus needusi kisendama ja tema käimasid võis lihtsalt jälitada, sest temast maha jäi alati pikk saba ohvrite verd. Inimahvid olid oma eluga ja püüdlusega kõige ehtsama ja iidsema poole viis neid puude otsa kuhu nad kolisid kogu oma vara sama ajal kiites esivanemate geniaalsust ja tarkust, sest kõik probleemid tulid sellest, et puude alt roniti maha. Ints vahepeal on saanud rasedaks ning kui teavitab sellest Leemetile selgub, et Leemet ning ka lugeja on kogu aeg valesti arvanud, et Ints on mees, tegelt on emane. Leemeti ema haarab ka suur romantika hoog kui jutuks
25. märts EMS nõudis (esimest korda ametlikult) küüditatute nimekirja avaldamist. 27. märts Estonia teatris küüditamise aastapäevale pühendatud õhtu „Aastad ja inimesed”. Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja 1.–2. aprill kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist. E. Savisaar tegi telesaates „Mõtleme veel" ettepaneku moodustada legaalne 3. aprill opositsioon - Rahvarinne (RR). 14.–17. Tartu muinsuskaitsepäevad, toodi välja Eesti rahvuslipp. aprill 22. mai Välis-Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamine (esimees Neeme Järvi). 23. mai Tallinna Poliitharidusmajas asutati Eesti Roheline Liikumine. 2
Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon.Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide õigused selliselt, et teatavates ühise huvi valdkondades saab otsuseid teha demokraatlikult Euroopa tasandil.Euroopa Liidu loomine on seotud II maailmasõjaga. Idee sai alguse Euroopa rahvaste soovist välistada igaveseks selliste ohvrite ja purustuste kordumine. Alguses sidus koostöö vaid kuut riiki ja hõlmas peamiselt kaubandust ja majandust. Täna kuulub Euroopa Liitu 25 riiki 450 miljoni elanikuga ning koostöö hõlmab paljusid inimeste igapäevaelu otseselt mõjutavaid valdkondi. Samuti liitus Rootsi Euroopa Liitu koos Austria ja Soomega aastal 1995. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nationals Organization-ÜRO) asutati 1945.a San Franciscos kui ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon. Pidi edasi
hiired. Konkreetne sündmus: Haichengi (Hiina) maavärin 4. veebruaril 1975. Tugevus: 7.3. Maavärin purustas hulgaliselt ehitisi, kuid inimohvrite arv oli väike, kuna maavärinat suudeti ennustada ja hoiatada. Indikaatorid: väikeste maavärinate laine, veetaseme ja radoonisisalduse muutused kaevuvees, maapinna vertikaalsed kõikumised, loomade anomaalne käitumine. Kuna elanikud olid enamuses evakueeritud, oli ohvrite arv suhteliselt väike. Hiinas tegeleb maavärinate ennustamisega üle 10 000 spetsialisti ja 100 000 amatööri. Kuid: 1976 maavärin Hiinas Tangshenis, 650 000 inimohvrit. Raskused ennustamisega USA: 1985 avalikustati ennustus maavärina toimumise kohta (tugevus 6) San Andrease murranguvööndis Parkfieldi lähedal (California). Selles piirkonnas toimub keskmiselt üks tugevam maavärin 22 aasta jooksul. Kohalikud elanikud ei väljendanud ei oma üllatust
9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga, Tartu ja mõisakyla eestis. Rinne oli ähvardavalt Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. E...
Quijote" kujundis ja struktuuris tervikuna. "Don Quijote" ei ole pelk idee (filosoofia) ega pelk kujund (kunst). Süntees ja tunnetuslik ühtsus, milleni lõpuks jõuab Cervantes, ei ole lihtsalt looduse poolt antud, valmisolev, vaid ilmub üksnes sügavaimast vastuolust, romaani kangelaste enda vastuolulise maailma kokkupõrkes ja puutes niisama vastuolulise reaalse maailmaga; ilmub läbi kannatuste, ohvrite ja pingutuste. "Don Quijote" filosoofiline kujund erineb radikaalselt nii Rabelais' panteismist kui ka Cellini heroilisest individualismist. Romaan on koomiline eepos proosas - nii arvas XVIII sajandil Henry Fielding, olles oma mõtteks saanud innustust Cervanteselt. Kuid Cervantes ise nii ei arvanud. Nalja ja naeru kõrval nägi ta ka elu traagilist poolt, nägi sügavamalt kui valgustusrealistid ja sentimentalistid. Kogu "Don Quijote" 2
haiged ja suurte jõudude mängukannid. Nagu jutustaja ütlebki, siis sõja iseloomulikuks tunnuseks ongi see, et sõda võtab inimeselt võimaluse olla karakter. Näiteks Billy on sõja käigus hulluks läinud ning ta ei tee fantaasial ja reaalsusel vahet. Enamus Billy sõpradest saavad sõja tõttu surma. 28. Lehekülg 128 (135) juhatab sisse Dresdeni pommitamise episoodi. Milline on jutustaja toon, kui ta mainib II maailmasõja suurima ohvrite arvuga pommirünnakut, milles Vonnegut ise imekombel ellu jäi? Minule jäi mulje, et jutustajal oli täiesti ükskõik sellest Dresdeni pommitamisest, sest jutustaja ütles: „Esimesel päeval ei juhtunud midagi, kuid teisel päeval sai surma sada kolmkümmend tuhat inimest. Eks ta ole.“. Peatüki lõpu poole rääkis jutustaja veel, kuidas igal pool olid majad leekides ja inimesed surnud, kuid see toon tundus olevat suhteliselt neutraalne. 29. Kirjelda Kilgore Trouti tegelaskuju
1) koolist väljalangemine Kõrgem sotsiaalne aktiivsus väljaspool kooli Suhtlemine noorukitega, kes on koolist välja langenud Prosotsiaalselt käituvate eakaaslaste poolne tõrjumine Seotus antisotsiaalselt käituvate eakaaslastega Varajane seksuaalne aktiivsus varajane rasedus; kooli ei jõua, sest elu armastus võtab kõik aja endale 2) Kiusamise riskifaktorid Sõprussuhted on kaistefaktor ohvrikäitumise suhtes. Ohvrite ja kiusajate interpersonaalsed oskused suhetes eakaaslastega ons eotud oskamatusega luua vastastikuseid ja grupisuhteid. Nii kiusajatel kui ohvritel esineb puudujääke prosotsiaalses käitumises (sotsiaalsetes oskustes) Sõbrad mitte ei ajenda nii käituma, aga annavad toetuse, julgustuse. IV ÕPILASE ENDAGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID (seminari alguses jätkub 07.05.14) 1) koolist eemalejäämine/väljalangemine
Durkheimist, kuid teistmoodi. Tema projekt koosnes väga eriliste ühiskondade kirjeldamises ja klassifitseerimises, eesmärgiga leida strukturaalseid sarnasusi. Mauss ei avaldanud oma eluajal ühtegi raamatut oma nime all, alles pärast Durkheimi surma avaldas ta teose The Gift. Mauss ei teinud kunagi etnograafilist välitööd. Kuid tema tohutud teadmised keeltes ja kultuuriajaloos võimaldasid tal esitada mõned kõige läbitungivamad analüüsid, et kirjeldada ohvrite toomist, kingituste tegemist, rahvust jne. The Gift on 20. sajandi antropoloogia kõige olulisem diskursus. 20. SAJANDI TEINE POOL Mitmed professionaalsed antropoloogid ja institutsioonid pühendusid õpetamisele ja uurimustele pärast II MS. Uued suunad: psühholoogiline-, poliitiline- ja rituaaliantropoloogia. Alates 1950ndatest mõjutas antropoloogiat kolinialismi lõpp. Antropoloogia ei kasvanud mitte suuremaks, aga sisukamaks (intellektuaalsus ja akadeemilisus). STRUKTURALISM
Võtmepatogeenid. Võtmekonkurendid. Võtmemutualistid (taimeressursid, levitajad, tolmeldajad, mullainsenerid). Võtmeliigid ja süsteemsed protsessid. Võtmeliigid ja abiootilised protsessid. Võtmeliigid ehk lukukiviliigid liigid, mille aktiivsus ja ohtrus määravad ära koosluse integreerituse ja selle säilimise ajas (stabiilsuse). Võtmeliigid võivad olla haruldased, tavalised, kõigesööjad, spetsialistid. Võtmekiskjad kiskjate ümberasustamine põhjustab nende ohvrite arvukuse tõusu, mis omakorda mõjutab kiskjat kaudsete mõjudega. Näiteks Aafrika suured imetajad lihasööjad on võtmekiskjad, vähendades konkurentsi saakloomade hulgas. Võtmerohusööjad ehk herbivoorid. Mingil kindlal alal paikneva rohusööjate karja tegevuse tulemus on muru madalate produktiivsete taimeliikidega katnud, kuid liigirikas koos paljude väikeste imetajate, lindude ja putukatega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
