Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ohvitserid" - 411 õppematerjali

ohvitserid - Mereväebaasi riviohvitserid on enamuses saanud mereväeohvitserikoolituse Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides ning teeninud enne Miinilaevade Divisjoni laevadel.
thumbnail
1
odt

Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil

Seoses sõdade ja sõjatehnika arenguga tekkisid Euroopasse elukutselised sõjamehed, kes oskasid ainult sõdida ning tihti kaotasid sideme tsiviileluga. Teiseks tagajärjeks võiks olla see, et seoses tulirelvade kasutuselevõtuga muutus jalavägi tähtsaimaks väeliigiks ning jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlikum. Sõjaväge pandi juhtima õppinud ohvitserid , kes enamjaolt olid pärit aadlike hulgast. Nende õpetamiseks rajati sõjakoole, esimese lasi rajada Louis XIV. Võib õelda, et sõda oli 17-18 sajandil loomulik ühiskonna nähtus, kuna koguaeg sõditi. Arvati, et sõdadeta muutub ühiskond moraalituks ja lodevaks. Mitmed tolleaegsed suurmehed on avaldanud samuti arvamust, et sõda on vaja. Martin Luther on näiteks öelnud järgmist: Sõda on niisama...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Katariina II Valgustatud Valitseja

Vastukaaluks tema Preisi-lembusele toetas kaardivägi Katariinat kukutades oma mehe Peeter III troonilt ja kuulutades enast paleepöörde tulemusena 14. juulit valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid , kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnas ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmees ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid . 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid enamik olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine. Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude võimuorganite kätte....

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

· Vastaste edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees · Just seetõttu kukkus läbi vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali · Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid · Noored ei kahelnud Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. · Korraldati ümber vägede juhtimine ­ sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas

Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel said selleks kolmanda võimaluse ühinedes Soomlasetega. Ulatuslikum põhenemine algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, milles kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus 2500 vabathtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid . Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehkki soomepoisse oli vähe, näitas nende tegevus, et väikrahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida oma huvidele vastava kolmanda tee ning rääkida kaasa oma saatuse määramisel....

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

Itaalias Napoleoni võimul sai alguse Karbonaaride liikumine (söepõletajad). Oli salajane organisatsioon. Kõiki neid, kes karbonaaride seltsi ei kuulnud, olid kadunud ­ 6000 liiget. Piirkondlikud organisatsioonid üle kogu Itaalia. Kogunemised olid salajased. Liikeks sai läbi katsete. Nende kogunemiskohti nimetati barakkideks. Selle organisatsiooni ümber oli salapära. Sinna kuulusid käsitöölised, alamvaimulikud, ohvitserid arstid. 1815-1820 nende hiilgeaeg. Algatasid ülestõusu Napolis. Sõjaline ülestõus 1820 kindral Pepe eesvedamisel. Nõustuti vastu võtma konstitutsioon. Püha Liit kogunes, ning võeti vastu Troppau protogoll, mille järgi heidetakse ohtlik riik organisatsioonist välja, seniks kuni selles on olukord stabiliseerunud. SB sellega alguses ei nõustunud. 1830ndatel uus võitluse etapp Itaalias, et jõuda välja Itaalia ühinemisele. Kujunes välja...

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas Nõukogude korra kehtestamine Eestis 1940. a oli Eesti rahva soov või okupatsioon?

Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa riigistamise, riigistati ettevõtted, elumajad, pangad, maa, mets, maavarad. Krooni väärtus langes, sügisel tehti rahareform rublade vastu, mis oli väga kahjulik, sest rubla oli odavam. Tekkis puudus toidu-ja tarbekaupadest. Terror algas kohe, kõigepealt kõrvaldati Eesti Vabariigi aegsed minstrid, ohvitserid , ametnikud. Muudatused toimusid ka kultuuris, hakati hävitama raamatuid ja inimeste mälust sooviti ära kustudada kõik, mida teatakse Eesti Vabariigist. Minu arvates ei olnud see kohekindlati rahva soov, sest rahval ei olnud tollel ajal mingi õigust midagi otsutada. Vaadati kurvalt pealt igat sündmust, mis riiki tabas ja nende elu muutis. Hiljem püüti ka põgeneda. Rahvale püüti peale sundida oma arvamust....

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konstantin Pätsi elulugu

On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelsel...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Coco Chanel

august 1883 Saumur ­ 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aub...

Kultuurilugu
18 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

Siis tekkis raskusi enamarenenud ja linnastunud piirkondadega- sealsed elanikud ei tahtnud sõjaväes teenida ning üritasid igat moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid , ning osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid mõjutama kogu impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud. 3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist. Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus kaotas tähtsuse, sõjavägi, riigikord, absoluutne monarhia, linnaelu ja kaubandus käisid alla, majanduslikult ja kultuuriliselt üsna ühtsete...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Vaido Halliküla elulugu

Keskkoolis meeldis talle ka joonistada. ,, Käisin ka kunstiringis, aga ühel hetkel taipasin, et relvad tõmbavad rohkem kui joonistamine," tunnistas keskkoolist Tallinna 2. Tehnikakooli automaattelefonijaamade erialale õppima siirdunud Vaido. Seejärel tuli Nõukogude armee. Ta teenis Leningradi oblastis paiknenud saniitraketiväes. Sealgi joonistas ta mitmesuguseid plakateid. Ohvitserid taipasid tema huvi relvade vastu ning agiteerisid üleajateenijaks jääma. Teda ei ahvatlenud suure Venemaa avarustesse jääma. Vaido ütles, et ei saanud võõrriiki teenima jääda ka sellepärast, et Nõukogude Liit oli hoidnud tema isa seitse aastat Vorkuta vangilaagris. " Isa oleks minu vabatahtlikust Venemaale jäämisest soki saanud. Ta rääkis alati, et kunagi ei tohi Vene riiki usaldada. Pätsi ajal teenis isa Mihkel (minu vanaisa) siinsamas Taara kasarmus. 1944...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ajaloo uurimustöö

Pärast vangide vabastamist rüüstati ka teised Tallinna vanglad. Seejärel algas politseijaoskondade ja kohtuasutuste rüüstamine: uksed murti maha, aknad peksti puruks, mööbel ja dokumentide kaustad loobiti tänavale, kus neist kuhjati suured tuleriidad. Kasvas ohvrite arv. Päeva jooksul ühinesid revolutsiooniliste madruste ja töölistega garnisoni sõdurid, tappes eelnevalt vihatuimad ohvitserid . Öö oli Tallinnas rahutu ­ mitmel pool jätkusid tulekahjud, aeg-ajalt kostis tulistamist, tänavatel lärmitsesid soldatite jõugud ning vanglast vabanenud kriminaalkurjategijad pöördusid vana ,,ameti" juurde tagasi. Analoogsed sündmused kordusid kõigis neis Eesti asulates, kus oli palju vene töölisi või soldateid. Väikestes maakonnalinnades ja maal püsis vaikus ja kord ning revolutsiooni toimumist teadvustas rahva enamik alles 10...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist ­ kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj ­ 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest ­ tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti ­ sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid pr...

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal...

Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa

Treenimine on igav ja Paulile ei ole midagi uut. Ta pühendab oma tähelepanu ümbritseva looduse ilule. Laagri kõrval on Vene vangla, kust vangid käivad ajaäärde prügist toitu otsimas. Paul mõtleb, et nad ei erinegi palju saksa talumeestest..Vangid vahetavad oma saapaid jms söögi vastu. Paul mõistab, et venelased on ta vaenlased ainult selle kuna keegi ütles nii. Tegelikult on ta saksa ohvitserid palju hllema vaenlased. Ta annab vangidele pool sigaretti ja lahkub. Treeningu lõpus tulevad ta õde ja isa teda külastama. Ema on haiglas, ootab vähioperatsiooni. Isa on mures, kuna tal pole raha, et selle eest maksta. Paul soovitab tal rohkem töötada ja säästa ning lohutuseks räägib armeenalju. Rongijaamas saab neilt ema tehtud kooki ja moosi, mõtleb need kõik venelastele anda, ent mõeldes ema piinadele neid tehes, annab venelastele aint kaks kooki. 9.ptk...

Kirjandus
448 allalaadimist
thumbnail
4
sxw

Narva Lahing

Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda Vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste kogupaugud niitsid venelasi kraavides maha nagu rohtu, kuid venelaste kogupaugud jäid vastutuule tõttu liiga lühikesteks. Hertsog de Croy tahtis käsklusi anda, kuid vürst Dolgorukov ei tahtnud neid vastu võtta. Vene ohvitserid tõstsid saksa ohvitseride vastu mässu. Nad tapsid hertsogi sekretäri kolonel Lyoni ja palju teisi. Hertsog de Croy, kindral vabahärra Ludwig Nicolaus von Allart ja saksa ohvitserid, kes kartsid nende vastu mässu tõstnud venelasi rohkem kui rootslasi, andsid end krahv Magnus Stenbockile vangi. Veerand tunni pärast valitses venelaste leeris kohutav kaos. Enamik polke oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Distsiplineeritud rootslased ajasid...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu: Ärkamisajast Saksa okupatsioonini (1918)

J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Uurimistöö:Kaitseliit ja selle vajalikkus

Kivirähk 1937 111-112) Kaitseliidu rahuaegne tegevus jagunes järgmiselt: ·Pealike väljaõpe-Kaitseliit otsustas hakata täiendama nii jao-, eriala- kui ka rühmapealike teadmisi, kuna tehnika oli pidevalt arenemas. Teadmiste parandamiseks korraldati erinevaid kursuseid, kus õpetasid ka Kaitseliidu Peastaabi ohvitserid . Aastatel 1926-1936 korraldati kokku 108 kursust, milles keskmisel osales 28 meest. Kursustel osalenutel ohvitseridel ja allohvitseridel oli ka võimalus teenide välja kõrgem auaste.. ·Jao ettevalmistus-"1937.a võeti väljaõppe raskuspunktiks jao ettevalmistus kallaletungi ja rünnaku teostamiseks. Selle ala esiletõstmine on tingitud kaasaegse lahingu ja iseloomustavast nõudest, et lahinguväli oleks tühi. Relvade võimas tuli ei luba enam tihedate...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

1943. aastal algas ulatuslikum põgenemine Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustatigi 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid . 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Mingil määral sai eestlased valida küll, kelle pool sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa...

Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun