kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat. Kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi, samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud. Autori arvates võib ka liigne mõtlemine negatiivselt mõjuda. Abstraktselt mõtlejad näevad ainult kujutatut, kuigi võivad ise samasugused olla. Selle üle ei mõelda, et neil võib olla seos selle isikuga( antud kontekstis mõrvariga). Hegeli peamiseks ideeks, et abstraktselt mõtlejad peaksid peeglisse vaatama ja
Need mehed, kes ei soovinud võidelda Punaarmee või Suur- Saksamaa eest, ühinesid Soome armeega. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Suvesõjas. Suurem põgenemine Soome Saksa mobilisatsioonis pääsemiseks toimus 1943.a. Soome armee koosseisus loodi jaanuaris 1944 rahvuslik väeosa, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Jätkusõja lõppu oli soomepoistel võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike vahel ei olnud usalduslikud ning saksa väejuhatus hajutas soomepoisid erinevate väljaõppelaagrite ja rinde vahel. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti (saadeti Siberisse sunnitöölaagritesse).
Suve veetis ta enamus ajast koos Catheriniga. Peagi saabus sügis ning oktoobri aluguses sai ta teada , et tal on veel kolm kuud puhkust ning siis peab ta asuma tagasi rindele. Samal päeval teatas Catherin talle ka , et ta on rase. Siis jäi Henry kollatõppe. Henry saadeti tagasi rindele. Paar päeva hiljem asusid nad teele järgmisesse linna. Teel linna jäid nad autoga kinni ning edasi läksid nad koos kahe mehega jala. Peagi sattusid nad ühe silla juurde, kus vastus olid ohvitserid, kes kontrolliseid neid, kes ületasid silla. Henry saadeti eraldi teiste juurde, kus ta ootas enda hukkamist. Ta põgenes ning kukkus jõkke. Tal õnnestus jõest end kaldale tõmmata, kuivatas enda riided ära ja liikus edasi kuni raudteeni. Seal ta hüppas ühe rongi peale, peitis end kahurite vagunis presendi alla ning natuke enne Milanot hüppas ta maha. Ta läks ühte haiglasse, kus oli Catherin töödanud. Seal teda aga enam ei olnud. Ta läks ühe sõbra juurde, kes
tunnistanud. Pärast keisrinna Jelizaveta Petrovena surma Venemaa keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele kukutas Katariina toetuseks koondunud kaardivägi Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juuli 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, ning kaardiväepolgu ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov koos oma vennaga, panid mõni päev hiljem toime Peeter III mõrva ja teiste trooninõudlejate Ivan VI vangistamise, mis jäi märgistama kogu Katariina valitsemisaega. Oma esimestel valitsusaastatel viis Katariina II läbi ettevaatlikku sisepoliitikat. 1762. aastal peatas ta Peeter III poolt alustatud kirikumaade riigistamise, kuid võimu kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat.
Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. 1941. aastal oodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Jaanuari 1944 moodustati 200.jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eest kaitsmisel. Soomepoisid paistsid silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa üksustega Tallinna all. Ehki soomepoisse oli Eesti tuleviku muutmiseks liialt vähe, näitas nende tegevus, et väikerahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida ma huvidele vastava kolmanda tee ning rääkida sel moel kaasa oma saatuse määramisel.
Ta ei saanud õpetajana olla kuigi kaua, 1915. aasta veebruaris kutsuti ta sõjaväeteenistusse Novgorodi. Sama aasta kevadel saadeti ta Petrograde lipnikkude kooli, mille järel suunati ta 5. Kiievi grenaderipolku. 1917.a. Juulis sai Kuperjanov haavata. Pärast seda asus ta teenima Tartu Eesti tagavarapataljoni. 1918.a. novembris hakkas ta juhtima Tartumaa Kaitseliitu ja võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. 1919.a. algul oli Kuperjanovil juba 300 meest, kellest 19 olid ohvitserid. 14.jaanuaril 1919.a. võttis ta osa oma partisanisalgaga Tartu vabastamisest ja jätkas pealetungi Valga suunas. 31.jaauaril 1919.a. sai ta Paju lahingus surmavalt haavata ja suri Tartu haiglas 2.veebruaril 1919.aastal Peale surma on teda autasustatud kolme Eesti Vabadusristiga. 3.veebruaril 1919.a. nimetati tema mälestuseks partisanide pataljon ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Ta nimi on antud tänavatele Tartus ja Valgas
vend. Niña oli ka karavell, mis kaalus umbes 50-60 tonni. Nial oli neli masti. Laeva pikkus oli 15 meetrit ja sügavus 2 meetrit. Santa Maria Pinta Niña Laevade kiirus sõltus tuule kiirusest. Kolmest laevast oli Santa Maria kõige aeglasem ja Pinta kõige kiirem. Laevadel oli kokku umbes 120 meremeest . Peaaegu kõik olid pärit lähedal olevatest linnadest. Meremeeste keskel olid laeval veel ohvitserid, notar, ajaloolane, tõlk , mäetööde asjatundja, ekspeditsiooni sekretär ja arst. Laevadel olid küllaltki halvad elutingimused, sest vesi imbus sisse. Meremeeste käed olid täis kriimustusi, osad mehed olid palavikus ja lesisid voodites. Vaatamata sellisetele elutingimustele oli sõit siiski väga meeldiv. Alguses oli meri vaikne ja päike paistis ning meeskonnal oli hea tuju.
kasvanud üksus juunis Bordeauxsse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. Vana Vene impeeriumi tükeldamist võõrastavad Prantsusmaa ja Suurbritannia olid ettevaatlikud, kuid sellegipoolest tunnustasid maikuus Maanõukogu de facto. I Maailmasõja tegevuses osalesid Venemaa keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks just Esimese maailmasõja lahingute tulemusel. 1914. aastal oli Venemaa Keisririigi sõjaväes 140 kaadriohvitseri, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid polgukomandörid, 17pataljonikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus Nikolai Kindralstaabi Akadeemiast, 12 olid polkovniku auastmes, 28 — alampolkovnikud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja
See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt, andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Tähtis oli ka teadlaste jõupingutuste ühendamine Christian Thomasius(1655-1728)- kõlblusfilosoof
MEREVÄEBAAS Ülesanded ja organisatsioon: Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele...
,,Pal-T�nava Poisid�� Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehek�lgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ern� Nemecsek,ta oli v�ike valgep�ine poiss,kes raamatu alguses kuulas �nnelikult k�ikide k�ske.Nemecsek oli s��raseid poisse,kes lausa tunnevad r��mu teiste k�skude t�itmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid k�ik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alal�pmata oma kannad kokku l��ma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esn� oli aga ka v�ga julge,vapper ja aus poiss. Kolm k�rvaltegelast ja iseloomustus �heks k�rvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta �ssitas teisi poisse rumalusi tegema.(K�skis cselel oma m�tsi T�rgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis
Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala – hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid – kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu. Juba Vronski ja Anna esimesel kohtumisel, jättis Anna Vronskile unustamatu mulje. Vronski jättis Anna pärast maha Kitty ja järgnes Annale Peterburgi. Ka Peterburis püüdis
Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Soome läinud eesti noormeestest moodustati 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja algul Soome läinud noormehed. Otsides pääsu sõjategevusese ja kommunistide eest, põgenesid kümned tuhanded eestlased välismaale. Põgenikud suundusid pealmiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Paljud inimesed varjusid metsadesse, sest taheti võidelda ise oma riigi eest, nad ei soovinud teise riigi armeega liituda. Nende tegevus pidi
Riigiduumasse pääsesid ka eestlased. See tähendas, et saadi vajalik kogemus selleks, et hiljem teisi juhtida ja juhendada. Eestlased saavutasid edu kohalike omavalitsuste valimistel ja sellega tõrjuti tagasi mitmes linnas baltisakslased. Oluliseks äratuskellaks eestlaste jaoks oli ka I maailmasõja lõppfaas, millal olukord Venemaal oli segane ning nad lahkusid sõjast. Pärast seda tulid Vabariigi loomisel suuresti kasuks juhtimisoskused, mida omandasid ohvitserid Venemaal ja I maailmasõja ajal. Sarnaselt poliitikutele olid vajalikel hetkedel olemas juhid ja liidrid, kes teised tegutsema panid. Need eeldused märkisid suurt rolli Vabariigi sündimisel. Vabariigi teket soodustas suurenenud tähelepanu rahvuskultuuril. Revolutsioonipäevil tekkis esile emakeelse kooli nõue, mille tulemusena lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algklassides eesti keelt. Erakoolide rajamiseks kutsuti ellu haridusseltsid. Neile lisaks veel
Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks alles 1958. aastal. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ülendati Harald Nugiseks erukapteniks. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja 82aastast Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga. Autasu andis Pärnu Raekojas üle Pärnu üksikjalaväepataljoni väljaõppekeskuse ülem kapten Margus Rebane. Autasustamise juures viibisid Pärnu linnapea Väino Allikmäe ja Pärnu üksikjalaväepataljoni ohvitserid. Kuid juba 2002. esitas Kaitseministeerium ettepaneku, autasustada Eesti iseseisvuspäeval presidendi poolt riikliku autasuga Eesti iseseisvuse eest võidelnud Harald Nugiseksi, kuid tema nimi kadus presidendilossis autasustatavate nimekirjast. Ja seda mitu aastat järjest. Allikas: http://www.freewebs.com/hauptsturmfuhrer/index.htm
Paljud sõjad olid väiksemamõõdulised ja need polnud nii tähtsad. Seoses sõdade ja sõjatehnika arenguga tekkisid Euroopasse elukutselised sõjamehed, kes oskasid ainult sõdida ning tihti kaotasid sideme tsiviileluga. Teiseks tagajärjeks võiks olla see, et seoses tulirelvade kasutuselevõtuga muutus jalavägi tähtsaimaks väeliigiks ning jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlikum. Sõjaväge pandi juhtima õppinud ohvitserid, kes enamjaolt olid pärit aadlike hulgast. Nende õpetamiseks rajati sõjakoole, esimese lasi rajada Louis XIV. Võib õelda, et sõda oli 17-18 sajandil loomulik ühiskonna nähtus, kuna koguaeg sõditi. Arvati, et sõdadeta muutub ühiskond moraalituks ja lodevaks. Mitmed tolleaegsed suurmehed on avaldanud samuti arvamust, et sõda on vaja. Martin Luther on näiteks öelnud järgmist: Sõda on niisama
Võimuletulek Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (Ivan VI) vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast Välispoliitika Edukas välispoliitika Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa.
Kiievi grenaderirügemendis nooremohvitserina, luurekomando ja kompaniiülemana. 1917. a. Juulis sai ta haavata. Pärast paranemist astus Kuperjanov Tartu Eesti tagavarapataljoni, kus teenis kuni pataljoni laialisaatmiseni saksa okupatsioonidevõimude poolt. 1918 a. Novembrist alates juhtis Kuperjanov Tartumaa Kaitseliitu selle ülemana ning võttis kaitseliitlastest formeeritud salgaga osa lahingutest Punaarmee vastu. 1919. aasta algul oli Kuperjanovil juba 300 meest, kellest 19 olid ohvitserid. 14. jaanuaril 1919a. Võttis osa oma partisanidega Tartu vabastamisest ning jätkas nendega pealetungi Valga suunas. 31. jaanuaril 1919. a. Lahingus Paju mõisa juures sai ta surmavalt haavata. J. Kuperjanov suri Tartu haiglas 2. veebruaril. Postuumselt autasustati teda kolme Eesti Vabadusristiga. Kuperjanovi mälestuseks nimetati partisanides pataljon ülemjuhataja käsukirjaga 3. veebruarist 1919.a. Kuperjanovi partisanide pataljoniks
Dekabristid ja dekabristide ülestõus Dekabristid ohvitserid, kes võitlesid valitsuse vastu Venemaal Eesmärgid: 1) kasvatada tsaari 2) valgustada aadlit Nuhkide eest grupeeruti salaorganisatsioonidesse 1)Päästeliit(Pavel Pestel) 2)laienes Hüvanguliiduks 3) muutub Põhjaühinguks(võim valitsejal + rahvaesindus) 4) lisaks Lõunaühing(radikaalsem Põhjast) Dekabristide ülestõus toim 26.dets 1825.a, ülestõusu juht S.Trubetskoi ei ilmunud kohale, mis tekitas segaduse. Nikolai 1. surus ülestõusu maha.
Saksamaa suhtes ebaõiglane, tehes Saksaamaa suurimaks kaotajaks. Saksamaa pidi loovutama suuri alasid oma territooriumist. Elsassi ja Lotringi piirkond läks Prantsusmaale, aga ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja teistele sõja tagajärel tekkinud riikidele, pidi Saksamaa loovutama oma alasid. Lõpp tulemuseks kaotas riik ligi kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle nähti ette, et sõjaväge tuli vähendada 100 000 mehele, kellest võisid ohvitserid olla ainult 4000. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Suurim kaotaja on Saksamaa ka sellepärast, et talle määratud reparatsioonid olid väga kõrged. Saksamaast tehti sõja puhkemise süüdlane, kuigi selles on kõik mingil määral süüdi, et sõda üldse toimus. Laostunud riigil ei olnud aga raha, et sõjakahjude eest maksta, sest nad olid isegi laenu võtnud, et sõda pidada
Vabadussõda Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laial rindel taanduvate saksa vägede järel, kuid kindel käsk oli see, et kindlasti hoiduda relvakonfliktidest Saksa keisririigi armeega. 28. novembril ründas Punaarmee kahe diviisi jõududega Eestit sooviga taastada Nõukogude võim Eestis. Toimus Narva lahing. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Lahingule eelnes 22.novembril 1918 toimunud katse linn vallutada, see katse löödi aga...
koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, mille ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik eestlasi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel tagasi kodumaale, et osaled Eesti kaitsmisel. Osa eestlasi põgenes Läände, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida, sest mõlemad, nii Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid.
Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammermuuskat. Mozarti ja da Ponte koostöös on valminud kolm tuntud ooperit: ,,Così fan tutte", ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni". Opera buffa ,,Così fan tutte" (,,Nii teevad kõik naised") valmis Saksa-Rooma keiser Joseph II tellimusel. Ooperit peeti tema julge teemakäsitluse tõttu ennekuulmatuks, sest kolm meest panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud. Noored ohvitserid Ferrando ja Guglielmo kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud. Don Alfonso pakub noormeestele kihlvedu, et suudab ühe päevaga tõestada nende pruutide ja seega kõigi naiste truudusetust. Noormehed võtavad kihlveo vastu: nad luiskavad, et neid on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad maskeeritutena tagasi, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada. Nad kaotavad kihlveo ja loo mooraliks lõpus saab see, et naised on sellised nagu nad on ja rumalad
koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, mille ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik eestlasi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel tagasi kodumaale, et osaled Eesti kaitsmisel. Osa eestlasi põgenes Läände, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida, sest mõlemad, nii Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid.
lootusi. 8. Mida tähendas Eesti jaoks enda neutraalseks kuulutamine? 9. Vabadussõda (algus, selle kulgemine, tähtsamad lahingud, lõpp) Vabadussõda algas 28.novembril 1918. aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. Punased hõivasid üle poole Eesti mandriosast, sealhulgas Rakvere, Tartu, Võru, Valga. Paljud eestlased ei uskunud vastupanu võimalusse. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid enamasti ohvitserid ja koolipoisid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastik, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saamine tõstis rahva meeleolu, Rahvaväe üksused andsid valusaid vastulööke. 7.jaanuaril 1919 mingi üle vastupealetungile, vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 14.jaanuaril hõivasid
2 juhtima staabikapten Karl Paulus. Eestlaste Vabadussõja üheks silmapaistvaks omapäraks oli algatusvõime. Kui Saksa ja Vene soomusrongid olid liikuvad kahuriplatvormid, siis eestlased rakendasid oma ronge kui raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates murdelahingutest Kehrast Narva suunas ning lõpetades Riia vabastamisega. Soomusrongi kasutamise idee tekkis juhuse läbi. Tallinna ohvitseride reservi määratud ohvitserid käisid koos Kaitseliiduga linna tänavatel patrullimas. Ühe sellise patrullkäigu ajal avastas patrull Kopli jaamas mõned vagunid, mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel olid laskeavad. Kahel vagunil olid peale monteeritud 3-tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud. Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Sellest informeeriti ka kapten Johan Pitkat ja nii sai teoks
Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Relvastatud löögiüksused pidid okupeerima valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Eesti politsei ja peastaap olid võimalikust ülestõusust informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud. Kommunistide plaane rikkus suuresti 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid. Pärast ülestõusu kuulutas valitsus välja sõjaseisukorra ning kindral Johan Laidoner kinnitati sõjavägede ülemjuhatajaks. Ülestõusuga seotud isikute suhtes rakendus sõjakohtu määrustik eriti nende osas, kes olid püüdnud
Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel sündis prantsusmaal rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Coco Chaneli sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Coco Chaneli Vanemad abiellusid 1883. aastal. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele ja haridusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco...
Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest venelased olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda Vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste kogupaugud niitsid venelasi kraavides maha nagu rohtu, kuid venelaste kogupaugud jäid vastutuule tõttu liiga lühikesteks. Hertsog de Croy tahtis käsklusi anda, kuid vürst Dolgorukov ei tahtnud neid vastu võtta. Vene ohvitserid tõstsid saksa ohvitseride vastu mässu. Nad tapsid hertsogi sekretäri kolonel Lyoni ja palju teisi. Hertsog de Croy, kindral vabahärra Ludwig Nicolaus von Allart ja saksa ohvitserid, kes kartsid nende vastu mässu tõstnud venelasi rohkem kui rootslasi, andsid end krahv Magnus Stenbockile vangi. Veerand tunni pärast valitses venelaste leeris kohutav kaos. Enamik polke oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Distsiplineeritud rootslased ajasid
Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu. Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut. 22. jaanuaril 1905. aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud
appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud
instruktor Philippe Petain , kes oli pärit Pikardia talupojaperest ja polnud mingi aristokraat.Silmapaistev instruktor sai tuntuks väejuhatuse vaadetele risti vastu käiva veendumusega , et kaasaegses sõjas ei ole sugugi tähtis initsiatiivi haaramine rünnakul , vaid võimalikult suure tulejõu koondamine ühte punkti.Samuti ei näidanud ta erilist lugupidamist armees valitsevate üldiste põhimõtete vastu; ministeeriumiametniku pärimisele , kui paljud tema ohvitserid missal käivad , vastas ta : ,,Ma istun kirikus alati esimeses reas ja ei ole harjunud selja taha vaatama.'' Petain oli 56 aastane , küllalt vana sõjaväeteenistuseks ning oleks pidanud varsti oma karjääri lõpetama.Ent ta oli alles tulvil energiat; tal olid läbitungiva pilguga silmad , tema väheses juuksed olid lühikeseks pöetud ning võis arvata kuulujuttude põhjal , et ta oli naiste hulgas ikka veel suur menu
Ta saavutab pataljoni sõdurite hulgas suure populaarsuse ja teda kuulatakse meelsamini, kui kommunistlikke kihutuskõnelejaid, mistõttu kogu väeosas domineerib rahvuslik vaim ning enamlastest komissarid saadavad Petrogradi hädatelegramme palvega - aetagu see kontrevolutsiooniline eestlaste pataljon laiali. Saksa okupatsiooni tulekuga lõpeb eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjavad Tartu pataljonilt ära relvad ja saadvad pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistatakse, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadetakse jalgsimarssil Riia poole. Valgas õnnestub Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse. Kuperjanovi partisanide pataljon 1918. aasta 23. detsembril saab leitnant Julius Kuperjanov 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa erakorralise partisanide salga moodustamiseks. Partisanide salga loomise mõte
On vaid märgitud, et ta oli inimene, kes kõige meelsamini viibis Haarlemi kõrtsides. Frans Hals oli pidevalt võlgu oma pagarile ja kingsepale. Ometi oli tegemist andeka kunstnikuga, ühe kõigi aegade suurima portreemeistriga, kes täitis enamjaolt tellimustöid. Vanas eas sai ta linna vaestemajalt väikese pensioni. Oma lähedasi inimesi, sealhulgas joomakaaslasi, maalis kunstnik mõnikord klaasi veini eest. Tema molberti ees on istunud kaupmehed, ohvitserid, aadlikud, juristid, arstid, palgasõdurid, kogukad emandad. Aga ka trahterite "elanikud": mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans
oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60% elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Andmaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast ,,Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal kaotati, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat, nendest mitte rohkem kui 4000 ohvitserid. Saksamaa ei võinud omada lnnuväge ega allveelaevastikku, ülejäänu laevastiku ja laevade suhtes olid samuti omad piirangud. Võitjad said õiguse okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremal kaldal pidi Saksamaa demilitariseerima 50 kilomeetrili laiuse vööndi. Reparatsioonid kujutavad endast sõjaga tekitatud kahju täielikku või osalist korvamist kaotaja poolt võitjale. Saksamaa oli tõepoolest võitjatele, eriti Prantsusmaale rohkem kahju
lääneosa.1964.a.alustati kampaaniat äsja moodustatud Malaisia riigi vastu.Vaen Malaisia vastu viis Indoneesia lahkumiseni ÜRO-st. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav.Kogunes tohutu välisvõlg,riigiaparaat korrumpeerus,majandus kiratses. 1965.a. toimus Jakartas (pealinnas) kommunistide riigipöördekatse,eesmärk oli kehtestada veelgi jäigem riigikord. Katse kukkus läbi,võimu haarasid parempoolselt meelestatud ohvitserid eesotsas kindral Suhartoga. Suharto saavutas 1966.a.võimu ja muutis järsult riigi kurssi. Kommunistlik partei purustati,normaliseeriti suhted Malaisia ja Filipiinidega, Indoneesia astus uuesti ÜRO-sse.Lagunes majandus õnnestus stabiliseerida.Indoneesial pole edu olnud võrreldes Jaapani või Malaisiaga ning üheks põhjuseks on jätkuvad kodusõjad Indoneesiast lahku lüüa soovivates piirkondades. Hiina. Toimus kaks julma sotsiaalset eksperimenti, mille organiseerijaks oli Mao Zedong
Sõdade sõnum Vägivald on ülimalt tugev mõjutusvahend. Inimesed alluvad ju paremini jõule kui nõule, nii kurb kui see ka poleks. Sõda on vägivalla ekstreemseim vorm, kus mingi inimeste grupi oma tahtele allutamiseks ollakse nõus isegi omaenda ja kaaslaste elud ohtu seadma. Sõdade tekkeks on mitmeid põhjuseid: võim, religioon, valduste laiendamine, maavarad ning kasvõi erinevad ideoloogiad. Kindlasti ei tohiks sõdade eesmärki segi ajada sõnumiga, sest eesmärk on siht, mille poole püüeldakse. Aga mis on siis sõdade sõnum? Tõsiasi on see, et igal sõjal on põhjus, eesmärk ja tulemus, kuid mitte sõnumit. Sõjas ei ole mitte võim ja kontroll sõdurite endi käes, vaid seda omavad riigijuhid ning ohvitserid. Selle, kes lähevad sõtta ning kas sõda üldse toimub, määravad just nemad. Valitsejad üritavad näidata sõda millenagi, mis toob parema tuleviku kogu rahvale. Inimeste sõtta ärgitamiseks korra...
Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult Punaarmee juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Tegevus punase terrori ja sõjasündmuste ajal • Kritiseeris Trotski Jossif Stalini tegevust, oli ka tema tegevus nõukogude võimu algusaastatel suunatud kõigi meetodite ja võimalustega võimu säilitamisele ning vastaste hävitamisele. Punaarmee ülemana andis ta korralduse hävitada rindepiirkonnas asuvad kontrrevolutsioonilised valged ohvitserid, andis käsu nr 31, esimesed koonduslaagrid Nõukogude Venemaal ja paigaldada kõhklevate Punaarmee üksuste tagalasse nn tõkkeüksused, kes hukkasid taganevaid sõjaväelasi, ning korraldas ka taganenud sõjaväelaste seas avalikke hukkamisi, valides ülesrivistatud sõjaväelaste seast iga kümnenda isiku, kes hukati teistele hoiatuseks taganemise eest rindelt. Eksiil ja surm • 1929. aasta veebruaris saadeti Trotski
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus-Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. 1) Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: * riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naf...
Neist üritusist pidi osa võtma vähemalt 90% tegevliikme koosseisust ja juhul, kui seda ei suudetud saavutada, pidi üksus nimetatama alamaastmeliseks"(A.Kivirähk 1937 111-112) Kaitseliidu rahuaegne tegevus jagunes järgmiselt: ·Pealike väljaõpe-Kaitseliit otsustas hakata täiendama nii jao-, eriala- kui ka rühmapealike teadmisi, kuna tehnika oli pidevalt arenemas. Teadmiste parandamiseks korraldati erinevaid kursuseid, kus õpetasid ka Kaitseliidu Peastaabi ohvitserid. Aastatel 1926-1936 korraldati kokku 108 kursust, milles keskmisel osales 28 meest. Kursustel osalenutel ohvitseridel ja allohvitseridel oli ka võimalus teenide välja kõrgem auaste.. ·Jao ettevalmistus-"1937.a võeti väljaõppe raskuspunktiks jao ettevalmistus kallaletungi ja rünnaku teostamiseks. Selle ala esiletõstmine on tingitud kaasaegse lahingu ja iseloomustavast nõudest, et lahinguväli oleks tühi. Relvade võimas tuli ei luba enam tihedate
absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset- teda peetakse liberalismi üheks isaks. Friedrich Wilhelm I: Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Armastas luksust ja toredust ning lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Sõdurkuningas. Uuendusena hakati kasutama marsisammu. Ohvitserid hakkasid saama sõjaväelist haridust. Armee jagati väeosadena garnisonideks. Valitsusajal kehtestati üldine koolikohustus. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
vastased) ja independendid(kuninga toetajad) Puritaanlikud sektid- sektide kujunemine peegeldus maapealse elu probleeme. Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi. Usuti et rahvariik jõuab kätte 1656a. Indenbendendid- neid toetasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõjas. 1647a. avaldati armee nimel dokument ,,ettepanekute peatükid" mis oli konstutitutsiooniprojekt, kuid kajastas nende lähituleviku majandust ja usulisi eesmärke. Inglismaad juhtis parlament, mis valitakse iga 2a tagant. Saadikute arv sõltus krahvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigust. Independendi programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise.
Indigolapsed ja kristall-lapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooni kui nad tunnevad, et on selleks valmis. *AuraTransformatsiooni on püsiv tedlikkuse laiendamine. AuraTransformatsiooniga läbib inimene kogu auravälja väga sügava ja põhjaliku puhastuse . Mille läbi inimene muutub silmanähtavalt õnnelikumaks ja motiveeritumaks . See on mõeldud selliste inimestele, kes soovivad liikuda kõrgematele vaimsetele tasanditele ja laiendada oma teadlikkust, viies need kooskõlla praeguse ajastu uute energiatega, mille keskel me iga päev elame. Peale seda tekib sul ka tugevam ja puhtam intuitsioon, mis aitab sul ära tunda, mis on sinu jaoks hea ja mis mitte. Indigola...
Mis on sõdade sõnum? Sõda ja inimene on käsikäes käinud läbi aegade. Ajalugu teades võime näha, et sõdade puhkemistel on mitmeid põhjusi: religioon, ideoloogiad, kättemaks, võim, valduste laiendamine ja maavarad. 20.sajandil on sõdades valatud rohkem verd kui ei kunagi varem.Uus sajand ei ole samuti toonud muutusid.Kes on süüdi selles, et see vere valamine kunagi ei lõpe? Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil, kuid ei mõelda, et selle taga olid indiividid, kellel olid lähedased ja unistused. I maailmasõja järel oli hukkunud 8 miljonit sõdurit, lisaks mitu miljonit vigastatut- enamik neist olid noored mehed, kes oleks pidanud koolis käima. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" kujutab sõda sõdurite pilgu läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga. Ebainimlikud tingimused ja
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
Saksa okupatsioonile Eestis. Vabandussõja põhjused ja algus : Põhjused : Nõukogude Venemaa tühistas Presti rahu ja soovis oma alasid tagasi vallutada, eestlaste soov iseseisvust kaitsta. Sõja algus : algab Narva vallutusega, eesti kommunistid kuulutasid Narvas välja töörahva kommuuni- juhtis Jaan Arvelt. Eesti armee sünd : Abi saadi Inglismaalt 12 sõjalaeva. J. Laidoner tuli Venemaalt Eestisse sõjaväge organiseerima. Jaanuaris sai ülemjuhatajaks. Tegevusse pandi Eestis olevad ohvitserid. Loodi Eesti Merevägi. Selle ülemjuhatajaks sai J. Pitka. Hakati valmistama soomusronge. Otsiti välisabi. Abi saadi Soomelt, Rootsilt ja Taanilt. Eestlased lubasid, et kes läheb sõtta see saab maad. Eesti vabastamine : 1. veeb. löödi enamlased välja Võrust. Veeb. keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks. Landeswehr´i sõda : koosnes baltisakslastest. Baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse. II etapp- Võnnu lahing
sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua uus korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ning parandada riigi valitsemiskorda. Muudatused Sõjaväes: koosnes nekrutitest, vene aadli hulgast ohvitserid, uute relvade jaoks võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, purjeriide rajamiseks loodi riidemanufaktuure. Muudatused maksusüsteemis: Üldine isikumaks- pearaha, Seda pidi tasuma kogu riigi meessoost elanikkond väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. Hakati korraldama hingeloendusi. Muutused valitsemiskorralduses: Kogu riik jagati kubermangudeks, loodi Senat, Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid. Peterburi rajamine. 1703.a
Varbola Kool Referaat Vabadussõda 6.Klass Ragne Reigam 11.02.09 Sisukord 1. Tiitelleht.............................................................................................. 2. Sisukord............................................................................................... 3. Sissejuhatus......................................................................................... 4. Vabadussõda........................................................................................ 5. Vabadussõda........................................................................................ 6. Pilt....................................................................................................... 7. Kasutatud allikad................................................................................. Sissejuhatus Ma koostasin referaadi vabadussõjast.Vabadussõjast tegin referaadi se...
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
