selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas auväärsetest aristokraatlikest suguvõsadest või olid igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle ülesandeks oli pühamu eest hoolitsemine ja jumalateenistuste läbiviimine. Vana-Kreeka polistes peeti tihti ka ülelinnalisi suuri usupidustusi, mille
,,Reflections on the bull-slaying scene" John R. Hinnells Referaat Silvia Keerd Juhendaja: Jaan Lahe Tallinn 2014 5.01.2014 Sissejuhatus John R. Hinnellsi artikkel keskendub 1-5. sajandil Rooma riigis levinud Mithrase kultuse uurimisele. Keskseks teemaks on reljeef, millel kujutatakse Mithrast pulli tapmas. Kuna Mithrase kohta on säilinud peamiselt arheoloogilised leiud, siis pakuvad reljeefid suurema osa infot selle kohta, milline Mithrase müsteerium olla võis. Antud Hinnellsi artiklis on küsimuseks Mithrase võimalik päritolu Pärsia usundist. Hinnells kritiseerib 70-ndatel laialt levinud lähenemist, mille keskseks autoriks oli Franz Cumont. Cumont' järgi võib kõnealust reljeefi interpreteerida lähtuvalt Iraani usundi, zor...
(kindlasti aulosed pärand Dionysose kultusest). Tragöödia autor pidi esitajatele ka muusika selgeks õpetama. Tragöödiad kirjutati mütoloogilistel teemadel. Suurte dionüüsiate toimumise kord: 2 päeva enne pidustuste algust näidendite eelvõistlus autorid tutvustasid neid, esitleti näitlejaid. 1 päev enne Dionysose kuju toomine teatrisse. 1. päev pidulik rongkäik, Dionysosele ohverdamine, õhtul esitati Dionysose auks ditüramb, kus osalesid koorid eri maakondadest. 9 3 päeva pühendatud etendustele. Võistles 3 autorit, igalt ühelt 3 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Alates 486 lisandus 1 päev komöödiatele. Viimasel päeval kuulutati välja võitja. Tragöödiaetendused/võistlused kui rahvamasse haaravad suurüritused
7. Riikliku õiguse puhul on osa loomulik õigus, osa seadustatud201. Loomulik on see, mis on kõikjal ühtmoodi jõus ja ei sõltu ühest või teisest arvamusest. Seaduslik aga ei erine alguses ühes või teises suhtes, kui aga on kehtima pandud, siis erineb, näiteks ühe miina maksmine lunarahaks 202 või kitse, aga mitte kahe lamba ohverdamine. Edasi, need seadused kehtivad igal üksikjuhul, näiteks Brasidase auks ohverdamine 203 ja rahvakoosoleku otsuseid puudutav. Mõnedele näib, et kogu õiglus ongi selline 204, kuna loomulikuna ta ei muutu ja on kõikjal ühtmoodi jõus, nagu ka tuli kõrvetab nii siin kui pärslaste juures, õiglusse puutuva puhul näevad nad aga muutusi. See pole aga alati niiviisi, vaid ainult teatud määral, ja jumalate keskel ilmselt üldse mitte. Meie keskel on küll midagi ka loomuliku õigluse järgi, ometi muutub kõik: nii ongi osa loomuliku õiguse järgi ja osa mitte
Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. http://et.wikipedia.org/wiki/Ohverdamine (18.09.2012) Toidu, esemete või loomade elu ohverdamine kõrgemal soovil, et teenida Jumala/te lepitust või kummardust. Rituaalne tapmine, „bloodless sacrifice“ Loe rohkem: http://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice (18.09.2012) Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa"
mis paneb kõikidele maksukohustuslastele ühesuguse maksukoormuse. Positiivne: Arvestuslikult on tegemist väga lihtsa põhimõttega, sest kõik maksavad ühesugust maksu. Puudused: võrdsustav maksusüsteem reeglina ei toimi hästi. Maksu hakati deferentseerima sõltuvalt seisusest. Maksu hakati deferentseerima vastavalt sissetulekule. 4. ohvriteooria pärineb usust, kirikust ja piiblist (10-ndiku oma rikkusest pead sa jagama ligimestele. Ohverdamine ja ohvri suurus on seotud usalduse ja austusega ohvri saaja vastu. 5. piirvajaduse teooria erineva sissetuleku saajatele mõjub maksukoormus erinevalt. Mida suurem on sissetulek, seda vähemtuntav on maksukoormus. Ühiskonnas tuleb ära määrata vajaduste minimaalne normaalne vajaduste piir äraelamiseks isikule peab garanteeritud mingi sissetulek, mis tagab elementaarse äraelamise. Selle teooria vastu on suurema sissetulekuga isikud. See
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (aga ka sealseid
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
· Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatus o,2-1 m läbimõõduga lohud. · Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega o Pühad o Ilma- o Tervise- o Silma- o Elu- o Jt. Alikad Sageli tähistas nimi allika või temast võetud vee omadusi · Ohverdamine leidis aset eelkõige pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. · Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele üldse ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. · Andideks oli piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Siim Kingu 5 Tartu Tamme Gümnaasium
See on kunstiteos, millel on teine eesmärk: Inglismaa ühiskonna hoiatamine, et on võimalik samasugune olukord nagu oli Prantsuse revolutsioon. Kui vaadata hoolikalt inglise ühiskonnas toimuvat, siis tol ajal sellist ohtu ei olnud, kuid Dickens nägi seda. Romaan on Simon Schama sõnadest "lihtsustatud prantsuse revolutsiooni version". Selles mainitakse peamisi revolutsiooni sündmusi, kuna autoril oli ajaloolile allikas Karlyle. Kuid Dickens puudutab moraali küsimusi; terror, õiglus, ohverdamine. Autori jaoks oli tähtis esile tuua teisike ja rõhutada nende erinevust, samas pöörata tähelepanu nenda sarnasustele. Palju tähelepanu on pööratud inimese sisemisele transformeerimisele. Dickens kiidab heaks Cartoni julgust ja tema eneseohverdamist armastuse nimel, mis õnnestub tänu peategelaste füüsilisele sarnasusele. Esile tõstetud eneseohverdamise eesmärk-teiste õnne. Autor rõhutab, et on vaja ohveid tooma selleks, et midagi saavutada, kas see on rahuolu või õnne
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreu...
inspireerib publikut ja kriitikuid. Kreeka tragöödiad on muutunud ka aktuaalseks tänapäeva sündmuste taustal (Pärslased Lahesõda, Euripidese Bakhandid vabaduseanarhia, kultuuriprotest, narkootikumid, seks, vägivlad) Vaata retseptsioon lk 241 13. Milline oli teatrietenduste rituaalne taust Kreekas (vt. Tragöödialeksikon, lk. 313-316)? Mask, muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise jumala kultus (teatri sünd nö) 1960ndatel kriitika. 14. Millised silmapaistvamad arhitektuurimälestised Euroopas on loodud antiikaja eeskujudel? Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud
Kui alistati uusi alasid, siis sealsetel aladel säilis rahva oma usk. Usundi rajas prohvet Zaratustra, kes elas vahemikus 1700-1200 a eKr Pärsias. Tänapäeva usu järgijad usuvad tema sünniajaks olevat 6. saj eKr. Tema nimest sai religioon oma nime. Zaratustra oli kursis tolleaegsete rituaalidega, millega ta ei olnud päri ohverdati loomi, peeti orgiaid haoma (joovastav jook) manustamisega. Zarat. leidis, et haoma manustamine ja ohverdamine on läinud liiga rohkeks. Zarat. tahtis taastada tasakaalu maailmas ning leidis, et asha on paigast ära meie maailm toimib täna asha tasakaalule väitis, et ülikkond ja preesterkond on astumas ashast drugi ehk asha vastandisse, totaalsesse tasakaalutusse, kaosesse Umbes 20. aastaselt läks ta eksiili ning kuulutas oma ideid 30-aastaselt sai ta oma esimese nägemuse Ahura Mazdalt, mille järgi hakkas jutlustama uut
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusan...
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Venemaale (Pihkva), Rootsi ja Saksamaale. 12. Saj (viimased) viikingid olid saarlased. Eestlaste rünnakute paremaks näiteks oli Rootsi pealinna Sigtuna vallutamine ja rüüstamine koos teiste ugri sugu rahvastega. USK Usundis tähtsamad HING:VÄGI ja ESIVANEMAD Erinevad jumalused Tõnn (pärnumaa), Peko (lõuna-eesti), Taar(a) (peajumalus). Uku (taevas), maaema (maa), vanetooni (surnute), vanemuine (muusika) jne. Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied, -puud,-allikad, - kivid). ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj. 1070 Määratakse Baltikumi esimene piiskop Hiltinus Rootsist 1167 Eestlaste Piiskopist munk Fulco kelle abiline mulk Nicolaus (esimene teadaolev eestlastest kristlane) Mõned mõisted: Pulli küla Esimene küla eestis. vene kirves paadikujuga kivikirves, millel oli sissepuuritud auk. rehi viljakuivatus elamu hiied pühad paigad Tacitus esimene, kes mainis eestis tuudid Eestlased venelaste jaoks
Vritra koletis, kes oli aheldanud kogu vee, mis maailmas leidus, tekkis suur põud, kõik olid janus. Indral oli käes vajra (sõjanui), sellega ta tappis Vritra. Teda austatakse kui viljakusetoojat, äikesejumalat. Indra- jumalate vürst. Asura- pooljumal, deemon Deeva- jumal Devi - jumalanna Veedade religioon ohverdamise religioon Tolleaegses Indias puudus preesterkond ohverdamine jumalate toitmine VANA-PÄRSIA RELIGIOON 1) Zoroastrism tuleneb ajaloolisest isikust (600 eKr) Zoroaster 2) Masdaism hea jumala Ahura Mazda (Tarkuse Isand/Hea looja) Iraan on kiltmaa, madalamad orud asuvad 1500 m merepinnast, mäetipud ~5000 m. iraani keskosa moodustab soolakõrb, metsa on vähe, kasvavad palmid, küpressid; palju viljakaid oaase rikkaliku taimkattega (moon, jasmiin, roosid (Rhodan- roos kreeka keeles))
Teravaid piirjooni pole. Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Palju on ägedaid liigutusi, ebatavalisi poose. Inimesed vormikad ning jõulised. Tunnete ja kirgede ülepaisutus. Võitlus-ja röövimisteemad. 17. saj. kaeti Itaalias losside ja kirikute seinad suurte baroksete maalingutega. Carraci perekonna meistrite maalid on eeskujuks. M. Caravaggio püüe tõetruuduse poole. Keldriluugivalgus, tegelik elu. Tema töid: Lautomängija Peetruse ristilöömine Iisaku ohverdamine 9. ptk Barokk Hispaanias Diego Velazques(1599-1660). Tõetruud tööd. Nooruspõlves armastas teha olustikumaale, hiljem sai temast kuningas Philippe II õuemaalija. Tema ülesandeks oli portreteerida kuninglikku perekonda ja õukonna liikmeid. Töödes rahulik kompositsioon, pidulik koloriit. Paavst Innocentius X selge mõistuse, kindlate eesmärkidega paavst. Kojadaamid Veenus ja Cupido Sevilla veemüüja Peter Paul Rubens(1577-1640) Madalmaade, flaami maalikunstnik
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tikali Suur Väljak templipüramiidiga. Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521
Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Tikali Suur Väljak templipüramiidiga. Meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele VanaAmeerika kõrgkultuuridele. 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521
laps või mitu Homoseksuaalsed pered soov kuuluda perekonnagruppi, pikaajaline suhe annab sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega
Milleks on: 1) intellektuaalne dimensioon – pakub seletusi mis saab inimesest peale surma, mis on inimese elu mõte. 2) Emotsionaalne dimensioon – tegu tunnetega, suhe pühaga, emotsionaalsed elamused on väga tähtsad, aga ei saa ainult tunnetele põhineda. 3) Rituaalne dimensioon – religioon ei ole kunagi ainutl teooria, on ka praktika, mis väljendub religioossetest tegevusteks (palvetamine, ohverdamine, rännakud) kui tehakse neid kindlatel aegadel, siis nimetatakse seda rituaaliks 4) Eetiline/moraalne dimensioon – üldised käitumis põhimõtted, mida religioon pakub. On olemas ka konkreetsed käitumisnormid, esinevad käskude või keeldude kujul. Nt kümme käsku, koraal. 2 5) Sotsiaalne dimensioon – moodustame ühiskonna, oleme seotud religiooniga ja oleme seotud nende mõlemaga samal ajal
Väge oli teatud objektides, nähtustes(äike) paikades ja ka sõnades. Erilise väega inimesi nimetati nõidadeks ehk tarkadeks. · Hing: Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism, st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Hing on inimese isikupära kanda ja on väga oluline keha elushoidmiseks. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Surma puhul aga lahkus hing jäädavalt. · Ohverdamine: Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, jõed, järved, kivid ehk ohvrikivid. · Maagia: oli ohverdamise juures väga tähtis osa. Maagia põhines arusaamal, et asjade ja
Achilleuse kand ainus nõrk koht), nupukas ja kõneosav Ithaka saare valitseja Odysseus jt. Pärast pikki ettevalmistusi kogunes Aulise sadamasse määratu armee, Homerose andmeil umbes 100 000 meest. Kuid jumalanna Artemis tekitas merel tuulevaikuse, et takistada kreeklaste laevastikul väljasõitu Aulisest. Ennustaja kuulutas, et Agamemnonil tuleb jumalannale ohverdada oma tütar IPHIGENEIA3. Lõpuks maabusid sõjamehed Trooja all 1186 laeval. Iphigenia ohverdamine Aulises. Pompei seinamaal. Arheoloogiamuuseum, Napoli. Ka Troojas polnud sangareist puudu. Parise vanem vend HEKTOR oli jõult ja vapruselt võrdne Achilleusega. Uljalt sõdis ka kõrgest soost troojalane AINEIAS4, kes hiljem kandis põlevast Troojast välja oma vanurist isa ja jõudis lõpuks Itaaliasse. (Rooma kirjaniku Vergiliuse eepos kannabki nime Aeneis.) Ahhailaste (kreeklaste) ja troojalaste sõda oli kestnud juba üle üheksa aasta, kui toimusid
Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Nt zoloogia , botaanika ja geograafia. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade
mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) • Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Talscott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna
vastasel korral neelab Venemaa Ukraina alla" (Portnikov). Eestlasena oli kurb näha, et just meie, endise Nõukogude Liidu osa, poliitik pidi olema see, kes esindas Euroopas laiemalt levinud lühiperspektiivis kasu toovat seisukohta. Mulle tundub aga, et Euroopa võimetus majandus- ja finantskriisiga sisuliselt võidelda on halvanud ka Euroopa niigi keerulist diplomaatiat ning liiga lühiajaliste tulemuste nimel ollakse valmis Ukrainat ohverdama. Sest mis muu, kui just Ukraina ohverdamine oleks Põhja- ja Lääne-Ukrainas endiselt populaarse, sisuliselt ainukese võimaliku opositsioonikandidaadi toetamisest loobumine. Ma ei julge väita, et Tõmosenko toetamine üldse mingisuguseid positiivseid tulemusi tuua võiks. Kui Kreml on valmis Ukrainat piisavalt tugevalt toetama, ja seda nad tunduvad olevat, siis puudub meil igasugune võim Ukraina tuleviku üle kaasa rääkida. Kuid ka suurriikide poliitikud tunduvad olevat naiivsed, kui usuvad, et Janukovõtsile
enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söö- giks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Prog- rammi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid ole- mas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku (vahel ka sealseid
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist 17. sajandi teadusrevolutsioonis; 2. FRANCIS BACON.............................................................. 1 ...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose j...
1. Religioonide liigitamine ja uurimine RELIGIOONIDE LIIGITAMINE • Jumalakäsitluse alusel • Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatu...
toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus
kõik inimkonna hädad. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kuhu toodi jumalatele ohvreid. Iga tempel ja altar oli kindlale jumalale, seepärast ehitati neid väga palju. Preestrid või preestrinnad olid linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Preestrid ei moodustanud eraldi seisust. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Verel lasti voolata, loom ise nüliti ja tehti toiduks. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, kus osales kogu elanikkond. Surmajärgsus Levinud oli arusaam, et surnute riiki piirab allmaailmajõgi Acheron, milles paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viib. Seetõttu oli kombeks surnule häberaha suhu panna. Allmaailmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Müsteeriumid Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepu...
puudub ühtne süsteem (s.t. kirjalikke ülestähendusi soomlaste “viro” piirkondlikult suured alates 19. saj. tähtpäevad (hingedepäev, erinevused) & peajumal andmed tugevasti jõulud) seotud tugevalt loodusega segunenud ristiusuga üle lõkke hüppamine ohverdamine ja esivanemate ärkamisaegsed liialdused jaanipäeval (probably ka austamine sõnajalaõis ??????) Esimesed kokkupuuted ristiusuga 13. sajandi alguseks oli Euroopa põhiliselt kristlik pärast Venemaa ja Rootsi ristiusustamist 10.-11. saj vahetusel hakkasid Eestis levima teadmised kristlusest (kaupmeeste, rännumeestega)
Kuninga pühadus tulenes tema päritolust. Kuningas polnud samasugune inimene nagu iga teine, ta oli ,,sinivereline" ning oma õnnistava jõu võlgnes ta vere pühadusele, mille ta oli saanud oma kuninglikelt esiisadelt. Kuningasoo püha veri tuli jumalaist ( nii oli ka nt Merovingide puhul, kelle soole pani aluse jumalik Merovech) Kuningale järgneti tingimusteta. Kui ta ei suutnud ära hoida õnnetust või tagada maa hüvangut, siis vahel kuningas ka tapeti. See polnud karistus, vaid ohverdamine, mille mõtet taipas ka ohverdatav. Kuningale annetati- loodeti õnnistusele. Kui kuningas täitis, mis temalt paluti, sai temast kultusobjekt ( nt Theoderichi mausoleum Ravennas on ehitatud kuninga auks tänutäheks). Hertsogid ei olnud kuninglikud administraatorid ega maaisandad. Germaanlaste ja romaanlaste ühtesulamine: Germaanlaste ja romaanlaste kokkusulamine sai alguse germaanlaste sissetungiga Rooma Suure rahvasterände ajal.
mis sisaldab endas olnud, olevaid ja tulevasi põlvkondi · Indiviid on ajaloos mööduv nähtus (järelikult pole tal määravat tähtsust); klass on osa rahvusest; rahvus on aga jääv ja kõikehaarav · Kõik indiviidi ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele- rahvus on prioriteet number üks. Selline maailmavaade õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on õigustatud. 3.4 Duce kehtestatud muutused · Keelati ametiühingute tegevus, nende asemel loodi töölisi ja ettevõitjaid ühendavad korporatsioonid, mille raames tuli lahendada kõik konfliktid, kusjuures esikohale tuli asetada rahvuse huvid. Fasistlik Itaalia muutus korporatiivseks ühiskonnaks. · Muudeti ajaarvamist 1922. aasta, mil Mussolini tuli võimule, kuulutati aastaks number 1.
Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvipaigad hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega. Osa ohvikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud. Eestis on 1760 lohukivi. Ohverdamine leidis aset pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev eestlaste püha päev. Inimohvreid toodi harva, ohverdati mõni ori. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Balti erikord Kuigi Venemaa võit Pühjasüjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja- Euroopas ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus
Üleloomulikud jõud: · mana - mida saab katsuda; · tabu - mida ei saa katsuda. Üleloomulikud olendid : · mitteinimlikku päritolu - jumalad, vaimud; · inimlikku päritolu - kodukäijad, esivanemate vaimud. Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks: · loitsud, palved; · keha ja mõistuse mõjutamine (saavutamaks eriline teadvuse seisund); · simulatsioon (asjade imiteerimine); · püha toidu söömine; · ohverdamine. Religioossed spetsialistid: · preestrid; · samaanid suudavad ise üleloomulikuga ühendust võtta ja seda mõjutada; · meediumid vahendavad vahendavad jumalate & vaimude sõnumeid, ei tee ise selleks spetsiaalselt midagi; · prohvetid sotsialiseerivad / formaliseerivad nägemuse, sõnumi. Rituaalid: · Siirderiitused (tsüklilised, struktuurse loogikaga, elu sujuva kulgemise garantiiks):
(peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 19. Saj alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid omakorda maakondadeks: Virumaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli majanduslikult ebavõrdne, mille tipus olid vanemad. Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Ajaloo jooksul muutusid eestlaste usulised vaated tugevalt, iseärasusi oli ka piirkondlikult. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Üheks muinasusundi põhimõisteks oli vägi, mis arvati olevat kõikidel elusolenditel, peale oma füüsilise keha. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, sõnades
vaatajaskond jäid sõõri või poolsõõri väljapoole, nö markeering. Suurte ohvrite puhul (nagu sada veist) võeti ilmselt nö esindaja, kes veristati ees ära ja teised hukati tseremooniata. Söör merkeeriti tapariistu kandes, neid kanti ringis. Loomad valmistati ette, nt loomadelt võeti nõusolek (pidi noogutama, tavaliselt anti juua neile selleks). Võis tahta ka, et loom kardaks (visati kividega) või et ta väriseks. On ka juhtumeid, kus loomi nö lavastati süüdi, ohverdamine oli karistus looma üleastumise eest (altarile pandi viljapäid, mida ta ei oleks tohtinud võtta). Järgneb relvade väljavõtmine, oli kätepesu. Ja siis tuleb tapmine. Enne on vaikus ja kui esimene sisselõige on tehtnud järgneb alolyge, nö vabastav karjatus (naise) poolt. Altar kindlasti määriti verega. Liha küpsetati altaritulel varrastel. Valitud elundeid (maks, kops, süda) sõid preestrid, ülejäänud said pealtvaatajad ja järgnes pidusöök
Roomlane sõlmib jumalusega teatava isikliku lepingu, mille punkte tuleb täpselt täita. Pax deorum ongi loodud nii, et inimene kysib jumalatelt nõu ja jumalad aitavad ja kaitsevad teda. Teine puunia soda ja müstiliste idareligioonide jõudmine rooma toovad endaga kaasa teravad usulised kriisid, mida veelgi rohkem rõhutavad kreeka filosoofide kokkupõrked rooma ühiskonna ja poliitika teemadel. Põhilisteks kultustoimuguks jab ohverdamine, millega kaasnevad palved. Rooma usund oli külm. Ei pakkunud emotsionaalseid väljundeid. 10neid tuhandeid jumalaid ja igal jumalusel oli oma funktsioon. Etruski mõjul sai populaarseks ennustamine. Praktiseeriti maagiat (nõiad, astroloogid, ennustajad). Suurel määral oli sarnasusi jumalates, Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalaid. Filosoofiat eriti ei esinenud. Iseloomustas ka Suhteliselt spontaanne animism(hingestamine). Rooma palvetel puudus ekstaas, vaimustus ja
Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Kõik maailma tähestikud on väljakujunenud maagilistest sümbolitest. Teiste hulgas kujunesid välja ka söömiskombed. .Müütidest sai verbaliseerunud rituaal. Rituaalis jäi saladus sõnastamatuks. Müüdis saladus sõnastati. Samuti õppis laps rituaali kaudu mõistma ümbritsetud maailma. Rituaali kontsentratsioon oli pidu. Peo staadiumid olid: puhastumine, teekond (liikumine jumalate asukoha poole), ohverdamine, jumalikustamine (söödi ohverdatud liha, oldi seksuaalsuhetes). Rituaali üks kindlaid koostisosi ja elutõdede õppimise vorme oli rituaalne tants. Tants oli 3 üks elu õppimise vorme. Zestid olid rituaalse tantsu osa. Samuti oli muusika loodusrahvaste eneseväljenduse üks olulisi komponente. Tema kaudu sai edasi anda ka kõige õrnemaid tundeid. Muinasaja inimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele
Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter. Iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis. Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides 31. Mis on sümposion ja kuidas on see seotud arhailise luulega? Sümposion oli Vana-Kreekas koosviibimine intellektuaalse vestluse ja veinijoomisega. Üritusel oli rohkelt rituaale (kätepesu, veini ohverdamine, jumalate ülistamine lauluga jm). Seal esitati luulet/laule. 32. Mis on paiaan ja ditüramb? Paiaan oli Apollonile pühendatud laul (kitara saatel), ditüramb oli Dionysosele pühendatud (aulose saatel, näeb välja nagu kaks flööti). 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Autoreid: Pindaros, Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. 6
aastal 1047. Piiskopkonnad rajati Norras alles XII sajandil. Rootsi riik tekkis umbes 1000, kuningas Olof Skötkonungi ajal ning oli struktuurilt laialdase omavalitsuse ja iseseisva seadusandlusea maakondade (landide) liit. Kuningas oli valitav ning tema peamine ülesanne oli juhtida maakondade ühist sõjaväge.1008 võttis Olof Skötkonung vastu ristiusu, kuid riik misjonitööd ei ergutanud kristlus eksisteeris võrdsena muinasusuga. Uppsala muinasusu tempel säilis aastani 1138, viimane ohverdamine oli seal 1084. XII sajandi lõpus loodi Rootsis piiskopkonnad ja Uppsala peapiiskopkond. 9-11moodustis-vaevaline-verine-HaraldSinihammas960-inglisemisjonärid-tsiste rtslased-HaraldKaunisjuus-kodusõjad-OlavPüha-pärastsurma-Rootsis1000riik10 08ristiusk-paralleelpaganlusOLOFStötkonung Taani. Eellugu: 1076 suri kuningas Sven Estridson, kes jättis järgi 15 poega ja 4 tütart( kusjuures kõik olid vallaslapsed), seetõttu toimusid Taanis 1076-1157 kodusõjad. Nende kodusõdade ajal
· keha ja mõistuse mõjutamine tuleb muuta oma tavapärast olekut, et saada kontakti üleloomulikuga (nt narkootiliste ainete tarbimine, füüsiliste tegevuste tegemine, nälgimine jms) · simulatsioon teatud asjade imiteerimine; imiteeritakse tavapäraseid tegevusi rituaali käigus, lootes, et siis toimub sama tegevus ka üleloomulikus ilmas · püha toidu söömine · ohverdamine Religioossed spetsialistid · preestrid või preestrilaadsed avalikult tegutsevad spetsialistid, kes viivad läbi rituaale. Neil on kõrge ühiskondlik positsioon, poliitiline võim, spetsiaalne riietus ja välimus. Nad ei pea tõestama, et neil on kontakt üleloomulikuga. · samaan vastand preestrile; samaanidel on tavaliselt praktilised funktsioonid ravimine j ennustamine
) Staffordshire aare Inglismaalt (7.-8. saj; pildil väike osa) 5 kg kulda, 1,3 kg hõbedat. Umbes 1500 eset ja katket avastatud detektoristi poolt juuli 2009. Suur osa esemeid on uhkete relvade detailid (luksusmõõkade osad), samas ehted (paljud emailitud). Tegu on peitleiuga kas on toimunud lahing, mille võitnud eemaldasid kaotanute relvadelt ehisosad? Ohverdamine? Üliku omand? Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) KESKMINE RAUAAEG EESTIS 450-800 kaheks jaotamises kajastub omapära, et I pooles on sarnaseid jooni veel Rooma rauaajaga, II poolel aga sarnaseid jooni järgmise perioodiga (viikingiajaga). Periodiseeritud on kokkuleppeliselt. Kas murrang 536. a (nälg, surmad jne)? Laiemalt vaadates on alati seostatud linnuste rajamisega (rahutud olud?) · Rahvasterännuaeg 450-600, Eelviikingiaeg 600-800
62. tarbimine ja suhete materialiseerumine Miller (1998) tarbimisel toimub subjektiivne interpretatsioon, kus toote tähendus kujuneb isiklikul tasandil ja sellest kujuneb välja tarbimisväärtus inimese jaoks. Poes võib tegu olla sümboolse ohverdamisrituaaliga, kus asju ei osteta ainuklt tarbimise pärast, vaid selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega. Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust. Toimub nö suhete materialiseerimine. 63. tarbimine kui ohverdamine vt. eelmine 64. tarbimine kui meelelahutus shoppingutel käimine, rahulduse ,õnnetunde saamine raha kulutamisest asjadele. Kohvikutes käimine, kino, lõbustuspargid, ööklubid.. 65. Featherstone lähenemine tarbimiskultuurile Featherstone (1991) toob välja kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1) kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
