* Inglismaa aitas Saksamaal rikkuda Versailles'i rahulepingu tingimusi * Inglise Saksa mereväeleping, mille alusel Saksamaa lõi mereväe * Müncheni sobing Prantsusmaa ja Inglismaa ajasid lepituspoliitikat Saksamaaga 5. Miks Suurbritannia ja Prantsusmaa läksid 1938. aastal kokkuleppele Saksamaaga aga 1930. aasta kevadel kavandasid liitu NSV liiduga? NSV liit ei kuulunud Rahvasteliitu ja temaga oleks toona olnud lihtsam koostööd teha. Algul prooviti Hitlerit ohjeldada NSVga, hiljem nähti, et see ei toimi ja et Hitler suhtleb ise NSVga ja otsustati, et kindlam on ise hakata lepitust otsima. Teine maailmasõda Põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: 1. Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3
inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. • Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn–maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides. • Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi- ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital: • võrgustikud, normid, usaldus, mis hõlbustab koordinatsiooni ja koostööd vastastikuse kasu huvides. • on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui negatiivses mõttes; võib mõjutada rahulolu ja õnnelikkust sotsiaalsete võrgustike ja sotsiaalsete suhete kaudu
41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse laiendamine elupaikadele ja maastikele; liike tuleb kaitsta alamliigiti; loodusobjektide kaitset tuleb laiendada ökosüsteemide kaitsele; kaitsealades peavad olema esindatud kõik kasvukohatüübid ja elupaigad; kasutada rahvusvahelisi looduskaitsemeetmeid; ohjeldada võõrliike; 42. Milliste omadustega liigid arvatakse I, II ja III kategooria liikide nimestikesse. Mitmendik teadaolevatest leiupaikadest peaksid olema kaitstud kaitseala ja püsielupaigana? I kategooriasse kuuluvad liigid mis on Eestis haruldased, hävimisohus või mille väljasuremine ilma kaitseta on väga tõenäoline. Kõik nende liikide teadaolevad elupaigad on 100% kaitse all.
on kõikide sõda kõigi vastu) osutub see leping iga vähegi mõistliku kahtluse korral kehtetuks. Kuid kui on olemas mõlema osapoole üle kehtestatud ühine võim, millel on piisavalt õigust ja jõudu, et sundida neid oma lubadust hoidma, siis selline leping ei ole kehtetu. Sest sellel, kes esimesena täidab oma lubaduse, ei ole garantiid, et ka teine täidab hiljem oma lubaduse, sest sõnade köidikud, ilma sunnivõimu kartuseta, on liiga nõrgad selleks, et ohjeldada inimeste ambitsioone, ahnust, viha ja teisi kirgi. Sellist sunnivõimu ei saa loota loomuseisundis, kus kõik inimesed on võrdsed ja kus ei saa olla kohtumõistjaid, kes otsustavad nende hirmude õigsuse üle. Ning sellepärast see, kes täidab lepingut esimesena, annab end oma vaenlase kätte ning seda vastupidiselt õigusele (mida ta ei saa kunagi hüljata) kaitsta oma elu ja elatusvahendeid. Kuid ühiskondlikus seisundis, kus on olemas võim, takistamaks neid, kes antud
september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust) Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamise ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee üles ehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduses eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisensid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 4
kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). 77* Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. 78* Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. 54* Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel. II MAAILMASÕDA MIKS? Mis eeldustel? 1- Versailles' süsteem - vigane, ebaõiglane 2- Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja... 3- (Saksa rahva pettumus - et ainult neid sõjas süüdistati) 4- Lääneriikide lepituspoliitika + Austria, Tsehhoslovakkia vallutamine lisasid Saksamaale kindlust 5- MRP nii Saksamaa kui NSV Liit said kindla tagala, jagades isegi huvisfäärid 6- Majanduskriis Hitler arendas kriisist väljumiseks sõjatööstust ning vajas edukaid vallutussõdu.
ma teen asju hästi. Karistus ei ole mitte vahend meetodi mõttes, vaid karistus peaks näitama, kelle pool võim on. Ainuüksi selle tõttu määratakse mõnikord karistus. Partnersuhted Sundustega inimesele meeldib olukorda kontrollida. Armunud inimene on enamasti ettearvamatu oma käitumises. Seetõttu armastus tekitab sundlustega inimeses rahutust ja ohtu, sest see võib panna inimese loomuvastaselt käituma. Seetõttu nad iseenda juures püüavad seda igal viisil ohjeldada, kontrolli all hoida. Nad võivad olla väga valel ajal vales kohas asjalikud. Tundemaailmas võivad nad mõjuda partnerile kainestavalt. Hea on see, et neil on kõrgenenud vastutustunne. Kui nad on oma otsuse tavaliselt langetanud, siis nad jäävad sellele kindlaks. Nad võivad seda otsust pikka aega kaaluda, aga kui nad on selle langetanud, siis nad ei karda raskeid koormaid kanda või suurt vastutust võtta. Keeruline on aga see, et nad kipuvad määratlema, kes on üleval, kes on all
MRP kasulikkus: *Saksamaale: Võis julgelt rünnata Poolat. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Teise maailmasõja puhkemise põhjused *Poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939.
Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu. Ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks. 1935. aastal sõlmiti vastastikuse abi leping NSV Liidu ja Prantsusmaa vahel. Nüüd pidi nii Prantsusmaa ka NSV Liit abistama Tšehhoslovakkiat kolmanda suurriigi rünnaku puhul. Seega tunnistas Prantsuse valitsus, et Saksa agressiivsust on ilma NSV Liidu osavõtuta võimatu ohjeldada. Pärast 1933. aastat tunnustasid NSV Liitu mitmed uued lääneriigid. 1934. aastal kehtestati diplomaatilised suhted Nõukogude Liidu ja USA vahel. Samal aastal sai NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Nõukogude valitsus tegi jõupingutusi selleks, et olla Lääne silmis respekteeritav riik. Hävitades opositsionääre, väitis Stalin, et just nimelt nemad olid soovinud maailmarevolutsiooni, tema ise aga vaid „sotsialismi ülesehitamist ühes riigis“.
Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära põgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba aasta ja 1 päeva, mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. Tallinna raekoda 1404 - valmis Tallinna praegune raekoda. Raeapteek 1422 - avati Tallinnas Raeapteek. 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 (62-66) : Põhja-Eesti võimuvahetus - Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. Ostu-müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud. Jüripäev 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus.
Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu. Ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks. 1935. aastal sõlmiti vastastikuse abi leping NSV Liidu ja Prantsusmaa vahel. Nüüd pidi nii Prantsusmaa ka NSV Liit abistama Tsehhoslovakkiat kolmanda suurriigi rünnaku puhul. Seega tunnistas Prantsuse valitsus, et Saksa agressiivsust on ilma NSV Liidu osavõtuta võimatu ohjeldada. Pärast 1933. aastat tunnustasid NSV Liitu mitmed uued lääneriigid. 1934. aastal kehtestati diplomaatilised suhted Nõukogude Liidu ja USA vahel. Samal aastal sai NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Nõukogude valitsus tegi jõupingutusi selleks, et olla Lääne silmis respekteeritav riik. Hävitades opositsionääre, väitis Stalin, et just nimelt nemad olid soovinud maailmarevolutsiooni, tema ise aga vaid ,,sotsialismi ülesehitamist ühes riigis". 1936. aastal
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
Raskeveokimaks Kohalikud maksud Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemismaks Mootorsõidukimaks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Parkimismaks Maksukoormus Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Inflatsioon raha väärtuse ehk ohtujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Inflatsiooni on võimalik ohjeldada, tuues ohvriks kiire majanduskasvu, nt piirates kõrgete intresside kehtestamisega laenamist ja seega ka tootmist ning tarbimist. Inflatiooni põhjustab sularaha liigne käibele laskmine (ka laenuraha sissevool riiki). Kõige tavalisem tee inflatsioonini Riigieelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Tulude suurendamine on tülikas ja ebapopulaarne, selleks tuleks näiteks suurendada makse. Palju lihtsam on trükkida juurde rahatähti ja need käibele
- Korduvkäitumine või vaimsed toimingud mida inimene tunneb end olevat sunnitud tegma sundmõtete või reeglite järgimise tõttu - Eesmärgiks on ärevuse vähendamine või mingi negatiivse sündmuse või situatsiooni vältimine, milleks pole objektiivset põhjust Diagnostilised kriteeriumid - Inimene peab sundnähte kogema kui oma mõtteid või impulsse - Peab olema vähemalt üks mõte või tegu mida inimene edutult ohjeldada püüab - Mõte või sooritatav tegu ei tohi valmistada rahulolu - Mõtted, kujutlused või impulsid korduvad ebameeldivalt Sundmõtted 1. Saastumisega seotud 2. Kahtlemine asjade õigsuses 3. Korra, sümmeetriavajadusega seotud 4. Agressiivse sisuga mõtted 5. Seksuaalse või muu sündsusetu sisuga mõtted OCD epidemioloogia - Levimus 2-3% - Kõrgema riskiga 18-24 aastased
talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. *Tallinna raekoda 1404- valmis Tallinna praegune raekoda. *Raeapteek 1422- avati Tallinnas Raeapteek. 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Lk.62-66. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, Padise kloostri vallutamine, Paides toimunud läbirääkimised mai 1343, eestlaste kuningate tapmine, Bartholomäus Hoeneke, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn) *Põhja-Eesti võimuvahetus- Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. Ostu- müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud. *Jüripäev 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just
Teine on kujutis kunagisest kuldajast, millele järgnes allakäik, mis on toonud tänapäeva. Need kujutelmad jõudnud paljude rahvaste mütoloogiasse ja ka kristlusse. Kuldaja lõpuga kaasneb ka iseotsustamise pädevus-piiblis hea ja kurja tunda saamine. Alates 5saj ekr kujunes õpetus sofism ja hakati arutlema ühiskonna tekke üle. Sokratese kaaslane Kritas?? avaldas seisukoha, et algselt elasid inimesed nagu metsloomad, kehtis tugevama õigus. Mõeldi välja seadused, et ohjeldada inimesi ja ülekohtuseid karistada-neid seadusi järgiti ainult siis, kui need teod sooritati avalikult(seega varjatult teostatut ei karistatud). Seega mõeldi välja jumalad, et karistada ka tegusid, mis sooritatakse salaja ehk väljaspool avalikkust. Aristotelese järgi oli majapidamine(mees naine orjad) sealt asusid harud väljaspoole, sellest kujunes küla, mille etteotsa seisis juhtiva majapidamise peremees e kuningas. Paljude külade kooperatsiooni tulemusena kujunes
geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda giniks mugandasid ning sellenimelisena tunneb kogu inglisekeelne maailm jooki tänase päevani. Koos kojupöörduvate briti sõduritega jõudis dutch courage'ks tituleeritud dzinn Inglismaale, kus see õllestki odavam märjuke kiiresti ülipopulaarseks sai. Kahtlasest piiritusest valmistatud odav kadakamarjanaps, mille puudujääke püüti varjata suhkru lisamisega, nakatas britid niivõrd massilisse joomatõppe, et seda tuli ohjeldada kuninglike käskudega. 1736.1742. a kehtinud Gin Act, mis lisaks karmile hinnatõusule sätestas ka minimaalse 9-liitrise ostu-/müügikoguse, jättis vaesema rahva kuivale. Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus, mille redestilleerimisel saadud kuiva, puhast ja spetsiifilise lõhnabuketiga jooki lahjendatakse destilleeritud veega sobiva kanguseni, s.o 40 47º. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või teeb tootja ise.
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
neist sundlustest iseseisvad nähtused; tegijale endalegi võivad nad tunduda mõttetuna või ebaloogilisena, kuid ta tunneb, et ta peab nii tegema, käituma, olema. Igakord kui püütakse sundlusest lahti saada, vabaneb hirm ja tekib ärevust. -) Kui teeme midagi ebaratsionaalselt, siis peaks küsima eneselt, et millise otsuse langetamisest loodame me sel viisil pääseda. * Sundlustega tüübi partersuhted. -) Sundlustega inimesed püüavad oma tundeid ohjeldada ning nad võivad olla asjalikud väga valel ajal või väga vales kohas. Samal ajal on neil vastutustunnet ja nad jäävad oma otsusele kindlaks. -) Neil on raske tunnistada kellegiga võrdeline olemist ja pidevalt käib võimuvõitlus ning neile meeldib, et teised inimesed oleks neist sõltuvad, et saaks oma partnerit vormida ja enda arust õigeks muuta. -) Väga sagedasi on mõistlusabielusid, kus mängib rolli majanduslik pool ja kui abiellu
väepealikult. Nii kujunes Roomas elikutseline palgavägi. See aga tähendas, et enamus kodanikke polnud enam riigi kaitsmise eest vastutavad. Elukutselised sõjamehed olid tihedalt seotud neid juhtiva ja nende heaolu eest hoolt kandva väepealikuga. Senati ja rahvakoosoleku otsuste vastu tundsid nad aga märksa vähem aukartust. Edukas väepealik võis nüüd soovi korral senati otsuseid ignoreerida ja kui tarvis, koguni oma vägedega Rooma vastu minna. Senatil puudusid võimalused neid ohjeldada ja ta kaotas kiiresti oma endise tähtsuse. Rooma rahvakoosolek koosnes aga üha enam linna kogunenud proletaarlastest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele mingil moel kaasa aidata ei suutnud. Oli kujunenud olukord, kus senatil polnud enam senist autoriteeti ja need, kes rahvakoosolekul kodanikuõigusi kasutasid, ei vastutanud enam mingil moel riigi heaolu ja turvalisuse eest. Rooma vabariiklik korraldus oli suurel määral oma mõtte kaotanud.
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
avastamine) 2) Sümboliline mäng umbes teine eluaasta ühed tegevused muutuvad teistega nii, et tal oleks mängus reaalseid objekte (kivi=raha; oks=mõõk) tegevuse kordamine, mida ta on näinud koosmängu pole lapsed loovad ise endale keskkonna, kus nad mängivad (näiteks kujutavad ette, et toas on kosk, puud ja koopad) suudab oma emotsioone ja tundeid ohjeldada lapsed on selles eas üksteisele mänguasjad - puudub sotsiaalsus (võivad üksteisele haiget teha) suudavad ilusti mängida täiskasvanuga 3) Süžeeline mäng tuleb juurde matkimist - rollimängu oskus, tahe ja soov tähtsam on täiskasvanu mäng lapsega - ei tohi eeldada, et laps on valmis omaette mängima (eesmärgipõhine käitumine on see kui vanemad käsivad
läbiviimisega. Sageli olid kõrgemad preestrid tegevad valitseja nõuandjatena ka riigijuhtimist puudutavates küsimustes. Vaarao võis soovi korral ametisse määrata keda iganes, kuid enamasti arvestati seejuures kohalikke ja perekondlikke traditsioone. Paljudel ülikuperekondadel oli riigiasjades suur mõju, millega vaaraod tahes-tahtmata arvestama pidid, ja mis aegajalt hakkas vaarao võimu ohustama. Nii ei suutnud vaaraod Vana riigi lõpul enam ohjeldada asevalitsejaid ja riik lagunes teineteisest sisuliselt sõltumatuteks piirkondadeks. Riigi ühtsus küll taastati, kuid ka hiljem vaaraodel tuli kohata liiga sõltumatute asevalitsejate vastuseisu. Samalaadseid probleeme oli ka preesterkonnaga. Kuna templid said vaaraodelt rikkalikke annetusi sealhulgas suuri maavaldusi ja muutusid rikasteks majapidamisteks, siis kasvas ka preesterkonna võim ning sõltumatus keskvõimust. See puudutas eelkõige riigi kõrgeima
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
üle andes). Ilmalik investituur eelnes vaimulikule (kirjaliku võimu andmisele, mida tähistas sõrmuse ja karjaseraua üleandmine). Teistes keisririigi osades (Itaalias ja Burgunidas) jäi keiser valimistest kõrvale ning ilmalik investituur järgnes vaimulikule 6 kuud hiljem. (Keisril polnud võimalik enam piiskopiameteid täitmata hoida ning nii piiskopkonna tulusid endale võtta). Heinrich IV (1056-1106). Polnud nõus paavsti enesest kõrgemaks tunnistama. Heinrichi püe ohjeldada tema alaealisuse ajal tugevnenud vürste vallandas kauakestva ja ägeda sisevõitluse. Saksi aadlike ja talupoegade ülestõusu (1073-75) surus ta raskustega maha. Aastast 1075 võitles ta paavst Gregorius VII ja sele järglaste vastu vahelduva eduga investituuritülis. Tema ajal süvenes Saksamaa killustumus. Heinrich V (1106-1125). Kukutas ja pagendas oma isa, Heinrich IV. Tema ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaat lõpetas investituuritüli
Kõik toimus vaarao määramisel. Tal oli arvukas ametnikkond, selle mõjukam osa kõrgem ametnikkond koosnes peamiselt valitseja sugulastest. Ajapikku hakkasid nad valitsejast vähem sõltuma. Nende seast määras vaarao maakondade e. noomide asevalitsejad nomarhid. Nad viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnud vaarao neid enam ohjeldada, riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Vaarao oli ka kõrgeim preester. Määras ametisse preestrid, neil oli võim peamistes pühapaikades templites. Nad valiti ülikkonna seast. Nad olid ka valitseja nõuandjad. Templid said vaaraodelt annetusi, nende rikkuse suurenemisega kasvas ka nende sõltumatus Uue riigi lagunemine. Kõrgema ametnikkonna hulgas ka kõrgemad väepealikud. Nende tähtsus oli suurem Uue riigi ajal, kui peeti vallutussõdu. Need rühmad olid ülemkiht.
Kristlasel on võimalus püüelda taevase kogukonna poole. Võrdlus: Maine armastus põhineb lihahimul (vastab erosele, ehk sama seksuaalne armastus); taevalik armastus on tahteline, mõistuslik ja allub enda kontrollile. Maises armastuses kiindutakse üksikisikusse, kiindutatakse madalasse Looja arvelt. Nende inimeste jaoks, kes on lihahimu kõidikutes, on vajalik maapealne riik, tugeva võimuga karistav instrument, mis peab tagama maapealset korda. See on vajalik, et pattulangenud inimesi ohjeldada ja kontrollida. Aga inimesed, kes leiavad tõelise armastuse elavad täiuslikus ja harmoonilises kogukonnas ja nende üle ei ole sellist karistusvõimu vaja. Augustinus ei pidanud tegelikult realistlikuks, et kirik saaks ilmalikku võimu asendada, vaid nad eksisteerisid kõrvuti. 23. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Nicole ütles, et mitte ainult riik ei ole see, mis ühiskondlikku koostööd tagab, vaid on mitmed
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
Ülesanne Kommertspankadele kehtestatud kohustuslik reservinõue 15% tähendab: hoiustatud summadest saavad pangad välja laenata .......... % pankade laenutegevuse tulemusena võib raha pakkumine majanduses suureneda kuni ........... korda. Äripäev, 03.03.2014, 09:22 Venemaa keskpank teatas täna ootamatult baasintressimäära tõstmisest, kui pingete kasv Ukrainas viis rubla rekordmadalale tasemele. "Otsuse eesmärk on ohjeldada inflatsiooniriski ja ebastabiilsust finantsturgudel," teatas keskpank.Intressimäära tõsteti 150 baaspunkti võrra 7%-le 5,5 protsendilt. Äripäev, 03.03.2014, 12:31 Danske Banki analüütikud on seisukohal, et Venemaa keskpanga tänane ootamatu baasintressimäära tõstmine ei aita rubla langust pidurdada "Pigem vastupidi," nendivad analüütikud. "Usume, et see hoopis lisab paanikat rublaturgudel." Kui kõrge intressimäär pikemalt püsima jääb, mõjutab see negatiivselt Venemaa
aega mitte-legitiimseks valitsusvormiks, kuna arvati, et selles ei valitse eksperdid ja parimad, vaid pööbel, mistõttu on tulemuseks anarhia. Riigi eesmärgiks võib olla inimeste õnnelik elu (Platoni võib pidada variatsiooniks utilitarist Jeremy Benthamist või Benthamit variatsiooniks Platoni teemal, kuid Platon eeldab seejuures ka inimeste ebavõrdsust, ebavõrdsetel on ebavõrdne õnn); Augustinusel on riik kui haigla, et ohjeldada inimeste patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja nõusolekul (Locke). 4) Neljas küsimus puudutab poliitilist muutust ja stabiilsust (millal on vastupanu olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte). Poliitiline mõtlemine hõlmab ka ideaalset nägemust (st rohkem või vähem räägib iga mõtleja ka sellest, kuidas peaks
o 14 saj 1poolel said veel linnadeks Rakvere ja Narva. o Linnamüürid pakkusid head kaitset siia asunud käsitöölistele, kaupmeestele kui ka lihtsalt sisserännanutele. o Linnade paisumise eelduseks olid ka mõnedel headel kaubateedel asuvad alevid: nt Otepäe või Lihula. JÜRIÖÖ ÜLESTUS. (1343-1345) o Põhja-Eesti võimuvahetus - Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. o Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. o Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. o Ostu-müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud. o Jüripäev – 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus
18 Eesti kultuuriajaloos käsitletakse alkoholiteemat probleemikeskselt. Teatud Euroopa kultuurides (eelkõige Lõ-Euroopa veinikultuurid) suhtutakse alkoholi seevastu kui naudingusse, mitte kui probleemi, st alkoholiteemaga kaasneb naudingu kontseptsioon. Põhja-Euroopas, sh Eestis, joodi rohkem viina ja piiritust, lõunapool viina. Alates renessansiajast püüab kõrgem seisus ohjeldada masside joomisharjumusi. Eesti probleemlood on kirjutanud kõrgem seisus. Probleem on adresseeritud kõrgemalt kihilt madalamale. Alkoholist räägitakse rahvalauludes, ilukirjanduses jms. Joomalauludes alkoholi kui probleemi ei rõhutata – seal tuleb pigem esile alkoholiga kaasnev koomiline efekt. Reformatsiooniajal tähendas alkohol midagi halba, levis arusaam moraal = tervis. Alkoholist saab rääkida mitmel taustal: religioosne suhe,
Kaunas. Blenkin, G., Kelly, A. 1981. The Primary Curriculum. London. Campbell, R. 1996. Meie laps. Tallinn. Carroll, L., Tober, J. 2008. Indigolapsed. Uus põlvkond on saabunud. Tallinn. Goleman, D. 1997. Emotsionaalne intelligentsus. Tallinn. Dawson, C., Bredehoft, D., Clarke, J. 2008. Millal saab küllalt? Tallinn. Covey, S. 1999. Väga efektiivse inimese 7 harjumust. Tallinn. Dearden, R. 1976. Problems in Primary Education. London. Dumontell-Kremer, C. 2009. Kuidas ohjeldada oma last. Tallinn. Fromm, E. 2006. Armastuse kunst. Tallinn. Ginott, H. 2006. Lapsed ja meie. Tallinn. Gordon, T. 2003. Tark lapsevanem. Tallinn. Harnack, A. 2009. Kristluse olemus. Tartu. Helme, M. 2006. Maailma saab ka teistmoodi parandada. - Õpetajate Leht, 7. aprill. Hellstein, T. 2006. Saad kõik, millest loobud. Tallinn. Hellstein, T. 2008. Olla lapsevanem. Tallinn Hellstein, T. 2009. Kolmas võimalus. Tallinn. Hesse, H. 2004. Siddharta. Hommikumaaränd. Tallinn. Hirst, P. 1965
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
Karistus ei ole mitte vahend meetodi mõttes, vaid karistus peaks näitama, kelle pool võim on. Ainuüksi selle tõttu määratakse mõnikord karistus. Partnersuhted Sundustega inimesele meeldib olukorda kontrollida. Armunud inimene on enamasti ettearvamatu oma käitumises. Seetõttu armastus tekitab sundlustega inimeses rahutust ja ohtu, sest see võib panna inimese loomuvastaselt käituma. Seetõttu nad iseenda juures püüavad seda igal viisil ohjeldada, kontrolli all hoida. Nad võivad olla väga valel ajal vales kohas asjalikud. Tundemaailmas võivad nad mõjuda partnerile kainestavalt. Hea on see, et neil on kõrgenenud vastutustunne. Kui nad on oma otsuse tavaliselt langetanud, siis nad jäävad sellele kindlaks. Nad võivad seda otsust pikka aega kaaluda, aga kui nad on selle langetanud, siis nad ei karda raskeid koormaid kanda või suurt vastutust võtta. Keeruline on aga see, et nad kipuvad määratlema, kes on üleval, kes on all
neilt võeti ära relvad ja varustus ning paigutati suurtesse laagritesse Virumaa idaossa. Tüüfuse levikut välditi Eestis. Rahvaväe tegevus Petrogradi operatsiooni ajal piirdus paari kohalikku tähtsust omava pealetungiga Ingerimaal ja Pihkva ruumis. Sellest sai alguse Krasnaja Gorka operatsioon, kardeti et Loodearmee võib pöörduda Eesti vastu. Ohu ennetamiseks otsustati võtta Rahvaväe kontrolli alla Petrogradi-eelsed fordid, mille suurtükid suudaksid Kroonlinnas baseeruvat laevastiku ohjeldada. Maandus Vabadussõja suurim dessant - 2000 meest. Bermondti avantüür: Vene Läänearmee rünnak Riiale, Eesti ja Entente'i seisukohad: Suvel 1919 hakkas saksasõbralikult meelestatud tsaariarmee polkovnik Ravel Bermondt-Avalov formeerima Jelgava ümbruskonnas Vene valgete väekoondist. Pärast Landeswehri sõda taienes see saksa vabatahtlikega, moodustades Kuramaal ja Leedus paikneva Vene Läänearmee. Nad pidid ründama Venemaad samal
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
suuremat rolli kogu Euroopa poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus . Ennekõike just siin omandasid sotsiaalsed protsessid feodalismi klassikalise vormi. Linnade tekkimine ja kasv oli nii kiire, et juba 13.sajandiks oli kogu maa praktiliselt kaetud tiheda linnade võrguga. 10.sajandil troonile tõusnud kapetingid alistasid liidus linnadega endale suurfeodaalid, kindlustades sel kombel järjest enam kuningavõimu ning jõudsid nõnda ka kogu maa ühendamiseni. Kuningad püüdsid ohjeldada ka katoliku kiriku liigset mõjuvõimu, kutsudes kokku erinevate seisuste esindajatest koosnevad generaalstaadid, kes samuti neile toetust avaldasid. Tugev kuningavõim soodustas majanduse ja vaimuelu elavnemist. Viimast soodustas omakorda ka Pariisi Ülikooli asutamine 13.sajandi alguses. Kirjandus, mille iseloomulikumaid vorme oli rüütliromaan ja lüürika, sai kuulsaks kaugel väljaspool Prantsusmaad. Jõudsalt edenesid mitmed teadusharud. Uue otsingud väljendusid ka kunsti,
veebr streik levis plahvatuslikult, muutus ülelinnaliseks, liitusid äriteenijad, riigiteenistujad, raudteelased, sideametnikud, kooliõpetajad, ajakirjanikud jne, kõik streikisid. Algasid rahvakogunemised, demonstratsioonid, miitingud, esialgsete nõudmiste juurest jõuti õige kiiresti pol nõudmiste esitamiseni. Nõuti valitsuse tagasi astumist, parlamendi ees vastutava kabineti loomist, sõja lõpetamist jne. Valitsus püüdis rahva liikumist ohjeldada tavapäraste meetoditega, saates linnatänavatele tugevdatud politseipatrullid, aga kuna tegemist oli ülelinnalise streigiga, jäi politsei jõududest väheks. 25.veebr anti Petr sõjaväeringkonna ülemale kindral Habalovile käs rahutused relva jõul maha suruda. Koondati ka ümbruskonnas leiduvaid väeosi. Esialgu relv sõjaväelaste tulek justkui talitses liikumist, see oli esialgne ja näiline tulemus, sõjaväelaste rakendamine rahva vastu andis kogu
praktikale. Kohalik omavalitsus annab osalemisvõimaluse. Kohalik omavalitsus on efektiivne, sest: 1) koordineerib keskusest lähtuvate teenuste osutamist ja kohandab nende sisu ja iseloomu vastavalt iga kogukonna vajadustele; 2) kooskõlastab kogukondlikku arvamust; 3) on tarbija survegrupiks; 4) võib pakkuda kontrollitumat ja planeeritumat võimalust teenuste laienemiseks; 5) võib ohjeldada erinevaid huvigruppe. 1.4.2.Kokkuvõte sõjajärgsest debatist - KOV on enam õigustatud oma võime poolest osutada teenuseid, kui suutlikkuse poolest kaasata inimesi. 1.4.3.Lokalistid (1980-ndad a-d) (G. Jones, J. Stewart, K. Young, J. Chandler jt) probleem: kas kõik tähtsad valitsuse otsused, mis mõjutavad rahva elu ja elatist, tuleb langetada ühes kohas riikliku poliitika alusel või oleks paljusid otsuseid sama hea või
kiirabiauto patsiendialasse. Otsida pilguga patsiendi haardeulatusest relvi (pöörata tähelepanu ka igapäevastele esemetele, nagu tugitoolid, vaasid, kahvlid jne). Kui patsient on relvastatud, kohe taanduda, teavitada politseid. Raske verbaalse agressiooni, füüsilise rünnaku või ähvarduse korral teavitada politseid (enesekaitseks), kiirabibrigaadil pole kohustust patsienti füüsiliselt ohjeldada. 163 Ainult harvadel juhtudel, kui agressiivne patsient enne politsei kohalejõudmist ründab meeskonda ja taanduda pole võimalik, on mõeldav hädakaitse. Tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist abi vajava isiku toimetavad haigla psühhiaatriaosakonda kiirabi, politsei, lähedased või muud isikud, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtumäärust ei ole võimalik piisavalt kiiresti saada (psühhiaatrilise abi seadus).
ja on neid, kes aga palju raskemalt. Nagu näha on uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see inimese haridusetasemest või reaalsusetajust. Kui inimesed teaksid ( mitte ainult usuks ) kui teaduslikku fakti surma järgsesse ellu, siis ilmselt hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama. Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Sellisel juhul riikide valitsused ei suudaks siis enam inimesi ohjeldada. Sellepärast ongi vaja seda, et surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks usulisele tasemele, mitte ei oleks lihtsalt teaduslik fakt. Muidu tekib inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid kerge meelega surma juba lihtsate ühiskonna probleemide eest. Näiteks valitsusel oleks suur hirm maksude mitte saamiste eest. See põhjustaks ühiskonnas väga suure kah- ju. Oletame seda, et üks suvaline inimene leiutab ajamasina, kuid seda masinat ta teistele inimestele ei näita
ja on neid, kes aga palju raskemalt. Nagu näha on uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see inimese haridusetasemest või reaalsusetajust. Kui inimesed teaksid ( mitte ainult usuks ) kui teaduslikku fakti surma järgsesse ellu, siis ilmselt hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama. Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Sellisel juhul riikide valitsused ei suudaks siis enam inimesi ohjeldada. Sellepärast ongi vaja seda, et surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks usulisele tasemele, mitte ei oleks lihtsalt teaduslik fakt. Muidu tekib inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid kerge meelega surma juba lihtsate ühiskonna probleemide eest. Näiteks valitsusel oleks suur hirm maksude mitte saamiste eest. See põhjustaks ühiskonnas väga suure kah- ju. Oletame seda, et üks suvaline inimene leiutab ajamasina, kuid seda masinat ta teistele inimestele ei näita
Ilmselt sõltub see kõik inimeste haridusetasemest, reaalsusetajust ja kultuuri-ruumist, kus inimene parajasti eksisteerib. Oletame, et kui inimesed teaksid ( mitte usuks ) kui teaduslikku fakti näiteks surma järgsesse ellu, siis suure tõnenäosusega hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama. Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Riikide valitsused ei suudaks sellisel juhul siis enam inimesi ohjeldada. See on ka üks põhjusi, et miks surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks eeskätt usulisele tasemele, mitte ei oleks avalik teaduslik fakt. Vastasel juhul võib tekkida inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid mõne suurema eluraskuse tõttu kergemeelselt vabasurma arvates, et nii saab lihtsamalt. Ja seetõttu oleks valitsustel suur hirm näiteks maksude mitte saamiste ees, mis põhjustaks inimühiskonnas väga suure kahju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
