Tihti raagitakse sonavabadusest selle headest ning halbadest kulgedest. Vaba sona on samas usna keeruliselt moistetav termin kuna teatud eluvaldkondades ei saa minu arvates paris koike pahe tulevat valja oelda. Sopradevaheline raakimine on enamasti ilma piirideta. Raakides sopradega on tavaliselt loomulik, et sind moistetakse ning keegi ei judge (tra, ma ei oska eesti keelt no) Oma tutvusringkonnas saab lahti lahata pohimotteliselt koike, mis pahe tuleb ning minu arvates sonavabadus on just omade keskel koige rohkem oigustatud. Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadu...
Tanavakusitlus: Kuidas tahistate teie vabariigi 95. aastapaeva? Kulmal talveohtul kaisime ringi Jogeva linna kesklinnas,lootes kusitleda inimesi erinevas vanuses meie valitud teemal. Puudsime valtida erinevaid ohte, et keegi ei segaks meie tood. Suutsime enda valdusesse haarata 8 inimest, kellest 4 olid naised ja 4 mehed vanuses 15-75a. Kuidas aga meie valitud Jogeva linna kodanikud Eesti vabariigi aastapaeva tahistavad, raakisid meile meie valitud inimesed. Purskkaevu juures istuv 60.aastane vanem harra, kelle nimeks osutus Arvid utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21.a), kelle haales oli kuulda veidi solvunud tooni vastas, et t...
leiutis; 3. Amazoni “ühe-klõpsu” maksesüsteem ei ole loodud tehnilise probleemi lahendamiseks, pigem klientide komfortiks; 4. Amazoni “ühe-klõpsu” tehnoloogia ei kaitse piisaval isikud andmed, mis koguvad cookied; 5. Cookie abi kogutud isikliku andmete kasutamise, salvestamise eesmärgiks on-line ostu protseduuri kergendamine. Iseenesest on see kasulik ning kergendab ostu, kuid raske oelda, et see nn leiutis on uus ja/või omab leiutustaset. 6. Olen üleüldse monopoli vastu. Terve konkurents alati annab parema kvaliteedi toodet ning jätab valikuruumi tarbijatele demokraatlikus ühiskonnas.
Tutvusime analoog telefoniga
Seega on katsetatud liiv ehitusliiv. Antud katses saadi liiva peensusmooduliks 3,35. Antud liiva jiimedust v6i peensust saab hinnata jiirgmise kriteeriumi alusel: ,,Liiva jiimedus v6i peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4: jiime, 2,8-1,5:keskmine ning 2,1-0,6:peen. 3,35 jaa:b vahemikku 4-2,4,jiirelikult oli tegu jiimeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse )1,3, jiirelikult oli tegu kasutamiskdlbliku ehitusliivaga. Liiva terastikulise koostise miiiiramise p6hjal v6ib oelda, et k6ige rohkem oli materjalis teri suuruses 0,5 - 0,25 mm. Peaaegu sama palju oli ka terasid suuruses 0,5 - 1,0 mm. Ehitusliiva savi- ja tolmusisaldus (<0,05 mm liibim66duga avaga osakesed) ei tohi olla iile l0% ja osakesi liibimOdduga >5 mm peab olema <35o . Osakeste liibimddduga <0,05 mm osakaal antud katses tuli l,l5o , mis on alla l0%o ning >5 mm osakaal jid"nb alla 35Yo, seega on antud liiv ehitamiseks kdlbulik.
jaanud muud iile kui kutsuda Sobakov. Hallide vuntside ja kiilaspeaga doktor ei kiirustanud diagnoosi panema, vaid motles eelkoige sellele, kuidas lepitada pueriilsest monomaaniast (mis vois olla aluseks mone tosisema tove, naiteks skisofreenia tekkimisele) teadmatutel pohjustel nakatunud aju ja tollast haridussiisteemi, mis, nagu me koik hasti teame, valistas iga vahegi moeldava ja monikord moistlikugi halbe juba eos. Seda, mida iitles Sobakov, voinuks oelda igaiiks, kes oleks meie linnas monda aega elanud ning kel oleks tanu sellele tekkinud moningane ettekujutus, kuidas linnakodanikud paigutuvad oma korteritesse ja et see tingib nende kaít1.lmise,sest korter on neile rahuajal kodu, kriisihetkil aga vangikong, mille voti iihe lustaka lastemangu juurde kuuluvate varsside pohjal cli "katki murtud" ning mille parandamiseks laks tarvis "kolme seppa" ja "tatist nina". Helmi elas koos oma pojaga koolimaja selles kuljes, kuhu jai raamat1.l-
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
seja on justkui tuli oma alamate u ¨lal. [Henshall 88] Isand andis k¨asu, et lamp p~olema pandaks. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud. 164 [Vaccari 50] Magusat asja hoitakse kaua suus. [Wieger 40] Midagi 124 magusat hoitakse suus . [Henshall 88] Midagi suus v~oi keele 182 peal, sarnane . [ 93] Suu kujutis, milles midagi sees. 121 [Vaccari 50] Suur suu ja jalad--vanemal vennal on palju ¨ oelda. [Wieger 40] Suu inimese kohal, tugevalt r¨a¨akima. [Henshall 88] K¨uu ¨rutav inimene v~oi suur inimene t¨ahenduses vanem vend. [ 93] Inimene n¨agu taeva poole palvetamas, suu n¨aitab u ¨les- poole suunatud n¨agu. 107 [Vaccari 50] Mehed seismas seljad vastakuti--p~ ohi asub l~ouna vastas. [Wieger 40] Mitte j¨argnema teineteisele, vaid seljakuti seisma. Olles n¨aoga l~ouna poole j¨a¨ab selg p~ohja poole. [Henshall 88] Kaks
suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne. Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd soltub samavord inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise kulge, nii nagu ainult vihkamine voib kokku liita. (lk 18) Niipea, kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam, kui ukski teine kirg. See uhtaegu orn ja irvitav nagu, need piruetid, mida saadab hingepohjast tousev karje, see
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Ra...
Probleem selles ,et kui S1 hakkab midagi saatma teada siis S2 ei saa naiteks kaabli labilaskevoime ,mis jagatakse saata kuna nende saated hakkavad teineteist virtuaalseteks segama. osadeks mida nimetatakse kanaleid ,vastavalt (S2 saab aru ,et kanal on hetkel hoivatud ja ei sellele saab saada andmeid oelda ,et kasutan nii ja niipalju kanaleid ning minu valja). andmeside kiirus on nii ja nii suur. Signaalihinnangud See on naiteks olukord kus mingi suurfirma paneb S/N (Signal-to-Noise ratio) maasse signaal-mura suhe Signaali voimsuse ja valguskaabli ning hakkab teistele ettevotetele
¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ~oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ~oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ~oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine "Algebra ja geomeetria". Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ~oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ~ope. Uue ~oppekava kohaselt on selle ~oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi. Semestri joo...
¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ˜oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ˜oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ˜oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine ”Algebra ja geomeetria”. Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ˜oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ˜ope. Uue ˜oppekava kohaselt on selle ˜oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi. Semestri joo...
damine energia saami_ raktr siseste tingimtrste alist niilgimist, kui taoline ruumilise struk tagavarad on pea- esmapilgul olevat molekujide,,puudus,,, aegu ammendatud. r,,6i_ Kokkuv6tteks v6ib oelda, et valgud maidab just see omadus tattu tdidavad omaseid tilesandeid. K6ige ,r""_ "ifi.rJ*j" organismis ensiimaatilist, ehitusf;kk*-Lur.r_ ilmek"_lf,
korraga". oskaks ainet ole võimalikotsida. õppinud nii Midagiosaleda tunnis Internetipõhiselt. ebameeldivat on lihtne iseseisvalt ma Väga kull eimugav asjad oska on teha oelda, selgeks aga saada. tööd ka kodus, miinuseks sestoli kõik vajaminev silmade vasimine.materjal on Ei olnud midagi erilist, sest kasutan niikuinii olemas. Mulle kogu aeg lihtsalt arvutitsee ja kogemus meeldis ja muud ei e-õppekeskkonda Oli ole küll. midagi
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonom...
TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...
¨ TALLINNA TEHNIKAULIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT Peeter Puusemp TOPOLOOGILISED RUUMID Loengukonspekt Tallinn 2003 SISUKORD Eess˜ona . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 TOPOLOOGILINE RUUM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.2 Topoloogilise ruumi baas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Kinnised hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¨ 1.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ¨ 2 UMBRUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1 Punkti u ¨mbruste s¨ usteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Topoloogia m¨a¨a...
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
