Kahjuks puuduvad Balti riikide kohta usaldusväärsed võrreldavad andmed. Eesti, Läti ja Leedu puhul puuduvad andmed rendituru kohta, mis on vajalikud kinnisvara omamise kasumlikkuse leidmiseks. Kasumlikkuse ja taskukohasuse näitajate alusel tulevad mõnevõrra teistsugused tulemused riikide paiknemisel. Prantsusmaa, Suurbritannia ja Soome on sarnased eluaseme omamise kasumlikkuse poolest, kõigi kolme riigi suhtarv jääb 30 lähedale (vt joonis 13). Antud riikides on OECD andmete põhjal tunnuseid kinnisvara väärtuse ülehindamisest, mida näitab kõrge suhtarvu väärtus. Kui Prantsusmaa ja Rootsi on omavahel sarnased ka kinnisvara hinna ja sissetuleku taseme vahel, siis Soome vastav näitaja on oluliselt erinev. Kinnisvara hind jääb madalamaks sissetulekute tasemest, mis näitab kinnisvarahindade langust. Antud näitajate põhjal on kinnisvara 44 alahinnatud Iirimaal ja Saksamaal
Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna- Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Sveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Rahvastiku tihedus 10 289 088 337,2 in/km² Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2 Riigikeel: flaami keel, prantsuse keel Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831) Linnaelanikke: 97% Keskmine eluiga: 77 aastat Imikute suremus: 7% Kirjaoskamatus: alla 1% Tööpuudus: 12,2% Rahvastiku kogutoodang: 25 380 $ elaniku koht
4% teenindusvõrk 69.6% Kõikide riikide SKT kogusumma statistikas on Kanada 14.ndal kohal- $ 1,307,000,000,000. KUULUVUS RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE: ACCT, ADB, AfDB, APEC, Arctic Council, ARF, ASEAN, Australia Group, BIS, C, CDB, CE, , EAPC, EBRD, ESA, FAO, G-20, G-7, G-8, G-10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, MINUSTAH, MONUC, NAFTA, NAM, NATO, NEA, NSG, OAS, OECD, OIF, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, PIF, SECI, UN, UNAMID, UNCTAD, UNDOF, UNESCO, UNFICYP, UNHCR, UNMIS, UNRWA, UNTSO, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC. 5 RAHVUSVAHELISED FIRMAD: Kanadast on pärit rahvusvahelised autoehitus ettevõtted Magna International ja Linamar Corporation. RAHVASTIK: Kanadas elab 2009nda aasta juuliks umbes 33,487,208 inimest. Rahvaarvult on
Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend.................................................................................................................. 7 1.3 Looduslikud tingimused........................................................................................................... 8 2.RIIGI ARENGUTASE....................................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid...................
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d...
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Ener...
Eelkõige keskendutakse tootlikkuse tõstmisele, mis tähendab enam investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. Kuna see suurendab meie konkurentsivõimet, siis tuleb seda muutust tervitada. Teisalt pärsib investeerimissoovi laenuressursi nappus. Pangad on ülimalt ettevaatlikud raha laenamisel ning kõrged intressitasemed võivad paljud kavandatud projektid edasi lükata. (Sealsamas: 202) Suur potentsiaal peitub IT- investeeringutes. Eman kui pool OECD riikide viimaste aastate majanduse tootlikkuse kasvust on tulenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtust ning sellega seotud organisatsioonilistest ümberkorraldusest. (Sealsamas) 13 Suuremate ettevõtete huviorbiiti satub aina enam ka kvaliteedi juhtimine. Sellega on hakanud tegelema näiteks EMT ja Estravell. (Sealsamas) Võimekamad leiavad võimaluse panustada turundusse, see saab siseturult välja minnes ka aina tähtsamaks
Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna- Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Šveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Rahvastiku tihedus 10 289 088 337,2 in/km² Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2 Riigikeel: flaami keel, prantsuse keel Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831) Linnaelanikke: 97% Keskmine eluiga: 77 aastat Imikute suremus: 7% Kirjaoskamatus: alla 1% Tööpuudus: 12,2% Rahvastiku kogutoodang: 25 380 $ elaniku koht
(kasutatud jaanuar 2014) http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/valisuudised/i-osa-kreeklane- kreeka-tragoodiast-kuidas-raha-laristati.d?id=31669821 14 Rady, Dina Abdel Moneim(2012), Greek debt crisis: causes, implications and policy options, Academy of Accounting and Financial Studies Journal, Volume 16, lk 92 Konkurentsis püsimine oluline viis on suurendada produktiivsusthariduse edendamisega, kuid vaatamata pigutustele viimaste kümnendite vältel on Kreeka haridustase alla OECD keskmist. 2008 aasta kriis muutis rahaturu rangemaks, mis mõjutas tohutult SKP kasvu ning pidurdas eksporti. 15 Islandi ja Kreeka majanduskriiside võrdlus Islandi ja Kreeka majanduskriisid on küllaltki erinevad. Esiteks algas Islandi kriis varem, 2008 aastal ning Kreeka kriis 2010 aastal. Huvitav on ka ära märkida, et Kreeka kriisi kutsutakse pigem laenukriisiks, mis tuleneb sellest, et praeguseks hetkeks on riik 147,3% sisemajanduse kogutoodangust. Teine suur erinevus on kriisi käigus
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsu...
spetsialistide järele, kui samas metoodika kaks ehk teadmistepõhise Eesti järgi oodatakse nõudlust reaalteaduste lõpetanute (bioteadused ja füüsika, matemaatika ja arvutiteadused, tehnika ja toomine) ja sotsiaalteaduste lõpetanute järele. Kui vaadata nüüd mõlema metoodika suunas, siis mäletades infoühiskonnas kirjeldatud, tekib konflikt kahe ühiskonna vahel. Samas on ühel pool miinused ja plussid nagu ka teisel pool. Kõik need eelnevalt mainitud tegevusalad on võetud OECD tegevusalade klassifikatsioonist teadmistemahukuse järgi. Teadmistepõhine Eesti metoodikas kasutatakse innovatsiooni strateegiat arendada teadust, uuendada maailma tasemel ettevõtlust ja üldse erinevad arengud innovatsioonisõbralikule ühiskonnale. Kogu selle analüüsi eesmärgiks on asendusnõudluse leidmine. Eeldatakse, et mingisuguse koolitusvaldkonna lõpetajad on üle tegevusalade täielikult asendatavad.
oleksid kõigile selgesti näha. Valitsused ja muud sidusrühmad peavad oma valdkondade piires tegutsema, et lihtsustada juurdepääsu täiskasvanuharidusele, anda juhiseid ja hinnanguid ning kiirendada mitteformaalse ja formaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste kinnitamise ja tunnustamise süsteemi loomist. 10 Promoting adult learning, OECD,2005,ISBN: 9264010939 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ); ELT L 394/10, 30.12.2006. 12 Komisjoni teatis: Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused, KOM (2006) 481 (lõplik), 8.9.2006, http://ec.europa.eu/education/policies/2010/doc/comm481_en.pdf 5 2.2
tingimuseks on rahvusvaheliste kaubandusreeglite täitmine, WTO liikmesus oli lihtsalt sellise käitumise garantiiks ja "kvaliteedimärgiks". Väliskaubanduse suhtelist osatähtsust riigi majanduses mõõdetakse väliskaubanduse osatähtsusega riigi sisemajanduse koguproduktist (väliskaubanduse käive/SKP). Aegade jooksul on see arv kõikunud, aga enamasti on see Eestil umbes 80 protsenti. Võrreldes enamiku OECD liikmesriikidega on see tase aga ligi kaks korda kõrgem. Üks järeldus on sellest numbrist see, et Eesti on 11 väliskaubandusest ja selle ladusast kulgemisest äärmiselt sõltuv ja siit tuleneb ka WTO liikmesuse tähtsus Eestile. 1999. aastaga võrreldes oli mullu Eesti ekspordikäive 3,6 korda suurem ja impordikäive 3,4 korda suurem. Võrreldes aastaga 1993 on Eesti väliskaubanduse maht tänaseks aga kümnekordistunud
Referaat Globaalsed keskkonnaprobleemid 2012 Sisukord Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte Sissejuhatus Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ...
Kuna Saudi Araabias paikneb ligi 1/5 Maailma naftavarudest ning riigis on ka suhteliselt madalad nafta tootmiskulud, siis prognoositakse, et Saudi Araabia jääb veel pikaks ajaks maailma üheks juhtivamaks nafta eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse (963 000 barrelit päevas), Jaapanisse (1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse (835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas)
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika................
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge ...
Die Länder gliedern sich gemäß dem Verfassungsprinzip der kommunalen Selbstverwaltung in kommunale Gebietskörperschaften. Bundeshauptstadt ist Berlin. Gemäß ihrer Verfassung versteht sich die Bundesrepublik als soziale, rechtsstaatliche und föderale Demokratie. Sie ist Gründungsmitglied der Europäischen Union und mit über 82 Millionen Einwohnern deren bevölkerungsreichstes Land. Ferner ist Deutschland unter anderem Mitglied der Vereinten Nationen, der OECD, der NATO, der OSZE und der Gruppe der Acht (G8). Gemessen am Bruttoinlandsprodukt ist Deutschland die drittgrößte Volkswirtschaft der Welt, nach den Vereinigten Staaten und Japan. Begriffsgeschichte Der Begriff Deutschland wird in dieser Form erst seit der Frühen Neuzeit verwendet, beispielsweise in Samuel von Pufendorfs Die Verfassung des deutschen Reiches von 1667. Davor sind nur nicht zusammengesetzte Verbindungen des Attributs deutsch
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
2005. aastal kehtestasid liikmesriigid uue mehhanismi patsientide ohutust hõlmavate küsimuste käsitlemiseks tervishoiualase prioriteedina. Komisjoni kõrgetasemelisest töörühmast tervishoiuteenuste ja arstiabi valdkonnas kasvas omakorda välja töörühm, mille vahendusel Euroopa Komisjon soovib toetada oma liikmesriike nende vastavasisulises töös ja tegevuses ning seda hõlbustada. Maailma Terviseorganisatsioon (eriti Patsiendi Ohutuse Maailmaliidu kaudu), Euroopa Nõukogu, OECD ning patsientide, arstide, meditsiiniõdede, proviisorite, hambaarstide ja haiglate üleeuroopalised liidud on samuti töörühma aktiivsed liikmed. Patsiendi ohutust käsitatakse patsiendi kaitsmisena tervishoiuga seotud tarbetu või võimaliku kahju eest. Patsiendi ohutus on Euroopa Liidus tõsiseks probleemiks. Viimaste uurimuste kohaselt tehakse järjest rohkemates riikides 10 % hospitaliseerimistest meditsiinilisi vigu.
lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal. Eesti Vabariik andis kohale jäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Milliste rahvusvaheliste organisatsioonide liige on Eesti? Mis on irganisatsiooni tegevuse eesmärk? Organisatsioon- ÜRO, ühinemise aeg- 1991. aasta, eesmärk- rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Organisatsioon- NATO, ühinemise aeg- 29.03.2004, eesmärk- kaitsta rahvaste vabadust Organisatsioon- OECD, ühinemise aeg- 2010 aasta, eesmärk- aidata kaasa maailmamajanduse arengule Organisatsioon- Euroopa Liit, ühinemise aeg- 2004. aasta, eesmärk- ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes Miks levisid 1960.aastatel läänemaailma tudengite hulgas vasakpoolsed õpetused? sisaldas erinevaid radikaalseid poliitilisi rühmitusi, nagu feministid, rohelised, ametiühingud, ateistid, seksuaalvähemuste õiguste eest võitlejad ja mõningad rahvusvähemuste ja inimõiguste eest võitlejad
SOTSIAALTEADUSTE KLASSIKUD (Erkki Karo, Wolfgang Drechsler) 1. SISSEJUHATUS Ülevaade kursusest: Kursus keskendub sotsiaalteaduste arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende seisukohtadele, pealemisele panusele. Avalik haldus kui riigiteadus: HALDUS (kui enda või kellegi teise asja eest hoolitsemine) + AVALIK (kui riiki puutuv) = AVALIK HALDUS (kui riigi eest hoolitsemine). 1. Ühiskond. Riik, tuunus Uhiskond on indiviidide vaheliste suhete susteem. 2. Avalik haldus kui riigitesdus. Kuidas defineerida riiki, tunnus? Avalik Haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks Riigi tunnuseks on voimu kasutamise monopol mitte ainult võimu ja sunni kasutamine, vaid selle kasutamise potentsiaal, mis...
7 Saastaja-maksab-põhimõte Materjal: Loeng, Õpik lk. 120 122, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) Põhimõtte sisu: kõik keskkonna saastamisest põhjustatud kulutused tuleb kanda saastajal endal. Saastusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt aitab saavutada toodete õige hinna ühiskonnale. Saastaja-maksab-põhimõte (polluter pays principle, PPP) on esmalt mainitud OECD 1972. aasta soovi- tuses. OECD seostas seda põhimõtet otseselt riikidevahelise ausa konkurentsi tagamisega. Kui ühes riigis peab tootja om akeskkonnakahjud hüvitama, teises aga mitte, on teises riigis kaudselt tegemist keelatud riigiabi/subsideerimisega. Sisuliselt tähendab see, et saastekontrolli kulutused peavad peegelduma nende toodete ja teenuste hinnas, mis
Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg juust, Statoil naftakompanii, DnB- pangandus, SAS lennukompanii. Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: WTO Maailma kaubandusorganisatsioon, NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA Euroopa Majanduspiirkond, EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. 7. Rahvastik Norra rahvaarv 2008 aasta seisuga on umbes 4,644,457 inimest ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1%
Vahemere rannik on aga hea piirkond suvitamiseks. Prantsusmaa suuremad linnad on Pariis, Marseille ja Lyon, kokku elab linnades üle kolmveerandi kogu rahvastikust. Hankiva majanduses töötab 6%, töötlevas majanduses 28% ja teenindavas majanduses 65% tööjõust - need suhtarvud näotavad, et Prantsusmaa on väga kõrgelt arenenud majandusega riik. 2001.a. oli Prantsusmaa Sisemajanduse kogutoodang (SKP) 1460 mld ?. Prantsusmaa SKP moodustas 2001.a üle 5,5% OECD liikmesriikide kogutoodangust, olles neljas majanduslik võimsus peale USA-d, Jaapanit ja Saksamaad. EL kogutoodangus on Prantsusmaa osa üle 16%. Prantsusmaa majanduslik võimsus on koondunud Ile-de-France`i piirkonda, kus toodetakse üle 28% rahvuslikust rikkusest, kuigi seal elab ainult 18,8% riigi elanikkonnast. Sellest jäävad tunduvalt maha muud tööstuspiirkonnad Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). SKP ühe elaniku kohta oli 2001.a. 23 300 ?. Alates 1990.a
Kuna Saudi Araabias paikneb ligi 1/5 Maailma naftavarudest ning riigis on ka suhteliselt madalad nafta tootmiskulud, siis prognoositakse, et Saudi Araabia jääb veel pikaks ajaks maailma üheks juhtivamaks nafta eksportija riigiks. Saudi Araabia on peamine USA, Aasia ja Euroopa naftaga varustaja. Kui määratleda täpsemalt riike, siis 2007. Aasta andmetel eksporditi USA-sse(1,5 miljonit barrelit naftat päevas), OECD Euroopa riikidesse( 963 000 barrelit päevas), Jaapanisse( 1,3 miljonit barrelit päevas), Lõuna- Koreasse(835 000 barrelit päevas). Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE .....................................................
suhteliselt madal, nagu näha rahvastikupüramiidist. ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole. 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Argentina on järgmiste organisatsioonide liige: · IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond · OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohusta...
absoluutse vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb 4 arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkoholi- ja tubakakulutused) ja individuaalsetest mittetoidukulutustest (k.a eluasemekulutused). Absoluutse vaesuse arvutamisel kasutatakse OECD traditsioonilisi tarbimiskaalusid (1 : 0,7 : 0,5). (Statistikaameti ajaveeb 20.01.2015) Absoluutse vaesuse korral jätkub perekonnal raha vaid hädavajaliku soetamiseks, sissetulekud jäävad alla poole määratletud miinimumist. Raha ei jätku normaalseks eluks vajalike vahendite soetamiseks. 1.2. Vaesuse põhjustajad Vaesuse suurim põhjustaja on ühiskonnas valitsev ebavõrdsus, mis leiab aset ka sugude vaheliselt
ILUTEENUSTE OSUTAMINE 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................4 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................5 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus....................................
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,50% Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada. Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Tuumaenergia Soomes Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy. Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit)
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Roheline kasv on majanduslik kasv ja areng, mis kindlustab loodusvarade ja keskkonnafunktsioonide jätkumise. Säästlikule majanduskasvule on aluseks investeeringud ja innovatsioon, mis loovad uusi majandusvõimalusi. Rohelise kasvu käsitlust iseloomustab ülalt alla lähenemine, mida veavad valitsused ja mille eesmärk on majanduse kasv, kuid mis sisaldab keskkonna- ja sotsiaalmõõdet. Kontseptsiooni üheks eestvedajaks on OECD. 65. Kuidas rohelist kasvu mõõdetakse? Rohelise kasvu mõõtmine: Rohelise kasvu 4 indikaatorite gruppi: · Keskkonna ja ressursside tootlikkus (Environmental and resource productivity) · Loodusvarade tase (Natural asset base) · Elukvaliteedi keskkonnamõõde (The Environmental dimensioon of quality of life) · Majanduslikud võimalused ja poliitikameetmed (Economic opportunities and policy responses) 66. Millised on rohelise kasvu indikaatorid?
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus.
Liidule on riigi majanduskasv olnud kiire, olles nüüd küll hetkeks peatunud. Portugali püüdlused täisväärtuslikuks EL-i liikmeks saamiseks algasid juba aastal 1986. President valitakse Portugalis viieks aastaks ja ta tohib ametis olla kuni kaks viieaastast ametiaega. President on peamiselt esindusisik ja tema ülesanded on samad mis Eesti presidendil. Hetkel on presidendiks Aníbal Cavaco Silva. VÄLISPOLIITIKA Portugal on EL-i, EN-i, ÜRO, OECD ja OSCE liige. Samuti on ta üks NATO asutajaliige. Kuna Hispaania kuulub nüüd samuti NATO-sse on Portugali tähtsus seal veidi vähenenud. Suhted endiste Aafrika kolooniatega ja Brasiiliaga on veidi pingelised ning vägagi tähtsad. Hiinale Macao alade tagastamise läbi on kahe riigi suhteid soojenenud. Portugal ostab välisabi aastast 1980. Riik eraldab oma SKT-st kuni 8.2% abi andmiseks. Peamised abi saajad on endised kolooniad Aafrikas. 13
International Telecommunications Satellite Organization, International Telecommunication Union ITU, World Customs Organization WCO, International Development Association IDA, International Monetary Fund IMF, Inter-Parliamentary Union IPU, Multilateral Investment Guarantee Agency MIGA, Nordic Investment Bank NIB, Nordic Council and Council of Ministers, Nordic Development Fund NDF, Organisation for Economic Co-operation and Development OECD, Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons OPCW, Organization for security and co-operation in Europe OSCE, World Trade Organisation WTO, World Health Organization WHO, World Meteorological Organization WMO, World Intellectual Property Organization WIPO, Council of the Baltic Sea States CCBS Tuntumad rahvusvahelised firmad. Scania. Rootsi firma Scania on üks maailma juhtivaid busside ja raskeveokite tootjaid omades müügi-
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majand...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad...........................................
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust jainflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika ajalugu 1950. ja 1960. aastatel leiti, et investeerimisele ja majanduskasvule on oluline, et keskpangad hoiaksid intressimäärad madalad, mis tõi kaasa rahapakkumise kasvu ja kiire inflatsiooni. 1970. aastatel otsustas enamik OECD riikide keskpankasid kõrgest inflatsioonist tulenevalt uuesti hinnastabiilsust kindlustama hakata ja seadis eesmärgiks rahamassi kasvu kontrollimise, mis omakorda tõi kaasa intressimäärade ulatusliku kõikumise. 1980. aastate eduka kiire inflatsiooni puudumise võib eeltoodud rahapoliitika arvele seada, kuid seejärel on rahapakkumise kontrollimine üha vähem kasutust leidnud, sest seosed baasraha ja
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervise...
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
6 kolooniat 18. ja 19. sajandi lõpus; nad ühinesid ja nimetasid endid Ühisheaolu Austraalia 1901. aastal. Uus riik võttis kõike oma looduslikest varadest, et kiirelt arendada agrikultuuri ja industraalset manufaktuuri, et toetada britte I ja II maailmasõjas. Viimastel aastakümnetel, Austraalia on muutnud iseennast rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks edasiarenenud turu majanduses. Austraalia oli üks maailma kiiremini arenenev majandus OECD andmel 1990. aastatel, 1980. aastatel majandusreformid olid suuresti selles saavutuses tähtsal kohal. Pika-ajalised mured sisaldavad kliima muutusi ehk osooni kihi hõrenemine ja sagedased kuivendused, ning rannikualade säilitamine ja hooldamine, eriti Great Barrier Reef ehk Suur Vallirahu 3. KLIIMA Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid
Gümnaasium Prague referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010 CONTENTS 1. Contents 2. Introduction 3. Compendium about Prague 4. Important about Czech Republic and Prague 5.-7. History 8. Independence 9. Main sights 10. the Czech Republic 11. List of famous people from Prague 12. Geography 13. Weather and climate 14. Population 15. Culture 2 INTRODUCTION The Czech Republic lies at the heart of Central Europe and at its center is the beautiful and historic city of Prague. With a population of some 1.3 million residents, the city lies on either side of the Vltava River in the middle of Bohemia that is one of the three historic Czech territories; the others being Moravia and Silesia. The city has sev...
juures kasulikud olla. 2 1. Üldine taustainfo Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 309 725 (1. jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Sveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Demograafiline olukord: Belgias elas 1998. aastal 10,2 miljonit inimest. See on asutustiheduselt teine maa Euroopas. Rahaühik: Belgia frank (BEF) Keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias.
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED:
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
