OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust, kummutas paremini kui mistahes sõnaline jutt kiriku valelikud ja väljamõeldud väited inimese tühisusest. See kunst oli võimeline näitama inimest võrdsena jumalaga nin...
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
Europe- oli vanakreeka mütoloogias Liibanoni printsess Siidonist, Agenori ja Telephassa tütar, Phoinixi, Kilixi ja Kadmose õde.Europe oli nii ilus, et temasse armus Zeus. 94. Spardid- olid vanakreeka mütoloogias lohehammastest sündinud mehed, Teeba asutajad ja Kadmose teenrid. 95. Sisyphos- oli kreeka mütoloogias Korintose (muinasaja Ephyra), võimsa Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja, ühe müüditeisendi kohaselt Odysseuse isa. NB! Märksõnadele leiab vasteid vendade Stephanideste "Iidsete aegade lugudest" (I ja II osa), R. P. Martini "Vana-Kreeka müütidest", E. Hamiltoni "Antiikmütoloogiast", E. Petiska kogumikust "Vana-Kreeka muistendeid ja pärimusi", N. Philipi "Müüdiraamatust" ja mujaltki.
Kristust. Teda peetakse eeposte "ilias" ja "Odüsseia" loojaks. Mõned teadlased kahtlevad, kas need eeposed on ikka ühe autori looming. On väidetud, et Homeros on pimedate laulikute elukutse üldnimetus. -Tema eeposed: Ilias: Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia: Käsitleb Trooja sõja kangelase Odysseuse eksirännakuid ja kodusaarele Ithakale jõudmist. 13.Eleegia, jamb ja meelika Antiik-Kreeka lüürikas. - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. - Jamb on värsijalg, mis koosneb ühest lühikesest/rõhutust ja ühes pikast/rõhulisest silbist - Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja- , armastus- ja veinilaulud. Koorimeelika arenes Spartas. Palju alaliike: hümnid ülistuslaul jumalale, epiniikion
seminaride, kontaktürituste jms kohta. • Abi koostööpartnerite leidmisel ja ettevõtte kohta informatsiooni levitamisel. • Abi rahastamisallikate leidmisel ja projektide koostamisel. • Inkubaatorid võivad (aga ei pruugi) olla spetsialiseeritud. • Inkubaatoris viibimise aeg on piiratud (nt 2 aastat, mitte ajada segi lühiajaliste (mõnekuuliste) ettevõtluskiirenditega). • Mentor oli Kreeka mütoloogias Odysseuse sõber, kelle hoolde Odysseus usaldas Trooja sõtta minnes oma majapidamise ja ühtlasi palus ta hoolitseda oma poja eest. Olulist rolli mängis Mentor just Odysseuse poja õpetamisel ja kasvatamisel. Eeltoodust tulenevalt tähendab mentor üldmõistena kogenud nõuandjat. Mentorlus • Ettevõtluses kujutab mentorlus endast kahe inimese pikemaajalist (nt üks aasta) koostöösuhet, kus kogenud ettevõtja (mentor) annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja
Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks Sisukokkuvõte: Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks
Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Agamemnon: "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Odysseus: (ld.k. Ulysses või Ulixes) Tegelane Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Defineeri e. Määratle aeg ja iseloomusta Trooja sõda (vastaspooled, tulemus) Troojalased vs. kreeklased. Kreeklaste võit. Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr.
finantsalane) ja spetsialiseeritud koolitus. Info ja vajaduse korral nõustamine ettevõtlustoetuste, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, seminaride, kontaktürituste jms kohta. Abi koostööpartnerite leidmisel ja ettevõtte kohta informatsiooni levitamisel. Abi rahastamisallikate leidmisel ja projektide koostamisel. Inkubaatorid võivad (aga ei pruugi) olla spetsialiseeritud. Inkubaatoris viibimise aeg on piiratud. Mentorlus Mentor oli Kreeka mütoloogias Odysseuse sõber, kelle hoolde Odysseus usaldas Trooja sõtta minnes oma majapidamise ja ühtlasi palus ta hoolitseda oma poja eest. Olulist rolli mängis Mentor just Odysseuse poja õpetamisel ja kasvatamisel. Eeltoodust tulenevalt tähendab mentor üldmõistena kogenud nõuandjat. Ettevõtluses kujutab mentorlus endast kahe inimese pikemaajalist (nt üks aasta) koostöösuhet, kus kogenud ettevõtja (mentor) annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja
ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks Sisukokkuvõte: Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber ork...
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
· Kreeka- Rooma periood 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros- pime luuletaja ,,Ilias"- tegevus toimub Trooja sõja 10ndal aastal, eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingudest, Achilleuse raevust tema orjatari Brisuse ära võtmise ja Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. ,,Odüsseia"- ainestik rahulik, muinasjutuline, teemask Ithaka kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused peale trooja langemist, eepos algab käsuga vabastada Odysseus vangistusest, koos pojaga kavandab Odysseys plaani, kuidas Penelope ees kosilastele kätte maksta, lõpuks saavad Odysseys ja Penelope koos olla ja Ithakale saabub rahu. 7. Vana- Kreeka kultuuri klassikalise perioodi saavutused Klassikaline periood 5-4 saj eKr, linnriikide ajastu (Ateena, Sparta), mütoloogias arenes üha ratsionaalsemate maailma seletustega, tugev mõju kultuurile ja
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
1. Barokk (16 saj lõpp 1750 a) 1.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus renessanssiga Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljend...
jõuda. Kõik on jälle hästi. ”Odüsseia” Trooja on vallutatud ja kreeklased asuvad koduteele. Menelaos naaseb koju, Agamemnon jõuab koju, aga Odysseus läheb koju 10 aastat. 3 Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna palju aastaid eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist.
· budism Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · konfutsianism konfutsiuse õpetused · hinduism Indias tekkinud usund, sisaldab paljusid jumalusi Lääs: TEOSED · "Ilias" - vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. · "Odüsseia" - Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda · "Nibelungide laul" - kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. · "Parzival" - eepos, mille aluspõhjaks on keldi kultuuri põhi, keltide vaimne pärand. · "Jumalik komöödia" - Dante, 14. saj, Itaalia (renessanss) · "Dekameron" - Boccatio, Itaalia, 14 saj (renessanss) · "Hamlet" - Shakespeare, Inglismaa, 16 saj (romantism)
kui maa peal. dd. Menelaos, - Agamemnoni vend, tõusis Sparta troonile. Valiti Helena abikaasaks. Kõik kreeka kuningad asusid Pärast Parise ja Helena põgenemist Menelaose poolele, sõdimaks Trooja vastu. Ärgitas oma venda Agamemnonit Trooja vastu sõjaväge koguma ee. Agamemnon, - kogus suure laevastikutäie sõjaväge. Ebasoodsad ilmastikuolud lükkasid sõjakäiku aastaid edasi. Agamemnon saatis pärast laevastiku lahkumist Menelaose ja Odysseuse Helena loovutamist nõudma. Pärast Trooja rüüstamist võttis Agamemnon liignaiseks Priamose tütre Kassandra. Kui nad naasid Mükeenesse, plaanis tema abikaasa Klytaimnestra ta mõrvata. Agamemnon oli enne tapnud Klytaimnestra endise abikaasa Tantalose ff. Klytaimnestra, - võttis armukeseks agamemnoni nõo Aigisthose. Nad uputasid Agamemnoni vannis. gg. Orestes, hh. Achilleus, - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Peategelane saab oma heatahtlikkuse eest omale hea sõbra. Loos "Valge mao iha" laseb mees end madu-naisel võrgutada. Munk annab nõu kiusamisest pääsemiseks 40 päevaks varjuda kaitsvate budistlike sümbolitega varustatud majja. Hooletuks muutudes lähevad mees ja tema kaaslane veidi enne tähtaega majast välja ja seetõttu teevad kurjad vaimud neile lõpu peale. "Põrgu" Dante Alighieri 10. Millised on "Põrgu" 26. laulu Odysseuse hukkumise loo võimalikud tõlgendused. 1) Odysseus pidas lugu rohkem Jumala koodeksist kui iidsetest Kreeka tavadest. Seetõttu piinleb ta leekides. 2) Inimese ihade taltsutamine ja uudishimu kaalub üle moraali. Näiteks:(tsiteerin) ,,Kui Kirkest lahkusin, kes üle aasta mind pidas kinni paigas /.../ austus vana isa vastu, mõte mu armsast pojast, ei ka abikaasast /.../ siis suutnud summutada tulist iha, mis kihutas mind uurima maailma ning inimeste voorusi ja patte." Ta tuli
Odysseus; Nestor. Kreeklasi pooldavad jumalad: (veisesilmine) Hera; (särasilmine neitsi) Athena; Poseidon; Hermes; Troojalaste poolel: (helkivakiivrine) Hektor; Aineias; Paris; Helenos; Antenor; Troojalasi pooldavad jumalad: Aphrodite; Ares; Apollon; Artemis 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? ,,Odüsseia" kajastab aega pärast Trooja sõda, täpsemalt Odüsseuse koduteed. Tegevus on suunatud ühele lõpptulemusele: Odysseuse kojujõudmine truu naise Penelope juurde. Kompositsioonilt on ,,Odüsseia" keerukam, sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 12 000 värsist. 14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos? Pimeda lauliku Homeros elu kohta pärinevad teated on vastukäivad. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr (osad teooria asetavad eluaja 12. sajandisse eKr) ning
Siis läks Andromache Trooja ennustajale Helenosele ning nad koos valitsesid seda maad. Helenos jagas troojalastele palju õpetusi. Nad ei tohi randuda Itaalia idaküljel, sest seal olid kreeklased. Nad pidid sõitma ümber Sitsiilia Itaalia lääneküljele. Sitsiilia ja Itaalia vahelt ei võinud ka sõita, seal olid Skylla ja Charybdis. Troojalased asusid teele, kuid peatusid Sitsiilia rannal, kus elutsesid kükloobid. Troojalasi hoiatas seal enne kükloopidega kohtumist üks Odysseuse (Ulysses) kadunud meestest, kes teatas, et siin on kükloobid. Muidugi lahkusid troojalased kiiresti saarelt. Äärepealt oleks kükloop nad kätte saanud, kuid õnneks olid laevad piisavalt kaugel avamerel. Siis sattusid mehed Juno (Hera) viha alla (ikka seesama Trooja sõda & lisaks teadis jumalanna, et Aenease soost sirguvad roomlased, kes hävitavad tema lemmiklinna Kartaago) ja mehed olid tormi käes. Kuid
hüljanud. Siis läks Andromache Trooja ennustajale Helenosele ning nad koos valitsesid seda maad. Helenos jagas troojalastele palju õpetusi. Nad ei tohi randuda Itaalia idaküljel, sest seal olid kreeklased. Nad pidid sõitma ümber Sitsiilia Itaalia lääneküljele. Sitsiilia ja Itaalia vahelt ei võinud ka sõita, seal olid Skylla ja Charybdis. Troojalased asusid teele, kuid peatusid Sitsiilia rannal, kus elutsesid kükloobid. Troojalasi hoiatas seal enne kükloopidega kohtumist üks Odysseuse (Ulysses) kadunud meestest, kes teatas, et siin on kükloobid. Muidugi lahkusid troojalased kiiresti saarelt. Äärepealt oleks kükloop nad kätte saanud, kuid õnneks olid laevad piisavalt kaugel avamerel. Siis sattusid mehed Juno (Hera) viha alla (ikka seesama Trooja sõda & lisaks teadis jumalanna, et Aenease soost sirguvad roomlased, kes hävitavad tema lemmiklinna Kartaago) ja mehed olid tormi käes. Kuid Neptunus
Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z'le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. "KÜKLOOP POLYPHEMOS" Tema juurde sattus rännakuid ekslev Odysseus. Polyphemos sõi ära mitu Odysseuse kaaslast, meeskonnal ei olnud võimalik kükloobi koopast välja pääseda, sest kükloop veeretas sissepääsu ette kaljurahnu. Odysseus jootis Polyphemose purju ning torkas tal hõõguva palgiga silma välja. Pimedana ei saanud kükloop meeste põgenemist takistada. Kükloop lükkas kalju koopasuu eest ära, et oma lambaid välja lasta. Meeskond sidus end lammaste alla, et kükloop neid ei leiaks. Mehed pääsesid laevale ja purjetasid ära. Teine jutt näitab kükloopi paremas valguses. Tema
tekst on otseselt valgustusajastu kriitika, aga see võtab arvesse 20s toimunud muutuseid. selle lugemine pole väga kerge. spetsiifika on selline, et ühe lõigu piirides kirjutavad a ja h tihtipeale korraga : seega see on dialoogiline ja võib tekitada sisemisi vasturääkivusi. valgustus vabastas inimese sellest mida valgustus nimetas ebausuks, ja mida võib nimetada ka religiooniks. ja samal ajal suruti alla midagi väga olulist inimloomuses. midagi läks kaduma. nad räägivad odysseuse loo enda arusaamise järgi. odysseuse kohtumine sireenidega. odysseus masti küljes, meremeestel kõrvad vaha täis. klassika. a&h üldistavad seda lugu. odysseus on küll kangelane, aga siin on üks probleem. küsimus on, milliseid ohvreid see nõuab? et selles maailmas ellu jääda, pead sa suretama oma ihad õnne järele. odysseus on valgustatud inimene, kes kasutab oma mõistuse jõudu, aga ellujäämiseks peab ta olema aheldatud. siit lähtub ka a&h kriitika selle vastu,
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! ...
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel oli, Välejalgne Achilleus, Vesisilmne Hera, Särasilmne neitsi Atheena, Maa süleshoidja Poseidon, Hermes, Hephaistos, Pilvedekuhjaja Zeus. Troojalaste poolel oli, Helkivakiivrine Hektor, Aineias, Aphrodite, Ares, Phobios, Apollon, Artemis, Leto. 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Odüsseia on samuti Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Iliase tegevus oli lineaarne, kuid tegevus Odüsseias ei kulge järjest. Teks jaguneb kaheks, üks on reis, teine on koju jõudmine ja kosilastega jagelemine. Tegevuse areng aeglustub uue pinge loomiseks. Stseenid on mitmekesised, värvikad kirjedused, jõuline stiil
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
annab luuletajale ka võimaluse esile tõsta rütmi ning mõttevarjundeid. "Ilias" koosneb" ~15700 heksameetrilisest värsist, algab in medias res (keskelt peale ja muudkui edasi; pikka eelmängu ei ole) ja kirjeldab 50-päevast episoodi Trooja sõja 10. aastast, nn. Achilleuse viha, mis lahingutegevuse ajutiselt peatas. Teosesse on koondatud hulk muistendlikku ainest erinevatest perioodidest; karakterid on tugevasti individualiseeritud. "Odüsseia" koosneb ~12100 heksameetrist, jutustab Odysseuse vintsutustest ja seiklustest tagasiteel Troojast koju (10 aastat). Ainestik olustikuline ja muinasjutuline (kohtutakse igasuguste imeelukatega kükloop, sireenid, nõid Kirke, lotofaagid laistrügoonid jne.) 31. Küklilised poeemid. Homerose hümnid. Eepose paroodiad Küklilised poeemid poeemirühmad, mis moodustavad suletud ringi e. küklose. Tuntumad on Trooja ja Teeba küklos. Trooja küklosesse kuuluvad poeemid "Küpria" (Trooja sõjakäik
võitlusest sõjaväljal. Kirjeldatakse pikalt ahhailaste jõude, laevastikke, troojalasi, võitlusi. Troojalaste kangelaseks Hektor. Achilleus annab oma relvad sõbrale Patroklosele, kui too hukkub, alles siis läheb Achilleus ise võitlusesse. Kahevõitluses hukkub Hektor. Viimases laulus nutavad Achilleus ja kuningas Priamos inimelu viletsuse üle. ,,Odüsseia" koosneb24 laulust. Tegevus kestab 40 päeva. Ainestik tunduvalt rahulikum, muinasjutulisem. Teemaks Ithaka kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused peale Trooja langemist. Eepos algab käsuga vabastada Odysseus vangistusest (nümf Calipso juures), teda peetakse huarkkunuks. Koos pojaga kavandab Odysseus plaani, kuidas Penelope (naine ja ema) ees kosilastele kätte maksta. Lõpuks saavad Penelope ja Odysseus koos olla, Ithakale saabub rahu. Eeldatakse, et lugeja teab-tunneb kogu mütoloogiat, on teadlik kõigest, mis on juhtunud enne või pärast kirjeldatud sündmusi
neisse suhtuti kriitiliselt. Filosoofilisele maailmapildile eelnes mütoloogiline maailmapilt- teadmised maailmast baseerusid müütidel. Müüdis on fantasilised olendid, situatsioonid, müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt. Muinasjuttudes on, et ,,Elas kord...", müüdis, et Trooja sõda toimus... Ruum muinasjutus- Seitsme maa ja mere taga...kus täpselt, seda pole teada; müüdis nt Odysseuse kojusõit on geograafiliselt määratletu, asjad on konkreetsemad. Müütidest lähtusid normid, kuidas inimene peab elama, kuid mingil ajal hakati selles kahtlema. Esimene kahtleja oli Kreeka filosoof Xenophanes (570-480 eKr), kes ütles, et inimesed on oma müütilised Jumalad (Olümpuse jumalad, nt Zeus) loonud enda sarnaseks, enda näo järgi. Kui härg oskaks joonistada, siis tema Jumal oleks härja kujuline. Hiljem on
Žižek – Lacane tõlgendaja. Kirjeldab reaalse mõistet. Sarnaselt nagu umberto eco roosi nimes. Kultuuris on tähtis see, kuidas pääseda sümboolse korra reeglistike käest reaalsusesse. Mässaja üritab seda. Armastus ja meri – tohutu suur väli, mis on kütkestav. See on sarnane minevikuga, reaalsusega. Meheliku piirid upuvad armastusse ära. Mõnu ja hävitus. Vedel ja vormitu. Kultuurilooliselt vana traditsioon – Homeros kirjutab Odysseuse reisidest. Kohtub kahe printsiibiga – Skylla ja Charybdis. Kalju ja veekeeris. Uputavad su. Mehe uhkus on erektsioon. Orgasmihetkel on mees kõige haavatavam, naiselikum. Mehe kontroll enda üle on väiksem. Skeem on nähtav kasvõi põnevuslugudes. Emotsioonide pealetung hävitab mehelikkuse. Kohe kui kahtled, siis on sinuga lõpp. Seotud vedela ja vormituga. Kui ei lase endale üldse naiselikkust ligi saad olla üleni mentaalne. Heatis ideaalne mõrvar
Hellenistlikul ajastul muutus tehnika pehmeks ja õrnaks. Läks moodi kameede lõikamine, kasutati neid toredusesemete kaunistamisel. Maalikunst: suur hulk Pompejis ja Roomas avastatud seinamaale ja mosaiike tehtud hellenistliku aja maalide koopiad. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest ja tragöödiatest. Maastiku eriti ei kujutatud, see alati tagaplaaniks figuraalsetele kujutistele. Aga on leitud nn Odüsseia maastikke – kujutavad Odysseuse seiklusi (väga kõrgele asetatud horisont). Väga armastatud žanrimaal – suur naturalism. Juba rooma ajastusse kuuluvad, kuid hellenistlikus vaimus tehtud muumiaportreed- maalitud vahavärvidega õhukestele puuplaatidele. Hellenistlikust ajastust ka freskomaal: maalimine niiskele seinale. Etruski kunst 8.-3. sajand eKr: ARHITEKTUUR: Tegutsesid praeguses Toscana piirkonnas, riiki nad ei moodusta vaid on 12 linna liit
Koduteel läheb neil halvasti, sõda jäi nö viiki. "Odüsseia" /Odüsseia- eksirännak/ - 24 laulu, 12000 värssi, on poole sajandi võrra noorem kui "Ilias". Räägib, kuda Odysseus koju seilab, aeg Trooja sõja järel, 10 a peale seda pole ikka veel kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon, sest Odysseus sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelasi, meenutatakse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on Odysseuse naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kojumineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. Osad sõdurid söövad lootost, jäävad sinna. Odysseus saab sealt siiski minema. Viib oma mehi otsusekindlalt edasi. Mehed jõuavad saarele, kus elab kükloop (ühe silmaga hiiglane) Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambad
* ,,Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu) * ,,Ilias" (lugu Ilionist e Troojast): 15 693 rida, 24 laulu * ,,Aithiopis" (Trooja piiramine, amatsoonidega seotud episoodid) * ,,Ilias parva" e ,,Väike Ilias" ning ,,Ilioupersis" e ,,Ilioni hukk" (Trooja vallutamine) *,,Nostoi" e ,,Naasmised" (kangelaste kojujõudmised) (* ,,Odüsseia" (lugu Odysseusest): 12 110 rida, 24 laulu) * ,,Telegoneia" (Telegonose lugu, Odysseuse saatus) 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? 7. saj eKr Didaktilise eepika (kr didaskein `õpetama') tuntuim esindaja Jumalate ja kangelaste sugupuud (,,Teogoonia", 1022 värssi; ,,Naiste kataloog" e ,,Eoiai") Põllumehe tööd (,,Tööd ja päevad", 828 värssi) Kataloogistiil 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid.
näol ka keisri enda esiisa. “Aeneis” laulab sellest kuidas Aeneas oma perega pääses põlevast Troojast, tema eksirännakutest merel, saabumisest Aafrikasse ning õnnetust armastusest Kartaago imekauni kuninganna Dido vastu, mis viis valitsejanna enesetapuni ning kuulutas ette tulevast vaenu Kartaago ja Rooma vahel. Eepose lõpuosa on pühendatud Aenease verisele kuid võidukale võitlusele Itaalia valitsejatega. Eeposes võib näha nii Odysseuse eksirännakute, kui ka “Iiliase” lahingustseenide mõjusid. Ka värsimõõdu ja stiili osas lähtus Vergilias Homerose eeskujust. Kuid teose sisu ja kandev idee on eht-roomalikud, rõhutades kangelase missiooni- ning kohusetunnet. Enne võitlusti Itaalias oli Aeneas koos Sibyllaga laskunud surnute riiki, kus talle kuulutati ette nii tema enese kui ka tema järeltulijate saatust – seega kogu Rooma ajalugu kuni Augustuseni välja. Vergilius tõlgendas Rooma kasvavat võimsust kui jumalate
Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud
Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud
Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on
Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20 vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi muud ta sealt ei leidnud, siirdus Troojat otsima. Otsides Troojat leidis eepostest teatud pidepunkte
Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (18011822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". pastoraalromaan vt seikluskirjandus. peata sonett vt sonett. pegasus Pegasos oli vanade kreeklaste uskumuste järgi tiivuline ratsu, kelle kabjalöögist tekkis Helikoni mäel Hippokrene allikas, mille vesi andis luuletajatele inspiratsiooni. Pegasusel ratsutama tähendab luuletajaks, kirjanikuks hakkamist. Penelope kreeka mütoloogias Odysseuse abikaasa, kes ootas truult 20 aastat oma meest Trooja sõjast koju. pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks: päike veel riputab verd väärikat mälestust sest + + / + +/ / + +/ + + / (Juhan Sütiste.) peoon neljasilbiline värsijalg, mis koosneb kolmest lühikesest ja ühest pikast silbist. Peoone liigitatakse vastavalt sellele, millisele silbile rõhk langeb:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
