Sotlased ei joo viskit jääga! (ta joob allikaveega), ameeriklane joob kõike jääga. Soti viski- Toodetakse alati Sotimaal väga kindlate reeglite järgi. Soti viski jaguneb kaheks: · linnaseviski ehk Pure Malt Whisky (ehtne linnaseviski), mis jaguneb omakorda: single malt (ühe destilleerimistehase toode), Vatted malt (on mitme destilleerimistehase toode). · Kargemat teraviljaviskit ehk Blended Scotch Whisky (segatud soti viski) toodetakse mitteidaneva odra ning teiste teraviljade ja idaneva odra segust. Iiri viski- Iiri viskil on pikem ajalugu. Iiri viskit peetakse aromaatseks, selgeks, sellel ei ole mõnedele soti viskidele omast hägusust. Iiri linnaseviskit destilleeritakse alati kolm korda. Viski peab vähemalt kolm aastat tammepuust vaatides laagerduma. Seda müüakse tavaliselt 40- 43% kangusega. Kanada viski- Tavaliselt nimetatud rukkiviskiks (Mõnedel markidel on ka etiketil sõna rukis). Ometi kasutatakse siiski ka teisi viljaliike.
Nt maasikaltele sobib tehismultš ehk kile. Orgaaniliseks materjalik sobib põhk, koorepuru, turvas, puiduhake, saepuru. Orgaaniline multš parandab niiskussisaldust, ei teki koorikut, meelitab ligi vihmausse, pärsib umbr teket, tuleb pidevalt juurde panna. Iselagunev multš on paberisarnane toode. 90. Bioloogiline umbrohutõrje, mükoherbitsiidid. Umbrohtudele levitatakse haigusi, kahjureid, mis neid ennast ei kahjusta. Peamiseks biotõrjevahendiks on putukad--- odra vastu kärsakas. Mükoherbitsiidid – kemikaalid, mis hävitavad seeni? 91. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon – kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed,mullaherbitsiidid, taime ja mulla kaudu mõjuvad, taime kaudu mõjuvad). Herbitsiidide toimespekter. Herbitsiidide kasutamine. Hommikul vara pritsitakse. Toime järgi jagatakse kaheks: 1. Üldhävitava toimega Mitteselektiivsed
Aste põhikool Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat Koostaja: Liisa Leppik Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s............................
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
Ülesanne variant arvutada valemi järgi =MOD(XX; 20), kus XX - kaks viimast kasutajanime numbrit Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada 15 (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli...
37102030149 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 46909170171 Airi Põld Paldiski Nisu 5-7 45006210936 Mirja Bergmann Tartu Rästa 7/3 48401080820 Aasa Randla Kunda Telliskivi 52a-1 44207110230 Tiina Toomsalu Loksa Pronksi 6a-1 38901180808 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare Odra 4-1 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra Maleva 2b-11 38310210529 Eevald Parts Tamsalu Sõle 61-19 34007250511 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 37609120658 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 36108130050 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132
Pruuliti õlut, põlesid küünlad. Kirikust võeti küünlaid kaasa ja siis seal sulatati, mida rohkem vaha sai, seda parem oli. Traditsiooni hääbumisega kadusid kevad- ja sügispeo vastandused, pidusid korraldati korra aastas või siis iga mõne aasta tagant. Soomes peikko 'tont' ja pekko 'põlluvaim' näol ning oletatavalt on see ühendatav eesti äikesejumalaga (eesti Pikne, slaavi Perun, läti Perkons). Pellon Pekko polnud muinassoomlastel ainult odra ja odrajoodi, vaid ka laulu ja luule jumal (nagu kreeklastel Bakchos). Seosed ka ristiusu Peetrusega. Majahaldjad Toomas ja Tõnn (vahast, riidest või puust valmistatud nukk). 25. Kirjelda linde ja vastavaid uskumusi, mis on läänemeresoome rahvaste mütoloogias seostatud teispoolsusega. · Arheoloogilised leiud: linnukujutised ja sookure tiivad hauapanustes (Tamula noorema kiviaja kalme)
lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi- põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 8 Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 9 Ajalugu Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude teke sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse...
dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. 5.4 Veestik Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Suurimad järved on: 1. Bodeni järv (536 km²), 2. Müritz (117 km²) 3. Chiemsee (80 km²). Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre
49 vabaabielus Müük müügijuht 2,080 € Tõrva Maleva 2b- 63 abielus Finants raamatupid 1,274 € Kiili Kolde 88-79 20 vallaline Finants koristaja 750 € Paide Liivalaia 32 37 abielus Finants raamatupid 1,160 € Valga Ümera 24-5 50 vabaabielus Tootmine lukksepp 860 € Kuressaare Odra 4-1 59 lahutatud Tootmine lukksepp 1,270 € Valga Akadeemia 75 lesk Tootmine lukksepp 1,160 € Vändra Maleva 2b- 37 abielus Tootmine lukksepp 1,290 € Tamsalu Sõle 61-19 79 lahutatud Tootmine meister 1,378 € Haapsalu Sõle 61-19 18 lahutatud Finants raamatupid 1,270 € Jõhvi Roheline 3
36110090988 Aadu Elson Haapsalu Puhangu 4-14 abielus 34110060017 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 lahutatud 46809210954 Aigi Härm Saku Sõpruse 3 - 125 abielus 44311130888 Sirje Härm Tallinn Maleva 2b-11 lesk 38205190379 Aadu Heinlo Kuressaare Odra 4-1 vabaabielus 44111240925 Leida Jaanus Tartu Kihnu 16-39 vabaabielus 37002030149 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 lahutatud 46809170171 Jana Kaal Viljandi Nurga 4-98 lahutatud 34906210936 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 abielus 38301080820 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 vallaline
4-5tuhat aastat tagasi. Esimesena sai eestis arvestatavaks toidualuseks enne põhja ui lõuna eesti. Tänu paekivile räägime eesti mitte läti keelt. Siia asunud põlluharijad eestistusid siin. Lõunasse asunud põlluharijad säilitasdkontakti lähteküladega, neil jäi keel püsima. Esimestena oderja nisu,köögiviljadena naeris ja rõigas, uba ja hernes. Oder I Rukis - oli algselt nisupõldude umbrohi. Põhjapool osutus kehvadel aastatel suurema kasuga kui nisu. Nisu I Kaer odra umbrohi, umbrohuna säilinud( tuulekaer metsik) Tatar keskajal alles Hirss eesti kohta palju ei teata Naeris I Kapsas Porgand- keskaeg olnud juba olemas Rõigas I Peet keskajalolemas juba Pastinaak keskajal olemas Kartul - 19saj kolmandla veerandil ,kogu eestis üldlevinuks. Kaalikas naeri ja kapsa hübriid, vara keskajal Põlduba ja hernes I Petersell all olevad maitseaiend kaasa arvtud, kehvasti kasvnud . Umbes 100a olnud. Seller Aedtill Pirnipuu läänest ja kagust Har
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid ning...
Minnaerti valem. Nt pinna keskmine kõrgus ja hälbed sellest peegeldused sellelt pinnalt. 7. Põllukultuuride kaugseire. Heleduskordajate sesoonne muutumine seoses taimkatte arenguga. Heleduste suhe 800/670 nm on hästi seotud taimestiku katvuse ja tihedusega: punases spektripiirkonnas väheneb heledus katvuse suurenedes ja lähisinfrapunases suureneb heledus koos katvuse suurenemisega. Lämmastikväetiste mõju heleduskordajate sesoonsele käigule: kesksuvel suurem odra katvus ja st suurem heleduskordaja lähisinfrapunases alas. Punases p-k on heledus kesksuvel suhteliselt vähe tundlik vilja LAI ja lämmastikväetise doosi suhtes, ainult 0-doos on teistest eristatav neeldumine klorofüllil on küllastunud, tuleks mõõta nt klorofülli neeldumisriba servas. Põllukultuuride spektraalse heleduse sesoonse käigu seaduspärasused: spektri nähtavas ja lähisinfrapunases osas on sesoonsed käigud vastupidised.
Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine – kirvega lihviti välja tööriistu. Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele – ka meil siin loetakse seda neoliitikumi alguseks. Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad: jagub igale mandrile. Euroopa jaoks kõige olulisem, Lähis-Idas hakati kasvatama nisu ja otra – mõlemad oli metsikud taimed, neid hakati ise kasvatama, siis võime rääkida nisu ja odra kui teravilja kasutulevõtust. Need viljad levisid Euroopasse kõige enne. Pikki aastatuhanded olid peamised teraviljad, mida Euroopas kasvatati. Taimede kasvatamiseks peab looduses seda taime piisavalt palju esinema. Need taimed peavad andma piisavalt palju saaki, et selle kasvatamisega vaeva näha. Viljelusmajandus tekib u 9000 eKr Lähis-Idas viljaka poolkuu alal ning jõuab peagi viljakasvatamise oskus Euroopasse üle Balkani või Kreeka. Euroopas on u 7000
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor ...
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILIS...
KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendama...
Ülesanne disain asub lehel Kia_an_näide Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta ...
Keemilisel töötlemisel tehakse tselluloosi (paber ja papp). Põllumajandusest hõlmab peamise loomakasvatus, kuna meie kliima soosib heina ja söödateravilja kasvamist. Peamine on piimakarjandus, teisel kohal seakasvatus, vähemal määral kasvatatakse lambaid ning suure osatähtsusega on ka linnukasvatus (Tallegg). Edukamad põllumajanduspiirkonnad on Kesk-Eestis (Lääne- Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa). Rohkem 1/3 Eesti pindalast heina all, veerand odra all. Laienenud on rapsikasvatus, linakasvatus väljasurnud. Piimatööstus (1/4 toiduainetööstusest) Lihatööstus Kalatööstus (75 % Läänemerest) Eksport: Metalli- ja masina tooted, puit ja puidutooted, kergetööstustooted, keemiatooted ja põllumajandussaadused. Import: Masinad ja metallitooted (½ impordist), mitmesugused pooltooted (Elqotec), keemiatooted, toiduained ja kergetööstus.
Peamine taimne valguallikas on nii loomade kui ka inimesele liblikõieliste (herne, oa, sojaoa jt) seemned, sojauba ja maapähkel sisaldavad ka väärtuslikke õlisid ja vitamiine. Suure õlisisaldusega päevalille, rapsi, soja jt seemnetest ning oliivipuu viljadest valmistatakse toiduõli. Puuvilju ja aedvilju kasut nii värskelt kui ka töödeldust. Toiduks kasut lillkapsa ja brokkoli õisikuid. Kohvi- ja kakaopuu viljade seemneid kasut jookide valmist, kakaost tehakse šokolaadi. Odra idanevaid seemneid kasut õlle valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks kasut piparde vilju või seemneid, vanilliorhidee kauntest saadakse vaniliini. Tarvitatakse ka nelgipuu ja torkava kappari õienuppe ja safrankrookuse emakasuudmeid. Ravimina kasut nt viirpuumarju südametegevuse toetamiseks, arooniamarju vererõhu alandamiseks jm. ravitoime on teekummeli, saialille, pärna jt õitel. Puuvillapõõsa seemnekesta kiududest saadakse lõnga kangaste valmistamiseks ja vatti.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja viinamarjakasvatus hääbus
täisterajahust pastatooteid poelettidelt nii palju ei leia. Enamus odavamad pastatooted on tehtud lihtjahust ning neis leidub vitamiine ja mineraale minimaalselt - just seetõttu on levinud arvamus, et pastatooteid ei tasuks eriti süüa. Tervitus.ee pakub erineva kujuga mitmete teraviljade jahudest pastatooteid, mille valmistamiseks on kasutatud täisterajahusid ning seetõttu on nende tarbimine täisväärtusliku toitumise seisukohalt igati õigustatud. Nii kaera-, rukki-, nisu-, odra, riisi- kui maisihelveste valikul tuleks samuti uurida, et tegu oleks tervest terast pressitud helvestega. Ka erinevate teraviljade mannasid võib leida täisterajahust jahvatatutena. Täisterajahudest kodus küpsetamine Täisterajahudest on üldiselt keerulisem küpsetada kui lihtjahudest, ka pole võimalik kõikides küpsetistes täisterajahu kasutada. Siiski - kui on tahtmine ise tervislikke küpsetisi valmistada, on mõned kindlamad võimalused, kus täisterajahu kasutada sobib
Vangide hulgas oli palju 149 protsessil vangistatud kommuniste. Mässajatel polnud aga relvi, ainult joodipudelid ja käsigranaadid. Neid saadeti linnast varustama auto, mis aga kohale ei jõudnud, nii lahkusidki nad korterist paarikaupa, nagu nad sinna saabunudki olid. Kõige suurem oli aga teine pataljon 129 mässajaga. Seal oli ainult üks staabiliige. Aafrika tänaval asus 10. jalaväerügemendi kasarmu. Selle ründajad kogunesid Odra tänavale kahte konspiratiivkorterisse, mis asusid teineteise vastasmajades. 27 mässajat juhtis Anton Hendrikson, endine Vene saatkonna uksehoidja. Ülesandeks oli murda valve, siis tuua relvi ja sõduritega "vennastuda", ehk tuua nad kommunistide poolele üle. Liiguti kahes salgas, ees ründajad, taga "vennastujad". Kui aga nähti kasarmust väljumas relvastatud sõdureid, siis põgeneti. Et mäss edukalt areneks, otsustati vallutada Mäe tänaval asuv Auto-Tanki divisjon. See
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavalis...
Muistsed slaavlaste asualaks pakutakse ala Odrast läänes kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. u 4saj ekr tungisid nendele aladele sarmaadid ja tõrjusid maaharijaist slaavlased Kesk-Vene taigasse. 4saj alanud suure rahvasterände ja võitlustega gootide ja hunnidega ning hiljem Bütsantsiga viis Doonau ja küllaltki suure osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku ida ja põhja suunas ning mööda Odra ja Elba jõe vahelist maa-ala läände-see erisuunaline liikumine viis slaavlaste jagunemise kolmeks. Lõuna-ida ja lääneslaavlasteks. Slaavlaste ekspansioon Ida-Euroopa aladele toimus u 7-8 saj. 6saj algusesse paigutub ka Kiievi linna rajamine pojaanide hõimuliidu poolt. Dnepri alae seega jõudsid ida slaavalsed 5 saj lõpul 6 saj alguses. Põhjapoolsetel aladel olid sela ajal soome-ugri hõimud kes maksid russidele andamit. Aegamööda aga liikusid russid põhjasuunas. 4
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Noorpaarid elasid koos 1. maini, siis läksid mehed loomi karjatama (st lapsed pidid olima eostatud enne). Võis olla seotud jumala Brigit/Brigid'iga (oli nii populaarne pühak, et rahavausundis jumalustati). Lughnasa. 1. august. Sellest kõige vähem teada. Tõenäoliselt seotud ühe iiri põllundusjumalusega Lugh, võib-olla ka Coligni kalendi järgi suure pidustuste kuuga. Lugdunum pranslaste jumalus seotud ühe prantsuse linna nimega?. Nisu ja odra lõikuspüha. Kui kartul hakkas Euroopas levima, seondati ka sellega. 19. saj alguses hakkas kartulikasvatuds viljakasvatust asendama. Iirimaal selleks ajal lambad suguküpsed ja hakkas nende paari heitmine. 26. Keltide ettekujutus surmajärgsest olemisest. Keldid uskusid vaimudemaailma. Nad uskusid, et vaimud (hinged) asusus inimeses, loomades, taimedes, puudes, ja ka kohavaimudega nt allikates, jõgedes, koobastes jne.
Variant 5 Hulgihinna leidmine Ühiku hind 36 Tellija Kogus Allahindlus Hind Tammik 425 8% 15,300 € Kuusik 70 3% 2,520 € Pappel 250 5% 9,000 € Lepik 670 10% 24,120 € Männik 150 5% 5,400 € 0 100 300 500 3% 5% 8% 10% Maksumus Tellijad 15,299 € Haavik 2,519 € Kaasik 8,999 € Kuusik 24,119 € Lepik 5,399 € Mirt Männik Pappel Saaremets Sirel Tammik Allahindlusprotsent sõltub partii kogusest järgmiselt: kuni 100 - 3% 100 - 300 - 5% 300 - 500 - 8% alates ...
Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete kombinatsioon, mis kindlustab organismile samad toitained. Teatud toiduvalgud võivad põhjustada ka püsihaigusi. Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus,
selleks vastavaid tange ja kummirõngaid. Mahetootmises on kummirõngastega kastreerimine ja sabade kärpimine keelatud. Juba esimesest elunädalal peaksid talled saama juurdepääsu heina või mõne muu rohusööda juurde. Alates kümnendast elupäevast soovitatakse talledele kindlustama lisasöötmisala, kuhu pääsevad vaid talled ja kus söödetakse talledele teraviljasöötasid (kas kaer teradena, jämejahvatusega oder, kaera odra segujahu, tallede startersööt või jõusööt). Teraviljasöötade söötmine kindlustab talledele suurema kasvukiiruse ja hea arengu. 54
võimalik kasvatada, küll aga tuleb kõne alla nende kasvatamine järelkultuurina. Pärast varase kartuli, varase kapsa, haljassegatise koristamist võib nende järel külvata kiirekasvulisi kultuure vikki ja üheaastast lupiini, mis sügiskünniga mulda viiakse. Külvamine kattevilja alla Sel juhul külvatakse kahe-või mitmeaastased liblikõielised, nagu valge mesikas, punane ristik ja hulgalehine lupiin kattevilja, tavaliselt varase odra alla. Nende kultuuride kasv jätkub pärast kattevilja koristamist. Haljasväetiseks küntakse nad mulda alles järgmise aasta suve lõpul või hilissügisel. Suur katteviljasaak ei loo eeldusi kõrgeteks haljasväetissaakideks. Reeglina jäävad kattevilja all külviaasta haljasväetise saagid madalamaks kui katteviljata kasvatamisel. Niite-haljasväetis Sel juhul kasvatatakse haljasväetiskultuure väljaspool külvikorda. Haljasmass niidetakse ja veetakse
Lääneriikides kasutatakse odrajahu leivaküpsetamisel tagasihoidlikumalt. Odratärklis kliisterdub kõrgemal temperatuuril, mistõttu leiva küpsetamise aeg peaks olema pikem. Viimasel ajal on odrajahu kasutamine koos nisu- ja rukkijahuga laienenud, kuid odrajahu osa ei ületa tavaliselt 25%, kuna muidu halvenevad leiva kvaliteedinäitajad. Odrajahu kasutatakse küpsetuspulbriga kergitatavate toodete (küpsised, muffinid, pannkoogid) valmistamisel. Odrajahu küpsetusomadused olenevad odra sordist ja kasvutingimustest. Jahu küpsetusomadusi saab hinnata ka valgusisalduse järgi. Maisijahu Maisitera idu embrüo moodustab 10-15% tera massist ja sisaldab 30-40% rasva. Maisi täisterajahu sisaldab kuni 4% rasva. Säilib halvasti, omandades kiiresti kibeka maitse. Idu eelneva eemaldamisega on võimalik jahu säilitusaega pikendada. Mais ei sisalda kleepvalku. Maisijahu paisub taignas väga vähe. Maisijahu lisandiga leiva sisu on väheelastne ja tihe
................................................................................................. .................................................................................................................................................. 5 1.6. Katse läbiviimiseks on järgmised vahendid: 5 klaasalust, mõõtsilinder, kuiv liiv, 100 odra seemet, vesi, 10%, 5%, 2,5% ja 0,5% keedusoola lahused. Millisele küsimusele saaks vastuse, kasutades nimetatud katsevahendeid? 5 punkti .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
osa põllumaid olid tühjad; rohkesti oli võsamaid ja väljakurnatud võsamaid, millest osa oli metsa kasvanud (kased ja lepad), heinamaa oli küll hea heinakasvuga, kuid samuti võsastunud. Kaardikirjeldusest selgub veel, et peamiselt mustmullast koosnevat rukkipõldu (põlispõld) oli kasutusel 15 9/16 tündrimaad (1 tündrimaa = 0,52 ha) ja pruukimata seisis 7 25/32 tündrimaad; (suvi)viljapõlluna, s.o eeskätt odra all oli 15 ¾ ja 2 7/8 tündrimaad eri headusega maad ning kesa all 7 7/8 ja 14 31/32 tündrimaad. EAA, f. 1850, n. 1, s. 54, l. 21p22 Otto Johann von Bocki järeltulijad (genealoogiline tabel) Otto Johann oli ooberstleitnant Bernhard von Bocki (16251670) lapselaps. Liivimaal kuulusid sillakohtunik Otto Johannile Lahmuse ja Päri, Eestimaal Paeküla, Kehtna ja Riidaku mõis. Lapsi oli balti maaaadli peredes palju, Otto Johannil oli neid 12
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
............................................................................................................... 2) ............................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 6 1.6. Katse läbiviimiseks on järgmised vahendid: 5 klaasalust, mõõtsilinder, kuiv liiv, 100 odra seemet, vesi, 10%, 5%, 2,5% ja 0,5% keedusoola lahused. Millisele küsimusele saaks vastuse, kasutades nimetatud katsevahendeid? 5 punkti ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. Sõnastage selle katse hüpotees. ....................................
Lääneriikides kasutatakse odrajahu leivaküpsetamisel tagasihoidlikumalt. Odratärklis kliisterdub kõrgemal temperatuuril, mistõttu leiva küpsetamise aeg peaks olema pikem. Viimasel ajal on odrajahu kasutamine koos nisu- ja rukkijahuga laienenud, kuid odrajahu osa ei ületa tavaliselt 25%, kuna muidu halvenevad leiva kvaliteedinäitajad. Odrajahu kasutatakse küpsetuspulbriga kergitatavate toodete (küpsised, muffinid, pannkoogid) valmistamisel. Odrajahu küpsetusomadused olenevad odra sordist ja kasvutingimustest. Jahu küpsetusomadusi saab hinnata ka valgusisalduse järgi. Maisijahu Maisitera idu embrüo moodustab 10-15% tera massist ja sisaldab 30-40% rasva. Maisi täisterajahu sisaldab kuni 4% rasva. Säilib halvasti, omandades kiiresti kibeka maitse. Idu eelneva eemaldamisega on võimalik jahu säilitusaega pikendada. Mais ei sisalda kleepvalku. Maisijahu paisub taignas väga vähe. Maisijahu lisandiga leiva sisu on väheelastne ja tihe
tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets (kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli oma parem, müüa nad vilja ja lina väga ei saanud, vaevu jagus endale, kuid natukene pidid siiski, et raha teenida - Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela jätta, seetõttu ka töötasid väga palju - Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli
Savinõu on ju parem, selle alla-ümber saab lõkke teha. Üleminek viljelusmajandusele on väga tähtis. Seda on nimetatud ka neoliitiliseks revolutsiooniks. Üleminek tähendas väga olulist hüpet, enam ei sõltunud inimesed loodusandidest, vaid hakkasid ise toitu kasvatama. See tõi kaasa paikse elamisviisi ja rahvaarvu kasvu. Need rühmad olid teatud eelisseisus, neil oli kogu aeg toitu. 8500 eKr toimis Lähis-Idas nisu ja odra kasvatamine, Kagu-Aasias oli riis, Hiina alal hirss, Kesk-Ameerika on maisihulluses, Kesk-Aafrika kodustas hirsi kohaliku sugulase durra. Taimed, mida kodustati pidid: o Kõlbama süüa o Andma palju vilja o Kergelt kogutav (?) Selliste taimede kogustamine võimaldab palju tagavara koguda. Tõenäoliselt leiti metsalagenditelt ala, kus vili hästi kasvas ja puhastati ära
ja kirikus. A tahtis Mari perenaiseks. See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka selline asi et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu hobusega oma rukkist- läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Mindi kohtusse. Kõrtsis rääkis A kuidas P tegelikult põllule sai. Nad läksid kaklema. XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres
Ja see sõiks olla amoniaagi veena mida võib arvestada u 600l/ha või karbamiidina 100-150kg/ha. Vahetult enne külvi tuleb rohumaa rullida ja sellega ei tasu koonerdada. Mulla tihedus peks olema 1,5g/cm3. Külviviisid võivad olla kas katteviljaga või mitte. Kateviljaga külvi tehakse siis kui on vaja toota söödateravilja sel juhul on sobivaim kattevili varane oder, mille külvinorm ha kohta ei tohiks olla suurem kui 150kg/ha kohta. See vähendatud külvinorm on selleks, et odra taimed ei takistaks alla külvatud heintaimede kasvu. Kattevilja ei tohi kasutada nende heintaimede puhul mis on aeglase alg-arenguga, nt valgeristik, aasnurmikas, ohtetuluste, päide-roog. Kattevilja ei tohi kasutada ka erodeeritud ja turvasmuldadel. Et nnendelt maadelt 1 aastal saaki saada on otstarbekas kasutada koos kattetaimedega 1-raiheina seemet 11-25 kg. Heinaseemned on erineva suurusega ja seetõttu seemnete külvisügavus peaks olema
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Varem veetsid mehed suure osa ajast kodust kaugel küttides, nüüd jäid nad koju. Tänu sellele sündis ka rohkem lapsi - põlluharijate arv kasvas kõvasti. Põlluharijaid oli lõpuks umbes 100 korda rohkem kui kütte. Kuna põlluharijatel oli olemas toiduvaru, oli nende staatus küttidest kõrgem. Leivaküpsetamine algas 30k tagasi. On leitud viljahõõrumiskivisid, millega tehti jahu. Maaviljelus on kultuurtaimede kodustamine. See leiab aset viies piirkonnas maailmas. Lähisida (nisu ja odra kodustamine), hirss kodustati Kesk-Aafrikas, riis Ida-Aasias, Kagu-Aasias ka hirss, mais Lõuna- Ameerikas. Homo sapiens oli väga tark, et suutis taibata, et teatud taimede eest hoolitsemisel on võimalik saada teatud toiduainete varusid. Kodustatavad taimed pidid enam-vähem ühel ajal valmis saama, muidu pudeneks osa ära. Maaviljeluse algus lähisidas umbes 10k eKr. Sel ajal toimusid neis taimedes juba teatud muutused. Esimene loom, kes kodustati peale koera, oli lammas
Ingerjate hulka kuulub ka ainus juureparasiit juure-pahkingerjas (Subanguina radicicola), kes on Eestis laialt levinud nurmikatel ja teistel kõrrelistel heintaimedel. Selle parasiidi üks rassidest on tugevasti kahjustanud otra Põhja-Soomes ning Norras, kuid praeguseks tõenäoliselt likvideeritud, Eestis pole teda odral leitud Meie katsetes on heintaimi kahjustavate nematoodide liigid põhjustanud odra juuretippudes vaid nõrkade pahkade teket, milles parasiidid suguküpseks ei saa (Kiryanova, Krall, 1980). Eestis on paljudel taimedel kõikjal levinud juuremädanikke tekitavad juureingerjad perekonnast Pratylenchus. Rühma kuulub kümneid raskesti eristatavaid liike pikkusega alla 0,5 mm. Kirjanduse andmetel (Decker, 1969; Loof, 1978; Evans et al., 1993) võib neist kaheksa liiki parasiteerida teraviljadel, osa küll ainult soojema kliimaga maades. Kõik
jumalate varasemale lubadusele (ta nõustus Tiamatiga võitlema vaid sellel tingimusel) kõigi jumalate kuningas. Marduki vangistasid aga vaenulikud jumalad, tema vabastas ta poeg kirjakunsti jumal Nabu. Arvatakse, et see eepos loodi II aastatuhande lõpul eKr. Eepost kanti avalikult ette Babülonis Akitu pidustustel. Pidustused olid pikad ja uhked ning lõppesid Marduki ja Istari rituaalse abieluga (keda esindasid kuningas ja Istari preestrinna). Akitu pidustused olid ka odra lõikuspidustused. Legendide järgi sai inimesi liiga palju ja neid hävitati algul taudi, siis nälja ja lõpuks üleujutusega. Enne üleujutust valitses maa peal 5 dünastiat. Pärast üleujutust tuli kuningavõim taas maapeale (algul Kisi linnas, siis hakkas mööda linnasid käima). Kangelaseepos oli Mesopotaamia kirjanduse kõige levinum vorm. Tuntud on nt eeposed Enmenkari, Lugalblanda ja Bilgamesi (ehk siis semiidipäraselt Gilgamesi) seiklustest.
poole kägu ära lendab. Vanasõnu käost: 1. Kägu kukub lehed puusse (kui puud lähevad lehte, on kägu lõunamaalt tagasi). 2. Hommikul hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. 3. Kui kukulind kuusemetsas hüüab, siis tuleb vilu kevade. 4. Kägu jääb siis kukkumast ära, kui heinasaadu näeb. 5. Jüripäeva hommikul tuleb kägu välja kukkuma. 6. Kui odraohak välja tuleb, siis kägu ei kuku enam. 7. Käol läheb peale odra loomist okas kurku, siis ta ei laula, ta on siis kull. 8. Mitu päeva peale jaanipäeva kägu kukub, nii mitu nädalat on peale mihklipäeva sooja. 9. Käo kukkumine heinamaarjapäeval tõotab head sügiseilma. 10. Kui kägu enne jüripäeva kukub, siis tuleb külm kevade. 11. Kui kägu ja pääsuke enne jüripäeva välja tulevad, tuleb soe suvi. 12. Kui kägu enne jaanipäeva vait jääb, tuleb varajane sügis. 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
