1939-1958 1938. aasta mais omandas linn SooJakobsoni liini (4,3 km). 1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta Lastekodu ja Odra tänava nurgale. 1961. aastal toimus bussijaama uue 2-korruselise jaamahoone ehitus. Uus bussijaama kompleks valmis Eesti NSV 25. aastapäevaks. Buss 1979 - 1998 1990.aastal ilmusid tahhograafid ja mõiste - kaks bussijuhti(see tähendab piiratud tööaeg, kui on kauged reisid). 1999 - 2018 2000.aastast on turvavööd kohustuslikud kõikidel istekohtadel. 2005.aastast peab bussijuhil olema läbitud erialakoolitus.
· Kõige varasem Narva kultuur aastast 5000 eKr (savi pole kuigi ühtlane, sees ka kivipuru, teokarpe, rohutükke, pole eriti kvaliteetne savi) · Kammkeraamika kultuur aastast 4000 eKr (nõul jääb mulje, et on kaunistatud kammitaolise riistaga tõmmates jälgi, lohud vajutatud sõrmega. Selle ajal hakati tegutsema põlluharimisega, tegemist oli marginaalse põlluharimisega. Seda järeldatakse, sest on leitud õietolmuterasid, eriti nisu ja odra, aga see kõik vähesel määral. Ikka aastaringne küla) · Nöörkeraamika kultuur aastast 3000 eKr (savinõud lameda põhjaga, kaunistati nööri savisse vajutamisega, nöör põles ära. Elatusalades toimus pööre, peamiseks muutus põlluharimine ja karjakasvatus, asustus paikneb ümber kaugeneb suurematest veekogudest. Oluliseks asustusüksuseks muutub (üksik)talu, sest sellest ajast on leitud väga vähe asulakohti)
sebhadeks. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
Jõed on kärestikulised, väga kõikuva vooluhooga ja energiarikkad ega sobi liikluseks. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakamad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaalsed ja punamullad. Musta mere rannikul kasvab lähis-troopiline taimestik, kõrgemal on okasmets ja alpiniidud.Vahemere rannikul kasvab torkvõsa, kõrgemal metsasalud ja mäginiit. Anatoolia kiltmaal valdavad kuivad stepid, kohati on poolkõrbet. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede(nisu, odra, kaera, lina, herne, mureli ja ploomi) kodumaaks. Leidub mitmesuguseid maavarasid:kivi- ja pruunsütt, raua-, plii-, tsingi-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi- ja vasemaaki. Kauaaegne inimtegevus on Türgi loodust oluliselt mõjutanud. Kaitse alla on võetud palju ajaloo- ja mälestusehitisi. Suurimad rahvuspargid on Olympos Beyaglari ja Gelibolu Yarimadasi. Rahvastik. Põhiosa rahvastikust moodustavad türklased (70%),suurim vähemusrahvus on maa ida-ja
· Eesti põllumehe soov on olnud alati ISE oma rahvast toita ning oma loomi endakasvatatud ninaesisega sööta. Intensiivse maaviljeluse tingimustes on oluline suurendada eelkõige kultuuride saagikust, et põllupidamine talumehele peale töörõõmu ka taskusse tulu tooks. Selleks on eriti oluline õige sordi valik, mille eest põllul hoolt kandes (korrektne mullaharimine, väetamine, taimekaitse jm.) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab ...
X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja viinamarjakasvatus hääbus. Kõige arenenumad
aksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi, Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe, rohkem on neid Põhja-Saksa madalikul. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau (Donau; 2852 km), Rein (Rhein; 1320 km), Elbe (1165 km), Odra (866,12 km), Mosel (545 km), Main (524 km), Inn (510 km), Weser (433 km), Saale (413 km), Spree (382 km). V maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. VI vaatamisväärsused
URMAS ALENDER Eesti laulja, Urmas Alender, sündis 22.november 1953.a. Väga vähesed teavad, et Urmas Alender oli ka luuletaja. 2007.aasta veebruaris ilmus Urmas Alendri esimene luulekogum ,,Truu Nalionkuu". Raamatul on ilus kujundus ning selles on avaldatud ka Alendri´st veel avaldamata pilte. Ta sai tuntuks siiski rokkansambli Ruja solistina. Joonis 1. Urmas Alender 22.11.1953.a. - 28.09.1994.a. Urmas Alendri lapsepõlve kaheksa aastat möödusid Tallinnas Odra tänava puumaja ühetoalises kööktoas. Lasteaias ta ei käinud. Ta olevat mänginud üksi, mis tõttu peeti teda individualistiks. Hiljem kolisid nad Lasnamäele, kus oli palju venelasi. Erimeelsuste tõttu peeti tihtipeale kividega sõdu. Koolis käima hakates vahetus tema kakleja imago, ta kogus koolis tuntust koomikuna. Kooli alguses pandi teda akordionit õppima, kuid teda huvitas tol ajal rohkem sport. Vanemas eas hakkas talle muusika meeldima. Arvatakse, et oma muusiku hinge päris ta
Eesti kulinaaria ajalugu Tinglikult võib Eesti toiduvalmistamise traditsioonid jagada kaheks: põllumajanduslikuks ja mereäärseks. Eesti pinnas on küllaltki kivine ja raskesti haritav, mis nõuab põllumeestelt suurt vaeva. Kliima on mereline. See soodustas meie köögi arenemist väga toitvaks ja kaloririkkaks - inimestel oli vaja koguda jõudu ja energiat. Rääkides mõjudest, valitseb Eestis skandinaavia köök ja kultuur, mis tähendab, et rohkem süüakse kala ja sealiha.On huvitav märkida, et erinevalt teistest Baltimaadest kasutati Eestis ka küüslauku. Muidugi erines vana ja erilisi traditsioone omava Tallinna köök teiste Eesti regioonide köökidest. Esmajärjekorras seepärast, et Tallinn oli Hansalinn. Laevadega tuli mitte ainult kaup, vaid ka uued kombed ja tundmatud toidud.Näiteks ilmus martsipan Eestisse tunduvalt varem kui Lätisse või Leetu.On huvitav, et tänapäeval tegeletakse Eestis sajanditaguste retseptide otsimisega ja on restorane, mi...
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köög...
rukkijahu; hoida rätiga kaetult soojas kohas kuni kaks päeva; valmis juuretist võib hoida külmikus. 1 klaasile täistera-nisujahule lisada 1 klaas vett; iga 24 tunni järel pool segust ära visata ning lisada pool klaasi jahu ja pool klaasi vett; hoida soojas ruumis 3–4 päeva kuni juuretise pinnale tekivad mullid; säilitada külmikus. Leiba on tuntud väga kaua. Küpsetamiseks kasutati odra või nisujahu. Alles pärast rahvasterännet 4.–7. sajandil pärast Kristust tuli kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib sai kuni 18. sajandini üldtunnustatuks. Eestlaste laual asendus odraleib rukkileivaga tõenäoliselt teise aastatuhande alguses. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loobuti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. Sajandeid oli igapäevase leiva küpsetamine raske käsitöö. Alles 19
veedeliku keetmine mahuvähenemiseni (eesmärk on maitse ja värvuse tugevdamin); puljongi, supi, kastme, marinaadi jms keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või trkkinud tugevam maitse Konsomee selge leem, mida keedetakse linnu-, ulukilihast või kalast Krutoonid röstitud saia- või leivakuubikud (röstimise lõpus võib peale puistata ka riivitud juustu); kasutatakse peamiselt püreesuppide lisandina Kuskuss (couscous) granuleeritud täisteranisu või odra samanimeline roog araabia köögist Köögihunt seade toidujäätmete peenestamiseks; paigaldatakse köögivalamu alla ja on ühendatud kanalisatsiooniga, toidujäätmed uhutakse veega kanalisatsiooni Köögikoor(creme fraiche) kultuurbakteriga rikastatud piimhappelise käärimise teel saadud paks koor, mis maitseb nagu rõõsk koor enne pastöriseerimist (rasvasisaldus tavaliselt 28%) enamikul juhtudel võib retseptides asendada hapukoorega (NB! Hapukoor võib kuumutamisel tükki minna)
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Anni Velks TOIDUTALUMATUS Referaat SISUKORD Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Olles mitmeid kuid üritanud selgust saada, miks kõht tihti peale toidukorda valutab või olenemata söögi kogusest ning kvaliteedist ebamugavustunnet tekitab, jõudsin selgusele, et olen üks neist, kes kõiki toiduaineid süüa ei saa. Toidutalumatus on aina enam levinud probleem maailmas. See võib tekkida nii noorel kui ka vanal. Suurel ja väikesel. Talumatuse tuvastamine on enamasti väga keeruline ja aeganõudev protsess, mistõttu paljud meie seast ei teagi, et neil võib seda organismis esineda. Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis kaks ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki: Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia ja Tsöliaakia ehk gl...
Hari mulda optimaalses sügavuses Olen pikka aega (1980 - 1999) jälginud külvieelse mullaharimise kvaliteeti enamikes vabariigi regioonides. Sellest on selgunud, et vaid kolmandikul põldudel haritakse optimaalses sügavuses (5...7 cm). Kolmandikul põldudel tehakse seda väga sügavalt (12...15 cm) ja kolmandikul jälle väga madalalt. Optimaalsest sügavam või madalam külvieelne mullaharimine on katseandmetel vähendanud odra terasaaki rähksel liivsavimullal 12,6...17,3% ja kuivendatud gleisaviliivmullal 10,8...14,2%. Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%
Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete kombinatsioon, mis kindlustab organismile samad toitained. Teatud toiduvalgud võivad põhjustada ka püsihaigusi. Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus,
vajadusel kastreeritakse ja kärbitakse sabad kasutades selleks vastavaid tange ja kummirõngaid. Mahetootmises on kummirõngastega kastreerimine ja sabade kärpimine keelatud. Juba esimesest elunädalal peaksid talled saama juurdepääsu heina või mõne muu rohusööda juurde. Alates kümnendast elupäevast soovitatakse talledele kindlustama lisasöötmisala, kuhu pääsevad vaid talled ja kus söödetakse talledele teraviljasöötasid (kas kaer teradena, jämejahvatusega oder, kaera odra segujahu, tallede startersööt või jõusööt). Teraviljasöötade söötmine kindlustab talledele suurema kasvukiiruse ja hea arengu. Aastane söödavajadus Aastane söödavajadus: heina 1 hobusekoorem ehk 25 puuda ehk 400kg ehk 2,2kg päevas. 100kg utele (+talledele kuni 6k) 200-400kg haljast karjamaarohtu. Suvine söötmine Lammaste kogu söödavajadus kaetud karjamaarohuga
EESTI RAHVUSKÖÖK Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning k...
Sissejuhatus Vanimat ajastut nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatak...
ka mitte päris piimale. Nüüd hoiti vilja veel mõnda aega kotis või lihtsalt hunnikus, kuni tekkis idanemiseks vajalik temperatuur 15 - 20 °C. Seejärel laotati idanemisvalmis terad ühtlase nimetissõrme paksuse kihina põrandale või kastidesse. Niiskuse hoidmiseks kaeti linnased pealt kinni. Idanemisel tuli jälgida, et ruumis liiga soojaks ei läheks ning vajadusel ruumi tuulutada või linnasekihti kasta. Sõltuvalt tingimustest kulus odra idanemisele 6 - 8 ööpäeva. Tekkinud juurte tõttu oli vili nüüd jäänud panka ja tuli lahti hõõruda, mis oli enamasti laste tööks. Linnased kuivatati kas rehetoas parsile asetatud põhul või laudadel, reheahju peal kastides või nõrgalt köetud reheahjus. Soojal ajal võidi seda teha ka lihtsalt õues päikse käes. Väljas kuivanud linnased tuli küll hiljem pisut üle kuivatada, sest jahvatamisele minev tera pidi olema nii kuiv, et "paukus" hamba all
erakorralistest riigimaksudest. Nii manufaktuuri omanik kui ka tööline oli vabastatud sõjaväeteenistusest. Manufaktuure toetati mitmesuguste rahaliste toetustega. Peamine tööharu oli rauatööstus, sest raud oli esimene väljaveoartikkel. Peale rauatööstuse pöörati ka tähelepanu tekstiilitööstusele ning tekstiilitööstuse töötajatele loodi hulk ketruskoole, et saaks uusi töötajaid välja õpetada. Põllumajandus Toimusid mõningad nihked teraviljakasvatuses. Odra asemel hakati kasvatama rukist, mis oli põhiline leivavili. Tunduvalt laienes ka kaerakasvatus, sest kaer oli mulla ja väetise suhtes vähenõudlik kui nisu, mida kasvatati tunduvalt vähem kui kaera. 18.sajandi suurim uudis oli kartul, mida pärast Põhjasõda hakati kasvatama ühes Lääne-Euroopa mõisas. 1771.- 1772.aastal oli ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Hakati
põhjustest miks linnad asuvad seal kuna vee lähedus on tähtis linnade kujunemisel. Palju mõjutab ka pinnamood, näiteks on Londonis ja selle ümbruses on pinnamood tasasem kui põhjapoolel. Linnad tekivad rohkem maavarade lähedusse ja lõuna-Inglismaal on näiteks maagaas ja Inglismaa keskosas on kivisütt ning mõlemas kohas on rohkem suuremaid linnasid kui mujal. Põllud on valdaval osal rajatud Inglismaa lõunaossa ja tegeletakse põhiliselt lambakasvatusega ja kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamisega sõltuvalt kliimale. Inglismaa tegelikult ei ole üldse metsane maa, kuna väga palju metsa raiuti varem maha, et saada põllu- ja karjamaad. Metsa on seal ainult umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Metsades kasvab tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask. Metsad on enamasti segametsad ning metsi istutatakse järgmiste põlvkondade tarbeks. Puid on nii laia- kui kitsalehelisi ning ka okaspuid.
Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete kombinatsioon, mis kindlustab organismile samad toitained. Teatud toiduvalgud võivad põhjustada ka püsihaigusi. Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia
Nukleiinhapete koostises. DNA C5H10O4 II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. · Maltoos · Laktoos · Sahharoos Maltoos ehk linnasesuhkur Koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned). Laktoos Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. Sahharoos Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad tre...
Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese maaga teenijate hulgast, kes enda maal töö tehtud saades läksid appi taluperele. Oli ka peremehi, kes oskasid endale valida odavat tööjõudu. Oli...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HIINA RAHVAVABARIIGI MAJANDUSARENGU ANALÜÜS Referaat õppeaines ,,Arenguökonoomika" Koostaja: X X Juhendaja: X X Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLEVAADE HIINA RAHVAVABARIIGIST............................................................ 3 2. RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID............................................................4 3. POLIITILINE OLUKORD JA DEMOKRAATIA ARENG.........................................5 4. ÜLEVAADE MAJANDUSLIKEST ARENGUPROBLEEMIDEST...........................7 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG............................................................................10 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................11 1. ÜLEVAADE HI...
Soome kööki iseloomustab väga suur vormitoitud rohkus. Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- või porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud veel ka makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm. Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma, et puudutaks kuuma kartulit. Joogid Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti’sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat. TAVAD JA KOMBED PÜHAD SOOMES Soomes tähistatakse aasta jooksul mitmeid pühi ja tähtpäevi ning osad neist on samad, mis Eestis. Mõned tähtpäevad on puhkepäevad, mõned mitte. Lipupäevad, ehk päevad, mil
Referaat Magustoidud Nimi Klass/ Grupp Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Magustoidud 4. Puuviljad 8. Kompotid 9. Kissellid 11. Tarretised 12. Kreemid 14. Magusad vormiroad 16. Magusad kastmed 18. Vahud ja sambukid 19. Sufleed 20. Parfeed 21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad. Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: · Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 10- 14 ´C · Soojad magusroad, mis serv...
600; oder 400-600. Et neid külvisenorme üle viia kg/ha, on vaja teada seemne 1000 tera massi, puhtust ja idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit: idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid Rukki, nisu ja odra talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul.
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
Turismi õppetool Referaat Saku Õlletehas 2010 Sisukord...........................................................................2 Ettevõtte ajalugu ..............................................................................3 1. Saku mõisa õlleköök...................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?..............................................................
· Tõenäoliselt saksastusid mitme põlvkonna järel ka linnadesse voolav maarahvas. · Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini. · Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal. · Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid. · Odra kõrval hakati kõige rohkem talirukist kasvatama. · Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. 2. Linnad ja kaubandus · Linnaõigus linna õiguslikuks aluseks, maaisanda antud ning see tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Selle tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. · Linnaõiguse said Eesti linnadest Tallinn, Rakvere, Narva (Taani kuningalt
Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Mis on ökoloogilised tegurid? o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld) o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. ...
Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend ...
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mäd...
Mais alustatakse taliviljade- ja rapsi taimekaitsega. Järgneb umbrohutõrje talirapsi ja nisu maadel ning nende väetamine. Järgmiseks tööks on suviviljade taimekaitse. Juuni alguses kestab suvi viljade taimekaitse, millele järgneb tali- ja suviviljade väetamine. Kuu lõpus tehakse talikultuuride haigustõrjet. Juulis saab alguse suviodra haigustõrje. Toimub talirapsi külviks maa ettevalmistus, mis on olnud eelnevalt rohumaad. August on koristuskuu, toimub nii hilise kui ka varase odra koristus, samuti talinisu ja talirapsi lõikamine. Kuu keskel külvatakse taliraps, millele nädal hiljem tehakse taimekaitse. Septembris külvatakse tali vili ja nädal hiljem toimub väetamine. Edasi pritsitakse talirapsi taimekaitse vahenditega ja tehakse kasvu reguleerimist. Oktoobris tehakse pindmist mullaharimist (randaalimist), toimub põldudele sõnnikulaotamine ja kündmine Novembrist märtsini on põllumehel väikene puhkus.
Indus ise aga voolab peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Maastik ja pärand Maastik on vaheldumisi viljakas ja kidur, lopsakas ja paljas. Majesteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa, loodes aga on Punjab, riigi rohelise revulutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist Dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Püha jõgi Suures osas laevatatavat Gangest peavad hindud pühaks jõeks. Selles kümblemine, ja just nimelt Varanasi linnas, annab neile tõelise pühendumuse. Umbes 1500
tõuseb 0.77% aastas. Venemaal on aga iive negatiivne ning seal jääb rahvast vähemaks iga aasta 0.02% võrra. Põllumajandus 9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Vilja kasvatatakse Suurtasandiku preeriadidel, mis on tõeliselt viljakas piirkond, kuid enamus toodetakse siiski Saint Lawrence'i madalikul kuhu on kogunenud enamus rahvastikust.
Maidel Maidla � kala �r�nt� Maine Maise Malbe Malev -a Manivald -valla Maran -a Mari Marja Mart Mardu Maru Meel -e Mehine Mehise Meigas Meika III v. Meltsas Meltsa III v. � �rohe-� v. �hallr�hn� Meri Mesi Mee Mett�Mets -a Mure Murelik -u Muru M�la M�te M�tte M�tus -e M�gi M�e Neem -e Neitsit Neitsi III v. Niglas Nikla III v. � �sukelduja, tuuker� Niin -e Niit Niidu Ninn -i � LE �lill� Nisu Nurm -e N�mm -e Oda Oder Odra Ohet�iv -u Ohevald -valla Oja Orav Org Oru Osm -i Ots -a Ots Ote � LE van. �karu� (PE vaste: Oks Ohe, vrd. n�it. Ohet�iv jt.) Ott Ote Otelemb -e Pahk Paha Pahr -u � LE �metssiga� Paju Pakane Pakase Palu Parm -u Pihel Pihla Piho � LE �peoleo� Piibar -i � LE �pillimees� Pikne Pikse Pill -i Pillik -u Pilv -e Pisike -se Pisut Pisku III v. Poro � �p�hjap�der� Puna Pune -me Puri Purje Puu P�der P�dra P�im -u P�ld P�llu
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja puhanud kord liivateevaiba peal ja seetõttu andnud Jumal taimele erilise mõjujõu. Kui kanti liivateepärda (rüütlid vanasti), siis oli see vapruse ja julguse sümbol. Arvatakse, et kandes pärg...
Tallinna Teeniduskool REFERAAT JAHU TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad. Ka neid hõõruti, segati veega ning valmistati kuumadel kividel kooke. Umbkaudu samaga tegeletakse ka tänapäeval: täieneb vaid terade töötlemise tehnika, jahvatuse kvaliteet, muutuvad keerulisemaks küpsetiste koostisosad, kuid lõppude-lõpuks on ikkagi jahu see, mis määrab meie küpsetiste väljanägemise, maitse ja aroomi. Ole...
Taimekasvatus ● 2012. aastal kõige rohkem Jordaanias kasvatati tomateid(616,427 tonni), baklažaane(177,692 tonni), kurke(155,938 tonni), oliive(155,640 tonni), kartulit(141,573 tonni), arbuuse(108,731 tonni). Loomakasvatus ● 2013. aastal peeti kõige rohkem lambaid(2'250'000 pead), kitsi(795'000 pead), veiseid(69'000 pead) ja kanu(27'000 pead). Toiduainetööstus ● 2012. aastal toodeti kõige rohkem provanks õli(19'447 tonni), odra õlu(8'500 tonni), seesami õli(5'003.28 tonni), vein(650 tonni). Kaubandus ● Kõige rohkem imporditakse maisi(544'188 tonni), nisu(437'425 tonni). ● Kõige rohkem eksporditakse Jordaaniast tomateid(434'830 tonni), kurke(147'865 tonni). Metsamajandus ● Jordaanias valitseb enamasti kõrb, mistõttu metsamajandus on praktiliselt olematu. ● Põhja pool on säilinud veel männimetsi, mis meenutavad Vahemeremaid ja on jordaanlaste seas populaarsed
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOS...
eripäraks on see, et need põhinevad peamiselt USA kapitalil ja on seetõttu lõunanaabrist suuresti sõltuvad. Teenindusega tegeleb 75%, tööstusega 14%, põllumajandusega 4%, ehitustöödega 3% ning muude töödega 4% kogu elanikkonnast. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. 1996
piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud.Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse.Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. 10. Metsamajandus ja metsatööstus
maguskartulit. Sushi (jaapani keeles 'hapu') on Jaapani toit mille valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi. Täiteks sobivad mereannid ning seened. Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent. Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laagerdumisprotsessi juures. Sojakastme kvaliteet sõltub suurel määral tema valmistamisprotsessist ning toorainest. Toodetakse erinevaid teisendeid, mille värv võib ulatuda heledast tumedani ja konsistents vedelast tihedani. Üldiselt on hele sojakaste vedelam ja soolasem kui tume. Ka selle maitse on kergem ning ta ei mõjuta lisamisel roogade värvust. Tume sojakaste on
Inimesed hakkasid ääres ning rannikul elama üksik taludes. Tegevused korilus, küttimine, Korilus, küttimine, kalapüük. Peamiseks elatus alaks sai kalapüük Arvatkse, et mingil määral karjakasvatus ning selle tegeleti ka põlluharimisega. kõrval ka põlluharimine. Soodest on leitud nii odra kui Tegeldi muidugi ka koriluse, ka nisu õietolmu terasid. küttimise ning kalapüügiga. Ripatsid ja matused samad, Kammkeraamika ajast on Matused paiknevad mis kunda kultuuris. pärit ripatseid, mis on asustusest eemal. Jällegi maa valmistatud merevaigust. sisse kaevatud laipmatustega. Ripatsid kujutasid loomi
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pron...
esineda ka oksendamist ning tema kaalu ja pikkuse suurenemine on aeglustunud. Üldreeglina algavad haigusnähud ebamääraste kõhuvaevustena. Osal juhtudel võib tekkida ka kõhukinnisus. Üheks haiguse väljendusvormiks on tugevasti sügelev villiline nahalööve. Suus võib esineda afte ja hammastel emailikahjustusi. Tsüliaakiat põdevatel patsientidel on ka keskmisest enam diabeeti, astmat, heinanohu ning kilpnäärmehaigusi. Haiguse tähtsaim ravi on teraviljade ehk siis kaera, odra, rukki ja nisu kõrvaldamine toidusedelist elu lõpuni. Kui dieet on absoluutne, siis paraneb haigus tavaliselt täiesti ja patsiendid on haigusnähtudeta. Haigus on levinum naistel ja sellel on olemas teatav pärilik eelsoodumus. Tsöliaakiat esineb sagedamini teatavaid HL-antigeene omavatel inimestel. Haiguse vallandumiseks on nõutav siiski mingisugune välisteguri, võimalik et viiruse olemasolu (Tõlkinud Elken 2001: 216).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
