*Roomlaste armastatud ajaviide olid avalikud vaatemängud *Rahvas nõudis leiba ja tsirkust. see keisrite põhikohustus. Hiline Rooma keisririik · Lääne-Rooma langus: *375 tungisid Aasiast Euroopasse hunnid vallandas suure rahvasterändamise germaanlased hakkasid elama asuma keisririigi territooriumil *410 vallutasid germaanlased Rooma ja rüüstasid selle *455 rüüstasid vandaalid Rooma *476 germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri, 14-aastase Romulus Augustuluse, tunnustas Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema nimel valitsema. · Constantinus Suure (306-336) ümberkorraldused: *313. a andis kristlastele Milano ediktiga usuvabaduse *330. a rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli *pärast Constantinust valitsesid riigi ida- ja lääneosas tavaliselt eri keisrid
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Tänapäevani nimetatakse mõttetut kultuuriväärtuste hävitamist vandalismiks. Pärast vandaalide retke jäi Rooma kõigest 7000 elanikku. Lääne-Rooma ei toibunud enam Geiserichi sõjaretkest. Peaaegu täiesti kaotasid keisrid võimu provintside üle. Itaalias peremehetsesid nüüd germaanlastest väepealikud. Barbarite vägede ülemad käsutasid keisri võimu, panid oma soovi järgi keisreid troonile või kukutasid neid. 476. a kukutas germaani väepealik Odoaker (loe odoaaker) viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse (loe roomulus augustulus). Odoaker kuulutas end Itaalia kuningaks ja saatis keisrivõimu sümbolid Bütsantsi, tunnustades sellega vormiliselt Ida-Rooma keisrit oma riigipeaks. Lääne-Rooma impeeriumi ajalugu lõppes, mida loetakse vanaaja lõpuks. Vähem laostunud Ida-Rooma lõi suurte raskustega barbarite kallaletungi tagasi. ` Ka tema muutis oma ilmet, kuid pikkamisi. Bütsantsi tunginud slaavlased ja avaarid
Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel (roomlastega liitunud ajutiselt läänegoodid, frangid, burgundid). Itaalias barbaritest väejuhtide kontroll keisrivõimu üle. Odoaker kukutas 476.aastal viimse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse, saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile. Ida-Rooma püsimise probleem. Ida-Rooma e. Bütsants püsis muutuste hinnaga 15. sajandi keskpaigani. Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid - Konstantinoopolil oli võimalik riigi piire kindlustada, ründajatele vastulööki anda.
1 kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli. Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda) Aina rohkem hakkas koosnema Sõjavägi Koosnes nii kodu- kui välismaistest germaani palgasõduritest palgasõduritest. (barbariseerus) 476 – germaani palgasõdurite pealik, keisri ihukaitseväe ülem Odoaker tappis viimase roomlasest Lääne- Rooma riigi keisri ning kuulutas ennast Lääne-Rooma keisriks, seda ei tunnustanud keegi ning peagi tapeti ka tema ise. KÕIGE TÄHTSAM VANA-ROOMA RIIGI KOHTA Vana-Rooma riigi piirides valitses aastasadu rahu ja turvalisus ning kõrge elatustase, milleni Lääne- Euroopas jõuti uuesti alles 1850ndatel aastatel, Eestis jõuti võrreldava olukorrani u. 1910-1925.
Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal.
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke
· Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat · 455 vandaalid Roomas · 476 kukutab Odoaker Romulus Augustuluse · 527-565 on keisriks Justinianus Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu. · Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus. Kviriitlik ajastu · Quirites täieõiguslik kodanik · Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr kaheteistkümne tahvli seadus.
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon) Ida-Rooma säilimine armee muutus: kaitselt üleminek pealetungile (maa-alad Hispaanias, Itaalias, Aafrikas) 419 edikt mitte õpetada barbaritele meresõitu ... roomlaste ülekaal sõdides merel ühtne riik ja vähe killustatust: hea maksusüsteem ja regulaarvägi; palgad puhtas kullas 2. Bütsants
Hunnid olid aasiast pärit võim, kes liikusid euroopa suunas. Rändkarja kasvatajad. Nende eest liikusid ära Germaanlased. Ja nad liiguvad rooma alade suunas. Rahvaste rände põhjused: 1) rahvastiku juurdekasv 2) kliima jahenemine 3) Toidu puudus. Rände tulemused Germaanlased rajavad oma riigid Rooma impeeriumi aladele. Ajapikku saavad Germaanid võimsamaks ja tugevamaks ja põhjustavad lääne rooma impeeriumi varisemise. 476. aastal kukutati Rooma keiser, Odoaker Germaanlaste poolt. Risti usk kujunes valitsevaks usuks. Frangi riik Frangid olid Germaani hõim, kes rajasid oma riigi Galliasse ja see oli endise rooma impeeriumi osas. Chlodoveck oli Frankide kuningas , kes vallutas Gallia ja allutas ülejäänud hõimud oma tahtmisele.Teiste hõimude seas oli levinud usk, Üks ristiusu vorme , ariaalus, kes pidasid jeesust inimese pojaks. 4.saj Nikaia Kirikukogus töödeldi välja usu dogma vaieldamatu seisukoht.Kiriku pead
räägivad et meie ja skandinaavlaste vaheline kontaks oli olemas. Elanike suhtlusringkond kandub lõunasse. Asutus laieneb sisemaale, kasutusele võetakse paremad tööriistad paksemate muldade jaoks. Hakati kasvatama rukist, varem oli oder ja nisu. Surnud maeti endiselt tarrandkalmetesse. Keskmine rauaaeg oli rahvastikurännuaeg, ehk eelviikingiaeg. Noorem rauaaeg oli viikingiaeg ja hilisrauaaeg. Rahvasterännuaeg toimus Euroopas, rooma impeerium käis alla, odoaker võttis võimu üle. Võimalik rahvastiku või kliimakatastroof. Eelviikingiaeg, siis hakkas kujunema külaühiskond. Mõis oli pealikutalu, kasutati kaheväljasüsteemi, põllud olid eraomanduses, konksander vs harkader(parem), mets, karja- ja heinamaad ühised. Ühiskonnas oli kihistumine, linnused kui märk ühiskondlikust ebavõrsusest. Eesti kontaktid naabritega. Viikingide(skandinaavlaste) retked eestisse, Eesti asukoht viikingite kaubateel, Vana-Vene riigi kujunemine
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
kaubanduse allakäik, linnaelu pidev allakäik ida- ja lääneprovintside erinevuste süvenemine, talupoegade olukorra halvenemine, suurenevad maksud -> muutusid sõltlasteks, barbarite rüüsteretked -> talumaade laastamine, rahvaarvu vähenemine, 330 Constantinus Suur (306-337) rajas uue pealinna Konstantinoopoli, 395 Rooma impeeriumi lõplik lõheneminde Ida- ja Lääne-Roomaks, 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri Romulus Augustuluse · Rooma armee vaata õpikust lk 154 · Rooma õigus vaata õpikust lk 155 · Ühiskond ja eluolu - rikkuse aluseks maaomand, latifundiumid orjatööl põhinev suurvaldus, linnad - majandus-, kultuuri- ja poliitilised keskused, seisused (vt. ka õpikuskeemi lk 156) - ülemkiht - senatiaristokraatia (senaatorid), ratsanikuseisus,
3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kultuur hilise keisririigi ajal: paganlik kultuur; Plotinus. Kristlik kultuur: kreeka ja ladina kristliku kultuuri erinevus; Eusebios; Hieronymus; Augustinus. 14 3.1 Constantinus I Suur Constantinus I Suur, kelle nimi kõlab ladina keeles ,,Constantinus I Maximus, Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus" ning kelle sünninimi on Gaius Flavius
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid...
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati
4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem
vähenemine rahas hinnatõus kaubanduse allakäik * Linnaelu pidev allakäik * Ida- ja lääneprovintside erinevuste süvenemine * Talupoegade olukorra halvenemine suurenevad maksud talupojad muutusid sõltlasteks; barbarite rüüsteretked talumaade laastamine * Rahvaarvu vähenemine Lagunemine: 330 Constantinus Suur rajas uue pealinna Konstantinoopolisse 395 Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks Lõpp: 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri Romulus Augustuluse. Rooma kultuur: Roomlaste varasest kultuurist pole peaaegu midagi teada. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimisega. Kreeka kultuur on mõjutanud rooma kultuuri väga palju kirjanduses, teatris, kõnekunstis, filosoofias ja religioonis. Teater: Meelelahutuslikum kui Kreekas. Teater polnud nii tähtis kui Kreekas, see jäi oma
Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud
4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem
aladele. 4.saj- Hieronymus tõlkis Piibli kreeka keelest ladina keelde.Sealt edasi tõlgiti teistesse keeltesse. 410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna. Eesti keskmine rauaaeg450-700.a 5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj. 451.a- leiab aset lahing Katalaunia aladel hunnide kuninga Attila ja roomlaste ning germaanlaste ühendatud jõudude vahel millega peatati hunnide sissetung. 476.a- germaanlaste väepealik Odoaker kukutab Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimusümboli Konstatinoopolisse, sellega lõppes antiikaeg ja hakkab keskaja algus Euroopas. Varakeskaeg Varakeskajal suurenevad vastuolud ilmalike valitsejate ja paavstide vahel. 756.a- Pippin lühike pani aluse paavstiriigle. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. Eesti noorem rauaaeg 9-13.saj 800
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia
. 4 saj. ida poolt ründasid hunnid. Attila Germaanlaste hõimud liikvele suur rahvaste rändamine, tung Rooma aladele.Rooma alasid ründasid ka goodid(germaani hõimud) 410.a. goodid vallutasid Rooma. (vaesed roomlased aitasid neid, avasid väravad). Linn rüüstati. 455.a. rüüstasid Roomat vandaalid( ka germ. hõim) Ränk rüüstamine- vandalism.Attila surm, hunnide retkede lõpp. Kõik provintsid germ. käes, võimul germ. väepealikud.476.a. germ. väejuht Odoaker kukutas viimase Lä-Rooma keisri, 14- aastase Romulus Augustuse ja kuulutas end Itaalia kuningaks.
Odoaker (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur). Odoaker- (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks
Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes vallutasid Rooma Aafrika- provintsi ja panid aluse oma kuningriigile. Burgundid rajasid kuningriigi Rhone'i ja Saone'i ülem- ja keskjooksule. · Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi hunnide võitmine väejuht Aetiuse juhtimisel 451. aastal Katalaunia väljadel. Seal olid abiks ka läänegoodid, frangid ja burgundid. · Lääne-Roomal oli valitseda veel Itaalia, kui 476. aastal kukutas barbarite väejuht Odoaker Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile. LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM · Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid. · Justianus I ajal(527-565) vallutati Itaalia, Põhja- Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. 534. aastaks tehti lõpp
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
keskvõimu kontrolli all hoida. Moodustas germaani rahvastest liidu Kesk-Euroopas tugevnenud hunnide kuninga Attila vastu. 451 võitis Aetius Katalaunia lahingus Gallias roomlaste ja germaanlaste vägedega Attilat ja tema hunne, sundides need Galliast taganema. 452 ja 453 rüüstas Attila Põhja-Itaaliat, kuid pöördus tagasi Kesk-Euroopasse, kus suri. 455 rüüstasid vandaalid Roomat. 476 tagandas germaani aristokraat ja väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuluse ja kuulutas end Itaalia kuningaks. Keisrivõim jäi püsima riigi idaosas. Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr 235 pKr Augustus (30 eKr 14 pKr). 27 eKr pani Octavianus maha talle Antoniuse vastu võitluseks antud erakorralised volitused ja "taastas vabariigi", mis sisuliselt tähendas tema, kui ainuvalitseja positsiooni seadustamist vabariiklike institutsioonide raames. Senat andis talle tiitli Augustus
Rooma imperium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine- 375 germaani ja slaavi rahavste ümberasumine oma algkodust. Ajendiks oli rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroomasse. Tagajärjed- Lääne- rooma häving, anglite ja sakside sissetung Britanniasse, anglosaksi kuningriikide teke, inglise eele kujunemine, uute keelte kujunemine nt romaani keeled. Lääne-Rooma häving- 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. Keskaeg umbe 1000 a. pikkune ajalooperiood, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. (~3500 eKr- 476 pKr) Tunnused- läänikord, ristiusk roomakatolikul kujul, seisuslik ühiskond PILET 7 Mesopotaamia tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse
Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 suur rahvaste rändamine, lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine Rooma impeeriumi langus 4ndal saj. algas barbarite sisseränne Rooma riiki. 5nda saj. alguses tungis lääne-gootide hõimuliit Itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna ja 418a. rajati Itaaliasse esimene barbarite kuningriik. Vandaalid tungisid lääne-Rooma riigiterritooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbarist väepealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Miks ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma ehk Bütsants püsis kuni 15saj. keskpaigani. Põhjused: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikud materjaalsed ja inimressursid · Võimalus pidada sõda merel · Tohutu riigiaparaat · Alalises regulaarväes oli umbes 150 000 meest, kellele maksti palka kullas 1.3 Frangiriigi kujunemine
PILET 19 1.Vanaajast keskaega Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma impeerium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine sai alguse 375.aastal mil hunnid tungisid Aasia sisealadeslt Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik. Keskaeg- üld ajaloo psa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale, umbes 1000.a periood , so Euroopa ajaloo periood. Tunnusjooned: feodalism, katoliiklus, seisuslik ühiskond. 2. Eestlased hilisrauaajal Elatusalad. Halduslik korraldus: külad, kihelkonnad, maakonnad. Elamud. Ühiskond. Sõjaline tase
asusid elama teisale, näit. anglosaksid läksid üle mere Britanniasse. Hunnid ise sulasid raskete kaotuste järel teiste rahvastega ühte. Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476. aastani, mil üks germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt tõukas ja enese Itaalia kuningaks nimetas. Nii kustus 476. aastal lääne- Rooma riigi nimi. Ida- Rooma riik püsis veel ligi 1000 a. Nii langes poliitiliselt ja kultuuriliselt tähtis suur Rooma riik. Tema asemele tekkis rida uusi riike. Riigi langemisega koos ei kadunud aga roomlaste kultuur. Nad pärandasid selle vallutajatele. Germaanlased õppisid roomlastelt häid põllutöö- ja käsitööviise. Rooma
kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. hunnid ja suur rahvasterändamine: 375 tungisid Sise-Aasia steppidest Euroopasse hunnid ja panid sellega ahelreaktsioonina liikuma teised rahvad. Läänegoodid asusid Traakiasse Rooma võimu alla. Gootide ülestõus ja 378a sai keiser Valens neilt Adrianapolis hävitavalt lüüa. Theodosius Suur (379-395): Ida-Rooma keiser, kes sõlmis gootidega lepingu ja muutis nad liitlasteks. Tema surma järel jagunes riik tema poegade vahel: Arcadius idas ja Honorius läänes. Jagunemine jäi püsima.
Peale seda piiras ta üle kümne aasta Tüürost ning saavutas selle alistumise Babüloonia ülemvõimule. Nebukadnetsari ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Odoaker- germaani soost väepealik, keisri ihukaitseväe juht, kes aastal 476 kukutas võimult viimase Lääne-Rooma keisri, alaealise Romulus Augustuluse ja kuulutas enda Itaalia kuningaks; Odoaker ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus, vaid saada Itaalia otseseks isandaks Odysseus- Kreeka kangelane, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning mis jäeti linna väravate ette; tegelane eeposest, milles on juttu tema kümme aastat kestnud eksirännakutest, mille järel ta viletsaks kerjuseks
Hispaanias vandaalid põrkasid kokku läänegootidega ja nad aeti sealt minema. Edasi vandaalid siirdusid Põhja-Aafrikasse, alistasid seal Rooma valdused, rajasid sinna oma riigi, sealt tegid nad ka oma kuulsaima rüüsteretke Rooma aastal 455pKr. Vandaalide riik langes 6saj Bütsantsi alla. Lääne-Rooma keisririik lagunes 476pKr, kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser. Viimane keiser oli Romulus Augustus, kelle kukutas Odoaker, kes oli rugide hõimust pärit. Põhjus oli selles, et ühel hetkel kui germaani palgasõduritele palka ei makstud tõsteti mässu, Odoaker asus siis nö omade poolele. Rooma ajalooallikad Kirjalikud allikad Rooma ajaloo kirjutamise algus sai alguse kalendri kirja panemisega. See sai alguse pontifeksidega (pontifeks = sillaehitaja), pontifekside esimees pontifeks maximus saigi endale kalendri kirjutamise ülesande. Kalendri kirja panemine sai
Rooma armee hakkas aina rohkem koosnema barbaritest. Aastal 375. tungisid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid, kes ründasid germaanlasi. Rooma keisrid ei suutnud seda takistada. Peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele. Rahvasterändamise käigus tekkis senise Lääne- rooma keisririigi alale mitu germaanlaste riiki. Isegi Itaalias võimutsesid germaani soost pealikud. 476. aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne- Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476, mil kukuti viimane Lääne- Rooma keiser, loetaksegi vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Läänegoodid rändasid üle Balkani poolsaare ja läbi itaalia, rüüstasid 410. aastal Rooma linna ja asusid lõpuks Hispaaniasse. Vandaalid aga ületasid Hispaaniat ja Aafrikat eraldava Gibraltari väina ning vallutasid Põhja- Aafrika. Hispaanias asus nüüd läänegootide riik, Põhja- aafrikas vandaalide riik. V
5.sajandi I poolel asus eriti impeeriumi lääneprovintsidesse rohkesti germaanlasi. Nime poolest küll Rooma liitlased, tegutsesid need hõimud sageli keisritest sõltumatult. Varsti kaotasid Lääne- Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. Ka Itaalias valitsesid nende asemel tegelikult germaani soost väepealikud. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu. Rooma impeeriumi lääneosas kuulus võim nüüd germaani rahvaste kuningatele, impeeriumi idaosa püsis aga Konstantinoopolis asuva keisri valitsuse all. Ida-
See sundis germaanlased Rooma territooriumile liikuma. 375-476 Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle. 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid kogu Itaalias. 476.a kukutas germ väepealik Odoaker Lääne- Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas Itaalias valitsema. See sünmus märgib kogu vanaaja lõppu. Germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja- Aafrikas, läänegootide riik Hispaanias, frankide
Konfliktid idaroomlaste ja germaanlaste vahel jätkusid kuni 5. sajandi alguseni, mil goodid asusid ründama Lääne-Rooma riiki. Esialgu suudeti rünnakuid tõrjuda, kuid alates 406. aastast ei suudetud enam gootide rünnakutele vastu panna, 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. Nõnda purunes Rooma võitmatuse müüt ning riik langes korduvate rünnakute alla. 476. aastal tagandas germaanlane Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Ent segased ajad jätkusid, germaani hõimude, gootide, vandaalide, sueebide, langobardide, anglide, sakside, jüütide ja teiste liitlashõimude riigid tekkisid ja kadusid, püsivamad olid vaid Frangi riik tänase Prantsusmaa aladel ja läänegootide riik tänase Hispaania aladel. Ühest küljest lõi kiriku roomalik identiteet välja alles pärast Lääne-Rooma riigi kadumist maailmakaardilt. Kirik pidi alles hoidma roomalikku traditsiooni kui
Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Rooma Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike valimiseks. kodanike koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim.
Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja Rooma kodanike ametnike valimiseks. koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim.
Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) – germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee (esmaspäeva töö 14.12.2009) Vabariiklik kord Res Publica (ld. K. avalik asi) – roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek – Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja Rooma kodanike ametnike valimiseks. koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim.
Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldus ka uue religiooni suhtumine keha kujutamisse. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. 7. Bütsantsi kunst Aastal 476 kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. Ida- Rooma (Bütsants) püsis veel umbes 1000 aastat. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikult traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Bütsants oli kristlik riik, kus keisri käes oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Bütsantsi patriarhida ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu
aeglane – barbarid, peamiselt germaanlased ujutasid impeeriumi järk-järgult üle. Sageli kutsusid roomlased ise germaani hõime endale appi. 401 tungisid visigoodid (germaani hõim) Itaaliasse. 410 rüüstas Alarich Rooma linna. Segadused kestsid kogu sajandi I poole. Keisrite võim muutus sõltuvaks germaani väepealikest. Rooma ülik Orestes kuulutas keisriks oma poja Romulus Augustuse. 476 Orestes tapeti ja Odoaker (üks germaani väepealikest) saatis insiigniad (kesirivõimu tunnused) Bütsantsi. Seda loetakse Lääne-Rooma riigi lõpuks. Ida-Rooma kestis Bütsantsi nime all 15 sajandini. V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
