keisririigi territooriumile elama. Eriti läks germaanlasi impeeriumi lääneprovintsidesse. Nime poolest olid nad küll roomlaste liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist täiesti sõltumatult. Järk- järgult Lääne-Rooma keisrid kaotasid oma provintside üle võimu. Lõpuks vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. Peagi hakkasid germaani päritolu väepealikud valitsema ka kogu Itaalias. 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult. Ta hakkas valitsema Itaaliat. See sündmus märgib vanaaja ja Lääne-Rooma keisrivõimu lõpu. Rooma keisririigi lääneosa asemele hakkasid tekkima germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikasse, läänegootide riik Hispaaniasse, frankide riik Galliasse ja idagootide riik Itaaliasse. Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) Ka Ida-Rooma keisririik kannatas germaanlaste ja hunnide rünnakute all, kuid suutis siiski oma sisekorra säilitada
25) Ristiusukiriku struktuur. 26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud: Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago 133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele 49 eKr - Pompeiuse ja Caesari vaheline kodusõda. Pompeius sai lüüa. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44 eKr - Caesari atentaat
Lääne-Roomaks ei suudetud riigi terviklikkust kaitsta, kristluse legaliseerimine Constantinus Suur kuulutas usuvabaduse, toetas kristlust Ristiusk hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsevaks religiooniks. Sündmused: 476 Lääne-Rooma lagunemine, 1453 Ida-Rooma lagunemine, türklased vallutasid Konstantinoopoli Lääne-Rooma ja Ida-Rooma saatus · Aastal 476 tõukas germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt ja nimetas enese Itaalia kuningaks. Langes Lääne-Rooma. Odoaker liitis oma kuningriigiga ka kunagise Illüüria provintsi. · Ida-Rooma jäi püsima, sest territoorium jäi barbarite teest kõrvale, majandus oli kõrgemal tasemel, neil oli korralik ja suur armee, põllupidajad olid tublid maksumaksjad. Ühiskond Keiser senaatoriseisus ratsanikuseisus vabad mehed vabakslastud orjad
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid.
saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased
a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Nende eeskuju järgisid vandaalid koos alaanidega tungides Rooma Aafrika-provintsi ja pannes seal aluse oma kuningriigile. Järgmisena rajasid Rhone-i ja Saone-i ülem- ja keskjooksule kuningriigi burgundid. 451. aastal purustas Rooma väejuht Aetius koos läänegootlaste, frankide ja burgunditega hunnide hõimuliidu. 5. sajandi keskpaigas jäi Lääne-Rooma valitseda vaid Itaalia, kuid sealgi kuulus barbaritest väejuhtidele kontroll keisrivõimu üle. Üks neid väejuhte, Odoaker, kukutas 476. aastal viimse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustulese ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile.
.......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid
Feodaalid ihkasid vallutada maid Seitse sakramenti. – ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abiellumine, vaimulikuks astumine Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia.
Üks peamine Rooma languse põhjusi oli ka sõjaväe barbariseerumine.Selle tulemusena oli sõjavägi küll võitlusvõimelline, kuid kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest.Rooma sõjaväe ja sealt ka riigi etteotsa tõusnud germaania väepealikud mõistsid sealset tsivilisatsiooni enamasti üsna pealiskaudselt.Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riigi kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks. Vallutatud
Bütsantsi teke. Aastal 395 jagunes Rooma riik pärast Theudosius I surma. Sellest aastast loetakse ka Bütsantsi keisririigi algust. Rooma riik pärast jaguemist. IdaRooma Tagasi ajajoonele 5 keisririik oligi Bütsants LääneRooma riigi lõpp Aastal 476 langes LääneRooma keisririik, kui selle viimase keisri Romulus Augustulese kukutas tema ihukaitsja, gallialasest Odoaker. Romulus Augustulus LääneRooma astub troonilt tagasi keisririik aastal 395 Tagasi ajajoonele 6 Justinianus I Justinianus I elas aastatel 482565 Ta surus maha Nika mässu (532) Ta juhtis Bütsantsi võidukalt läbi Gooti sõja Vallutas Bütsantsile juurde suuri alasid terves Euroopas
Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile. 527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal IdaRooma keisririigiga ühendati Itaalia, PõhjaAafrika ja osa Hispaaniast · Võimalus meresõjaks ja ülekaal merel
Taas alustati kristlaste tagakiusamist. See poliitika kukkus läbi. - 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks. Seda tegi keiser Theodosius I (valitses 379-395). - 395 p Kr pärast Theodosius I surma lagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks Lääne-Rooma keisririigiks (keskus kas Milano või Ravenna, mitte Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks (pealinn Konstantinoopol). - 476 a p kr germaanlaste väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse. Lääne-Rooma varises kokku. Ida- Rooma keisririik eksisteerib edasi nime all Bütsants. Mida antiikmaailm (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) on meile andnud, mille oleme üle võtnud: - demokraatia (Vana-Kreeka ja Rooma vabariik) - õiguse mõistmise põhimõtted (Rooma õigus) - filosoofia (mõistusel põhinev maailmaseletus, peamiselt kreeklastelt) - olümpiamängud - ristiusk - teater
perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida- Rooma keisrile Zenonile. Barbarite kuningriigid Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia riik, Langobardide riik, sueebide riik 3. Bütsantsi territoorium - Bütsantsi riik tekkis 395.a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida-
Näiteks Akvedukt, Kapitoolium, Rooma akropol, Rooma Pantheon ja on ka säilinud Rooma terme. 11) Mis põhjustel jagati Rooma kaheks ja hakkas IV sajandil nõrgenema? Miks Lääne-Rooma ei jäänud püsima, kuid Ida-Rooma jäi? Aastal 395 jagati keisririik kaheks osaks, pealinnadega Roomas ja Konstantinoopolis. Ida-Roomast sai tugevate Kreeka mõjudega Bütsantsi keisririik. Lääme-Roomas kukutas keisri Romulus Augustuse tema barbari päritoluga ihukaitseülem Odoaker, kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas. 12) Nimetage antiiktsivilisatsioonide saavutusi ja hinnake nende mõju Lääne tsivilisatsioonile. Põhjendage oma hinnangut. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid –
Näiteks Akvedukt, Kapitoolium, Rooma akropol, Rooma Pantheon ja on ka säilinud Rooma terme. 11) Mis põhjustel jagati Rooma kaheks ja hakkas IV sajandil nõrgenema? Miks Lääne- Rooma ei jäänud püsima, kuid Ida-Rooma jäi? Aastal 395 jagati keisririik kaheks osaks, pealinnadega Roomas ja Konstantinoopolis. Ida- Roomast sai tugevate Kreeka mõjudega Bütsantsi keisririik. Lääne-Roomas kukutas keisri Romulus Augustuse tema barbari päritoluga ihukaitseülem Odoaker, kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas. 12) Nimetage antiiktsivilisatsioonide saavutusi ja hinnake nende mõju Lääne tsivilisatsioonile. Põhjendage oma hinnangut. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid – tragöödia , komöödia ja teised, mis
germaanlaste hõim. II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat. Roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus. Keiser Thodosius Suur ühendas veelkord riigi, kuid pärast tema surma lagunes impeerium lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks riigiks- Lääne-Rooma ja Ida Rooma riigiks. 410. aastal vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis seda oma sõdalstel mitu päeva rüüstata. 476. aastal tapab germaanlasest väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse- Lääne-Rooma riigi lõpp. Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa 330. aastal pealinna üleviimine Konstantinoopolisse ja riigi jagunemine kaheks 395. aastal 481-751.a. Merovingide dünastia 486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni. Peagi satub kogu Põhja-Gallia frankide riigi alla. 496.a
Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle. 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid kogu Itaalias. 476.a kukutas germ väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas Itaalias valitsema. See sünmus märgib kogu vanaaja lõppu. Germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikas, läänegootide riik
variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse. Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest. Valitses keiser, riiginõunikud, deemosed. Kehtis seaduslikul abielul rajanev võimupärimine. Kirik allus keisrile.' Keisrid: Justinianus 1. - arendas uue monarhia ja andis välja seaduste kogu.Taheti riigi endiseid piire taastada. Mantzikerti lahing- türklased võitsid bütsantsi 1071.
1. 12 tahvli seadused 450 eKr avaldati plebeidide nõudmisel 12 tahvli seadused. Nüüdsest alates olid plebeidid ja patriitsid seaduste ees võrdsed. 2. 395 Theodosius Suure surm, peale mida jagunes impeerium Lääne-Roomaks ja Ida- Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne".
Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas Keskaeg algas aastal 476 p.K.r, kui Odoaker kukutas Romulus Augustuse Lääne-Rooma keisririigi troonilt ja saatis Lääne-Rooma keisri insiigniad keiser Zenonile. Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi. Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
aluse suurele rahvasterändele. Hunnide sõjaline üleolek sundis Rooma riigi piiride taga elavad germaanlased liikuma ja nad asusid tervete hõimude kaupa elama Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased olid nominaalselt küll keisritega liitlassuhetes, ent tegutsesid neist sisuliselt sõltumatult. Lääne- Rooma keisrite kontroll riigi provintside üle kadus järk-järgult. 476.a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse ning tunnustas Ida-Rooma (e Bütsantsi) keisrit ülemvalitsejana. Lääne-Rooma keisririigi langust loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. 5.saj lõpul tungisid seni Reini jõe alam- ja keskjooksul elanud frangid Merovechi sugukonda (Merovingide dünastia 5.-8.saj) kuuluva kuningas Chlodovechi (valitses 481-511) juhtimisel Galliasse, tõrjusid seni seal elanud läänegoodid Hispaaniasse ning panid aluse Frangi riigile. 2
eraldunud naine, elab kloostris, PÜHA BENEDICTUS: oli itaalia munk ja rajas Monte Cassino ning kirjutas kloostrielu reeglid. Monte Cassino: Itaalia lõunaosas olnud kirik. 21. arutle mis võis põhjustada V sajandil Rooma riigi languse- Toimus Suur rahvasterändamine. Rahvasterändamise käigus tekkisid rooma aladele mitmed germaani riigid ja valitsesid germaani soost väepealikud. 476 aastal läks germaanlaste pealik Odoaker tülli Lääne-Rooma keisriga ja kõrvaldas ta. 22. Arutle kuidas sai võimalikuks Frangi valitsejate ja Rooma paavsti liit.(majordoomus, Pippin, langobardid, kirikuriik)- Frangi kuningate võim hakkas alla käima ja nende asemel tõusid riigis esile nende kojaülemad e. majordoomused. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal Itaalia langobardi kuningatega. Paavst palus kaitset Frangi majordoomuselt Pippinilt ja lubas talle vastutasuks Frangi kuninga tiitli. Eelmine
Riigi lääneosas elati rohkem maal ja toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus, ei kaubeldud enam nii väga palju. Ristiusk. Sõjavägi kasvas, järjest rohkem kasutai seal germaanlaste väeosi. 20. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? Keiser Constantinud rajas Konstantinoopoli. 395. jagunes Rooma riik lõplikult 2 Lääne- rooma ja Ida-rooma. IV saj algas suur rahvaste rändamine. Liikuma hakkasid ka germaanlased, kes asusid elama Lääne-rooma aladele. 476. kukutas germaani pealik Odoaker viimase Lääne-rooma keisri Romuluse. See oli rooma riigi javana-aja lõpp ning keskaja algus. Mõisted. Latiinid- rooma linna rajajad ja põliselanikud. Foorum- rooma keskväljak. Kapitoolium-tähtsad templid ja asutused. Ostia- sadam, väike linnake kus oli roomlastel võimalik kaubelda. Senat- igal aastal valitsev nõukogu. Klient- patrooni kaitsealune. Patroon-kaitses oma vaesemaid kliente, oli kui eestkostja. Patriitsid- oli elanikud, mõjukate suguvõsade liikmed.
hukata. Eluajal kogunes tema ümber õpilaste ring, lähemaid oli 12 ja neist said esimesed misjonärid. Neist kuulsamad olid Peetrus ja Paulus. DOMINAAT oli keisririigi teine pool. Tekkisid ka esimesed SÕDURKEISRID. DIOCLETIANUS ja CONSTANTINIUS tugevdasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadusi. Constantinius võttis vastu ristiusu ja sellest sai ka ristiusk. 375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, see sundis germaanlased liikuma Rooma aladele. 476 kukutas Odoaker Ida-Rooma keisri ja see märgib ka vanaaja lõppu.
Samuti olen seisukohal , et oli mõistlik jaotada see suur impeerium kaheks . Nii oli hõlpsam korraldada riiki . Keisririigi langemise põhjuseks võime pidada Hunnide tungimist Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma keisririigi aladele. Neid ei suudetud tagasi tõrjuda ja Roomlaste ning germaanlaste vahel sõlmiti liitlassuhe . Germaanlased võeti Lääne-Rooma leegionitesse, kuna nad olid osavad juhid . 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. See sündmus sai kukutavaks Lääne-Rooma keisririigile ja kogu vana ajale . Ida-Rooma püsis veel 1000 aastat , tänu tugevale armeele , mis suutis tõrjuda germaanlaste sissetungi. Minu arvates oli sellel ajastul nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi . Siiski arvan , et ühe valitseja soov ja tahe ei peaks olema väikekodanikule seaduseks . Igal kodanikul oleks pidanud olema võimalus riigi asjades kaasa lüüa
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
barbaritest. 4.Mis oli suur rahvasterändamine ja millised selle tagajärjed? Suur rahvasterändamine toimus neljanda sajandi lõpupoole, kui Aasiast euroopasse tunginud sõjakad hunnid ründasid germaanlasi, hakaksid viimased senisest enam asuma Rooma keisririigi maadele. Rooma keisrid ei suutnud neid takistada ja peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele. Rooma aladele tekkis mitu germaanlaste riiki. 476.aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne-Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476 mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser, loetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Rahvaste rändamisel segunesid rooma kultuur ja Germaanlaste kombed. Algas kultuuri allakäik ja tänapäeva rahvaste kujunemine. 5.Kirjelda Frangi riigi tekkimist. Frangid olid üks germaani hõime, kes elasid umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. Viiendal sajanditeisel poolel tõusis frankide kuningas noor ja võimukas
Inimesi hakati elukohta kinnistama, et makse kätte saada. Riigi lääneosas elati järjest rohkem maal, toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus- kõik vajalik kasvatati või valmistati kohapeal mõisates ehk latifundiumites. Riigiusundiks Roomas oli IV saj saanud ristiusk. Germaanlased võtsid ristiusu vastu enamasti ariaanluse kujul. Sõjavägi kasvas, järjest enam kasutati seal germaanlaste väeosi. 17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik maata vaene kodanik, tavaliselt linnaelanik - Proletaar täieõiguslik kodanik vabariigi algul, suurmaaomanik - Plebei
2. 390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka 3. Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale peeti tammehiiedes 4. hauapanustest on leitud kivist ja metallist seemed- kaetud väänleva katkematu paelornamenduga, kuhu on põimitud loomade ja inimeste skemaatilised kujutised GERMAANIHÕIMUD 1. üldiselt sama aeg 2. 3. saj pKr ründasid Roomat 3. 476 pKr kuningas odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus- Augustuse 4. kuulsamad hõimud: vandaalid, goodid, frangid VIIKINGID 1. õitseaeg 8-10 saj 2. hauapanustest on leitud relvi, vankreid, laevu 3. kaunistused paelornamendiga, põimitud loomakujud 4. kaetud tekstide ja skemaatiliste inimese ja looma kujutistega, kivid püstitatud sõjasangaritele- ruunikiri MEROVINGIDE KUNST. IIRIMAA Taust: 5-7 saj
a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476. aastani, mil üks germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt tõukas ja enese Itaalia kuningaks nimetas. Nii kustus 476. aastal lääne- Rooma riigi nimi. Ida- Rooma riik püsis veel ligi 1000 a. Odoaker on Itaalia kuningas Odoakeroli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Odoaker oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada.
anglosaksid läksid üle mere Britanniasse. Hunnid ise sulasid raskete kaotuste järel teiste rahvastega ühte. 1 Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476. aastani, mil üks germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt tõukas ja enese Itaalia kuningaks nimetas. Nii kustus 476. aastal lääne- Rooma riigi nimi. Ida- Rooma riik püsis veel ligi 1000 a. Nii langes poliitiliselt ja kultuuriliselt tähtis suur Rooma riik. Tema asemele tekkis rida uusi riike. Riigi langemisega koos ei kadunud aga roomlaste kultuur. Nad pärandasid selle vallutajatele. Germaanlased õppisid roomlastelt häid põllutöö- ja käsitööviise
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naabe...
korraldas kooliharidust - Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. · 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks · 375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, germaanlased liikusid Rooma keisririigi aladele. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järk-järgult oma võimu provintside üle. 476 kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult Lääne-Rooma keisririigi ja vanaaja lõpp Rooma ühiskond ja eluolu. Perekond - patriarhaalne · Eesotsas pereisa, kes omab kõikehõlmavat, piiramatut ja jagamatut võimu abikaasa, laste, orjade, kariloomade, vallas-ja kinnisvara üle · Koduse korra tagab pereisa autoriteedi abil, mis tugineb tema arukusele, elutarkusele ja õiglusele · Noorem põlvkond kasvatatakse üles vanemate eeskuju järgides
Idapoolsetel aladel olid ülekaalus väiketalupojad, läänes tekkisid peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Lääne-Rooma keisririigi lõpp 5. sajandi esimesel poolel asus lääneprovintsidesse rohkesti gremaanlasi. Need hõimud tegutsesid sageli Rooma võimust söltumatult. Varsti kaotasid lääneprovintside keisrid täielikult võimu oma provintside üle ja nende asemele tõusid germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas germaani väepealik Odoaker tollase Lääne-Rooma keisri võimu kõrvaldatuks, ja ei tunnistanud Ida-Rooma kesrit kui riigipead. See südmus märgib nii Lääne-Rooma kui ka vanaaja lõppu. Rooma sõjavägi Leegioni ülesehitus Vabariigi ajal moodustati leegionid vastavalt vajadusele, välja arvatud I kuni IV leegion, mis olid konsulite leegionid (kaks leegionit konsuli kohta). Varajases vabariigis koosnes leegion tavaliselt 4200 jalamehest ning 300 ratsanikust, seega kokku 4500 meest
Barbarite rüüsteretked (talupojad pagesid linnadesse ja latifundiumitesse). Epideemiad (Marcus Aureliuse ajal katk) ja kodusõjad(rahvastik vähenes ligi 50%). 330 a. Constantinus Suur muutis pealinnaks Konstantinoopoli , kuna see oli lähemal impeeriumi rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele. Jätkus despootlik valitsemisviis. 395 a. toimus lõplik Rooma riigi jagunemine kaheks: Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476 a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Rooma keisri Romulus Augustuse see oli Lääne-Rooma riigi lõpp.
osa jaoks), *Pärast theodosius Suure surma aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks:Lääne- ja Ida-Roomaks 8)Lääne-Rooma langus 375-476 pKr *375. aastal tungisid hunnid Euroopasse, mis sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimudega keisririigi territooriumile elama, *410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle, *Peagi hakkasid germaani soost väepealikud valitsema kogu Itaalias, *476.a kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Rooma keisri võimult- see sündmus märgib Lääne-Rooma keisrivõimu ja kogu vanaaja lõppu 9)Ida-Rooma viimane hiilgeaeg 476-568 pKr - *Keiser Justinianus asus läänepoolseid alasid tagasi vallutama alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, *Justinianus lasi korrastada Rooma õiguse ja püstitas ehitisi, *Sõjad ja epideemia kurnas riigi ega lubanud saavutatud edu edasi arendada, *568.a tungisid Itaaliasse uus germaani rahvas langobardid 2
Constantinuse reformide tulemusel sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia. Kehtestati asehaldurite süsteem. Linnad allutati keskvõimule. Loodi paljuastmeline ametnikkond. Pärast Constaninuse (306-337) surma valitsesid ida- ja lääneosa eri keisrid. Peale Theodosius I surma 395 lagunes impeerium lõplikult. Viimased Lääne-Rooma keisrid olid sisuliselt germaani väepealike käsilased ja riik hävis Suure rahvasterändamise käigus. 476 kukutas Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse. Rooma riigi võimsust ei määranud mitte ainult majandus ja sõjavägi vaid ka oskuslik diplomaatia. Analoogiliselt Kreeka proxeniale oli roomlastel ius hospitii institutsioon (külalislahkus). Tülid, mis tekkisid hõimude ja hõimuliitude vahel pidid lahendama ilmalike funktsioonidega preestrite kolleegium fetiales. Sinna kuulus 20 kõige tähtsamate suguvõsade esindajad ja nende amet oli eluaegne.
8 saj. eKr – 5. saj pKr Etruskidest Saame aimu hauakambrites olevate seinamaalingute järgi Äravahetamiseni sarnane vaasimaal Vana- Kreekaga Tähtsal kohal usk salapärastesse jumalatesse Kujutati jahistseene, pidutsemist, sööminguid jne Õudsed pildid allilmast Heledad toonid, sarnane pigem Vana-Egiptusega Rooma 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks 476 pKr kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse – vanaaja lõpp, keskaja algus Ida-Rooma keisririik jäi püsima kuni 1453, tuntud kui Bütsants (põhiliselt tänapäeva Türgi alad, Egeuse mere ümbrus) Rooma kunst Vähem säilinud kui skulptuuri Rohkem on saadud sellest teada alates 18. saj., kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud (24.aug 79) linnade Pompeii, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi Kunst oli populaarne
· Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. · Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. · Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. · Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee 1. Vabariiklik kord a. Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike Rooma kodanike valimiseks. koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim.
Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maa...
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 – 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja
(313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja
Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja
1 kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli. Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda) Aina rohkem hakkas koosnema Sõjavägi Koosnes nii kodu- kui välismaistest germaani palgasõduritest palgasõduritest. (barbariseerus) 476 germaani palgasõdurite pealik, keisri ihukaitseväe ülem Odoaker tappis viimase roomlasest Lääne- Rooma riigi keisri ning kuulutas ennast Lääne-Rooma keisriks, seda ei tunnustanud keegi ning peagi tapeti ka tema ise. KÕIGE TÄHTSAM VANA-ROOMA RIIGI KOHTA Vana-Rooma riigi piirides valitses aastasadu rahu ja turvalisus ning kõrge elatustase, milleni Lääne- Euroopas jõuti uuesti alles 1850ndatel aastatel, Eestis jõuti võrreldava olukorrani u. 1910-1925.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
