31 eKr sai A laevastik O-lt lüüa. A ja K tegid enesetapu. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma vabariigi lõpp! Varane keisririik Octavianuse aunimetus Augustus. Tema 20 eKr -235 pKr valitsusajal pikk rahuperiood, majanduse õitseng. Enamik roomlasi võtsid ainuvalitsuse omaks. Augustuse järglased olid julmad valitsejad. Keiser Nero tappis oma naise ja ema, hukkas senaatoreid.
Senatil puudusid abinõud nende ohjeldamiseks ning ta hakkas kaotama oma senist tähendust. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Roomas kerkis esile mitu väepealikut, kellel oli soov saada riigis juhtiv positsioon. Suurte võitluste tagajärjel sai võimule Caesar, kes oli Rooma riigi ainuvalitseja. Ta lasi end kuulutada diktaatoriks, kui peagi tapsid ta vandenõulased. Octavianus liitis Rooma, Egiptuse ning enamuse Vahemeremaid kokku. Seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Augustus Octavianuse valitsemise ajala arennes tõhusalt majandus ning valitseja sai pühenduda sisekorralduste täiustamisele. Ta oli tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid tasapisi ellu viia. Riigikorraldus Rooma riik oli endist viisi res publica. Tekkis uus ainuvalitseja mõiste- keiser. Esialgu oli provintsides elavad kodanikud maksudest vabastatud. Kodakondsuse mõiste kaotas oma senise tähenduse. Rooma sõjavägi
Pop. filos. õpetus stoitism - inimestel saatusest määratud roll. Teatris komöödiad. Mitte nii tähtis kui Kreekas. Vabas õhus. Jämedakoeline, aariad. Näitlejad madalad, algselt mehed, hiljem ka naised. Kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr) - hellenistlike komöödiate mugandused. Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki. Kakles Caesari, Octavianuse, Antoniusega - käsul tapeti. Suur osa kõnedest säilinud. Eristas 3 kõnestiili: madal (seisukohtade loog. põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas kultuuritoetaja -> "metseen". Vergilius - Augustuse aja silmapaistvaim poeet. Eepos "Aeneis" - roomlaste eelkäijad, Trooja hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne.
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tunt...
Populaarid, kes tuginesid pigem lihtrahva soovidele o 1.saj eKr puhkesid ülestõusud piirkondades, mis tahtsid oma õigusi laiendada o 82.a eKr kehtestas konsul Sulla diktatuuri (pärast surma kodusõjad jätkusid) o 60.a eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus senativastase liidu o Caesari ja Pompeiuse vastuolude tõttu puhkes kodusõda o pärast Caesari surma puhkes kodusõda Octavianuse ja Marcus Antoniuse tüli tõttu o 30.a eKr vallutas Octavianus Egiptuse (liitis selle Roomaga) · Suurimad piirid o Saavutas need 2.saj pKr o Apenniini ps, Kartaago alad, ida-Madekoonia, Hispaania, Portugal, Suurbritannia lõunaosa, Saksamaa, Austria, Sveits, Tsehhi, Balkanimaad, Kagu-Euroopa, Kreeka, Türgi, Põhja-Aafrika, Armeenia, Iraak, Gruusia, Süüria, Väike-Aasia, Makedoonia jne.. · Lagunemine o 2
Antonius- Peale Caesari tuli ta esile koos Octavianusega, samuti olid nemad kahekesi Rooma valitsejad, kuid ka nende vahel tuli kodusõda, kus ta kaotas, valitses Rooma läänepoolt, põgenes Kleopatraga Egiptusesse, kus nad mõlemad end tapsid. Octavianus- Peale Caesari esile tulnud valitseja, kes hakkas koos Antoniusega valitsema, kuid nende vahel tekkis kodusõda, mille ta võitis ja hakkas ainuvalitsejaks Augustuse nime all. Augustus- Octavianuse aunimi Nero- Kurikuulus ja õel Rooma valitseja, kes tappis nii oma naise kui ka ema. Kuulujuttude järgi käskis ta tekitada tulekahju, et saada sinna asemele ehitada palee. Kuid vallutas suure osa Suur- Britanniast. Traianus- Tema valitsusajal tabati Rooma valitsusaja haripunkt, vallutati ka Daakia ja Mesopotaamia, Rooma rahu. Perikles- Edendas Ateena laevastikku ja võimsust, tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades
Pompeius põgenes Egiptusesse, kus mõrvati. Caesar sõlmis lähedased sidemed hellenistliku Egiptuse kuninganna Kleopatraga. 46 purustas Caesar Pompeiuse pooldjad Aafrikas. 45 purustas Caesar Pompeiuse poegade väe Hispaanias. 44 mõrvati Caesar Roomas senati istungil. Teine triumviraat 43 33: Caesari surma järel tõusid esile tema väepealikud Marcus Antonius ja Lepidus ning Caesari noor kasupoeg Gaius Octavianus. 43, pärast lühikest kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel, sõlmisid Antonius, Lepidus ja Octavianus triumviraadi riigiasjade korraldamiseks. Algas poliitiline terror senati pooldajate ja triumvirite isiklike vastaste vastu (proskriptsioonid), mille käigus tapeti Cicero. 42 said Caesari mõrva korraldajad Brutus ja Cassius Makedooniasse Philippi lahingus Antoniuselt lüüa ja sooritasid enesetapu. 36 purustas Octavianuse laevastik Sitsiilias Pompeiuse poja Sextus Pompeiuse väe. Rooma riigi lääneosa allus nüüd kindlalt Octavianusele
ÜL 4 Kes olid ja millega läksid ajalukku järgmised isikud: Romulus Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja. Julius Caesar oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. Gaius Octavianus Samas selgus, et Caesar oli testamendiga lapsendanud ja oma peamiseks pärijaks kuulutanud õetütre poja, suhteliselt tagasihoidlikust plebeisuguvõsast pärit 19-aastase Gaius Octaviuse, kes nüüdsest sai tuntuks Gaius Julius Caesar Octavianuse nime all. Titus Livius Ajaloolane, Livius kirjutas Rooma ajaloo. Selles ajaloos võttis ta endale ülesandeks ülistada vana vabariiklikku Roomat. Maecenas - Keiser ja ta lähikondsed soosisid kirjanikke ja õpetlasi. Eriti tuntuks on saanud keisri abiline, ülirikas ratsanik Maecenas . Maecenase kodus käisid koos silmapaistvad luuletajad ja kirjanikud, seal arutati ja loeti üksteise teoseid. Maecenas andis neile raha, kinkis maid jne
vastu minna. Senatil puudusid võimalused neid ohjeldada. Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine 1. saj algasid impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud. Esimese triumviraadi moodustasid senati vastu Crassus Pompeius ja Caesar, millest võitjana väljus Caesar. Teise moodustasid senati vastu Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Peagi algus Octavianuse (võitis) ja Antoniuse vahel kodusõda kui nad mõlemad koos võimul olid. Erinevused Rooma riigi ida- ja lääneosa vahel Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja Rooma tavade head tundmist. Idaprovintsidesse kuulusid Kreeka, Väike- Aasia, Süüria, Egiptus jt alad olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadeg juba ammuenne seda, kui roomlased need vallutasid
etruskid Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel piirkonnal Etruurias elav hõim Rooma riigi kujunemine: sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma. 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema. Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antoniust toetas ka Egiptus. Octavianus võitis selle kodusõja ning ühtlasi vallutas ka Egiptuse. => Vahemerest sai Rooma sisemeri 3. saj pKr algasid jälle Roomas kodusõjad ning seda kasutasid ära välisvaenlased. 359 pKr jagati Rooma riik kaheks: Ida-Rooma ja Lääne-Rooma Ida-Rooma võim hukutati 456 pKr, mis on ka vanaaja lõpp Orjandus orjade hulk suurenes eelkõige vallutussõdadega 3. saj eKr
o Gaius Julius Caesar (100-44 eKr) - 60 eKr Pompeiuse, Crassuse ja Caesari triumviraat, Crassus sureb 53 eKr, 52 eKr Roomas haarab võimu Pompeius, 49 Rubico ületamine (`alea iacta est') Pompeiuse ja Caesari kodusõda 49-46 eKr: Pompeius sai lüüa; Caesar kuulutatakse eluaegseks diktaatoriks ja imperaatoriks, konsuliks, ülempreestriks, rahvatribuuniks, 15.03.44 eKr senaatorid tapavad Caesari o Octavianuse ja Antoniuse kodusõda -> mõlemad Caesari pooldajad, jagavad maa: idapoolsed alad Antoniusele, läänepoolsed Octavianusele, 31 eKr Aktioni merelahing: Eg. laevastik ja Antonius saavad lüüa, 30 eKr Aleksandria vallutamine, Egiptusest saab Rooma provints, Octavianus ühendab kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla // Rooma vabariigi lõpp · Varajane keisririik - Octavianus -> Augustus I (30eKr-14) princeps ("esimene"),
Latiini ja sabiini kuningate ajal olevat areng olnud väga aeglane: Rooma ei paistnud millegagi silma. Areng hakkab kiirenema etruski kuningate ajal. 4) Vabariigi aeg 509 ekr – 30 ekr Rooma kaotab oma mõjust ja võimust. Pidev võitlus naabritega. Rooma riigi sees algab võitlus patriitside ja plebsi vahel, mis seab Rooma julgeoleku ohtu. Kodusõjad. Caesar ja Pompeius. Võitlus Antoniuse (Ida; abiellub Cleopatraga) ja Octavianuse (Lääs) vahel lõpeb sisuliselt alles Augustuse võimuletulekuga. Armee on palgavägi. Vabariigi lõpp. Antonius saab lüüa, enesetaap kos Cleopatraga. -30: Octavianus vallutas Egiptuse. Seda aastat on nimetatud vabariigi lõpuks. 5) Patriitside ja pleebsi vastuolu Rooma riigi sees algab võitlus patriitside ja plebsi vahel, mis seab Rooma julgeoleku ohtu. Patriitsid: teatud suurte perekondade liikmed, kes olid
Kodusõjad ja vabariigi lõpp Algasid katsed kehtestada riigis ainuvõim. Esile kerkisid Grassus, Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid triumviraadi ehk kolmemehe liidu. Pärast seda, kui Grassus oli Aasias sõjakäigul langenud algas Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius tapeti ja Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Caesar lasi end nimetada diktaatoriks. 44ndal e.Kr. tapsid senaatorid Caesari senati istungi ajal. Taasalgas kodusõda kahe senise Caesari pooldaja Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Octavianus vallutas 30a. e.Kr. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning seda loetakse vabariigi lõpuks. Octavianuse võim Kui Octavianus võimule sai, võttis ta endale aunime Augustus ehk auväärne. Rooma riigis valitses pikk rahuperiood. Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta võttis endale aunimetuse princeps, ehk esimene. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta imperaatori ehk käskija tiitlit
vastaste (Brutus, Cassius) vahel. Peale jäid esimesed. See tähendas peatset vabariigi hukku ja ainuvalitsuse (keisririigi) algust. Pole teada, kas Kleopatra Marcus Antoniusega ka Roomas kohtus. Kui, siis väga põgusalt. Oli ju kuulus väepealik pidevalt pealinnast kaugel ... Võitnud 42. a eKr Caesari tapjaid, sai noorest Octavianusest Rooma riigi lääneosa valitseja, tema vanem sõber Marcus Antonius jäi vastutajaks idaprovintside eest. Pealegi oli Antonius abielus Octavianuse õe Octaviaga ... Kuidas küll võis juhtuda, et 29-aastasel Kleopatral õnnestus 42-aastast Antoniust võrgutada!? ... Kõik viitab sellele, et tegemist oli nähuga, mille kohta prantslased ütlevad coup de foudre8. Antoniuse ja Kleopatra armuloost on saanud legend, mis on inspireerinud kunstnikke, heliloojaid, kirja- ja filmimehi. Octavianus saatis Antoniusele rohkeid kirju, et sõpra korrale kutsuda, kuid asjatult. Mida aeg edasi, seda kirglikumalt Antonius Kleopatrat armastas
Kleopatra hakkas otsima endale liitlasi, kui Caesar Egiptuses oli, siis neil tekkis armusuhe ja nad olid liitlased. Selle tulemusel aga Egiptus muutus Roomast sõltuvaks ning viis riigi allakäiguni. Kleopatra ja Caesar said lapse Caesarioni ja elasid Caesari tapmiseni Roomas, pärast seda naasis lapsega Egiptusesse ja nad hakkasi koos valitsema. Pärast Caesari surma aga hakkasid võimupärast võitlema Antonius, Octavianus ja Lepidus. Kuigi Caesar oli määranud Octavianuse oma pärijaks Antonius seda ei tunnistanud, nende vaheline kodusõda lõppes ära leppimisega ning tehti teine triumviraat, millega liitus ka Lepidus. Aastal 42eKr toimus triumviraadi kokkupõrge Caesari vastaste, Brutuse ja Cassiusega, see toimus Lääne-Traakias Philippi linna lähedal, triumviraat võitis ning Brutus ja Cassius tegid enesetapu. Pärast Caesari vaenlaste võtmist jagas Triumviraat riigi omavahel. Octavianus sai lääne provintsid, Antonius ida provintsid ning Lepidus Sitsiilia
Itaaliasse pageda. Pompeius Rooma väejuht, lõi piraate Vahemerel ja tegi sõjaretke Idamaadesse. Vallutas Süüria ja Juudamaa, allutas need vasallriikidena Roomale. Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Antonius Caesari väepealik, kes pärast ta surma (44 eKr) üritas võimule pääseda. Sõlmis Octavianuse ja Lepidusega lepingu ja valitses riigi idaosa. Sidus end Egiptuse Kleopatraga, millest tekkis kodusõda Octavianusega. Antoniuse väed läksid O poolele üle, A ja K tegid enesetapu. Octavianus Caesari kasupoeg, üritas tulla võimule pärast C surma 44 eKr. Kodusõda Marcus Antoniusega, võit & vallutas Egiptuse, Rooma riigi ainuvalitseja. Kleopatra Hellenistliku Egiptuse kuninganna, kellel olid lähedased sidemend nii Caesari
Suurriigi valitseja tiitel keiser on tulnud Rooma riigimehe ja väepealiku Caesari nimest, sest Augustus Octavianus hakkas oma nime ees kasutama kasuisa Caesari nime ja seda tegid hiljem ka tema järeltulijad. Rooma riigi edu aluseks oli võitlusvõimeline ja oma ajal parim sõjavägi (Rooma leegionid). Impeerium oli loodud relva jõul ja püsis tänu Rooma sõjaväe tugevusele. Kogu impeeriumi maa-alal tagatud rahu ja julgeolekut nimetati Rooma rahuks ja see sai alguse Augustus Octavianuse valitsemisajast. Rooma seadused kujunesid välja alates 5.sajandist eKr ja nad lähtusid juba varem asetleidnud juhtumitest ehk pretsedentidest ning kreeka seadustest ja kreeklaste põhimõtetest. Õigusriik on riik, kus kehtib seaduste ülimuslikkus kõigi (sh ka keisri) suhtes. Nii riigikorraldus kui kohtupidamine on seadustega kindlalt määratletud. Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, neid ei tohi ilma kohtuta süüdi mõista ja neil on õigus edasi kaevata. Õigusriik kujunes välja
kasutusele Juliuse kalendri aktiivne kristluse levitaja Kleopatra hellenistliku Egiptuse viimane misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias. valitseja. Oli suhtes Julius Caesariga, kes ta Ta võitis kristlusele juurde palju Egiptuse troonile pani. Peale Caesari surma poolehoidjaid, sümboliks mõõk. 29. võrgutas Marcus Antoniuse, kes oli Rooma juuni, peeterpaulipäev on apostlite poliitik ja väejuht. Peale Octavianuse Peetruse ja Pauluse päev, kuna Peetrus ja võidukat sõjakäiku sooritas koos Paulus on Tartu linna kaitsepühakud, siis Antoniusega enesetapu. tähistatakse seda igal aastal ka Tartu Augustus Vana-Rooma esimene keiser, linna päevana. 30.a eKr kehtestas riigis ainuvõimu. Vallutas Egiptuse, peale sõjakäike oli pikk rahu- ja õitsenguaeg Rooma riigis. 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale?
väejuht. Nooruses oli Marcus Antonius Gaius Julius Caesari oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite Cassiuse ja Brutuse leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. Kleopatral õnnestus võrgutada 42-aastane Antonius, kes poliitilistel kaalutlustel võttis naiseks Octavianuse õe Octavia. Oma testamendis soovis Antonius olla maetud Egiptuses. 34. aastal eKr lahutas Antonius Octaviast. 34. aastal eKr lahutas Antonius Octaviast. Octavianuse ja Antoniuse võitlus tipnes 2. septembri õhtupoolikul 31 eKr Kreeka läänerannikul Aktionis. Merelahingus saatis edu kord üht, kord teist poolt, kui äkki mingil arusaamatul põhjusel (mõne allika kohaselt mäss, teiste järgi käskude
Nende omavahelise võitluse peamiseks põhjuseks oli võitlus maa pärast,tihti sattusid plebsil võlaorjusesse. Samuti võitlesid plebeid oma õiguste laiendamise eest. Lõpuks saavutasidki plebeid poliitiliste õiguste võrdsustamise- patriitsid jäid oma privilieegidest ilma. Samuti tekkis uus aristokraatia- nobiliteet(patriitsid ja plebeid, kelle 1 perekonnaliige on jõudnud kuruulse magistraadi ametini). 6) Rooma riigi laienemine Toimus varases keisririigis 30 eKr-235 pKr - Octavianuse valitsusaeg tõi endaga kaasa pika rahuperioodi, 64.aastal hävis suur osa Roomast hiigel tulekahjus, I saj. keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast, Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad 7) Keisririigi aeg 30ekr- 476 pkr Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni.
Kleopatra ja tema alaealine poeg Caesarion. Julius Caesari nimest on tuletatud sõnad keiser, juuli ja tsaar. __________ 1 diktaator Vana-Roomas piiramatu täidesaatva võimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel senati ettepanekul konsulite poolt ametisse 6 kuuks 2 Caesarion Kleopatra ja Julius Caesari poeg. Kui Kleopatra hilisem kallim Marcus Antonius oli Octavianuselt lüüa saanud, otsustas viimane Caesarioni tappa, sest Caesari pojana oleks noormees võinud Octavianuse (tulevase keiser Augustuse) ainuvõimu ohustada. MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Millal kasutatakse väljendit Rubiconi ületama? 2. Kas sinul on ka tulnud Rubicon ületada? 3. Kas Rubiconi jõgi paikneb Rooma linnast lõuna- või põhjapool? 4. Milline meie institutsioon (asutus) vastab Rooma riigi senatile? 5. Kes oli Vana-Rooma riigis diktaator ja kes on tänapäeval diktaator? 6. Millised sõnad on tuletatud pärisnimest Gaius Julius Caesar?
4 Cheops loe: heops (nimi Cheops on kreekapärane; vanaegiptuse algkuju oli Hufu) 5 Chephren loe: hefren (vanaegiptuse Hafre) 6 Mykerinos loe: mükeriinos (vanaegiptuse Menkaura) 7 Kleopatra VII Suur (69-30 eKr.) Egiptuse kuninganna, rahvuselt kreeklanna. (tema emakeel oli kreeka keel). Kleopatra elus põimuvad tihedalt poliitika ja armastus. Oli seotud kahe kuulsa Rooma riigimehega - Julius Caesari ja hiljem väejuht Antoniusega, kelle mõlemaga tal olid lapsed. Octavianuse (tulevase keiser Augustuse) ja Antoniuse vahelises tülis toetas Antoniust; pärast kaotust lahingus ja Antoniuse enesetappu, et mitte lasta end Roomas triumfirongkäigus demonstreerida, võttis ta endalt elu (arvatavasti laskis end maol salvata). Legendi järgi oli Kleopatra väga kaunis, kuid tema säilinud portreed seda ei kinnita. Ehk olid need tema tarkus, haritus ja talle kuuluv Egiptus, mis mõjusid nii ligitõmbavalt. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
Kui olid kuuldused, et ta tahtis kuningaks hakata, tugevnes opositsioon ja korraldati Caesari tapmine (Cassius ja Brutus eesotsas) 44. aasta. Sai valitseda lühikest aega. Rooma lihtrahvale aga Caesar oli meeldinud ja osa nobiliteedist ka, lubas riigiameteid neile. Kompromiss- Caesari tapjad pääsesid ja tema meetmed säilisid. Caesari pooldajad, eesotsas Marcus Antoniusega, arvasid et nemad on nüüd Caesari järglased. Too aga oli lapsendanud ja kuulutanud järglaseks Octavianuse. Octavianus oli tundmatust suguvõsast. Ise nimetas end Caesariks oma kasuisa järgi. Vaenlased koheselt. Cicero soovis vahepeal vabariiki taastada ja üritas Octavianusega mängida. Põhja-Itaalia lahingus sai Octavianus võidu ja hakati lepitust otsima. Mõlemad väed koosnesid Caesari meestest ja nood ei tahtnud omavahel tülitseda. Mehed sõlmisid liidu, võeti kampa ka Lepidus ja sõlmiti teine triumviraat 43 aastal ja too oli legaalne
Caesari triumviraat) Võitjana väljus Julius Caesar, kes 48. aastal (eKr) sai kogu võimu enda kätte. Ta oli eluaegne konsul, senaator. Vallutas Roomale Gallia, Britannia, Egiptuse. Kui ta otsustas Rooma vastu minna, pidi üle Rubiuse jõe minna. Kvislinglus Tema järeltulijateks olid Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi, et Antonius sai alad Euroopast väljaspool, Octavianus sai Euroopa alad. 31. aastal eKr Aktioni neeme lahingus sai Antoniuse laevastik lüüa, kui toimus lahing Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antonius sai lüüa nii merel kui maismaal. Pärast seda sai ta kogu impeeriumi ainuvalitsejaks. Keisririik · Varajane (30 eKr - 284) - printsipaat. Olid senaatorid ja konsulid, reaalset otsustamisõigust neil polnud. Augustus=Octavianus, ka Caesar (30 eKr - 40 pKr). Tekkisid esimesed kodanukid, preestrid. Antonius ehitas palju Roomas. Tema surma järel 1. sajandil, erinevad keisrid olid
Itaalias osasid piirkondi karistati puunia sõjade ajal, kui lasti vaenlasi sisse või aidati neid. Võis karistada õiguste vähendamisega. Itaalia eriosad nõuavad võrdseid kodanikeõigusi. Galle karistati, sest tegid koostööd puunlastega puunia sõjade ajal. Maade äravõtmised, õiguste vähendamised. 3. psühholoogiline probleem. Säravamate väejuhtide vahelised võitlused. Need saavad saatuslikuks riigile. Caesar, pompeius, antonius, octavianus. Võitlus lõppeb sisuliselt alles octavianuse võimule tulekuga. 301 ekr Actiumi lahing, kus octavianus purustab antoniuse egiptuse väe. 30 ekr tuleb võimu octavianus, esimene keiser, antakse aunimi augustus. Caesar oli türann. Laiendas rooma riigipiiri, suure gallia vallutamine, tänapäeva prantsusmaa. Osa germaaniast, briti saared. Gallia vallutamine tähtis, sest gallia oli väga arenenud piirkond, peale roomat ja kreekat vaimse ja materiaalse kultuuri 3. kohal. Caesar lasi senatisse inimesi väljaspoolt itaaliat
kreeka eeskujusid. Käidi Kreekast sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma kõnemeeste seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero (loomingulise tegevuse periood 70-43 eKr). Kuulsuse saavutas ta just oma kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli Cicero aga vabariikliku korra kirglik pooldaja, mis viis ta vastuollu kõigepealt Caesariga ja seejärel Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta lõpuks tapeti. Suur osa Cicero kõnedest on säilinud tänapäevani. Ta paistis silma meisterliku keelekasutusega ning ta oli oma kõnedes seadnud eesmärgiks põhjendada loogiliselt oma seisukohti, pakkuda kuulajaile naudingut ning innustada neid. Kõnemees pidi valdama kõiki kolme stiili ning tajuma, millal on sobiv kasutada üht või teist stiili. Tema teostel oli tähtis koht ladina kirjakeele arengule. Mitmekülgse ja sügavalt haritud
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
3.RÕ põhines piiramatu eraomandiõiguse tunnustamisel;1.4.RÕ põhimõttel rajanevad paljude riikide 17-20 saj. tsiviilkoodeksid sh. Balti Eraseadus.Söllneri periodiseering: - 300 e.m.a. – varajane periood. Iseloomustab kirjalike allikate vähesus. Sel ajal kujuneb välja Roomalinnriik. [kuningate e rexide ajajärk 753- 510ema – 7rexi. Õiguse alliakd – tavaõigus ja jumalikupäritoluga normid] - 300 – 27 e.m.a – klassikalise vabariigi aeg. Kuni octavianuse võimule tulekuni. Sel ajal kujuneb väljatsensusel põhinev hääletamine, kujuneb uus eliit. Sel ajal kujuneb välja klassikalise eraõiguse alused – iushonorarium – ius pretorium kui kohtuametnike ja ius aedilicium kui tsiviilametnike õigus) ja jurisprudents. (õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
Makedoonia võim (332-305). Egiptus helleniseerus, rajati Aleksandria linn, millest Ptolemaioste ajal (305-30) sai pealinn ja riigi kultuurielu keskus (seal paiknes Museion koos suure raamatukoguga). Selle perioodi Egiptuse vaaraod: Ptolemaios I-XV, Kleopatra I-VII. Rangelt tsentraliseeritud riigivõim, maksurendisüsteem ja riiklik papüürusemonopol võimaldasid riigil toetada kunsti ja teadust. Caesar kehtestas Roomas Aleksandria kalendri. Pärast Octavianuse võitu Antoniuse ja Kleopatra (VII) üle saj Egiptusest 30 eKr Rooma impeeriumi provints ja viljaait.... Lihtsalt illustratsiooniks, ei vastuta sisu eest. Kui keegi teab paremaid linke, saatke http://www.sciencemuseum.org.uk/antenna/tutankhamun/ http://homepage.powerup.com.au/~ancient/ http://www.osirisweb.com/egypt/ http://www.guardians.net/egypt/ http://docs.artun.ee/egypt/ Kultuurilugu küsimused (SOSE.01.139). Vana Riigi tekkimine
1. saj. keskel hakkas tollane konsul Caesar, alles pärast edukat sõjakäiku Idamaadele sealsete linnade luksuslikkuse mõju all, edendama ehitust ka Roomas. Eelkõige hoolitses Caesar foorumile ehitatavate hoonete eest, kehtestanud 44. a. eKr. diktatuuri, hakkas ta ehitustegevust laiendama kogu Rooma riigis. Õige hoo sai ehitustegevus sisse siis, kui Octavianus sai pärast Egiptuse vallutamist a. 30 eKr. Rooma ainuvalitsejaks. 27. a. eKr. tunnustas ka senat Octavianuse kõrgeimat võimu ning andis talle Augustuse tiitli. Alguse sai Varasekeisririigi e. printsipaadi ajajärk ( 30. a. eKr. - 284.a. pKr. ), kus princeps`i võim ei olnud veel autokraatlik. See oli periood, kus tekkis klassikaline rooma arhitektuur, mis esmajärjekorras pidi väljendama riigi võimsust. Treav sisepoliitiline olukord Rooma riigis viis 2. - 1. saj. eKr. sotsiaalsete kokkupõrgete ja kodusõdadeni. Kuna vabariiklik kord ei suutnud enam riiki ohjes hoida, tegid mitmed
sest kuningas teeb oma kuningriigis seda, mida Jumal teeb universumis." Kuningal on kõrgem voorus, aga ka suuremad vastutused. Kui valitsejad eksivad, kuid on alandlikud ja palvetavad, siis annavad inimesed ja Jumal neile andeks. Kuningavõimust. Ptk. 10 Armastus ja sõprus saavad mõjutada isegi türanne. Siiski ei suuda türannid luua tõelist sõprussidet oma alamatega, mistõttu nende valitsemine on vähem stabiilne kui heade kuningate oma näidetena toob Julius Caesari ja Octavianuse. Sest need kasutavad hirmu. Siiski, kuigi Jumal lubab türannidel valitseda selleks, et karistada oma alamate pattusid, ei luba ta neil valitseda liiga kaua. Isegi rikkused saavad osaks rohkem neile valitsejatele, kes õiglaselt valitsevad. Stabiilsust, au, ja rikkusi saavutavad kuningad kindlamalt kui türannid. Sisuliselt materiaalsed tasud jõuavad kuningateni, kes neid ei taha. Ja vastupidi. Kuningavõimust. Ptk 13. Kui tahta teada, mida peaks tegema kuningas, tuleb vaadata, kuidas Jumal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
