Sisukord 1SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SE...
Resultantjõud Resultantjõud on kehale mõjuvate jõudude vektorsumma. R=F1+F2, R-kehale mõjuv resultantjõud, F1;F2-kehale mõjuvad jõud. Auto sõidab mööda teed, soodustab veojõud. liikumisel mõjuvad talle takistavalt hõõrdejõud ja õhu takistusjõud. Gravitatsioon ja gravitatsiooniseadus Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad. Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed. Gravitatsiooniseaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F12=G*(m1*m2/r²). G = 6,67* 10-11 N*m²/kg² F=G m1m2/r2, F-gravitatsioonijõud, G-gravitatsioonikonstant, m1-esimese keha mass, m2-teise keha mass, r-kehadevaheline kaugus
K ük - ühemunakaksikute kondrantsus K ek - kahemunakaksikute kondrantsus Kokkuvõtte: - Psüühika bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta käitumist vastavalt tingimustele. 17 Taju - Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pit (nn tajukujud) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. - Tajukujund - vaid üks ümbritseva maailma tõldendustest ja erinevad vaatlejad pööravad tähelepanu maailma erinevate külgedele. V1 ja V2 - reageerivad kõige paremini sellele, kui mingis kindlas kohas silmapõhjas on ühe kindla orientatsioon valguspiir V4 (all) - värvitaju V3 ja V3A - registreerivad orientatsiooniga jooni, kuid ainult siis, kui nee liiguvad mingis kindlas suunas
nõrgenemises Kontsetratsioon keskendumine . Väljendab valivuse sügavust, seda, kuivõrd foonisignaalid on teadvusest välja tõrjutud ja kuivõrd, vastupidi, olulised tähelepanu fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisel teadvusesse tungida. Tähelepanu organisatsioon kuidas eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja struktuure . Esmasuse printsiip - tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Refrektaarsus tähendab reageerimisvõime alanemist vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel. Tähelepanu tüübid labiilne (ei suuda keskenduda) , avara väljasuunatud tähelepanuga (eelisteks on arenenud võime märgata ümbruses toimuvat, olla sellele avatud), avara
Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas elada pahelises maailmas? Kas raha eest saab kõike osta? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas valida hea ja halva vahel? Sobivad mõtteterad! Mida saab näidata, seda ei saa öelda, Isegi kui maailm on lõpmatult kompleksne, nii et iga tõsiasi koosneb lõpmata paljudest asjaoludest ja iga asjaolu on kokku liidetud lõpmata paljudest objektidest, peavad olemas olema objektid ja asjaolud. Mitte ühelgi viisil ei saa ühe olukorra olemasolust järeldada teise, temast täiesti erineva olukorra olemasolu. Kui hea või halb tahtmine muudab maailma, saab see muuta vaid maailma piire, mitte tõsiasju; mitte seda, mida saab väljendada keeles. Lühidalt, maailm peab seeläbi ülepea teiseks muutuma. Ta peab nii öelda tervikuna kahanema ja kasvama. õnnelike maailm on teine kui õnnetute oma. Surm ei ole elusündmus. Surma ei elata läbi
Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur ...
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal
Meeskonna moodustamiseks on 10 * 35 = 350 võimalust. VARIATSIOONID Katses osaleb m elementi, katse tulemuseks on k erineva elemendi kindlas järjekorras välja valimine nende elementide hulgast.Niisuguse katse võimalike tulemuste arvuks on kõikvõimalike k elemendiliste erinevas järjestuses valikute arv m elemendi hulgast.(NB! valimine toimub selliselt, et objektide valimise järjekord ON tähtis.) Erinevaid valikuid etteantud objektidest nimetataksevariatsioonideks. Kõikvõimalike k elemendiliste variatsioonide arv m elemendi hulgast määratakse valemiga Näide 5. Urnis on 5 kuulikest numbritega 1, 2, 3, 4, 5. Üksteise järel võetakse urnist kolm kuulikest. Mitu erinevat numbrite jada võib sel viisil tekkida? Lahendus. Tuleb leida erinevate 3elemendiliste variatsioonide arv 5st elemendist. Vastus. Sel viisil võib tekkida 60 erinevat numbrite jada.
emisioon võib hoopiski langeda ja üpriski märgatavalt. (Self-Driving Cars… 2017) 8 3. ISEJUHTIVA AUTO POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED 3.1. Positiivsed küljed Sõidukites kasutatav kõrgelt arenenud sensoorne tehnoloogia suudab potentsiaalselt tajuda ümbritsevat keskkonda paremini kui inimeste meeled. Auto saab kiiremini teabe kaugel asuvatest ning ka väiksematest objektidest, samuti peaks tehnoloogia suutma paremini näha ka kehvades ilmastikuoludes. Võttes arvesse, et sõiduk suudab siis ka kiiremini reageerida, saab eeldada, et liiklusõnnetuste arv väheneks. Tegelikult ongi uurimused on näidanud, et üle 80% autoõnnetusest USAs on toimunud juhi tõttu. Seega võttes kasutusele isesõitvad autod, väheneks teedel hooletute juhtide osakaal ning selle arvelt kahaneks ka õnnetuste osakaal tunduvalt
kogukondadest, mõisatest, elamutest ja talude päriseks ostmisest. Kolmandast peatükist leiab kolm erinevat kultuurimälestist – Abja mõis, Abja-Paluoja postkontor, Laatre jaam ja jaamahoone. Lisaks on referaadile lisatud ajalooline kaardimaterjal, mis annab põgusa ülevaate ajaloolisest piirkondade jagunemisest ja erinevate ajastute valdade ja külanõukogude piiridest. Töö lõpus on lisad, millest leiab tutvustavaid pilte erinevatest objektidest, millele on töö põhiosas viidatud. Töös on kasutatud kahe erineva autori raamatut, ühte aastaraamatu teksti, ühte ajalehe artiklit ja 13 erinevat internetiallikat. 3 ABJA-PALUOJA Asend ja halduspiirid Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Abja vallas (Lisa 1-2). Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda
(nt "Kui vana te olete?", "Kas teie koolis on sisehindamist varem läbi viidud?") ja viime läbi vajalikud mõõtmised ning eeldame, et andmete kogumise käigus saame iga valimi liikme kohta kõik vastused ehk statistika terminoloogiast lähtudes: VÄÄRTUSED. Väärtused on need, mis 9 aitavad meil objekte üksteisest eristada: mõned objektidest on ühte värvi, mõned teist; mõned on naised, teised mehed; mõned on kallimad, teised odavamad, jne. Oletame näiteks, et teie laps hakkab kooli minema ning teil on vaja välja valida kõige sobivam kool. Millised on need tunnused, mille põhjal te oma valiku teeksite ehk milliseid andmeid te tahaksite erinevate koolide kohta teada, et neist endale sobivaim välja valida? *** Toon mõned küsimused, mis võiksid minu jaoks olulised olla. Teie nimekiri võib olla pikem või
(nt ”Kui vana te olete?”, ”Kas teie koolis on sisehindamist varem läbi viidud?”) ja viime läbi vajalikud mõõtmised ning eeldame, et andmete kogumise käigus saame iga valimi liikme kohta kõik vastused ehk statistika terminoloogiast lähtudes: VÄÄRTUSED. Väärtused on need, mis 9 aitavad meil objekte üksteisest eristada: mõned objektidest on ühte värvi, mõned teist; mõned on naised, teised mehed; mõned on kallimad, teised odavamad, jne. Oletame näiteks, et teie laps hakkab kooli minema ning teil on vaja välja valida kõige sobivam kool. Millised on need tunnused, mille põhjal te oma valiku teeksite ehk milliseid andmeid te tahaksite erinevate koolide kohta teada, et neist endale sobivaim välja valida? *** Toon mõned küsimused, mis võiksid minu jaoks olulised olla. Teie nimekiri võib olla pikem või
Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus nende inimeste jaoks, kes antud kultuuri jagavad, mitte seda ära unustama (õigluseni viib meid ulatuslik teadmine oma kultuuripagasi kohta) (Rawls) või uurima omandi päritolu. Universaalseid jaotusprintsiipe ei ole olemas (Nozick). 8. KUNST 1. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust! ,,Mis on kunst?" võib küsida kolmes mõttes: a) kunstiteose tuvastamise mõttes: missugused meist ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? b) kunsti defineerimise mõttes: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? c) kunstiteose ontoloogia mõttes: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Andmeid koguma asudes, sõnastame meid huvitavate tunnuste kohta küsimusi (nt ”Kui vana te olete?”, ”Kas teie koolis on sisehindamist varem läbi viidud?”) ja viime läbi vajalikud mõõtmised ning eeldame, et andmete kogumise käigus saame iga valimi liikme kohta kõik vastused ehk statistika terminoloogiast lähtudes: VÄÄRTUSED. Väärtused on need, mis aitavad meil objekte üksteisest eristada: mõned objektidest on ühte värvi, mõned teist; mõned on naised, teised mehed; mõned on kallimad, teised odavamad, jne. Oletame näiteks, et teie laps hakkab kooli minema ning teil on vaja välja valida kõige sobivam kool. Millised on need tunnused, mille põhjal te oma valiku teeksite ehk milliseid andmeid te tahaksite erinevate koolide kohta teada, et neist endale sobivaim välja valida? *** Toon mõned küsimused, mis võiksid minu jaoks olulised olla. Teie nimekiri võib olla pikem või
kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. Maailma arengu majandusideoloogia
hoiualasid. 103. Kuidas tagatakse püsielupaigas liigi säilimine? Millise dokumendi esitab püsipaiga valitseja krundi omanikule? Püsielupaiga kaitse tagatakse keskkonnaministeeriumi määrusega. See võetakse kaitse alla kui looduskaitseobjekt. Kaitse käib kaitse-eeskirja järgi. Krundi omanik saab kaitsekohustuste teatise, mida ta peab järgima. 104. Kust saab krundi omanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest ja objektidest? Selle info saab krundiomanik keskkonnateenistusest või kohalikust omavalitsusest. 105. Mis on vääriselupaik ja millist ülesannet see täidab? Kuidas vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust.
hoiualasid. 102. Kuidas tagatakse püsielupaigas liigi säilimine? Millise dokumendi esitab püsipaiga valitseja krundi omanikule? Püsielupaiga kaitse tagatakse keskkonnaministeeriumi määrusega. See võetakse kaitse alla kui looduskaitseobjekt. Kaitse käib kaitse-eeskirja järgi. Krundi omanik saab kaitsekohustuste teatise, mida ta peab järgima. 103. Kust saab krundi omanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest ja objektidest? Selle info saab krundiomanik keskkonnateenistusest või kohalikust omavalitsusest. 104. Mis on vääriselupaik ja millist ülesannet see täidab? Kuidas vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust.
· Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda. · Staadiumide järjekord on muutumatu · I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades · Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele
103. Kuidas tagatakse püsielupaigas liigi säilimine? Millise dokumendi esitab püsipaiga valitseja krundi omanikule? Püsielupaiga kaitse tagatakse keskkonnaministeeriumi määrusega. See võetakse kaitse alla kui looduskaitseobjekt. Kaitse käib kaitse-eeskirja järgi. Krundi omanik saab kaitsekohustuste teatise, mida ta peab järgima. 104. Kust saab krundi omanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest ja objektidest? Selle info saab krundiomanik keskkonnateenistusest või kohalikust omavalitsusest. 105. Mis on vääriselupaik ja millist ülesannet see täidab? Kuidas vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust.
Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos, edasi mitteanalüüsitav viimane olevat, milleni me oma tunnetusprotsessi jaotamise teel jõuame. Kriitiline uurimus aga näitab, et see ei ole nii, juba selle kujutluse tekkel on mängus 7 kahesugused asjaolud: Meil on erinevad meeled. Lõhnameel vahendab meile antud näite puhul
14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a. 10-1 detsi b. 106 mega c. 109 - giga d. 10-9 nano e. 10-6 mikro f. 10-3 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär 16. Põhjuslikkus võib väljenduda a. ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest - ruumiline b. ühe sündmuse järgnevuses teisele ajaline Mehaanika I Newtoni II seaduse kohaselt kiirendus on Pöördvõrdeline massiga Võrdeline jõuga Auto paiskub teelt välja kiirusega 22 m/s vastu puud ja peatub 0,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto jäi puuga kokkupõrkumisel seisma. Select one: c. 220 m/s2 Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on Select one: a. 6 km/h/s Dünaamilise tasakaalu korral
pelgalt võtab vastu mõjutusi milleltki, mis on tegev meie tunnetusvõimetest sõltumatult. Mõtlemine seevastu on Kant järgi “võime ise ettekujutusi luua” (B74jj) ning seda iseloomustab seega spontaansus. Mõtlemine on ettekujutuste kujundamise ja seostamise spontaanne võime. Kõige üldisemaks nimetuseks, mida Kant kasutab teadvuse elementide tähistamiseks, ongi ettekujutus (Vorstellung). Ettekujutusi vahetult antud objektidest nimetab Kant kaemusteks ehk intuitsioonideks. Kaemused on inimesel olemas tajumise kaudu. Just kaemustest pärineb inimtunnetuse sisu. Vor-stellen tähendab täht-tähelises tõlkes “ette-seadma”. Kaemuste kaudu seatakse mõtlemise ette see sisu, millest too võib hakata kujundama objekti tunnetust. Niisiis, lisaks kaemustele kui vahetutele ettekujutustele, toetub inimtunnetus veel vahendatud ette- kujutustele – nende suhe kaemustesse on vahendatud mälu, kujutlusvõime, võrdluse alusel
Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid. Laialdaselt kasutati luumurdude ravis jäigastuvaid sidemeid. Haavade raviks kasutati mett ja õli. Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580-1350 eKr) ajastust. Vanad kultuurrahvad tundsid mõnede taimede val...
Organisatsioonis on peale materiaalse keskkonna ka teine jõud, mis mõjutab selle liikmete ja rühmade käitumist. See on sisemine, organisatsioonile tõeliselt omane loomus, milles kollektiivsed huvid ja organisatsiooni ühtsus on üles ehitatud ühiselt omaks võetud arvamuste, harjumuste ja traditsioonide kaasabil. Kultuuri loovad ühised arusaamad, mõtted ja tunded, mis võimaldavad inimestel sellele kultuurile iseloomulikul viisil näha ja aru saada üksikutest sündmustest, tegevustest, objektidest, väljenditest või olukordadest. Need arusaamise mudelid loovad aluse igaühe arukale ja tähendusrikkale käitumisele. Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum. Organisatsioonikultuur tõstab antud organisatsiooni esile teiste hulgast. See kultuur on töökeskkonna võtmeelement, mis on
Kuidas taolisi kultuurierinevusi üldisemalt kirjeldada? Üheks viisiks on otsida üle kultuurilisi ehk universaalseid kultuurimõõtmeid, mille abil saaks seletada võimalikult suure hulga kultuurierinevustest ning kultuure võrrelda. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 225-226) 4 Sotsiaalne taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 85) Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 87) Et endale viga tegemata liikuda füüsilises ruumis, on tarvis tajuda, kuidas asjad ruumis paiknevad. Et edukalt toime tulla sotsiaalsete suhete maailmas, on tarvis tajuda, mida teevad või kavatsevad teha ümbritsevad inimesed
See tagab vajaliku teabe torustiku paiknemise kohta maapinnas Maakollektorina on soovitav kasutada plastiktoru PEM 40 x 2,4 Maakollektor paigaldatakse 1 m sügavusele ning torude vahekaugus peab olema vähemalt 1 m Ühe maaküttekontuuri pikkus on maksimaalselt 400 m . Rohkem kui ühe maaküttekontuuri kasutamisel tuleb paigaldada vooluhulkasid reguleerivad ventiilid Kui maakütte torude vahekaugus üksteisest või teistest objektidest on alla 1 meetri, siis tuleb need isoleerida kummiisolatsiooniga (seinapaksusega 13 mm) ja ümbritseda kõva koorikuga. Maakollektori torude omavaheliseks ühendamiseks peab kasutama keevismuhvi, mitte keermesmuhvi (keermesmuhv võib hakata lekkima) Läbiviigud ehituskonstruktsioonidest (majja sisenevad torud) peavad olema hästi isoleeritud Maasoojuspumbale maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus
Kunst on avatud mõiste. -Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? -Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” . -Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel! “Me oleme voimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, selleparast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “kunstiteos”.” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? “Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4
(Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele.) 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul – Vanimateks raskusjõu mõjul töötavateks aparaatideks on tolmusadestuskambrid
konsentratsioon - ehk keskendumine (vastandiks hajuvus) väljendab valivuse sügavust, seda, kuivõrd foonisignaalid on teadvusest välja tõrjutud ja kuivõrd, vastupidi, olulised tähelepanu fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisel teadvusesse tungida. Tähelepanu organisatsioon - selle all mõistame seda, kuidas eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja -struktuure. Esmasuse printsiip - tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Seetõttu eristub suhtelisel paremini esimesena siseneja või kõneleja, otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus - on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid
on suured ja valitseb autoritaarse juhtimise oht. 2)funktsionaalne prijekt tehnoloogia alamsüsteemist. Nendeks on *sisendvoog, *järjekord, *teenindamine, *väljundvoog. arendamine, kvaliteedi juhtimine, tootmiskorraldus. ,,+": *projekt grupiliikmed võivad Sisendvoog koosneb teenindatavatest objektidest, mida nimetatakse osaleda mitmes projektis, *kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, *liikmetel on tellimusteks.Tellimused saabuvad teenindussüsteemi regulaarselt või juhuslikult. Olenevalt arenguvõimalus. ,,--,, *pööratakse vähe tähelepanu muu aspektidele, * meeskonnatöö teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad motivatsioon on nõrk
äratundmine äratundmine/integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi
Sõprus on vastastikune suhe, kus mõlemad võivad väljendada eriarvamusi ja tuua sisse uusi mõtteid. 3. Lapse vaimne areng Taju Aistingu all mõistetakse protsessi, mille käigus sensoorsed retseptorid võtavad vastu keskkonna kohta käivat informatsiooni ning saadavad selle edasi ajju. Tajumine viitab selle sensoorse sisendi tõlgendamist aju poolt. Tajumise kaudu tekib meil arusaam meid ümbritsevatest sündmustest, objektidest ja inimestest. Uurijad on leidnud, et lapsed sünnivad mitmekesisemate tajuvõimetega, kui empiirikud välja pakkusid, ning nende võime kogemustest kiiresti õppida on suurem, kui naitivistid seda arvasid. Imikute taju uuritakse eelistamise, harjutamise ja tingimis tehnika kaudu. Eelistamis tehnika juures näidatakse lapsele kahte stiimulit korraga ja siis vaadatakse, kaua ta ühte või teist pilti vaatab. Harjutamistehnika nõuab
selgemini ja märgatavamalt esile tuua just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused mingi ühe ärritajate tunnuse muutudes muutub tundlikkus ka mingi teise tunnuse osas 2.2 Pertseptiivsed tunnetusprotsessid TAJU: taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest tajumine – kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu taju mõtestatud tunnetusprotsess - üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja või otstarvet taju kategoriseerib tunnetusprotsess – tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava või teadeoleva kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat kogemust
aktivatsioon). Üksikelementide "äratundmine" (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm) Taju (perception) - Psüühiline protsess(Aistingujärgne keerukas protsess ajus -olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku "äratundmine" (nt punane tomat, mitte punane värv+ümarobjekt ). Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn taju kujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. ERINEVUS: Aisting on füsioloogiline, taju aistingujärgne psüühiline protsess. Aisting on närviergastuse levik ajju, taju on selle teadvustamine ja kokkupanek ajus. Aisting(sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid. Tajuelamuse tekkeprotsess:
CAD süsteemis on see väga lihtsalt teostatav, kuna nt uksi tuleb tõsta käsitsi ühelt lõikelt või vaatelt teisele. Kuna BIM põhineb tegelikel elementide paigutusel, on sellest tulenevalt väga keeruline üht projekti osa mudeli mõnel teisel joonisel teisi tõlgendada. BIM baseerub arhitektuursel klassifikatsioonisüsteemil, mitte kihtidel ehk layer-itel nagu seda on CAD süsteem. Kuna hoone kui mudel koosneb mõtestatud reaalselt ehituse käigus kasutatavatest objektidest, kontrollib kasutaja objektide graafikat ja visuaalsust kasutades ratsionaalseid teadatuntud kategooriaid. See on aga erinev CAD-ist, kus iga joon kuulub oma kihile ning kasutaja peab ise kõiki kihte haldama. Samuti on võimalik BIM dokumentide abil juhendada masinaid tootmaks erinevaid komponente, nt üht keerulise kujuga võlli. Traditsioonilisi CAD faile peab selleks aga enne täpsustama, kui neid on võimalik saata tootmisesse. 7.6. BIM-i võimalikud rakendamise valdkonnad
teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. 14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.)
kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest: meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid.2 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? Need võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest
vaheldada ja võtta ette kordamööda; et aru muutuks samal ajal läbitungivaks ja haaravaks; ja välditaks neid ebameeldivusi, mis me ütlesime, ja neist pärinevaid iidoleid. LVIII Selline olgu seega mõtisklemise tarkus koopaiidolite eemalhoidmisel ja eemaldamisel; mis pärinevad kõige rohkem kas ülekaalust, või kokkupanemise ja jagamise ülemäärasusest, või erapoolikusest aegade suhtes, või suurtest ja pisikestest objektidest. Üldiselt aga tuleb igal looduse asjadest 6 mõtisklejal pidada kahtlaseks mida tahes, mida tema aru kõige meelsamini haarab ja kinni hoiab; niisuguste eelistuste puhul tuleb seda enam olla ettevaatlik, et aru jääks võrdseks ja puhtaks. LIX Aga turuiidolid on kõige koormavamad; need, mis tungivad arusse sõnade ja nimeded ühenduse tõttu. Sest inimesed usuvad, et nende mõistus käsutab sõnu
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava < -- -- -- > ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Kodune kontrolltöö Juhendaja Prof. Advig Kiris Tallinn 2014 KarS 8. Peatükk § 89. Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võ...
vähem, eelistades kirimalet ja tegutsedes maleajakirjanikuna.Maletajana eelistas ta hüpermodernseid avanguid, näiteks nimzoindia kaitset. Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik Wassily Kandinsky (1866-1944) Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal.
võrkkestas ja see häirib nägemist hämaras. PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID 39 TAJU Teema 7 Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju
Kanapimedus häiritud on akromaatilist nägemist tagavkepikeste süsteem silma võrkkestas 14 ja see häirib nägemist hämaras. PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID TAJU Teema 7 Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju
Sellistele tingimustele vastav andmebaas on Microsoft Access 2000. Access on RELATSIOONANDMEBAAS selle asemel, et hoida kogu informatsiooni ühes tabelis, jagatakse andmed kategooriatesse ning iga kategooria kohta tehakse oma tabel. Seega relatsiooniline andmebaas koosneb kahest või enamast tabelist, mis on seotud ühiste väljadega, mida nimetatakse võtmeteks. Andmebaasisüsteem Access koosneb järgmistest objektidest: · tabelid (tables) andmebaasi põhikomponendid, milles hoitakse andmeid · päringud (queries) eeskiri vajalike andmete kättesaamiseks tabelitest · vormid (forms) dialoogiaknad, milles olevate kontrollelementide abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada, muuta ja lisada · aruanded (reports) tabelites esinevate andmete esitus dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks
Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti
eksisteeriv keskkond. • Loodusnähtused- Looduses toimuvaid muutusi nimetatakse loodusnähtusteks. • Loodusteadused- Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad loodusnähtusi. • Füüsika- Füüsika on loodusteadus, mis eelistatult täppisteaduslike meetoditega uurib loodust ja tekitab looduse kõige üldisemad mudelid. Ülesanded • Millised järgmistest objektidest sobivad füüsika mõistes looduse alla: sipelgas, pilv, päkapikk, tellis, arv neli, auto, mõte, teokarp, unenägu? • Märkige looduse struktuuritasemete skeemil ära astrofüüsika tööpiirkond. Püüdke ära märkida ka optika ehk valgusõpetuse, elektriõpetuse, soojusõpetuse ja mehaanika tööpiirkond. Füüsika ja looduse tunnetusprotsess • Füüsika uurib ja kirjeldab reaalset, olemasolevat loodust. • Füüsika on selle poolest eriline teadus, et tegemist on
objektidega ning neid objekte mõtestada. o Eristamisvõime milliseid omadusi märgatakse, nt värvuste tajumine. Oluline et lapsed eristaksid kuju. Lugema ja kirjutama õppimisel oluline väldete eristamisel. o Terviklikkus ja analüütilisus võimaldavad mõistlikul viisil tervikut ja detaile töödelda. o Mõtestatus suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis teevad objektist just selle objekti ja eristab teistest objektidest. Seotud ka funktsiooni tajumisega st mida asjaga teha saab. o Maht ja jaotuvus võimaldavad korraga tajuda rohkemat infot kui üks asi. Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest.
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
Mahakandmise vajadust hindab inventeerimiskomisjon ja otsustab juhtkond. Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna. 6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3. Osoonikihi hõrenemine, osooniaugud 4. Ohtlike/toksiliste ühendite kaugülekandest tingitud probleemid (põhjustajateks raskmetallid ja püsivad orgaanilised ühendid). Ülevaate saamiseks õhukeskkonna olukorrast Eestis : 1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
