Päikese keskmisel kaugusel. Tähistatakse Io V 1. Otsekiirgus? Päikese suunast paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus. Päikesekiirguse e. päikesevalguse all mõistetakse päikeselt lähtuvat otsekiirgust,mis on päevavalgusest oluliselt heledam. Kuna päikese asend taevas muutub oluliselt sõltuvalt kella ja aastaajast ning kiirguse intensiivsus ja hulk mingis punktis on tugevalt mõjutatud pilvedest, puudest, hoonetest ning teistest ümberkaudsetest objektidest, siis ei ole see valgustingimuste tagamisel usaldusväärne allikas. Otsekiirguse langemist tubadesse esemetele tuleks vältida ja lasta kiirgusel langeda hajuskiirgusena. 37. Hajuskiirgus Kiirgus, mis langeb vaatluskohale peale hajumist. Esineb molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Hajuskiirgust mõjutavad päikese kõrgus, pilved, sademed. 38. Silma valgustundlikkuse kõver Iseloomustab sama energiaga kiirguse poolt tekitatud aistingu tugevuse sõltuvust valguse lainepikkusest. 39
- Loa saamiseks on nõutav kehtivatele eeskirjadele vastav ja kohaliku omavalitsuse jäätmespetsialistiga kooskõlastatud lammutusprojekt - Kui lammutav ehitis pärineb enne II maailmasõda, tuleb lammutusprojekt kooskõlastada kohaliku omavalitsuse kultuuriväärtuste ametiga. - Lammutusprojekt koosneb seletuskirjast ja graafilisest osast - Graafiline osa koosneb: generaalplaanist, korruste plaanidest, lõigetest vaadetest ja fotod lammutavatest objektidest Jäätmekava - Lammutusprojekti oluline osa on jäätmekava, milles näidatakse tabeli vormis ehitusjäätmete liigitus, hinnangulised kogused ja edasine käitlemine. - Lammutavate tarindite mahud ja sellest tulenevad jäätmete kogused määratakse kas hoone projekti, invntariseerimis jooniste või ülemõõtmisjooniste järgi. Ohtlike jäätmete käitlemine Ohtlikud jäätmed on: - asbesti sisaldavad jäätmed: eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud,
3. TARKVARAPIRAATLUS Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on siiski tarkvara kõige tähtsam osa. Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude
Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega
mida sobib kasutada nii kodusel söögilaual kui ka kalatööstuse toorainena.[16] Kõige uuem võõrliik Eestis, kellest ka ajakrijanduses ja meedias palju räägitud on, on šaakal (Canis aureus). Šaakali tavaline levikuala on Põhja-Aafrikast ja Kagu-Euroopast LõunaAasiani. Meile lähimad püsiasustusalad on vähemalt 1000 km kaugusel Ukrainas ja Ungaris. Tema mõju meie elurikkusele pole veel teada. Teame et ta on omnivoor ehk kõigesööja, kes toitub nii taimsetest kui loomsetest objektidest. Šaakali dieet konkureerib rebase ja tõenäoliselt veel suuremas osas kähriku omaga. Kõige suurem kahju meie tänasele elurikkusele tuleneb sellest, et šaakal on veel üks maaspesitsevate lindude tarbija. Šaakal on ametlikult nimetatud võõrliigiks, keda tuleks hakata tõrjuma väljaküttimise teel. Käesolevast hooajast on šaakal lisatud Eesti kütitavate ulukite nimistusse. [21] 7
looduse kui kogemusobjektide seaduspärasus. Seadus, millest räägitakse, ei ole empiiriline. Loodusseadus on aprioorset päritolu. Kogemusotsustused ei saa oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetust tunnetamisest, vaid üksnes empiiriliste otsustuste üldkehtivuse tingimusest; see aga ei sõltu iialgi empiirilistest ja üldse meelelistest tingimustest, vaid alati üksnes puhtast arumõistusest. (§ 19) Asjadest ei räägita kui iseenesest, vaid kui võimaliku kogemuse objektidest. Tegemist on asjaga tähenduses, et seda käsitletakse objekti kui sõltumatult kogemusest. Võimaliku kogemuse objekt osutub looduseks. Peab olema veel teine otsustus, enne kui taju võib muutuda kogemuseks. Puhas aprioorne aru, mille ülesanne on vaid määrata kindlaks üldse see viis, kuidas kaemus võib olla otsustustegevuse teenistuses. Kui liigendatakse kõik sünteetilised otsustused kuivõrd nad on objektiivselt kehtivad, siis
magnettorme. Mis on märgatavamad päeval ja aktiivsuse aastail. Laetud osakeste tungimisega atmosfääri alakihtidesse kaasnevad virmalised, mille rohelised ja punased kiired pärinevad hapniku spektrist. Ionisatsiooniprotsessid mõjutavad raadiolainete levimist. Päikese aktiivsusega kaasnevad ka ilmastikumuutused, samuti biosfääri muutused. · Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks , koosnevad kivimitest ja metallidest
objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine. · Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel. · Samas võib eksisteerivaid teadmisi umber lükata akommodatsiooni käigus olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest. Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest. ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele
· Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja
omaduse põhjal identifitseerida. Ühtlasi on Busteril kaasasündinud võime krusse vaadelda, kuid tal puudub instiktiivne, geneetiliselt programmeeritud reaktsioon neile. (1995, 1283-1284) Seega on Buster loom, kes suudab teatud tüüpi objekte (krusse) kogeda, kuid loom, kellel ei ole välja arenenud võimet neile reageerida kui teatud konkreetset tüüpi objektidele. Ehk siis Buster ei tea, et krussid on krussid, tema jaoks ei oma krussid teistest suvalistest ümbritsevatest objektidest erinevat olulist tähendust. Kuigi ta näeb krusse, ei oma ta samas uskumust, et need karvased ussikujulised objektid on krussid. Selleks, et hakata teadlikult nägema krusse, tuleb tal välja arendada võime uskuda, et krussid, keda ta näeb, on krussid, milleks on tal omakorda vaja omandada krusside äratundmise võime. (Ibid, 1284-1285) Järgnevalt läheb Dretske oma looga Busterist edasi näidates, kuidas Buster hakkab tegutsema intelligentselt läbides õppimisprotsessi
Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga.
nimeks "1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime "2099 Opik". Asteroid number 3738 kannab nime "3738 Ots" eesti laulja Georg Otsa järgi. Asteroid number 1743 kannab nime "1743 Schmidt" Eestist pärit optiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. Asteroidide suurus On arvutatud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Asteroidid läbimõõduga 11,5 km Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel
liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise. Käitumisviisi aluseks võib pidada ühiskonnas ja organisatsioonides toimuvate protsesside sarnasust, mis lubab käitumist organisatsioonis vaadelda kultuuripärasena. Organisatsioonikultuur on terviklik ning osadeks jagamatu nähtus, seepärast tuleb ka organisatsioonikultuuri kujunemisel lähtuda sellest, et ta koosneb paljudest omavahel seotud nähtustest ja objektidest. Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline on vale käitumine. 9. Organisatsioonikultuuri kategooriad KATEGOORIA NÄITED
1. SISSEJUHATUS Intellektuaalne omand koosneb kolmest valdkonnast: autoriõigustest, naaberõigustest ja tööstusomandist. Tööstusomand on üldine mõiste, mis hõlmab endas õigusi kaubamärgile, leiutisele, tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ning mikrolülituse topoloogiale. Et Eestis tööstusomandile õigused saada, tuleb läbida registreerimisprotseduur Eesti Vabariigi Patendiametis. Tööstusomandi õiguskaitset üldiselt Eestis reguleerib tööstusomandi õiguskorralduse seadus, kaubamärgi, leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafilisete tähisete ning mikrolülituse topoloogiate õiguskaitset reguleerivad omakorda nende valdkondade eriseadused. Referaadi eesmärgiks ongi tutvustada üldiselt tööstusomandi liike ning kuidas on reguleeritud tööstusomandi kaitse Eestis. 2. TÖÖSTUSOMANDI LIIGID Tööstusomand on üks intellelktuaalse omandi liike, mis koosneb omakorda tööstusomandi objektidest. Seda laiendatakse mitte ...
Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed
Tegemist on füüsika üldprintsiibiga, mida on raske mõista. See lihtsalt on nii. · Absoluutkiiruse printsiip seisneb selles, et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. KLASSIKALINE FÜÜSIKA JA FÜÜSIKA KRIIS · Makromaailm, mis koosneb inimesega samas suurusjärgus mõõtmetega objektidest on vaatleja poolt tajutav ilma eriliste abivahenditeta. Makromaailm on see, mida me ümberringi näeme ning milles toimuvaid nähtusi tähele paneme. · Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks · Füüsika arenes järjest kiirenevas tempos, kuni 20. sajandi alguses võimaldasid uued
· 2.Atmosphere Comfort mugavad välistingimused · 3.Safety & Security ohutus ja turvalisus · 4.Tennafit integreeritud atennid · 5.Thermal Comfort mugav temperatuur · · · · · · · · · · KLAASI HOOLDUS JA KAHJUSTUSTE KÄSITLEMINE · · Klaasi kahjustuste hindamine · · Autoklaas on auto kerekonstruktsiooni oluline osa ja eriti tähtis sõitjate ohutuse tagamisel. Enamik tuuleklaasi kahjustustest tulenevad kividest või muudest väikestest objektidest, mis paiskuvad tuuleklaasile mööda sõitvate autoed rataste alt või kukuvad veoautodelt. Kuna kahjustunud või purunenud klaasiga auto omadused muutuvad, siis on oluline lasta klaas vahetada asjatundlikel paigaldajatel, kes kasutavad kvaliteetseid tooteid. · · Klaasi vahetamine, kui klaas on kahjustunud või purunenud · · Klaasikahjustused on tingitud, kas suurest mõrast üle klaasipinna, mitmes väiksest praost või mõne objektiga kokkupuutel saadud löögist
gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest. Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks Päikesesüsteem vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul
tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid . Evolutsiooniline hüpotees( unenäod on evolutsiooni kõrvalprodukt ehk une epifenomen, millel puudub adaptiivne funktsioon.), Õppimise hüpotees, Unustamise hüpotees (mittevajaliku unustamine), Kõrvalprodukti hüpotees( ajurakkude juhuslik stimulatsioon) 17. Mis on taju? on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting? on psüühiline protsess ehk meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Millised on põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest,
Kui erind tekib, püüa see luua nii, et objekti olek ei saaks muudetud - nii on võimalik objekti peale vea põhjuse kõrvaldamist edasi kasutada Finally : Finally blokk võimaldab lõputegevusi, mis tehakse igal juhul, sõltumata sellest, kas kood läbis try või kukkus catchi Üldiselt ei kasutata eriti Voog vs kollektsioon: Kollektsioonid on mõeldud objektide hoidmiseks ja efektiivseks haldamiseks - Reeglina huvitume objektidest Vood on mõeldud objektikogumi töötlemiseks, teisendamiseks, üldandmete kogumiseks jms - Reeglina huvitume üldistustest Lõim ja protsess: Põhimõtteliselt mõlemad tagavad koodi täitmise järjestatuse Protsess – eraldi mälueraldusega Thread e lõim – jagatud mälu Kasutaja vaatevinklist on üks programm sageli üks protsess (kuid mitte alati!) Üks protsess võib aga käivitada erinevaid lõimesid Paralleeltöö:
II Seletuskiri - Üldosa - Olemasoleva olukorra kirjeldus - Lammutustööde kirjeldus, vajalikud arvutused, elementide ja sõlmede demontaaz ja lammutus, ohutusabinõud, vajadusel kohatine tugistamine, seadmete paigutus objektil, lammutusmaterjalide ladustamine ja äraveo skeemid, ... Kõik need asjaolud on ühel või teisel objektil üsna objektikohased. - Keskkonnajuhtimine - Lammutatavate materjalide põhiandmed - Jäätmekäitlus III Lisad - Fotod olemasolevatest objektidest - Objekti olemasolevad joonised (kasvõi inventariseerimise joonised) IV Joonised - Asendiplaanid - Asukohaskeemid - Muud vajalikud joonised demontaazi, ajutiste tugistuste jne kohta Sisu: Määrata täpne lammutustööde järjekord Vajadusel näidata ajutiste toetuste lahendused. Materjalide ligikaudsed kogused(puit, r/b, kivi, soojustus, jne) Lammutusjäätmete utiliseerimine Ohutus ja abinõuete määramine Vajadusel arvutustega kontrollitud demontaazi võimalikult täpne järjekord
inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg XXXX OÜ-s ei ole tulnud ette põhivara likvideerimist. 11 7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; · kasutaja või vastutaja nimi. 7.7 Materiaalse põhivara hindamine
K 1830 170 000 Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning müügikahjumit ärikuludes netosummana. Igal bilansipäeval vaadatakse üle materiaalse põhivara nimekiri, nende kasulik eluiga ning jääkväärtused. Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. 11 5. KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Kõik kohustused, mille täitmise tähtaeg ei ületa 12 kuud, on lühiajalised ja need, mille täitmise tähtaeg on üle 12 kuu, on pikaajalised. Kohustused jagunevad : laenukohustused, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad, muud võlad, saadud ettemaksed. 5.1 Laenukohustused
Eesti konteksti arvestades on peaaegu poole kilomeetri pikkuse silla ehitamine jäänud siiski ühekordseks saavutuseks. Kui siia lisada, et nii pikk sild ehitati võrdlemisi kitsa jõe ületamiseks, võib Sõpruse sillaga seonduv näida üsna pentsik. Sõpruse silla ehitamine langes ajaliselt kokku suurte olümpiaobjektide ehitamisega. Teedeehituses tähendas see peamiselt TallinnaNarva ja TallinnaPärnu Ikla maanteede rekonstrueerimist. Tsiviilehituses oli valdav enamus objektidest seotud Tallinnaga. Mõningaid suuri objekte jagus siiski ka mujale. Üheks selliseks kujunes Tartusse uue silla ehitamine. Enne II maailmasõja hävitustööd oli Tartus kasutada hobuste- ja autodega liiklemiseks mitu silda. Nii oli Tartu püsisildadest transpordile avatud juba Katariina II ajal ehitatud Kivisild ja 1926. aastal avatud Vabadussild ning ujuvsillad. Pärast II maailmasõda taastati linnaosadevaheline liiklemine ajutiste sildadega. Esimene püsisild, Võidu sild, valmis Tartus
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maaväri...
andmeid töötlevad protsessid nimetakse Küsimus 8 UML toetab järgmised diagrammid Vali üks või enam: a. ERD b. Andmevoo diagramm c. Use-Case d. Klassidiagramm e. Activity Küsimus 9 Objekt – Orienteeritud lähenemise põhimõtted Vali üks või enam: a. Iga objektiga on seotud teadmised ja käitumine b. Protsessid ja objektid ei ole omavahel seotud c. Äriobjekt on reaalse maailma objekt d. Süsteem koosneb objektidest e. Iga objrekti saab modelleerida eraldi Küsimus 10 Objektide omavalelise koostöö teatud ajaperiooni jooksul saab näidata Vali üks: a. Class diagram b. Use Case diagran c. Sequence diagram d. Activity diagram Küsimus 11 Objekt - Orienteeritud analüüsi käigus tuleb lahendada järgmised ülesanded: Vali üks või enam: a. Objektidevaheliste seoste kindlaks tegemine b. Objektide käitumise kindlaks tegemine c. Objekt-Orienteeritud keele valik d. Äriobjektide leidmine e
lahtrisse kui rea- ja veerumuutujate vahel puuduks igasugune seos Percentages: Row: reaprotsendid (mitu % sellesse ritta kuuluvatest objektidest on lahtris) Column: veeruprotsendid (mitu % sellesse veergu kuuluvatest objektidest on lahtris) Total: koguprotsendid (mitu % kõigist tabelisse kuuluvatest objektidest on lahtris) Tulemuseks saame Output-aknasse taolised tabelid: Case Processing Summary Cases Valid Missing Total
CPU(protsessor) teeb kõik matemaatilised ülesanded, nagu AI liikumine ja muud kalkulatsioonid. Kuid siiski kõige selle tipuks, peab protsessor sooritama ka rasked ülesanded keerukate füüsikaliste kalkulatsioonide osas. ole tähtis, kui reaalne kõik tunduda võib, kuid siiski ei toimi kõik nii, nagu peaks. Näiteid võime tuua igasugustest mängudest: -kuulid ei läbista paberõhukesi seinu, või siis juhtub vastupidi, et kuul läbistab paksu seina. Tegelased lähevad läbi objektidest jne. Ja nii võib see loendus jätkuda veel mitu rida... Niisiis, lahendus on lihtne: riistvara komponent, mis tegeleb kõigi keeruliste kalkulatsioonidega, mis on seotud füüsikaga, võttes koorma ära protsessorilt. Kui palju siiski Füüsikaprotsessor muudab? Tulemusi peab nägema, et uskuda http://physx.ageia.com/footage.html . 16 "Füüsika määrab ära selle, kuidas asjad liiguvad". Kui Füüsikaprotsessor juurde
Kontradiktoorsed ehk vasturääkivad terminid(lk 89) KOGUTERMIN ehk koondav termin ehk kollektiivtermin tähistab sarnaste objektide rühma kui tervikut, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas(lk 92) Absoluutne ja suhteline termin(lk 92) Konkreetsed terminid- rakenduvad objektidele omaduste komplekti kaudu, mida termin väljendab ning mis objektil on , nt taim, kolmnurk, hea, vaba, punane Abstraktsed terinid- tähistavad objektide omadusi, olekuid ning suhteid lahutatuna objektidest, millel need on, nt taimsus, kolmnurksus, headus, vabadus, punasus. POS. termin – punane, tark, surelik NEG. termin – mittetark, surematu, mittepunane DEFINEERIMINE ( LK 99 ) Definiendum ehk defineeritav, tähistatakse Dfd on termin, mida defineeritakse Definiens ehk defineeriv, tähistatakse Dfn on termin või väljend, mille ail defineeritava termini intenstioon avatakse. SUBJEKTIIVNE SISU- on terminile vastava individuaalse mõiste sisu, omaduste
langeva kujutise suurust, mille tulemusena tagatakse suuruse püsivus. 21. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid ajus. Lineaarne perspektiiv – kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Liikumisparallaks – sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja liigutab, liiguvad lähedal asuvatest objektidest silma võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui kaugel olevate objektide kujutised. TÄHELEPANU 22. Proovi defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Tähelepanu liigid:
probleemisedt siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööravaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust. Tajuandmete usaldamiselt looika usaldamisele. Mõtlemine on pöörav ja paindlikum. Vajab mõtlemise teostamiseks konkreetset objekti. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda konkreetsetest probleemidest objektidest. Arv, hulk, massi jäävus (veendumus, et objekt on olemas, isegi siis kui me seda ei näe) 7.-11. e-a Formaalsed operatsioonid- Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest. Abstarktne järeldamine. Hüpoteetiline ja abstarktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad). Loogika areng.
moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. 15.Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Ehk siis taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Sensoorsed, Pertseptiivsed, Mnestilised ja intellektuaalsed mõtlemise protsessid.
based vs event-based prospective memory). Prospektiivsesse mällu talletatakse erinevalt asju mida peab kindlal ajal tegema ja asju mida tuleb teha tulevikus, rõhk on sündmusel või olukorral millest lähtudes tuleb tegutseda. - Paremini on meeles asju teha mis on rutiinsed Teadmised Kategoriseerimine Mis on mõisted? Teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon ehk mingi ühiste omaduste objektide hulga seesmine vaimne esitus, sisaldades seda mida me objektidest teame. Kategooriate kirjeldused. Mis on kategooriad? Üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla. Mille poolest erinevad mõisted ja kategooriad? Mõiste hõlmab endas kategooriaid. Kuidas inimesed kategoriseerivad? Erinevad teooriad: tunnusteooriad, seletusteooriad, tõenäosusteooriad. Kategoriseerime sarnaste tunnuste abil, perekondlike sarnasuste abil,
- Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos". - Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil. - See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest. tajudest. Ruum ja aeg - Ruum.
.............................................................................................................................11 Kuu faasid ja päikesevarjutus........................................................................................... 12 Kokkuvõte..........................................................................................................................13 Sissejuhatus Päikesesüsteem Koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse,
suuresti varieeruda. · Staadiumide järjekord on muutumatu · I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades 3 Piaget' staadiumid: 1. Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng 2. Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt
2. Objektmudeli loomine (joonis, mis kirjeldaks loodava andmebaasi struktuuri); · Otsitakse definitsioonist välja kõik nimisõnad (Objekti kandidaadid); · Elimineeritakse sarnased, mitteasjakohased, atribuudid, tuletatavad jms; · Otsitakse välja kõik tegusõnad (Seoste kandidaadid); · Elimineeritakse elimineeritud objektide seosed, ajutised/arvutatavad jne; · Määratakse atribuudid (elimineeritud objektidest pluss lisa/taustainfost); · Iteratsioonisammud, kus testitakse seoste kaudu, kas saab korrektseid andmeid leida. 50. Selgita IS funktsionaalseid omadusi Kõik, mis seotud andmete (info) töötlemisega tulemusteks, alates infotöötluse eesmärgist kuni detailse kirjelduseni, milliste andmetega (andmetüüpidega) milliseid töötlustegevusi ette võetakse ja kes neid peab kasutada saama.
õppimisel kohata vigu, sest eriti paljud ei ole selle läbi õppimisega eesti keeles tegelenud. Ühe korraga läbiõppimiseks oli see liiga pikk. 7. mooduli praktilise osa jaoks kulus mul aega umbes 30 min. 10 5.8. Objektid II Lähem tutvus objektide kasutamisega Kassaaparaadi programmeerimine Viimased õppemoodulid 7-8 objektidest olid tõsiselt keerukad ning ka pikad. Mõlema praktiline osa oli üle 30 lehekülje, kus oli vaja ka arusaamist koodi kirjutamisega kinnistada. Päris palju oli ka tundmatut sõnavara, ainult vihjetega, kus oli toodud koodi näited, oli üldse võimalik aru saada, millest jutt käib. Isegi vihjete abil ei saanud ma iga ülesandega hakkama. Ülesanded olid küll sarnased 7. mooduliga, kuid veelgi pikemad. Selle osaga läks mul 40 min. Objektide osa oli päris pikk ja keerukas.
muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama. Eluta looduses võib energia küll mõnessegi objekti akumuleeruda (näiteks kivi soojenemine päikese käes), mida võib mingil määral pidada ümbritsevast keskkonnast energia ammutamiseks. Samas aga puudub neil objektidel igasugune võime energiat sihipäraselt muundada ja/või kasutada. Neljandaks, erinevalt eluta looduses eksisteerivatest objektidest on elusorganismid võimelised paljunema, so endataolisi järglasi andma. On ilmne, et loetletud põhimõttelise tähtsusega iseärasused tulenevad elusorganismide eluta loodusest olulisest erinevast keemilisest koostisest. Tõepoolest, kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et ainult 3 neist langevad kokku (tabel 1.1.). Tabel 1.1. Maakoore ja inimese keha keemiline koostis väljendatuna protsentides aatomite koguarvust (Lehninger, 1982).
lokalisatsiooni ja ajalisuse kõrval). See on tunnus, mis näitab, millise süsteemi läbi realiseerub stiimuli vastu võtmise võime (näiteks nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, puudutus e. kompimine, lihastaju e. propriotseptsioon). Modaalsuse tajumist loetakse taju mikrogeneesi esimeseks etapiks. TAJU TAJU ÜLDMÕISTE Taju on esmete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess.Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujuned.Tajus esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed.See on kompleksne protsess,mis tugineb aistinguile,sõltub varasematest kogemustest,emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on protsess,mis on suunatud just terviku tunnetamisele,ilmneb n'iteks sellest,et kui üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess
Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. Hoiuala - on Eesti looduskaitseseaduse järgi kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Immigratsioon - ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna. Indiviid - on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid. Inimekvivalent - on ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik veereostuskoormus, millega mõõdetakse ka muude reoveeallikate põhjustatud koormusi (tavaliselt BHT-, aga ka fosfori- ja lämmastikukoormust)[1]. Inimekvivalenti kasutatakse peamiselt reostuskoormuste võrdlemisel. Integratsioon - Integratsioon on protsess, mille käigus püütakse siduda seni
tuumareaktsioon. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkuvarisemisest 4.568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist
· Olemas minimaalne eriolukordade töötluse mehhanism · Enamasti parim valik manussüsteemide jaoks struktureeritav ja paindlik, samas ilma keeruliste piiranguteta C++: · Laialt kasutatav, C-le lisatud OO võimalus class, structure, union · Enamik probleeme viitade väärast kasutamisest · Programmi struktuur võimalik ajada tarbetult keeruliseks · Programmi saab teha seguna objektidest ja funktsioonidest raskesti hoomatav · Ei ole string-tüüpi, STL lisab · Ei ole sisseehitatud `mälukoristust' (garbage collection) · Lubab väga `raualähedast' koodi C#: · C++ ja Java segu (MS Java ), võimas ja mugav keel,teenimatult vähe kasutatud. .NET framework (raamistik) analoog JVM-le, välditud mitmeid JVM vigu. DotNET (.NET) on olemas ka Linux-le ja Windows CE-le (RAS kasutusteks) Java:
näitab objektide sõnumivahetust, mis täidavad oma ülesandeid nii, et süsteem saaks vastata tegutseja nõudele ajaliselt jadamisi toimuvat objektide omavahelist koostoimet väljendab jadadiagramm - sequence diagram sellel näidatakse, millised objektid osalevad kasutusloo täitmisel läbi nende "elujoonte" ja milliseid sõnumeid nad vahetavad 63. Mõistete (objektide) modelleerimine Eesmärgid anda arusaam objektidest, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda alus andmehoidlates säilitatavate andmeobjektide määratlemiseks Tulemused Mõisted kordamiseks 14 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava toimimissüsteemi mõisteid kajastav kontseptuaalmudel
Referaat Katerina Alfavitskaja Kose Gümnaasium 9. a klass Juhendaja: Kaido Härma Kose 2007 Päikesesüsteem 1 Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese
Tõenäosuslike valikute probleemiks on üldkogumi jaoks registri olemasolu ja sellele juurdepääs ning seejärel valitud objektidega koostöö saavutamine. Lihtne juhuslik valik (juhuvalik) Empiiriline valik - üldkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosuses ei ole teada. Empiiriliste valikute korral on probleemiks tulemuste usaldusväärsus, valim ei ole juhuslik, saadud tulemused sõltuvad objektidest, keda uurija (ekspert) suudab või soovib valimisse kaasata. Mugavusvalim, lumepallimeetod mõõtmisvahendi koostamine (otsimine) ehk meid huvitatavate tunnuste koostamine; Olemasoleva vahendi kasutamine, täiendamine või uue koostamine mõõtmismeetodi valik ehk andmete kogumise meetod; Otsene kontakt (vestlus, paberkandjal küsitlus), telefon, e-kiri, tavapost Andmete kogumine Andmete kogumine, kodeerimine jms, sisestamine, korrigeerimine.
Pluuto järgi samuti planeetideks? Lõplik otsus tehti 2006. aastal Rahvusvahelise Astronoomialiidu peaassableel ( RAL). Kõigepealt sõnastati esimest korda tehniline planeedi definitsioon, mille kohaselt on Päikesesüsteemis ainult kaheksa planeeti Merkuurist Neptuunini. Pluuto asetub uude kääbusplaneetide kategooriasse. Siin on määratlus sarnane täis-planeedi omaga, aga kahe erandiga-orbiiditsoon pole vaba võistlevaist objektidest ja kääbusplaneet pole ise mõne teise keha kaaslane ehk kuu. Niisuguse käsitluse kohaselt on Päikesesüsteemis kolm kääbusplaneeti: Pluuto, Eris ja Ceres. 4. PÄIKESESÜSTEEMI TEISED TAEVAKEHAD Kaugel Neptuuni taga asub väikeste, müstiliste jäiste maailmade kodu, mis on veel sisuliselt kaardistamata ja avastamata. Need objektid on sõltuvalt oma kaugusest liigitatud mitmesse kategooriasse.
Näiteks head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, lühi- või pikemaajaline kodust eemal viibimine jne. Nt kui meie jaoks on hea olla paar tundi üksi kodus, siis utku eskimote jaoks Kanada-Artikas tähendab see ennekõike sotsiaalset isolatsiooni, põhjustades kurbust ja üksindust. Sensoorsed protsessid. Meeled. Taju Taju definitsioon ja eesmärk. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Taju absoluutsed piirid, suhtelised piirid. Absoluutsed piirid iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalselt) väärtust, mida organism on suuteline tajuma. Suhtelised piirid objektide kõige väiksematest erinevustest, mida tajusüsteem on võimeline avastama
kaasnevaid turismiteenuseid. Võimalusi on ka jahiturismi arendamiseks. Ärakasutamist turismiressursina leiavad ja väärivad traditsioonilised kohalikud üritused nagu näiteks Haanja maraton ja rattaralli, käsitsi niitmise võistlus, aastavahetus Suurel Munamäel jt. Väga palju külastajaid meelitavad siia ka autorallid, Eesti meistrivõistlused pikamaaratsutamises, maastikujalgratta võistlused jm. Riiklikult kaitsatvatest objektidest on kõige tuntumad ja suurima turismimajandusliku potentsiaaliga arhitektuurimälestistena kaitse all olevad Rogosi mõis ja park ning Plaani kirik. Oluliseks võib pidada ka Suurt Munamäge ja selle tipus asuvat vaatetorni ning ka turistide koduna tuntud Haanja rahvamaja http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf Turistide arvu suurenemisega kaasnevad ka keskkonnaprobleemid. Nendeks on näiteks
Taalamuse mittespetsiifiliste tuumade ja paleokorteksi neuronituumade selektiivne ülenev mõju osadele ajukoore neuronitele loob aga aluse püsimälus säilitatava teabe teatud osa aktualiseerimiseks ja valikuliseks tajuandmete teadvustamiseks. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest. Ajukoore otsmikusagar. Tahtelise tähelepanu koordineeritud tegevus, kontroll tuuma colliculus superiori valikulise aktiivsuse üle. Silmaliigutusi reguleerivad keskused. kiirusagara moodulsüsteemid (nt erinevad tp jagamise/ümbersuunamise ja tähelepanu koondamise jaoks, Posner jt. 1994 jj). parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis! 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
