aastal. Ajalugu Just sellel algselt asustamata territooriumil, mis asub vastastikuliselt Tiberi jõega Rooma linnas, asus Agrippina Vanem (14 eKr 18. oktoober 33 pKr) kuivendama mäeküngast ning ümbritses ja ehitas sinna enda aiad 1. sajandi varajases alguses pKr. Imperaator Caligula (37-41) alustas sinna tsirkuse ehitamist (40 pKr), mis hiljem lõpetati keiser Nero poolt ning mis kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt
Turismi arngueeldusteks olekski ainult sealsed ilusad paigad. Etioopias on hulgaliselt kauneid ja vaatamisväärseid kohti, aga pole kedagi, kellel oleks raha nende korrastamiseks ja rahvale näitamiskõlblikuks tegemise jaoks. 8.3 Kohad, mida külastatakse enam Kindlasti on üheks enim külastatud kohaks Etioopia pealinn Addis Ababa. Populaarsemad on ka ajalooline Põhja Etioopia: esimeste kristlaste kivikirikud ja hauakambrid salapärane mägilinn Lalibela, legendaarne Axum ja obelisk, mille Mussolini omal ajal etiooplastelt varastas, populaarne, troopiline ja värviline Bahir Dar, Simieni mäed ja kuristikud, Sinise Niiluse kosk; Rifti org koos värvika ja eksootilise linnuriigiga. 8.4 Eesti turismifirmade reisid sellese riiki Turismifirma Kon Tiki Reisid OÜ pakub suurt Etioopia ringreisi, koos paljude vaatamisväärsustega. Reisifirma GoTravel AS pakub samuti suurt 19-päevast Etioopia ringreisi. 8.5 Turismi osa sisemajanduse kogutoodangust
Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis. OBELISK Pildil pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Egiptuses pandi obeliske templite sissepääsu juurde. SFINKS - tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Samuti on
Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel Gian Lorenzo Bernini: Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära.(Peetri troon) Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali, Rooma Ülikooli kabeli fassaad 4. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus).
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
Vabadusõja mälestusmärgi valimistas Tõrva kiviraidur Richard Tooming oma kavandi järgi. Sammas avati 2. septembril 1934 ja lõhuti oktoobris 1940. aastaid hiljem toodi kiviraidur Elmar Kingi juurde tahukas langenute nimedega. 1980. aastate lõpus võttis Kingi kohalikega ühendust ja temakt telliti seejärel ka uue monumendi kiviraiumistööd. Sammas taasavati 12. mail 1990. Taastaud sammas on üldvaates sarnane esmasega. Kaheastmelisel alusel paikneb kahejärgulise sokliga obelisk, mille esikülje ülaosas on tekst ,, Au langenuile", selle all reljeefse Vabadusristi kujutis ning Vabadussõja daatumid 1918-1920. sokli esiküljel on tekst. ,, Eesti Wabadussõjas langenud kodukaitsjatele tänulik Taagepera Wald ( 8 nime). Lk 354 kell 11.11 Kristjan Soots ,, Eesti sõjaajaloo teejuht" Ordulinnus Helme ordulinnuse rajamisel arvestasid sakslased looduslikke tingimusi. Ilmselt oli sama koha peal varem muistete eestlaste linnus
Alkohoolsete jookide (sealhulgas õlle) tarbimine on reglementeeritud. Lennujaamades ja suurlinnades on mitmeid käibemaksuvabu (tax-free) alkoholipoode. Kuurortides saab alkoholi soetada üksnes spetsiaalsetes kauplustes riiki saabumise järel (teatud aja jooksul, harilikult 24 tundi alates saabumisest). (www.scandianaviantours.ee) Kohalikku päritolu alkohoolsetest jookidest väärivad nimetamist Stella ja Sakkara (õlu), populaarseimad veinid on Omar Khayyam, Obelisk, Grand Marquis (punane ja valge) ning Cru de Ptolemees (valge). .(www.scandianaviantours.ee) 6 3. RUUMI KASUTAMINE Igal kultuuril on oma kultuurireeglid. Egiptus kuulub kollektivistlikku kultuuriruumi. Kollektivistlikes kultuurides rõhutatakse oma rühma eesmärke, vajadusi ning vaateid – neid peetakse tähtsamaks kui indiviidi omi. Rõhutatakse rühmasiseseid sotsiaalseid norme rohkem
Puka raudteejaama taga asub omapärane arhitektuuriansambel - endine linakaupmehe elamu koos aidaga. Puka kirdepiiril Komsi külas on baptisti palvela ja surnuaed. Pikasilla Vana teedesõlm, sillakoht ja kõrtsikoht. Varem ületati Väike-Emajõge parvega. Asula ja sild hävitati II Maailmasõjas. Septembris 1944 peeti Väike-Emajõel väga veriseid lahinguid siin kindlustunud Saksa vägede ja pealetungiva Punaarmee vahel. Maantee ääres asub langenute vennashaud ning obelisk. Asulas on kauplus, koolimaja ja laululava. Majutust pakub suveperioodil Pikasilla Põhikool. Staadionil korraldatakse suviti laagreid, olemas on võimla ja palliväljakud. Laagrite ja väliürituste puhul korraldab toitlustamist Pikasilla Põhikool. Alalist toitlustusvõimalust pakub AS Merts baar maantee ääres bensiinijaamas. Asulas on kaks randumiskohta ja kaks heas seisukorras ujumiskohta. Suur maastikulise väärtusega on
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7 Kokkuvõte........................
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tun...
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grup...
12. b klass KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE'I LOOMINGUS Uurimus kirjandusest Juhendaja õpetaja Triinu Lehtoja Tallinn 2009 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi maailmasõjad halvasid kogu maailma ning muutsid inimesi igaveseks. Sellel ajal elanud sugupõlv on nimetatud ,,kadunud põlvkonnaks", kes paisati sõtta valimatult. Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Mar...
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Ajastu ehitismälestisi: Giza püramiidid 3.at eKr Amoni tempel Luxoris 2.at eKr Amoni tempel Karnakis 2.at eKr Abu-Simbel kaljutempel 2.at eKr3 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritesele ja sillussüsteemile. 4.KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR Euroopa tsivilisatsiooni kõige varasemaks kandjaks antiikmaailmas oli kreeta-mükeene ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaarel.
20. sajandil Assuani pais- tempel uppus veealla. Kalju lõigati blokkideks lahti ja pandi pisut kõrgemal uuesti kokku ning arvestati, et astronoomilised efektis säiliksid. Tehti ka tehislik uus kalju ümber. Ramsese hauatempel. Kuningate org Paljud vanad vaaraod maeti sinna ümber u100e.Kr-250p.Kr Muumiaportreed- Kreeka-Rooma mõjutused. Egiptus kuulub Rooma riiki. Puitalusel vahamaal- Enkaustika Faijumi portreed- leiukoha järgi 19.saj. Egiptuse kunsti laiali vedamine nt. Üks egiptuse obelisk Pariisi kesklinnas. Sfinksid Londonis jne, Vana kreeka Vaasimaalid Panathenaiade amphorad- sporditegevused, kingiti pidustuste korraldajatele, preestritele, sportlastele. Suured meistrid: Berliini meister 480-490eKr- eriline käekiri punane mustal, üks figuur, Douris- Iliase ja Odüsseia stseenid, vallatud stseenid Dionysose pidustustest, tantsivad habemikud, nõu põhjas üks suur ümar kujutis, erootilised stseenid Polygnotus
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära v...
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
Vatikani ajalugu Just sellel algselt asustamata territooriumil, mis asub vastastikuliselt Tiberi jõega Rooma linnas, asus Agrippina Vanem (14 eKr 18. oktoober 33 pKr) kuivendama mäeküngast ning ümbritses ja ehitas sinna enda aiad 1. sajandi varajases alguses pKr. Imperaator Caligula (37- 41) alustas sinna tsirkuse ehitamist (40 pKr), mis hiljem lõpetati keiser Nero poolt ning mis kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles 13 tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt
· Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele · Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 20 m · Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid · Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis · Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m....
kaetud; Püramiid kujunes välja juba Vana Riigi ajal, suurimad säilinud Giza väljal(vist ka esimesed, ei kuulnud=)), neid peetakse ka maailmaimeks, keeruliste käikude süsteemiga, ehitati väga kaua; Kaljuhaud Keskmise Riigi tähtsaimad ehitised, sarnanevad ruumide paigutuselt mastabadega, sissekäigud kujundati kuningliku fassaadiga, hiljem hakati ka kaljuhaude peitma ja arvatavasti ei ole paljusid leitud; · obelisk kõrge neljakandiline terava tipuga sammas; Egiptuse skulptuur ja maal · Vanemate mälestiste hulka kuuluvad Narmeri palett, mis on kõrge, mõlemalt poolt reljeefidega kaetud kiviplaat, kujutab stseene Lõunariigi võitlust Põhjariigi üle, Lõunariigi valitseja tapab Põhjariigi sõdureid, kroon on suusamütsi moodi, millega hiljem kujutati Osirist, sellel on näha kompositsioonilisi võtteid, mis olid iseloomulikud egiptuse
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pöör...
tööd ette võtnud paljaste kätega, ilma tööriistade jõuta, nagu nad ei kõhelnud intellektuaalsete töödega tegelemast peaaegu paljaste mõtte jõududega, siis oleks üsna vähe asju, mis nad oleksid suutnud liikuma panna ja millest nad oleksid suutnud jagu saada, isegi kui nad oleksid innukalt ja ka ühiselt vaeva näinud. Ja kui tahame pisut peatuda selsamal näitel ja vaadata sellesse otsekui peeglisse; siis küsime (kui sobib), et kui juhuslikult tuleks mingi auväärse suurusega obelisk triumfi või selletaolise hiilguse ehteks teise kohta viia, ja selle kallale asuksid inimesed paljaste kätega, kas asja mis tahes kainem vaatleja mitte ei tunnistaks selle mingiks suureks meeletuseks? Ja kas mitte selle, et suurendataks tööliste arvu, ning usutaks, et nõnda suudetakse rohkem saavutada, seda suuremaks meeletuseks? Ent kui nad tahaksid rakendada mingit valikut, ja nõrgemad eraldada, ning kasutada
majanduslikult koormav. Ja kuna ei ehitatud enam püramiide, maeti vaaraod kaljuhaudadesse. Tuntum on Teeba lähedal asuv Kuningate org. Seal oli üle 10 kaljuhaua. Nendest on ainult üks puutumatu ja see on Tutanhamoni haud. Ben-ben monument püramiiditaoline ehitis, tipp oli kullatud ja sillerdas päikese käes. Nende sees puudusid käigud, hauakambrid ja olid ka väiksemad. Obelisk päikesejumala auks püstitatud nelinurkne terava tipuga ehitis. Tempel nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud muust maailmast. Templi väravaehitis oli püloon. Püloonid, sambad ja müürid olid kaetud värviküllaste reljeefidega ja hieroglüüfidega. Templi peaosa oli õu - sinna võivad tulla kõik, ka lihtsad talupojad, seda ümbritses katusega kaetud sammaskäik. Õue taga oli sammassaal - sinna võisid minna ainult ülikud ja preestrid
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust ...
Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Giza väljale (vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid – vanim ja suurim). 1500 – 1300 aastat eKr hakati vaaraosid matma Teeba lähistele kaljuhaudadesse Kuningate orgu. Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad. Sisenemisel sfinkside (inimese või püha looma peaga ning lõvi kehaga olend) allee. Templi värava ees kahe torniga väravaehitis ehk püloon ning obelisk (püramiidja tipuga kivisammas). Kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr hieroglüüfid on arenenud piltkirjast. Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjanduses kirjutati ülistuslaule jumalatele, püramiidiraamatuid ja surnuteraamatuid. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus”. 6. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Inimene, ühiskond ja kultuur.
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepu...
abikaasa ,,Ilmatari" koosolekul koori auliikmeks ning hiljem jätkas ta kooris lauljana. Oma lastele andsid nad hea kesk-ja kõrhariduse. Vanimast pojast Valterist sai jurist maakonnalinnas, Hansust õpetaja ja koorijuht, Aleksander õppis usuteadust ja Arturist sai professionaalne muusik. (Joost 1987, Liim 1997: 75) Joosep Kapp lahkus elavate hulgast 1894. aasta 8. veebruaril ja 25. augustil 1896 püstitati tema endiste õpilaste ja sõprade algatusel Joosepi auks hallist marmorist tahutud obelisk. (Joost 1987, Liim 1997: 75) (vt Lisa 1) 1.2. Artur Kapp Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878 Suure-Jaanis. Artur sündis koolmeistri Joosep Kapi perekonda, kus sai oma esimesed klaveri-ja orelitunnid. 1891. aastal asus Artur õppima Peterburi Konservatooriumi, lõpetades 1898. aastal L. Homiliuse oreliklassi, 1900. aastal kompositsiooni eriala Rimski-Korsakovi klassis ning professor Tironi klaveriklassi. 5
Superga kirik – linna kroon. Asub Alpi eelmäestiku vastas mäejalamil. Üheaegselt pühendkirik, mis püstitati pärast võitu prantslaste üle ja Savoia perekonna mausoleum. Sammasportikusega tsentraalkirik. Stupinigi jahiloss – avara ja mitmekesise põhiplaaniga. Chiesa del Carmine – mõjub rokokoolike lisanditega gooti kirikuna. Bernardo Vittone: Santa Chiara kirik 4.Bernini- arhitekt ja skulptor Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. Kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära. (Peetri troon) Navona väljak Roomas. Skulptuur: Püha Teresa ekstaas Apollon ja Daphne Persephone röövimine Taavet Tritoni purskkaev Barberini väljakul Roomas 5.Borromini ja tema tähtteosed San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali. Rooma Ülikooli kabeli fassaad. Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas.
maokujuline; skarabeus. Heliopolis oli jumal Atumi keskuseks. - Kosmo-teogoonilised õpetused maa tekkimise kohta: Nun-ürgvesi. Sellest veest kerkis esile jumal Atum, temast tekkisid 2 uut jumalat- õhujumal Su ja jumalanna Tefnuth(jumalik paar) niiskuse jumalanna. Neil sünnivad lapsed Nut ja Geb-taevas ja maa; nende abielust tekib kõik muu. - Jumal Ra-päikesejumal. Kultuse keskus samuti Heliopolises. Kultuse objekt oli obelisk. - Kaks päikesejumalat sulasid kokku- Atum-Ra oli inimese looja. Esimese inimese lõi oma pisaratest. Samuti moodustas maadi. - Jumalanna Maat- tõde,õigus,õiglus ja maailma kord. Esineb päeva ja öö vahetumisel; Niiluse üleujutusel; inimeste omavahelistes suhetes; hauataguses elus. Ra tütar. Kehastuseks jaanalind ja kultuse objekt jaanalinnu sulg. - Taevajumal Horos. Pistrikukujuline, üks silm päike, teine kuu.
Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid nii kujunesidki omapärased surnute linnad. Egiptuse templi lihtsam tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õui, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine
(TEEBA) nimetust, ning hakkasid Tepet nimetama Teebaiks. Kreeklased nimetasid Egiptuse Teebaid, mis neile Homerose ajastul (11-9 ss.) tundus rikkaima linnana, erinevalt oma setsmeväravalisest Teebaist sajaväravaliseks Teebaiks. Teebai oli tõesti suur linn. Rida tema templeid on säilinud kuni meie päevini. Teebais kummardati jumal Amon'it, keda hiljem kõrvutati päikesejumal Ra'ga. · Obelisk (lk 408) - ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas (marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega. · Peeker (lk 409) anum , millest joodi. · Mesilane (lk 398) - Mesilane (Apis) on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste (Apidae) sugukonnast. Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2
Ma võtan ühe lonksu. KUUL Ei ole viisakas. SOLK Nagu öeldakse – enne, kui sõber alasti võetakse, tuleb sisemine inimene riidesse panna. KUUL Anna, ma panen oma sisemise inimese ka riidesse. Joovad SOLK Nii: ja nüüd vana kombe kohaselt, riidest lahti ja peseme teda viinaga! LUMI 59 Mis me raiskame, võtame kaevust vett. KUUL Ennem jääb kaev kuivaks. Viina on poes külluses. SOLK Sina too siis obelisk siia. KUUL Just. SOLK Kas matame ta saabastega või ilma? LUMI Saabastega. Tõeline kauboi sureb ikka saapad jalas. SOLK Nagu öeldakse – tehtud. KUUL Hakka peale – nagu öeldakse. SOLK Kes nii ütles? KUUL Mina. Ma vist alukad jätan jalga. SOLK Ei – alasti – nagu ma ütlen. KUUL No tule nuusuta ise. SOLK Hea küll, mul pole aega. Kuul valab laibale viina peale ja hõõrub Nikolai toibub NIKOLAI Mis toimub? KUUL Mis? SOLK Kas? LUMI Ei! SOLK Me... NIKOLAI Pederastid olete või? SOLK
2 Kleopatra tõlkes: isa kaudu kuulus 3 intrigaan intriigide sepitseja; intriig salasepitsus 4 Pompeius (106-48 eKr) Rooma riigimees ning andekas väepealik; püüdis takistada Caesari pürgimist ainuvõimule, kuid sai viimaselt 48. a. lõplikult lüüa; lootes leida kaitset Egiptuses, mõrvati Ptolemaios XIII käsul 5 Isis algselt Egiptuse lehmapealine emajumal, kõiksuse- ja taevajumalanna; Ptolemaioste ajal samastati Demeteri jt jumalatega 6 obelisk ülalt ahenev neljakandiline kivisammas 7 Brutus (85 42 eKr) Rooma riigimees, kes võlgnes kogu oma karjääri Caesarile; senatis peeti teda Caesari lemmikuks, kuid ta ühines Caesari tapjatega; surma eel jõudnud Caesar hüüda: Ka sina, mu Brutus! 8 coup de foudre (pr. k.: pikselöök) armastus esimesest silmapilgust 9 Dionysos-Osiris Dionysos oli kreeklaste veinijumal ja Osiris oli egiptlaste surnutejumal, Isise abikaasa MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
Horemhebi asemele. Nime vahetas ta Pepitatoniks, kuna tahtis jumal Atonile meelepärane olla. Ramses (lk 407) Ramses oli Vana-Egiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 12931291 eKr. Ramses I ei olnud kuninglikku päritiolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas Horemhebi vesiiri ja Amoni ülempreestrina. Horemheb nimetas ta oma järglaseks, sest tal ei olnud omal lapsi. Raamatus parandas Sinuhe Ramsese tuulerõugetest. Obelisk (lk 397) - ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas (marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega. Jeruusalemm (lk 406) - Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja riigi suurim linn. Linnal on pikk ja rikas ajalugu. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemma vanalinn ja selle müürid kuuluvad UNESCO (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) maailmapärandi nimistusse
Vana riigi ajal hakati ehitama templeid. Abrusini on kuulsaim. Hauatemplid. Koosnes sammashoovist, kuhu pääses ka rahvas, sealt viis käik soklile (pool-alumine korrus) rajatud kabelisse (orutempel), mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. (Niiluse üleujutused olid korrapärased. Kõrgus 16(?) küünart). Surnu toodi matuserongkäigul alati mööda Niilust. Keskme moodustas päikesefetis (päikese kummardamis objekt), obelisk (ülevalt teravaks minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel. Keskmise riigi ajal ei tehtud enam suuri püramiide (riik oli nõrgem). Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi (esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud papüürus-, lootos- ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu)
rivistusid kolonni ning hakkasid ümber areeni sammuma. Seejärel läksid nad kongidesse tagasi. Hõbedaselt sätendaval areenil jäid silm silma vastu ainult kaks meest mirmillo ja retiaarius. Võitis mirmillo. · Oppidum (lk 8) kolmeteistkümne kaarega ehitis. · Surmavärav (lk 8) selle pahaendelise ukse kaudu koristasid erilised tsirkuseteenrid pikkade konksude abil ära tapetud või surevate gladiaatorite moonutatud kehad. · Obelisk (lk 8) ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas (marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega. · Gladiaatorõpilased triod (lk 12) olid õpilased, kes võitlesid kiiduväärse õhinaga järeletehtud nuiade ja puust mõõkadega, kuid ilma endale kahju tegemata (veretu võitlus). · Lakveaatorid (lk 14) olid relvastatud kolmharkidega ja võrkudega. · Sekuutorid (lk 14) olid relvastatud kilpide ja mõõkadega.
Giza püramiidid (3. at eKr) Amoni tempel Luxoris (2. at eKr) Amoni tempel Karnakis (2. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 2 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Kivi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad
päikeselinn. Seal linnas austati Atumit, tekkis ka õpetus selle kohta, kuidas on tekkinud maa ja jumalad ehk kosmo-teoloonilised süsteemid. Maailma tekkimine oli selline, et oli olemas ürgne veekogu, kust kerkis esile Atum ja temast tekkisid kaks suurt juamalat Šu ja Tefnut (naine) niiskuse jumalanna, neil sündisid lapsed Nut ja Geb. Teine oluline päikesejumalanna oli Ra, kultusekekskus asus ka Heliopolises, kultuse sündmuseks oli obelisk ehk päikese kiirgus. Ra ja Atum sulasid kokku sellest tuli Atum-Ra. Ra olevat inimese looja, kes loonud esimese oma pisaratest. Tema maailmas valitses kord ehk Maat (nt. päeva ja öö vaheldumine) ehk korra jumalannna, sümboliks jaanalinnu sulg. Taevajumal Horos ehk kaugelkaugel asuv, kujutatai pistriku kujulisena, kaks silma üks on päike, teine kuu. Kuujumal Thot tunti ka tarkuse jumalana, oli ka tekstide ja seaduste jumal
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
· Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse, selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Püloonid, sambad ja müürid värviküllased · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid ainult preestritele · Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 20 m · Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
