Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi, loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur Levis umbes 3000. aasta paiku eKr Savinõusid ilustati nöörijäljendiga Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad , hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silma aukudega kivikirved Idas ulatusid nöörkeraamika kurltuurid Volga, läänes Reini jõeni , lõunas peaaegu Alpideni Rahvastik tegeles loomakasvatusega Suurem tähtsus oli maaviljelusel Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust 1 ei elatud pikemalt ühes kohas paigal vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg (u 5000-1800 eKr). Selle alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Tekib kõpla- ja peenrapõllundus, külvati otra. Vanimad põllud Rebalas (õhukestel paepealsetel muldadel). Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr)
on sama Kunda kultuur, siis järeldame, et maeti maasse kaevatud haudadesse ja tegemist oli laipmatustega. Laibad on pandud hauda selili. On säilinud ripatseid ja tööriistasid, mis on pandud hauda kaasa. Neoliitikum 5000-1800 eKr Lõunas toimus neoliitiline revolutsioon e mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjas algab neoliitikum savinõude kasutusele võtuga. Kõige varasem arheoloogiline kultuur on NARVA KULTUUR. Kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuurid olid 2 olulisemat. 2 näidet, et kammkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui Kunda kultuur. Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega. 2 näidet, et nöörkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui kammkeraamika kultuur. Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima. Lk 14-17 Kammkeraamika Nöörkeraamika
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused.
Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada tööriistade kasutuselevõttu, mis võis aset leid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum. Umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääkattest vaba. Maapind vajus mandrijää raskuse all ning jää sulades hakkas uuesti kerkima
kaasa mõni noake vms. Maahaud, laipmatus. (selili) u. 3000-1800 eKr, Kalastamine, Piirkonnad, kus Kalmistud rajati nöörkeraamika küttimine, korilus. leidus rohumaid asulatest väljapoole, Vaikselt tegeldi jubakariloomadele. kõrgematele ka loomakasvatuse Üksikpered küngastele.Maahau ja maaviljelusega, d, laipmatus. Maeti kuid vähe. külili ja
nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika, matmidkombed Sotsiaalne kihistumine Eesti ühiskonnas ühed teadlased arvavad et oldi võrdsed teised arvavad et oli suut varanduslik ebavõrdsus, suurmaaomanikud, talupojad,vakused, rentnikud, orjad Muinasaegsed matmiskombed kivikirstkalmetesse, laevkalmetesse,tarandkalmetesse,kääbastesse. Surnud põletati, alles hiljem hakati laipu matma.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI MUINASAJAL 1. Millal ilmusid esimesed inimesed Eesti alale? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 000 aasta vanused. 2. Nimeta kaks asulapaika kust on leitud vanimaid jälgi inimasustusest Eestis? Pulli asula Kunda Lammasmägi 3. Mis olid kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. Kunda kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Keskmisest Kiviajast c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Jaht, kalapüük d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad
Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n
12. Eesti ajaloo allikad milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks. Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus? 2 1.Arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. Vanemasse kiviaega kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis jääaeg, mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas. Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 8700
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres. Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused. Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus. Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus. Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist. Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed. Teine kultuur, mis neoliitikumi ajal tekkis 3000 eKr oli nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Seda aega on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ka maaviljelus muutus tähtsaks. Nöörkeraamika elanikud paiknesid looma kasvatuseks soodsates kohtades. Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased.
ajastule väga iseloomulik. Sellest tuleneb ka nimetus "kammkeraamika kultuur". Tööriistad oli sellel ajaperioodil juba tublisti edasi arenenud. Kammkeraamika kultuuris võib tähendada ka kunsti olemasolu. Arheoloogide leidudeks on luust või merevaigust valmistatud loomad, linnud, maod, inimeste kujukesed- kasutati ka ehetena. Kujukesed kandsid maagilist tähendust, mis kandjat hoidsid ja kaitsesid. Umbes III aastatuhandel eKr hakkas levima uus kuluur, nöörkeraamika kultuur, nimetatud ka venekirves kultuuriks. Nime andis kultuurile, see, et savinõusid kaunistati uut moodi- nöörijäljendiga. Levinud olid ka venet meenutavad silmaauguga kirved, selle tõttu kutsutakse seda ajajärku ka venekirves kultuuriks. Tegeleti karjakasvatusega, kasvatati kitsi, veiseid ja 2 sigu
õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla *neljakandilised *kalastamine ja jaht *suured kogukonnad või kõrgemale hooned olid jagunenud künkale *moondekivimitest perekondadeks *külili kägarasend,
töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tarandkalmetesse-enamasti põletatult.majandus arenes raua tootmisega,kasutusele võeti oma soorauamaak
Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid, on ainult arheoloogilised (nt muistised , kalmistud) 6. Mis materjali kasutati põhiliselt Eesti aladel pronksiajal? Kivi, luu, sarv 7. Kunda kultuur ( Pulli, Kunda), kammkeraamika kultuur ( Valma, Riigiküla), venekirveste kultuur ( Ardu). Erinevused ja sarnasused? Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika e kultuur venekirveste kultuur Aeg Mesoliitikum, 9000 a Neoliitikum, 3300 a 2500 a eKr eKr eKr Asulad Pulli, Kunda Valma, Riigiküla Ardu Tegevusalad/ Kalapüüdmine, Korilus, jaht, kalapüük. Maaviljelus(nisu, oder, tööriistad küttimine, korilus
perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus? - Inimesed hankisid põhitoidu kalapüüdes ja korilusega tegeledes. Hiljem hakati tegelema viljelusmajandusega ja hakati pidama koduloomi. 6. Nimeta kaks erilist keraamika tüüpi koos selgitustega - Kammkeraamika – hambulise kammilaadse templiga tehtud ornamendimotiiv. - Nöörkeraamika – nõudel esinevate erinevate nöörijäljendite järgi. 7. Millist perioodi nimetatakse pronksiajaks? - Pronksiajaks nimetatakse periood mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist.
Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 at. (umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi (8700 a e Kr). 2. Kui vanad need on? · Pulli asula · Kunda Lammasmägi 3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad? Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine. 4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Kunda kultuuri on peetud soome-ugri hõimude hulka. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt. 4) Mis keelt nad rääkisid? 5) Millisesse rassi kuulusid? Nad kuulusid europiidsesse rassi
Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Noorem kiviaeg Neoliitikumi ehk noorema kiviaja algust markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: (1) Narva, (2) tüüpilise ja (3) hilise kammkeraamika ning (4) nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Narva kultuur (algus u. 5000 aastat e.Kr.) jätkab ilmset mesoliitilist Kunda kultuuri traditsiooni, mis seletab sarnasust luu- ja kiviesemetes. Tüüpilise kammkeraamika
Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate
dateeritud kivikirstkalmed. Eestist on avastatud umbes 1800 lohukivi. Nöörkeraamika- on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.Nöörkeraamikat kasutati laialdaselt Kesk- ja Põhja-Euroopas 3. aastatuhandel enne meie ajaarvamist või , hilisel kiviajal. Tüüpilised nöörkeraamikaesemed on väikesed lameda põhja ja S-kujulise seinaprofiiliga anumad, aga esineb suuremaidki, isegi amforakujulisi nõusid. Nöörkeraamika on iseloomulik hõimudele, kes kasutasid silmaga kirveid, eriti venekirveid Selliseid arheoloogilisi kultuure nimetatakse nii nöörkeraamika kultuuriks kui venekirvekultuuriks. See kultuur hõlmas suure ala Hollandist läänes kuni Volga keskjooksuni idas ja Baierist lõunas kuni Lõuna-Soomeni põhjas. Varbola linnus- On arvatud, et Varbola linnus oli Jüriöö ülestõusu ajal üks kahest Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti ja mis lõpuks vallutati.
käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja tähtedega.(tehti kammiga sellepüräast kutsuti ka kammikeraamika kultuuriks). Umbes 3000 eKr hakkas eestis levima uus arheoloogiline kultuur, nöörkeraamika. Savinõusid ilustati nöörjäljenditega ja nad kujutasid paati välimuselt, hoolikalt lihvitud, kirvetel tuli silmaauk.Nöörkeraamika rahvas tegeles loomakasvatusega ja viljakasvatusega. 2).Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid
LASNAMÄE MINEVIKUST Lasnamägi asub panganeemikul mis oli lage loopealne, kus asusid Eesti vanimad põllud. Need alad olid varajasel rauaajal põlluharimise üks põhjapoolsemaid piirkondi kogu maailmas. Suured kivimurrud tekkisid Tallinna rajamise aegu. Lasnamäe ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku. Arheoloogide arvates on vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel pärit nöörkeraamika-kultuuriga ajast. Süüdatud lõkkest 1343. a sai alguse Jüriöö ülestõus. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval mälestusteenistused. Lasnamäe ajalugu on suuresti mõjutanud lähedus rikale kaubalinnale Tallinnale. Omaette peatüki selles moodustab kiviraidurite tegevus. Oli ju Lasnamäe paekivi kergesti kättesaadav ja odav ehitusmaterjal. Minevikus oli Lasnamäe tunttud ka kui põllumajanduslik piirkond.Suure turu naabruse tõttu said mitmed talupojad tänu kuapade müügile küllaltki jõukaks. Kihelkondade liitumine viis ...
relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10. Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11. Tulekivi Kiviajal kõike parem kivim, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. 12. Aestid nii kutsuti eestlaseid. Tänapäeval arvatakse, et aestid polnud rahvus vaid nii
küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8. Too näiteid erinevate teadusharude koostööst muinasaja uurimisel. Arheoloogia, antropoloogia,zooloogia, etnograafia PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1.Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? Sellelpärast, et pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda. 2
küttida.Elati ritvadest püstitatud püstkodadest, toitu valmistati tulekolde kohal, liigeldi järve mööda.Tööriistad olid luudest ja sarvedest esemed. 6. Mille põhjal võib järeldada, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel? Kamkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid.Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad vastupidavamad.Ka kunstioskus oli kõrgem(merevaigu kujund) 7. Too kolm näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asula kaugel.Hakati tegelema loomakasvatusega ja maaviljelusega.Tööriistu lihviti veelgi rohkem. 8. Too näiteid erinevate teadusharude koostööst muinasaja uurimisel. Arheoloogia, antropoloogia,zooloogia, etnograafia PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1.Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? Sellelpärast, et pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda. 2
kivikirveid. Luudest ja sarvedest Leiud viitavad suhteliselt kõrgele Pronksesemed jõud valmistati kalapüügi ja jahiriistu. kunstitasemele. sid siia vahetus Tolleaegseteks elatusaladeks olid U. 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis kaubana ja olid kalapüük, jaht ja korilus. levima nöörkeraamika kultuur. Selle väärisesemed. Kala ja liha kõrval olid igapäevases kultuuri rahvastik tegeles looma menüüs ka loodusannid. kasvatusega. Ka maaviljelusel oli varasemaga võrreldes suurem tähtsus.
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
Ajalugu Esiaeg Neoliitikumi ajal tegeleti kammkeraamikaga ,mille tõid siia soome-ugri hõimud. Peale Kunda kultuuri tuli eestisse kammkeraamika kultuur. Tööriistad olid kivist,luust,sarvest. Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Per...
Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panustasid oma aega rohkem kunstile. Dekoreeti ernevat moodi savinõude peale, töödeldi paremini tööriistaid, lisandusid matmiskombed. Nöörkeraamika kultuuri ajal muudeti kammkeraamika kultuuri. Muutusid matmiskombed, hakkati tegelma maaviljelusega ja loomakasvatusega, võeti kasutusele vene kirved ja unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades. Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati proksist, mis eeldas, et need oli tugevamad kui eelmised. Matuste traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui
2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude kogum, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Teada algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust, võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved
Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved
savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini
mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead). Matmiskombed (kalmistud asulast väljas, küngastel). 8. Asva kultuur kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades. 9. kivikirstkalme erilised maapealsed kalmeehitised. Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast) 10
Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned. Surnud maeti elukoha juurde, kohati majadesse surnu hauas selili, väljasirutatud asendis, käed rinnal või külgedel. Panused: tööriistad, relvad, ehted, looma ja inimesekujulised ripatsid. Merevaigust ehted. Nöörkeraamika kultuuri ajal hakkas asustuse veesidusus kaduma, oluline oli hea põllumaa olemasolu. Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega. d) Pronksiaeg alates 1800 kuni 500 a eKr: pronksiaja algus sarnane
500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad · Kunda lammasmägi · Asva, Saaremaal · Jaagupi · Tamula järv (kindlustatud asulad) (tarandkalmed)
Põhjenda muutusi põllumajanduses Läbi aegade on põllumajandus omandanud tähtsat positsiooni inimeste elus. Erinevatel perioodidel omistatakse mitmeid eripärasid. Miks need muutused toimuvad ning on need positiivsed või negatiivsed? Inimene on juba ammustest aegadest tegelenud põllumajandusega. Tänu sellele on toit laual püsinud ning rahvus säilinud. Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal
Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal. Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga
Ornament tehti kammilaadse riistaga. Kõõvits kaapimise riist, uurits uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku. Õngekonksud, noaotsad. Inimesekujukesed 5-6 cm pikkused, kinnitati rõivaste külge. Ka inimesenäo kujutised. Merevaikehted, nööbi taolised asjad. Veelindude kujulised ehted, kaunistused. Maod, koprad, metssead. Kammkeraamika kultuur (tüüpiline) ---> hiline kammkeraamika --- > nöörkeraamika Kammkeraamika kultuur on tuntud põhiliselt asulate põhjal. Matused leitud võimalike omaaegsete elamute all. Matuseid pole nii palju elitud, et saaks öelda, et maeti ainult asulatesse. Näib, et tegu võib olla isikutega, kel oli tähtis positsioon. Haudadest leitud ripatsid, mis kinnitatud riiete külge? Tamula asula mõne matuse puhul võib tekkida kahtlud, kas pole tegu samaanidega. Kammkeraamika kultuuri elanikud tegelesid püügimajandusega st küttimise, kalapüügi ja loodusandide
Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad: karjakasvatus: lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine. Rauaaeg: rauda todeti kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...
merevaigukujud (<= kõrgem ^ kunstitase) Nöörkeraamika Jaht, kalastamine, Savinõudel Asulad Reini jõest ~3000 a eKr loomakasvatus, maaviljelus nöörijäljendid. harimiskõlbliku Volgani,
künti vms. Kroonikad Kroonikad sisaldavad küllaltki täpseid kirjeldusi muinasaja ühiskonna kohta. Neist mahukaim ja täpseim on Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab ristiusus levitamist Läti ja Eesti aladel. 3. Kiviaeg §2 Pulli asula ja Kunda Lammasmägi (aeg, asupaik), arheoloogiline kultuur, Kunda kultuur (aeg, elanike tegevusalad, tööriistad), kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur (venekirveste kultuur) (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana asupaik on Kunda Lammasmägi, kus elasid inimesed hiljem kui Pullis. Arheoloogiline Kultuur ühelaadsete leidudega mustiste rühm Kunda kultuur - Mesoliitikum ehk 9000a-5000a ekr
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega.
Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4.Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5. Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kalda .Asutati u.11000 a.tagasi 9.Hiied -eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 10.Tarapita -muistse Eesti (saarlaste)jumala nimi. 11.Arutle kas asjaolu,et eestlastel puudus12.saj oma riik,näitas meie mahajäämust muust maailmast
Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4 .Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5 . Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kalda .Asutati u.11000 a.tagasi 9.Hiied -eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 10.Tarapita -muistse Eesti (saarlaste)jumala nimi. 11.Arutle kas asjaolu,et eestlastel puudus12.saj oma riik,näitas meie mahajäämust muust maailmast
tähtsam ja olulisem roll, kurja tõrjumine. Merevaiku on kasutatud ka arstimisel. Ripatseid kammkeraamika kultuuri muististelt – leiame Eesti alal ka inimeste peakujutised või inimnäo kujutised. Need on otsevaates. Karula kirikumüüridel neoliitiline joonis. 15. sajandil ehitatud kirik. Tegemist võiks olla kahe inimkujutisega. Karjala Äänisjärve (Onega) kaljujoonised – inimesed ja loomad. Nöörkeraamika kultuur – jõuab hiljem. Kultuuri varasemad nimetused: - Venekirveste kultuur - Sõjakirveste kultuur Teada mitmeid matuseid. Need on omaette kalmistutel. Põlved on krõnksus, käed on vastu rinda. Nöörkeraamika matusepaigad: Sope kalmistu Ida-Virumaal. Pikka aega arvati ka, et matmine külili, sageli kokkusurutud jäsemetele, võib viidata erilisele matmiskombele, võisid olla ka kinni seotud, loomanahkadesse maetuna.
väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist. Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid.1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani
kivipuru, teokarpe, rohutükke, pole eriti kvaliteetne savi) · Kammkeraamika kultuur aastast 4000 eKr (nõul jääb mulje, et on kaunistatud kammitaolise riistaga tõmmates jälgi, lohud vajutatud sõrmega. Selle ajal hakati tegutsema põlluharimisega, tegemist oli marginaalse põlluharimisega. Seda järeldatakse, sest on leitud õietolmuterasid, eriti nisu ja odra, aga see kõik vähesel määral. Ikka aastaringne küla) · Nöörkeraamika kultuur aastast 3000 eKr (savinõud lameda põhjaga, kaunistati nööri savisse vajutamisega, nöör põles ära. Elatusalades toimus pööre, peamiseks muutus põlluharimine ja karjakasvatus, asustus paikneb ümber kaugeneb suurematest veekogudest. Oluliseks asustusüksuseks muutub (üksik)talu, sest sellest ajast on leitud väga vähe asulakohti) Kunda kultuuris Eesti aladelt matmispaike leitud pmtselt pole, teistelt aladelt nt Lätist on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
