Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"nöörkeraamika" - 216 õppematerjali

nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel
thumbnail
4
docx

Eestimaa ajaloo algus püügimajanduslik kiviaeg seminaritöö 10 klass

perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus? - Inimesed hankisid põhitoidu kalapüüdes ja korilusega tegeledes. Hiljem hakati tegelema viljelusmajandusega ja hakati pidama koduloomi. 6. Nimeta kaks erilist keraamika tüüpi koos selgitustega - Kammkeraamika – hambulise kammilaadse templiga tehtud ornamendimotiiv. - Nöörkeraamika – nõudel esinevate erinevate nöörijäljendite järgi. 7. Millist perioodi nimetatakse pronksiajaks? - Pronksiajaks nimetatakse periood mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Antropogenees ja muinasaeg

Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika (3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muinaseesti periodiseering

õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla *neljakandilised *kalastamine ja jaht *suured kogukonnad või kõrgemale hooned olid jagunenud künkale *moondekivimitest perekondadeks *külili kägarasend,...

Eesti ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
30
odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaeg Eestis

Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, kalapüüdmine 3. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid a. Kunda kultuur - 9 000-5 000 eKr i. Küttimine, kalastamine ii. Luust, sarvest, tulekivist esemed b. Kammkeraamika kultuur - 4 000-1 900 eKr i. Soome-ugrilased jõudsid Eestisse ii. Uut sorti ornamentidega keraamika iii. Maaviljelus c. Nöörkeraamika kultuur e sõja- või venekirveste kultuur - 3 000-1 900 eKr i. Keraamikas kindel ornamendimotiiv ii. Levis Balti rahva seas iii. Viljakasvatus, loomakasvatus 4. Muistne haldusjaotus(maakonnad) a. Tarvanpe e Rakvere - Virumaa b. Ümera lahing - Sakalast lõunas c. Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas 5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal”

) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks tööriistadele (sirp ja ader) ja relvadele hakati valmistama metallist ehteid. Kasutusele tulid kaheväljasüsteem ja rauast adratera....

Eesti ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasaeg

Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika ? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika. Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati hauda külili kägarasse, käsi või käed pea all kuna kardeti, et surnud ärkavad üles. 10. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Eesti muinasaeg

Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teooria, mis võidab järjest rohkem poolehoidu, selgitab rahvuse kujunemist läbi ühe suure rahvastikurände peale viimase jääaja lõppu. Esmaasukateks peetakse Kunda kultuuri elanikke. Arvatakse, et nöör- ja kamm-keraamika kultuurid jõudsid siia väikeste inimrühmade läbi. Tänapäevaste eestlaste...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti ajalugu

Billingeni katastroof (mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi Skandinaavia ja ühendus maailmamerega. Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise, kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome-ugri päritolu; hankiv maj.) ja nöörkeraamika (venekirves kultuur). Need kultuurid panid aluse Eesti rahva kujunemisele. Pronksiaeg ja iseloomulikud jooned (1800-500 eKr): üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Tööriistad valmistatud pronksist; kindlustatud asulad; tööviljakus kasvas; alepõllunduse kiire areng; matmiskommete muutus (kivikirst kalmed); säilinud ohvripaiku. Asukohad: Asva asula (Saaremaal), Ridala, Kaali, Narva. Kujuneb välja kaks erinevat asustuspiirkonda: rannapiirkond, sisemaapiirkond....

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Muinasaeg

Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5. Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kalda .Asutati u.11000 a.tagasi 9.Hiied -eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 10.Tarapita -muistse Eesti (saarlaste)jumala nimi. 11.Arutle kas asjaolu,et eestlastel puudus12.saj oma riik,näitas meie mahajäämust muust maailmast...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muinasaeg

Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr)...

Muinasaeg
11 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Euroopa muinaskultuurid

Merevaiku on kasutatud ka arstimisel. Ripatseid kammkeraamika kultuuri muististelt – leiame Eesti alal ka inimeste peakujutised või inimnäo kujutised. Need on otsevaates. Karula kirikumüüridel neoliitiline joonis. 15. sajandil ehitatud kirik. Tegemist võiks olla kahe inimkujutisega. Karjala Äänisjärve (Onega) kaljujoonised – inimesed ja loomad.  Nöörkeraamika kultuur – jõuab hiljem. Kultuuri varasemad nimetused: - Venekirveste kultuur - Sõjakirveste kultuur Teada mitmeid matuseid. Need on omaette kalmistutel. Põlved on krõnksus, käed on vastu rinda. Nöörkeraamika matusepaigad: Sope kalmistu Ida-Virumaal. Pikka aega arvati ka, et matmine külili, sageli kokkusurutud jäsemetele, võib viidata erilisele matmiskombele, võisid olla ka kinni seotud, loomanahkadesse maetuna....

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri. Keraamika kasutusele võtt (kammkeraamika ja nöörkeraamika ). Surnuid sängitati asula territooriumile vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku. Tegeleti ka algelise loomakasvatusega ( sead, veised). Kammkeraamika perioodil tekkisid väikesed külad, jäädakse paikseks. Nöörkeraamika perioodil indogermaanlased hakkavad rohkem küttima, vanad asunikud võtavad neilt üle põlluharimist ning lõpuks kõik segunevad. Külad hajuvad ja tekivad üksiktalud. PRONKSIAEG- pronksist valmistati eelkõige kirveid, tehnilise progressi ajastu. Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Hakati ehitama ka kindluseid - tekib sotsiaalne ebavõrdsus. Peamiseks elatusalaks on kujunenud karjakasvatus. Kõrvalalaks oli maaviljelus, kõplapõllundus...

Sotsioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg

Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg?  Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega  Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo KT nr 1 11. klass

Selle alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Tekib kõpla- ja peenrapõllundus, külvati otra. Vanimad põllud Rebalas (õhukestel paepealsetel muldadel). Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr)...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Muinasaeg 8800eKr - 1200eKr AT1

Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks müügiga. 20. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul? (arutle) Eestlastele see ei meeldinud. Kristlus toodi vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. 21. Vene kirves - ; Pulli küla - ; Rehi - ; Hiied - ; Vene kirves ­ oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla ­ on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (8500­9000 eKr) Pulli asula. Rehi ­ talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied ­ looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. 22...

Muinasaeg
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti kiviaeg

Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Eestis 9000 eKr ­ 4000 eKr. Kunda kultuuri asulad Eestis olid Kunda Lammasmägi, Pulli asula, Siimusaare asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 ­ 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 ­ 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

Olid tekkinud matmiskombed- kalmistud. Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud. Tekkisid esimesed viljaseemned. Põlluvili oli oder. 3) Nöörkeraamika & venekujulised kirved: umbes 3000a eKr. Elati taludes ning matmiskommetesse oli kalmistute kõrvale arenenud ka hauad. Asustus oli rohkem sisemaal, aga ikka ka vee ääres, rahva arvukus suurenes. Koliti sisemaale, et põldu harida ja ka sellepärast, et rahvaarv kasvas. Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil....

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti ajalugu 1

Eesti ajaloo allikad ­ milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks. Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus? 2 1.Arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur ­ aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. Vanemasse kiviaega kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis jääaeg, mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas. Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 8700...

Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun