Põlva Ühisgümnaasium Kadi Kaarsalu Neoliitikum Referaat Arheoloogia 10.c klass Põlva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Neoliitikum 2.1. Narva kultuur 2.2. Tüüpiline kammkeraamika 2.3. Hiline kammkeraamika 3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi
Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika. Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati hauda külili kägarasse, käsi või käed pea all kuna kardeti, et surnud ärkavad üles. 10. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg
Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikseid loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi, millest osa oli kasutatud ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. aasta paiku ekr hakkas Eestis levima uus arhieoloogiline kultuuri uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks.
Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust Noorem kiviaeg e neoliitikum U 5000 u 1800 aastat eKr Tööriistad olid paremini töödeldud Savinõude kasutuselevõtmine Arheoloogilised kultuurid Arheoloogilised kultuurid Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust või etnilist ühtekuuluvust. Arheoloogilised kultuurid Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Inimesed toitusid loodusvaradest. Kui kogukonnad oleksid olnud suured, ei oleks kõigile piisavalt süüa jätkunud. Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja
Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid. Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM. Kammkeraamika: Kasutusel savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna selliselt kaunistatud
Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid Tööriistad kivist, luust, sarvest, puust jt
Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid Tööriistad kivist, luust, sarvest, puust jt
Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teooria, mis võidab järjest rohkem poolehoidu, selgitab rahvuse kujunemist läbi ühe suure rahvastikurände peale viimase jääaja lõppu. Esmaasukateks peetakse Kunda kultuuri elanikke. Arvatakse, et nöör- ja kamm-keraamika kultuurid jõudsid siia väikeste inimrühmade läbi. Tänapäevaste eestlaste
Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed,
Eesti kiviaeg 1. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Eestis 9000 eKr 4000 eKr. Kunda kultuuri asulad Eestis olid Kunda Lammasmägi, Pulli asula, Siimusaare asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved.
Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? 1 100-1 500 aastat ekr. Inimesed jäid paiksemateks, majanduslik ebavõrdsus. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Usk väitis, et surnud võivad tulla kiusama. Sellepärast maeti surnud asulatest kaugemale, kõrgendikele. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg- Iru, Ridala ja Asva.
lindude, madude ja inimeste kujukesi(osa kasutati ehtena) · Omaaegsed elanikus uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi, mis kaitsesid ja hoidsid kandjat · Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna · Rahvas õppis väga hästi tundma kalapüügisaladus, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi · Täiuslikud püügivahendid, loodust kasutati maksimaalselt ära Nöörkeraamika kultuur · Umbes 3000. aasta paiku eKr hakkas levima Eestis · Savinõusid ilustati nöörjäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele · Nõud olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kirved · Selliste kirveste põhjal nimetatakse seda venekirve kultuuriks · Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles
Lähtekoht on Edela-Aasia, sealt jõudis u 7000a eKr Vahemere piirkonda. Metsade asemele tulid põllu- ja karjamaad. Uued toiduallikad tõid kaasa rahvaarvu suurenemise. Esimesel poolel rajati elupaigad siseveekogude äärde ja mereranda. Lõpuosas hakati tegelema viljeleva majandusega, st. asuti elama maaviljeluseks sobivatele aladele. Asutati esimest korda ka Eesti paepealsed ning sisemaa kõrgustike servaalad. Iseloomulik oli kamm- ja nöörkeraamika. Arenes edasi savinõude valmistamise oskus. Töö- ja tarberiistu tehti nagu enne luust, puust ja kivist. Lihvimistehnika arenes. 2. aastatuhande algupoolel jõudsid Eesti ala asukateni pronksist tööriistad. Kammkeraamika traditsiooni mehed olid pikemad kui nöörkeraamika mehed. Arvatakse, et kammkeraamika inimesed olid soomeugrilised ja nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid kiviaja asula- ja matmiskohti
* paremini valmistatud (loomade käitumine, taimi ja hoidmiseks/säilitamiseks territooriumile, vahel isegi põrand savinõud omadusi) alla * moondekivimitest * täiusliku püügivahendid Nöörkeraamika * lahkunutele kaasa ehteid, nuge, hoolikalt lihvitud kirved ja * keraamika, ehete tegemine * asulad piirkondades, kus amulette talvad oli rohumaad loomadele ja Nöörkeraamika sobivat mulda Nöörkeraamika
Mitmeväljasüsteem muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri. Kunda kultuur Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid tehtud kivist, luust ja sarvest ning ka puust
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused
paiknenud piklikest hoonetest. Rohkesti on nöörkeraamilistest asulatest saadud tõendeid viljelevast majandusest, kuigi see polnud tol ajal veel kujunenud domineerivaks majandusharuks. Leitud on koduloomade (lammaste, kitsede, sigade, veiste) luid, viljaterade jälgi. Arvatavasti põhines tolleaegne viljakasvatud aletegemisel. Suurel määral jätkus hilisneoliitilises Eestis siiski püügimajandus. Esemeline materjal Kultuurile on iseloomulik nöörkeraamika. Need on peekritaolised nõud, mille koostisesse on savisse segatud peent liiva ning põletus on parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi on kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esineb nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament võib olla saadud, kui nöör mässiti enne põletamist nõu ümber. Ornamendis esinevad ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud on enamasti väikesed või keskmise suurusega, tõenäoliselt söögi-või jooginõud. Nöörkeraamika
NEOLIITILINE KUNST Terje Vaher 10. B 7.-2. aastatuhat eKr Põhja- ja Ida-Euroopa keraamika kasutuselevõtt kuni metallide kasutuselevõtt Kivist,puust,sarvest,luust,savist Ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Jeeriku linn 8. at eKr U 2000 elanikku. Kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolbad Portreeskulptuur Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks Mega= suur lito= kivi 3 peamist vormi: Menhir-suur pikk püstine kivi Dolmen- Kahe kivi peal pikuti piklik kivi Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tar...
Uskumustest ei teate midagi. Kunda kultuur tuli lõunast. Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder. Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma). Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri
Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuna seda oli hea kasutada lõiketööriistana, sellele järgnes kvarts, kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis. 2. Iseloomusta nooremat kiviaega Eestis (kammkeraamika, nöörkeraamika). Kammerkeraamika ajajärk umbes 4000. aasta paiku eKr, siis levis eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele võeti ise valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ribadega. Nöörkeraamika ajajärk umbes 3000. aasta paiku eKr. Üks iseloomulik tunnus oli paati meenutavad, väga hoolikalt valmistatud kivikirved. Nöörkeraamika kultuur levis kohtades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. 3. Mis iseloomustas vanemat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1800-1100 eKr. Endiselt kasutati laialdaselt kivist esemeid. Vanema pronksiajal hakkasid tekkima esimesed pronks esemed (kirved ja erinevad odade otsad)
Enamus tööriistad olid luust ja sarvedest valmistatud. Kammkeraamika kultuur- valmistatud esemed olid lihvitud ning korrapärase kujuga , vastupidavamad. Oli näha suhteliselt kõrget kunstitaset. Nöörkeraamika kultuur- Kivikirved olid hoolikamalt lihvitud , savinõusid kaunistati nöörijäljenditega. Nad olid korrapärasema kuju ja väljanägemisega. 3.Võrdle Kunda ja nöörkeraamika kultuuri Kunda kultuuri ajal valmistatud tööriistad olid enamjaolt algelised, valmistatud kivist, luust ja sarvest ning vahepeal ka puust . Esemed olid lihvimata ja ei omanud korrapärast kuju . Nöörkeraamika ajal tehtud tööriistad olid lihvitumad ja valmistati ka kirveid jms. Anumad olid kaunistatud nöörijäljenditega ja omasid korrapärast kuju ja oli näha kõrget kunstitaset. 4. Selgita mõisted Neoliitikum noorem kiviaeg
Kasutatakse ka rahva luulet, kuna mõni rahva luule on nii vana, et saab midagi uut teada. 9. Kiviaeg Kiviaeg oli umbes 9000-1800 eKr. Sellel ajal tehti enamus riistu kivist. Asulakohad tehti enamsti mingi veekogu äarde, et kala püüda ja loomi küttida. Elati kogukondadena, kus oli umbes 15-30 liiget. Parim kivi riistade tegemiseks oli tulekivi, kuid seda oli vähe saada. Hilisemal kiviajal tuli ka keraamika, mis jagunes ka omakorda kaheks:kammkeraamika ja nöörkeraamika. 10. Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis oli umbes 9000-5000 eKr. Sellest ajast on parit üks Eesti vanim asula, Pulli. Asulad rajati veekogude äarde, et saaks kala püuda ja loomi küttida. Elati kogukondadena ja igas kogukonnas umbes 15-30 liiget. Töö-ja tarberiistad tehti kivist ja parim kivi oli põlevkivi, kuid seda oli väga vähe. Kasutati ka luid ja sarvi. Rännati ringi vastavalt looduse tegevusele. 11. Neoliitikum
sest saadi uusi oskusi põlluharimiseks ja enam polnud vaja liikuda kohe, kui toit otsa sai vaid sai seda juurde kasvatada. 9. Too näiteid, mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehted, arvatavasti eluks teises ilmas. Mesoliitikumi inimesed uskusid arvatavasti ka kujukestel olevaid maagilisi omadusi mis pidid omanikku kaitsma ja hoidma. 10. Miks on nöörkeraamika kultuuri nimetatud ka venekirveste kultuuriks? Milline võis olla venekirveste funktsioon? Sest nöörkeraamika kultuuri ajal hakati venekirveid valmistama. Võib arvata, et tegu oli luksusesemetega ja need ei olnud niiväga tööriistad vaid pigem rituaaliriistad ja ka relvad. 11. Miks on hakatud viimasel ajal teooriat eesti rahva kujunemisest ümber hindama? Sest pole selgeid arheoloogilisi tõendeid, et kammkeraamika- ja nöörkeraamika kultuuride levikuga oleks
TUNNIKONSPEKT 10.klassile 'KIVIAEG' Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur Periood mesoliitikum Neoliitikum alguseks loetakse keraamika kasutuselevõttu Aeg u 9000. 5000. eKr u 4000. 2500. eKr u 3000. 2000. eKr
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased
Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja- Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. *Nöörkeraamika kultuur- hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku eKr . Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuses olid venet ehk paati meenutava, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks. *Tacitus- sündis tõenäoliselt tänapäeva Lõuna-Prantsusmaal Gallia Narbonesise provintsis. Tema isa kuulus ratsaväealaste ühiskonnakihti ehk teisisõnu alamaadlisse. Tema kuulsus kõnemehena oli vastuolus perenimega, mis tähendab vaikne.
Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine,
mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr. Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed, hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng. Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse Soome-Ugri keel ja maailmavaade. 9. Nöörkeraamika – mis see oli, millal oli nöörkeraamika kultuur? Mis keelt nöörkeraamika hõimud kõnelesid, mis muutus nende tulekuga Eestis? Nöörkeraamika(venekirveste) kultuur oli ka neoliitiline arheoloogiline kultuur, 3000-1800ekr. Esindajad pärit Kesk-Euroopast, kõnelesid indoeuroopa keelt(algus läti ja leedu keelele). Tulid vähehaaval, elasid rahulikult Soome-Ugri hõimudega kõrvuti. NB! Soome-Ugri keel ja europiidne rass, muutus usk ja maailmavaade, 10 000 inimest 10
1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? 13
Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur oli neoliitikumis. · Kunda kultuur- oli mesoliitikumis. Eesti iseloomustus mesoliitikumi ajal a) Pulli asulakoht põhiline eluala. b) Elati veegogude läheduses. c) Kalastati, jahiti, ning tegelti korilusega. d) Elati umbes 15-30 liikmelistes kogukondades. e) vahetati sagedasti elukohti, kuna sõltuti loodusest. · Eesti iseloomustus neoliitikumi ajal
Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi, loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur Levis umbes 3000. aasta paiku eKr Savinõusid ilustati nöörijäljendiga Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad , hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silma aukudega kivikirved Idas ulatusid nöörkeraamika kurltuurid Volga, läänes Reini jõeni , lõunas peaaegu Alpideni Rahvastik tegeles loomakasvatusega Suurem tähtsus oli maaviljelusel Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust 1 ei elatud pikemalt ühes kohas paigal vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks
Eesti muinasaeg ja ristisõda 1. kiviaeg(16p) a)miks ei ole Eestist avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. b) nimeta 2 kohta, kust on leitud vanimad jäljed elust Eesti aladel: Kunda Lammasmägi, Pulli c) loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur d)loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses tööriistadega: kivist tööriistad seoses elatusaladega: kalapüük, korilus, küttimine seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades. e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised.
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg (u 5000-1800 eKr). Selle alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Tekib kõpla- ja peenrapõllundus, külvati otra. Vanimad põllud Rebalas (õhukestel paepealsetel muldadel). Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr)
on sama Kunda kultuur, siis järeldame, et maeti maasse kaevatud haudadesse ja tegemist oli laipmatustega. Laibad on pandud hauda selili. On säilinud ripatseid ja tööriistasid, mis on pandud hauda kaasa. Neoliitikum 5000-1800 eKr Lõunas toimus neoliitiline revolutsioon e mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjas algab neoliitikum savinõude kasutusele võtuga. Kõige varasem arheoloogiline kultuur on NARVA KULTUUR. Kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuurid olid 2 olulisemat. 2 näidet, et kammkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui Kunda kultuur. Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega. 2 näidet, et nöörkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui kammkeraamika kultuur. Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima. Lk 14-17 Kammkeraamika Nöörkeraamika
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused.
Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada tööriistade kasutuselevõttu, mis võis aset leid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum. Umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääkattest vaba. Maapind vajus mandrijää raskuse all ning jää sulades hakkas uuesti kerkima
kaasa mõni noake vms. Maahaud, laipmatus. (selili) u. 3000-1800 eKr, Kalastamine, Piirkonnad, kus Kalmistud rajati nöörkeraamika küttimine, korilus. leidus rohumaid asulatest väljapoole, Vaikselt tegeldi jubakariloomadele. kõrgematele ka loomakasvatuse Üksikpered küngastele.Maahau ja maaviljelusega, d, laipmatus. Maeti kuid vähe. külili ja
nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika, matmidkombed Sotsiaalne kihistumine Eesti ühiskonnas ühed teadlased arvavad et oldi võrdsed teised arvavad et oli suut varanduslik ebavõrdsus, suurmaaomanikud, talupojad,vakused, rentnikud, orjad Muinasaegsed matmiskombed kivikirstkalmetesse, laevkalmetesse,tarandkalmetesse,kääbastesse. Surnud põletati, alles hiljem hakati laipu matma.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI MUINASAJAL 1. Millal ilmusid esimesed inimesed Eesti alale? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 000 aasta vanused. 2. Nimeta kaks asulapaika kust on leitud vanimaid jälgi inimasustusest Eestis? Pulli asula Kunda Lammasmägi 3. Mis olid kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. Kunda kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Keskmisest Kiviajast c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Jaht, kalapüük d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad
Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n
12. Eesti ajaloo allikad milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks. Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus? 2 1.Arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. Vanemasse kiviaega kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis jääaeg, mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas. Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 8700
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres. Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused. Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus. Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus. Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist. Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed. Teine kultuur, mis neoliitikumi ajal tekkis 3000 eKr oli nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Seda aega on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ka maaviljelus muutus tähtsaks. Nöörkeraamika elanikud paiknesid looma kasvatuseks soodsates kohtades. Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased.
Elati enamasti veekogude ääres, sest vee lähedus võimaldas kalastamist, samuti oli ka pesemisvõimalus sealt samast võtta. Keskmisel kiviajal elati 15-30 inimesega kogukondades ja sellest ajast puuduvad hoonete jäänused, kuid on leitud tuleasemeid. Nooremast kiviajast, kammkeraamika kultuuri ajastust(u 4000 a eKr) pärinevad, aga esimesed neljakandilised postidele tuginevad hooned ja äramärgitud on ka seda, et elamud paiknesid sel ajal veekogude ääres ridastikku. Nöörkeraamika ajastut(u 3000 a eKr), aga iseloomustab õhuke kultuurikiht, see tähendab, et inimesed ei elanud pikemat aega ühes kohas või, siis olid jagunenud kogukondadest eraldi elavateks üksikperedeks. Pronksiajal hakati ehitama esimesi kindlustatud asulaid. Enam asustatud oli ranna piirkond, vähem sisemaa. Leidis aset üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus ja suurenes ka varanduslik ebavõrdsus. Eel- Rooma rauajal jätkus üksiktaluline elamisviis, suurenes endisel varanduslik ebavõrdsus,
ajastule väga iseloomulik. Sellest tuleneb ka nimetus "kammkeraamika kultuur". Tööriistad oli sellel ajaperioodil juba tublisti edasi arenenud. Kammkeraamika kultuuris võib tähendada ka kunsti olemasolu. Arheoloogide leidudeks on luust või merevaigust valmistatud loomad, linnud, maod, inimeste kujukesed- kasutati ka ehetena. Kujukesed kandsid maagilist tähendust, mis kandjat hoidsid ja kaitsesid. Umbes III aastatuhandel eKr hakkas levima uus kuluur, nöörkeraamika kultuur, nimetatud ka venekirves kultuuriks. Nime andis kultuurile, see, et savinõusid kaunistati uut moodi- nöörijäljendiga. Levinud olid ka venet meenutavad silmaauguga kirved, selle tõttu kutsutakse seda ajajärku ka venekirves kultuuriks. Tegeleti karjakasvatusega, kasvatati kitsi, veiseid ja 2 sigu
õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla *neljakandilised *kalastamine ja jaht *suured kogukonnad või kõrgemale hooned olid jagunenud künkale *moondekivimitest perekondadeks *külili kägarasend,
Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad Püügimajan. Kõrgaeg Külvati I viljaseemned Arenes põllumajandus o Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur-kaunistused tehti nööriga Üleminek põllundusele, talulisele eluviisile Kanga kudumine · Pronksi- ja rauaaeg (II at.e.Kr-I at.) o Pronksiaeg-pronksi kasutuselevõtt Rajati kindlustatud asulad(asva asula, saaremaal) Matmine-kivikirstkalmed-laip, ehted kaasa Kasutusele võeti ader Habeme ajamine
Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid, on ainult arheoloogilised (nt muistised , kalmistud) 6. Mis materjali kasutati põhiliselt Eesti aladel pronksiajal? Kivi, luu, sarv 7. Kunda kultuur ( Pulli, Kunda), kammkeraamika kultuur ( Valma, Riigiküla), venekirveste kultuur ( Ardu). Erinevused ja sarnasused? Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika e kultuur venekirveste kultuur Aeg Mesoliitikum, 9000 a Neoliitikum, 3300 a 2500 a eKr eKr eKr Asulad Pulli, Kunda Valma, Riigiküla Ardu Tegevusalad/ Kalapüüdmine, Korilus, jaht, kalapüük. Maaviljelus(nisu, oder, tööriistad küttimine, korilus
töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tarandkalmetesse-enamasti põletatult.majandus arenes raua tootmisega,kasutusele võeti oma soorauamaak
2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse. Kasvatati otra, nisu ja kaera.
Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud selili. Pandi ka hauapanuseid (luust ripatsid ning tööriistad). Sellest saab järeldada, et neil olid mingid usulised kujutlemad olemas. Neoliitikum Kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks Eestis loetakse hetke, kui hakati valmistama siinsetel aladel savinõusid. Kõige varasem arheoloogiline kultuur neoliitikumis oli Narva kultuur. Hilisemad kammkeraamika kultuur ning nöörkeraamika kultuur. Narva kultuur sai alguse 5000 eKr. Pmst on tegemist küllaltki primitiivsete savinõudega. Arvatavasti võimalus, kuidas savinõud tehti, oli pika savist rea/lindi tegemine ja sellest keerutati kokku nõu (küllaltki väikesed nõud). Ornamendid/kaunistused olid ebakorrapärased. Kõik järeldused on tehtud kildude põhjal, täielikult pole säilinud. Jätkuvalt elati siseveekogude ning rannikualadel. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalandus. Matusekohad asulatest kaugemal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
