protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
Suureneb kui -Asenduskaupade hind tõuseb -Kaaskauba hind langeb -Sissetulek suureneb -Rahvaarv suureneb Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada.(õun vs pirn, buss vs rong) Riiklikult reguleeritav hind- kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda. Majandusmudel skeem, kus on ringlust püütud kajastada. Partnertehing on tehing, kus raha ei kasutata Hind on rahaline mõõde ja näitab mingi asja väärtust. Hinnamõju Ostujõid Nõudlus, mis on rahaga tagatud Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus- - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Asenduskaubad- Kaubad, millega saab teist kaupa asendada Turunõudlus Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Hinna elastsus Hind on elastne, kui mõnel tootel on palju asenduskaupu, toode on kallis,
muutusega tootmismahus Optimaalse tootmismahu kuldreegel MC =MR Kõik punktid, mis asuvad tootmisfunktsiooni kõveral (A ja B) on vastavuses tehniliselt efektiivse tootmisvariandiga. a) 20/4 = 5 (Hind/kogus) b) Hind 20 hind ca15 = 5 SEMINAR 3 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TULUEFEKTI ARVULINE SUURUS: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE MUUTUSED: HINNA ELASTSUS: Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp >> 1, väga hinnatundlik e. väga elastne nõudlus Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp < 1, ei ole hinnatundlik e. mitteelastne nõudlus Kui kogunõudluse DS võrrand on : P = 105 Q ja kogupakkumiskõvera SS võrrand on: P=20*Q kus P on üldine hinnatase ja Q on reaalne kogutoodang, siis: milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)? 20*Q = 105 Q; 21*Q = 105; Q = 5 Teada on, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2*q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2*q. Leia: a) kauba W tasakaaluhind ja kogus
Õppeülesanne 3 Aire Ilves RK32 Ühiskonnas on kaubaturul nõudlus ja pakkumine tasakaalus. Seega, kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2q. Leidke kauba W tasakaaluhind ja kogus! Nõudlus: p = 10-0,2q Pakkumine: p = 2+ 0,2q Õppeülesanne 4 Aire Ilves RK32 Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis kui suur on panga nõudehoiuste suurus? 750 000 000 EEK 15 %
14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind. Näidata joonisel Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel.
Barter on tehing, mille käigus toimub toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad Nõudlusseadus: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, juhul kui teised tingimused jäävad samaks Ostujõud on nõudlus, mis on rahaga tagatud Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine Nõudluse hinnaelastsus näitab, nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli kasutatakse koos Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda
IIIsammas vabatahtlik kogumispension BRETTON WOODSI SÜSTEEM= IIMS järel-kuni 1971 a -kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem -toetus kullale ja dollarile -asutati IMF(rahvusvahelinevaluutafond) ja WB(maailmabank) poole EESTI PANGA TEGEVUS -korraldab raha stabiilsust -kontrollib teisi panku -määrab rahavahetuskursid -madalalaenuintressid annavad tunnistust riigi heast majanduslikust seisust TURUTASAKAAL JA HINNA SÕLTUVUS -pakkumine ja nõudlus tasakaalus ja turu hind kujuneb pakkumisest ja nõudlusest -nõutud on need, mille hinnad tõusevad, sõltuvad konkurentsist KONKURENTSI VAJALIKKUS Turumajanduse tulemus:kaupa on rohkem, kui tarbida jüutakse -turg määrab kauba hinna -toota ökonoomselt, kvaliteetselt, mugavalt -hind sõltub pakkumise, nõudluse alusel -edukad tootjad, kes on efektiivsed -kaubaküllus MAKSUD TÄHTSAMAD RIIKLIKUD FONDID -sotsiaaalkindlustusfond-tuleneb sotsmaksust, läheb pensionite maksmisele
PAKKUMINE Pakkumine on kaupade ja teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. JOONISTA PAKKUMISE GRAAFIK Turupakkumine on kõigi müüjate pakkumised liidetult ehk koondsumma. Pakkumise muutus: MUUTUSED TOOTMISE PIIRKULUS MUUTUSED MÜÜJATE VÕI TOOTJETE ARVUS OOTUSTE MUUTUS TURU TASAKAAL JA TURUHIND Turuhind ehk tasakaaluhind on hind, mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega. Defitsiit on olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise. Ülejääk on olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga müügiks pakuvad. 20 saj. tuntuim majandusteadlane Alfred Marshall, kirjutas ,,Majanduse põhimõtted". Marshall tõi majandusanalüüsi sisse matemaatika. Marshall defineeris majandust kui ,, uurimust inimestest tavalises elutegevuses" Turuhinna rollid: hinnad annavad informatsiooni, hinnad normivad, hinnad motiveerivad
Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid: 1. Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse kaupu ja teenuseid rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Kuna valuuta pakkumine seega suureneb, on tõenäoline, et riigi valuuta hind langeb. 2
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
Turgu tasakaalustav hind V peatükk · Kuidas tasakaalustavad pakkumine ja nõudlus kogust, mida ostjad soovivad osta, kogusega, mida müüjad soovivad müüa? · Mis on vaegus (defitsiit) ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? · Kuidas normivad turgu tasakaalustavad hinnad kaupu ja teenuseid? · Mil viisil motiveerivad turgu tasakaalustavad hinnad inimesi tooteid ja teenuseid tootma? · Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turgu tasakaalustavates hindades?
Millised on peamised vahendid turu reguleerimiseks? V: Mõnikord toimub turul hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast.Valitsuse ülesandeks on reguleerida ja kontrollida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanimaid majanduse reguleerimise vahendeid. 5. Mis on nõudlus? V: Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. 6. Mis on asenduskaubad? Too näiteid. V: Asenduskaup on kaup, mille nõudlus kasvab kui teise kauba hind tõuseb. Nt : pirn ja õun. Kui ühte pole, siis ostetakse midagi selle laadset. 7. Mis on täiendkaubad? Too näiteid. V: Täiendkaubad on kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise hüvise hind alaneb. Nt : bensiin ja auto. 8
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside
); (2) Lähtumine tarbija hinnatajust (mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega); (3) Konkurentsikeskne (orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral). Toote juurutusfaasis kasutatakse kahte peamist strateegiat: (1) Turu koorimise strateegia korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse järgmine kiht. Eelduseks on piisav nõudlus kõrge hinna juures, selgelt eristuv ja konkureerivatest toodetest parem toode ja/või konkurentide takistatud turule pääs. (2) Turuhõlvamise strateegia korral kasutatakse madalat alghinda. Luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Selle strateegia kasutamise eeldused on hinnatundlik turg ning omahinna langus tootmismahu tõustes. Madal hind peab hoidma konkurente eemal. 13
tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). NÕUTAV KOGUS on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. NÕUDLUSSEADUS sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus). Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel; 2
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad
Kasvufaas Langusfaas Juurutusfaas Nõudlus Aeg Juurutusfaas Kasvufaas Küllastusfaas Langusefaas Toote spetsifikatsioon Toote arendamine Toote variatsioonid Varude ja Nõudlus Klienditeenindus Kliendi segmentimine optimiseerimisteenuse Tootekujundus Tootmismahu arendamine ja Toote hinna alandamine kulude vähendamine Turu-uuring ja kasutamine Lõpetatud toodete laovarude Müügiprognoos prognoos Müügikanalite laiendamine reguleerimine (kontroll) All-lepingute sõlmimine
kujutis, diagramm või valem. 14. Positivistlik majandusteadus - kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed 15. Normatiivne majandusteadus - püübab hinnata alternatiivset polii-tikat, mida voiks rakendada. 16. Turg - vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 17. Nõudlus - teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 18. Pakkumine - erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 19. Tasakaaluhind - hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. 20. Optimeerimine ettetvõttes kasumi maksimaliseerimine või kahjumi minimaliseerimine Ülesanne 2. Ülesanne 3. 21
kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad, mingil hetkel on firmad liialt kaua juba ilma tuluta tootnud ning hakkatakse piirama seda, mis viib töökohtade koondamiseni, mis omakorda tekitab raskustes laenajaid kuna nende elatustase on tunduvalt kahanenud. Kuna aga väga suur osa elanikkonnast on pigem ametis tootmises, sest neil puudub piisav kvalifikatsioon töötada kõrgemal ametil, on ka
oleks ammendamatu. Mida väiksem on riik seda väiksem on transpordi osakaal/tähtsus. · Rahvusvaheline kaubandus- üks ja kõige tähtsam on toor nafta, mille alghinnast sõltub kütuse hind kogu maailmas.Nafta on kallis ja seda müüakse ka kallilt tänu sellele et ressurss lõppeb ükskord.(Teenused on seotud transpordiga). Teine on luksuskaup (brasiilia kohv) , on olemas nõudlus ollakse nõus maksma kallist hinda (loeb kvaliteet mitte kogus). Maavarad maagaas mõjutab majandust ja rahvusvahelisi suhteid. Suuremad ja olulisemad kaubad on majanduspoliitilised tööriistad. Ühiskonna areng ja üleilmastumine · Odav tööjõud, teaduse poolest ei arene väga, arengumaad toodavad lihtsamaid asju (nt põlusaadused) . Liigitatakse juhtriikideks jne. On majanduses esirinnal selle tõttu võib nimetada majanduslikult võimekaks .
töötaja ja rohelist ideoloogiat esindav poliitik. Alates 8. juunist 2010 kuni 2011 aasta maini oli ta Erakonna Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja. Huvitav teada • Suurimad maheturud on Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias. • https://www.youtube.com/watch?v=QbvF-jq0h3A • Silver Silmere- Mahetoidule spetsialiseerunud kokk ja 2011. aasta parima mahetoote tegija. • Mahetoit on kallim, kui muud toidud, see ka põhjus, miks nõudlus selle järele on väikem. Mahetoit • tervislik ja puhas toit, mahemärki kandvas mahetootes on vähemalt 95% koostisosadest pärit mahepõllumajandusest. • Maheviljeluse puhul kasutatakse taimekahjustajate tõrjeks ennetavaid võtteid ja looduslikke vahendeid. • ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid) ehk muundkultuure ega kunstlikke värv-, maitse- ja lõhnaaineid. Geneetiliselt muundatud organismid • ehk GMO on kunstlikult geneetilise
määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina... Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos-tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2. Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu
“kohustus” müüa. Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija. Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile.
oluliselt keerukam. (Varblane et al 2004) 6 Liimpuidu, puitplaatide ja vineeritootmisel pole probleemiks mitte niivõrd ebapiisav arengutoetus kuivõrd harus selge ülevaate puudumine sellest, milliste saaduste osas on kodumaine ja välisturgude huvi kõige suurem. Nii näiteks ei ole kiire arengu ja kasvu taustal suudetud keskenduda just nendele toodetele, mille nõudlus on kõige kiiremini kasvav. Selle taga võivad muidugi olla mõningad tehnoloogilised probleemid, kuid puitplaatide tootmist Eestis võib pidada samuti liiga fragmentee- rituks ehk paljude keskmise suurusega tootjate vahel jaotunuks.(Varblane et al, 2003). Metsa- ja puidutööstus on Eesti majanduses olnud alati väga olulisel kohal. Kuna mets on üks väheseid taastuvaid loodusvarasid Eestis, siis on selle ressursi
Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu Turundus-ettevõtte ajastu ajastu Isevarustamine Nõudlus ületab Pakkumine pakkumise ja nõudlus Pakkumine on võrdsed ületab Pakkumine
Miinus *Inimene- Tootjate kasum väheneb(ühtlasi riigi rikkus) 12)Kaks tegurit, mis soodustavad/takistavad puidutööstuse arengut Eestis? -Soodustavad- *metsa suur juurdekasv *tehnika areng *nõudlus välismaal(valmistooted) *tööjõud Takistavad *Seaduste puudulikkus(röövraiujate nõrk karistamine) *Nõudlus toorpuidu järele on vähenenud *Tehnika puudumine / Soodustavad palju metsa, tööjõudu ja huvi. Takistavad seaduste puudulikkus, toorpuidu ostmise nõudlus on vähenenud, nõutakse rohkem tooteid. 13)Selgita Läänemere mõju majandusgeograafilisele asendile. - võimalus transiidiks, meretranspordile, kalastamisele. Transiidil on ka halb mõju,see reostab merd. Läänemere reostus on samuti üks mõjuvatest faktoritest. Reostuse tagajärjel kannatab mereelustikk, mis mõjutab ka kalandust. 14)Nim 2 keskonnprobleemi, mis kaasnevad põlevkivi laevandamise ja kasutamisega. *Tuhast, mis põlemisel tekib, tekivad tehnogeensed maastikud.
15 4,00 60,00 0,50 77,50 13,50 5,17 -17,50 16 3,75 60,00 0 96,00 18,50 6,00 -36,00 17 3,50 59,50 -0,50 121,00 25,00 7,12 -61,50 Näeme, et piirtulukõver asetseb allpool nõudluskõverat ja et kogutulu on maksmaalne, kui piirtulu on 0. Kui nõudlus on elastne, on pirtulu positiivne ja hnna alanedes kogutulu kasvab. Hinna 3,75 juures on nõudlus ühkuelastne, piirtulu võrdub nulliga ja kogutulu on maksmaalne. Piirtulu muutub negatiivseks, kui hind langeb hinnast 3,75 allapoole. Siit alates on nõudlus mitteelastne ning
konstantsed Turul toimiv hinnasüsteem koordineerib majanduslikke otsuseid, võimaldades ressursse (hüviseid) valdavatel inimestel, firmadel kaubelda vabalt, ostes ja müües ükskõik millise turul kujuneva relatiivse hinnaga. Ül: 1) vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel, seega tasakaalustab turgusid, 2) toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina, suunab tootmist- ettevõtjad hakkavad valmistama rohkem neid kaupu, millel suurem nõudlus ja hinnad on seetõttu kõrgemad 3) tulude jaotaja ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Piirkasulikkuse teooria mõõdab täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadavat kasulikkus. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni
5. brutopalk -väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta keskmine palk - teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga tööjõu nõudlus - näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta tööjõu pakkumine - näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest Tööjõuturu tasakaal- vakantseid töökohti on niisama palju kui inimesi, kes tahavad tööd teha Tööpuudus- tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus Tööjõu puudus- tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine
poolt soovitav kaubavahetuse maht ei ole teisele riigile vastuvõetav antud hinna juures, siis tuleb rahvusvahelisel hinnasuhtel kohanduda). Riigis A on toote suhteline hind enne kaubavahetust madalam ning tal on suhteline eelis. Pärast kaubavahetuse algust tõuseb seal ka kauba hind --> ekspordisoov. Riik B soovib sama hinnaga importida kaupa riigist A --> impordisoov > ekspordisoov. Üleliigse nõudluse likvideerib hinna kohandumine. Kui hind tõuseb liiga palju, siis nõudlus kahaneb, aga pakkumine kasvab. Rybczynski teoreem -- Muutumatute maailmaturu hindade tingimustes toob ühe tootmisteguri pakkumise kasv riigis A kaasa selle riigi toodangu kasvu valdkondades, kus kasutatakse intensiivselt antud ressurssi. Heckscher-Ohlin-Samuelsoni ehk tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem -- riikides, kus palgatase enne kaubavahetuse algust oli kõrge, toob kaubavahetuse algus kaasa selle alanemise ja neis riikides, kus see algul oli madal, hakkab palgatase tõusma.
0 0 -0,5 0 0,5 1 0 1 0,5 0 -0,5 0 0 0 60 0 30 0 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majandus Kõige optimaalsem on toota 800 TV1 (x1) ja 350 (x), sellisel juhul: 1) Materjali ülejääk (x3) on 0 2) Jääb nõudlus 150 külviku järele. 3) TV1 punkrite ülejääk on 0 4) TV2 punkrite ülejääk on 50 b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c x1 x2 x3 x4 x5 x6 1 0 0 0 1 0 0 0 -0,5 1 -0,5 0 0 0 -0,5 0 0,5 1
8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kaupluse omanik soovib teada,kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamikulusid.Ta peaks seda tegema,kui selgub et reklaami piirkulu on madalam piirtulust. 11)Tavaliselt on tegemist hinnajäiga nõudluskõveraga kui kaubagrupiks on sool. 12)Jaani nõudlus pitsa järele on toodud tervel nõudluskõveral. 13)Kui pitsa hind tõuseb neljakümnelt kroonilt viiekümnele,soovik Jaan osta kuus kolm pitsat vähem. 14)Graafik näitab hinnamõju. 15)Kauba nõudlus on elastne,kui kogutulu suureneb iga hinnalangusega. 16)Pauli Pitsa tõstis oma luksuspitsa hinda 60 kroonilt 70 kroonile. Selle hinnatõusu tulemusena tõusis luksuspitsade müügikäive kuus 1000 krooni võrra. Selle toodangu nõudlus on tõenäoliselt jäik.
Pakutav kogus- hüvise kogus, mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turunõudmine Tarbija hinnavaru- tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused. Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P
Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa. Kui eelmisel kuul sain ma 10 EEKu eest leiva ja saia, siis sellel kuul pean ma raha juurde panema, et sama kaupa saada. Samuti ei soosi inflatsioon inimesi kes on raha säästnud. Säästetud raha väärtus ei ole enam sama kui sel hetkel mil seda säästma hakati. Samas võib inflatsioon riigile ka halvasti mõjuda. Kuna hind tõuseb, väheneb nõudlus, sest inimesed hakkavad jälgima mida osta. Kuid kui nõudlus väheneb siis ka ei toodeta nii palju, mis toob omakorda kahju tootjatele. Deflatsioon aga seevastu on kasulik tarbijale. Hinnad langevad ja raha väärtus tõuseb. Praeguses olukorras on deflatsioon hea, kuna elatustase pole väga kõrge ja inimesed peavad mõtlema mis nad toidukorvi panevad. Kui hinnad on aga odavamad siis see leevendab natukene toidukorvi probleemi. Kui riigis on deflatsioon siis see tähendab seda,
Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed. Tänapäeval tähistatakse Eestis jätkuvalt hansapäevi, millesse on kaasatud kodumaalt Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduse arenguga suurenes nõudlus metallraha järele. Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale ilmusid Firenze floriinid. Erinevad vääringud tingisid tarviduse rahavahetajate järele. Kaupmehed moodustasid ühingud, et laevareis ei oleks ühele mehele liiga kulukas. Sõitjad jagasid omavahel ülesanded, üks mehitas laeva, teine andis algkapitali jne. Iga liige pani oma raha erinevatesse valdkondadesse. Meeste teguviis oli väga kasulik, sest reisi ebaõnnestumisel oli kahju kõigile võrdne
ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi toimus jaanuaris ekspordi suurenemine 14%
ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi toimus jaanuaris ekspordi suurenemine 14%
omakorda suurendab eksporti ning eksport omakorda riigi majanduslikku edukust (statistikablogi, 2010) Peale Nõukogude Liitu ei sõltunud Eesti enam Venemaa kaupadest ning majanduslikust olukorrast. Alates sellest hetkest, mil Eesti Taasiseseisvus, läks riik täiesti üle liberaalsele vabaturumajandusele. Eesti riigi majandusliku edukuse ja arengu tagab nüüd ainult oma toodetud finantskapitali ekspordi nõudlus välisturgudel. Mida suurem on Eestis toodetud kaupade järele nõudlus maailmaturgudel, seda rikkamaks muutub riik, saades nii paremini rahuldada riigisiseseid nõudlusi ja vajadusi. Seoses pidevalt kasvavale üldnõudlusele maailmaturgudel erinevate toodete järele, on Eesti riigisisene kogutoodang viimase aastakümne jooksul oluliselt kasvanud. Sellest saab järeldada ka riigi ekspordi statistilist kasvu. 2009. ja 2010. aasta võrdlusena kasvas Eesti eksport aastal 2010 35%, mis oli Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas suurim tõus. (ERR, 2011)
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
Küsimuse tekst Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide hind langes. See põhjustab arvutite: Vali üks: a. Arvutite pakutava koguse kasvu b. Arvutite pakkumise languse c. Arvutite pakkumise kasvu d. Arvutite pakutava arvu languse Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluse seaduse kohaselt: Vali üks: a. Kui hinnad tõusevad, nõutav kogus suureneb b. Kui hinnad langevad, nõudlus kasvab c. Kui hinnad tõusevad, nõudlus langeb d. Kui hinnad langevad, nõutav kogus suureneb Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alljärgärgnevast vastab kõige paremini pakkumisseadusele: Vali üks: a. Kui kalkulaatorite hind tõuseb, suureneb kalkulaatorite pakkumine, ceteris paribus b. Kui kalkulaatorite hind tõuseb, väheneb pakutavate kalkulaatorite arv, ceteris paribus c
lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel. Majandusteaduslikult või öelda, et nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel ning taolist seost saab väljendada nõudlustabelina, nõudluskõverana või matemaatilise funktsioonina. Kuidas tekib nõudlus mingi kauba võiNõudluse teenuse järele? kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse ja eelistused, ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul
suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõisted: 1. Nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt -kindel punkt nõud-luskõveral. Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid
võimaldab keerukad majandusprotsessid taandada lihtsatele kõige olulisemate seoste süsteemile. Selliseid süsteeme nimetatakse majandusmudeliteks. Neid kasutades saab prognoosida majapidamiste, firmade ja kogu majanduse käitumist. Näiteks võib mudeliks pidada järgmist seost: valitsus tõstab majapidamiste maksukoormust, majapidamiste netosissetulekud langevad, vähenevad majapidamiste kulutused, väheneb nõudlus hüviste järele, firmad hakkavad vähem tootma, väheneb nõudlus tööjõu järele, tööpuudus kasvab. Selline verbaalloogiline mudel võimaldab prognoosida maksukoormuse kasvu mõju tööpuudusele. Kõige sagedamini kasutatakse majandusteaduses graafilisi (mis väljendavad erinevaid seoseid intuitiivselt) ja matemaatilisi (peamine meetod majandusteaduses ökonomeetriliste mudelite kõrval) mudeleid
Kui sellel elukutsel pole tulevikku, siis sa ei saa endale tööd enam ja pead juurde õppima uut elukutset. Oma elukutse valikul pead arvestama kõige rohkem haridusega. Põhikooli lõpetamine on kohustuslik, sest muidu ei saa sa gümnaasiumisse ega kutsekooli sisse, sest sul pole lõputunnistust. Kui sul pole põhiharidust, siis sa ei saa isegi enam koristajaks, sest selleks saamiseks on sul vaja põhikooli haridust. Tänapäeval on endale töökoha leidmine suhteliselt raske, sest nõudlus ühe töökoha peale on väga suur. Muidugi oleneb töökohast, kui pakutakse müüja tööd, siis on sul vaja vähemalt keskharidust. Kui sul on gümnaasiumi hariduse ja kutsekooli keskhariduse vahel valida, siis tuleks alati valida gümnaasium. Kui sa kirjutad CV- d siis vaadatakse sind töökohal paremini kui sul on gümnaasinumis omandatud keskharidus mitte kutsekoolis. Eesti tööturul on vaja suhteliselt palju IT-tehnikuid. Mina valin oma elukutseks ka IT-tehniku,
· Almeria provints on maailma suurim kasvuhoonetega kaetud piirkond maailmas (üle 20 000 ha) · Suurepärased kliimatingimused · Madal kasvuhoone-tehnoloogia maksumus (kohapealsed arendused) · Annab provintsile peamise sissetuleku Amazonase piirkond Brasiilias 200 km Amazonase piirkond Brasiilias 8 km Amazonase piirkond Brasiilias 1 km Mahavõetud vihmamets Sojaubade kasvatus · Järjest suureneb nõudlus soja järele (sojaõli ja loomasööt). Nõudlus suureneb aastaks 2020 ligi 60% ehk üle 300 mij t aastas. · Kuna Hiinal ja USA-l on põllumajanduslikku maad piiratud hulgal, siis suureneb tootmine just Lõuna- Ameerikas: Argentinas, Bolivias, Brasiilias ja Paraguais. · Kiirtee rajamine Brasiiliasse on kiiresti suurendanud metsa mahavõtmist ja uute põllumajandusmaade rajamist eriti just Pará State lääneosas. Arvatakse, et 22 kuni 49 tuh km2 vihmametsa kaob ja
prostitutsioonile, kuid enamik ei tea täpselt, mida see endaga kaasa võib tuua. Arvatakse ka, et selle tegevuse võib alati lõpetada, aga tegelikkuses sellest ringist enam nii kergelt välja ei saa. Inimkaubandus mujal maailmas Kõige rohkem on levinud naiste smuugeldamine vaestest riikidest rikastesse riikidesse, siis tegelikult satuvad ka jõukamate riikide naised inimkaubanduse ohvriks. Rootsi 3 tüdrukud Jaapanisse, saksa tüdrukud Mehhikosse, jne. Nõudlus on eksootilisuse järgi, st nagu Põhjamaades on tõmmud naised eksootilisemad, siis Lõunapoolsetes riikides põhjamaised. Vastavalt sellele toimub ka kauplemine. Inimkaubitsejad käsitlevad inimesi mitte elusolenditena, vaid järjekordse kaubaartiklina nagu tubakas, narkootikumid vms. Nõudluse olemasolu peetakse turumajanduse reeglite kohaselt millekski, mida tuleb rahuldada, kui on nõudlus, siis tuleb seda täita ja selle pealt kasu saada.
Täitmisaegade lühendamine, varude minimeerimine, kiirem reageerimine klientide nõudmistele: Täppisajastamisega (just in time- JIT) tootmine/tarned- täppisajastamise puhul tuuakse materjalid kohale siis, kui vaja, vähendades tootmis- või kaubandusettevõtte laovarusid. Sellise praktikaga kaasnevad sageli tarnijate väiksemad, kuid sagedamini lähetavad saadetised. JIT-d kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotusüsteemis. Selles süsteemis viiakse nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus koguses ja ajal, mil neid läheb tarvis, mitte varem ega hiljem. JIT kasutus laovarude juhtimise ja kontrolli süsteemis aitab vähendada laovarusid. JIT süsteem on kavandatud selleks, et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suure rõhu lühikesele, sobivale läbimisajale. 5 põhielementi, mis toetavad kanban- ja JIT konspetsiooni: Nullile lähenevad laovarud
hüvise hinnad. Pakkumiskõvera puhul on tegemist tõusva ehk positiivse tõusuga sirgega. Pakkumiskõveralt nägime, et hinna tõustes (liikudes punktist A punkti B) hüvise pakutav kogus suureneb. 5 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki nõudluskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise nõudlus vaid hüvise nõutav kogus. Näiteks, kui bensiini hind tõuseb, siis väheneb selle nõutav kogus autojuhtide seas (kuna otsustatakse sõita vähem või kasutada muid transpordivahendeid). Muutus pakutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki pakkumiskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise pakkumine vaid hüvise pakutav kogus. Muutus nõudluses 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
