Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"nõod" - 141 õppematerjali

nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo . Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud . Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi.
thumbnail
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 ­ 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...

Kreeka kultuur
40 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Teose analüüs „Väikeste Asjade Jumal“ Arundhati Roy

Abiellus ning kolis dublinisse, pärast lahutust kolis Ameerikasse New Yorki. Kõrvaltegelased on Ammu-kaksikute ema, Väikseke Kochamma- nende vanaema, Sofija-mol-kaksikute surnud nõbu, Pappacci- kaksikute vanaisa. Tegelase on usutavad ja väga reaalsed, nende käitumine ja riietumisstiil on iseloomulik india rahvale. 5. Põhirõhk on küsimusel, keda ja kuidas armastada tohib. Nende pere onud said isadeks emad - armukesteks ja nõod surid kirstus. Nende pere mõeldamatu sai mõeldavaks ja võimatu juhtus tegelikult. Taolised probleemid on Indias tänapäevalgi, ning on aktuaalsed teatud piirkondades, eks neid mingil viisil püütakse lahendada, kuid paraku karm reaalsus mis ümbritseb neid arengumaa inimesi eriti ei muutu. Naisi antakse mehele, koos kaasavaraga. 6. Autori sõnum oli inimestele näidata mis toimub tegelikus elus, ning millele oleks vaja pöörata tähelepanu...

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

­ rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. ­ karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad ­ teder looduslikult rohketoitelised järved ­ valge vesiroos laialehelised lammimetsad ­ künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod ­ metstilder püsitaimestuga liivarannad ­ rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved ­ vesilobeelia vanad loodusmetsad ­ händkakk merele avatud pankrannad ­ räästapääsuke karid ­ hallhüljes allikad ja allikasood ­ balti sõrmkäpp liivakivipaljandid ­ jäälind lood ­ verev kurereha pangametsad ­ mets-kuukress koopad ­ tiigilendlane -Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad. VII...

Hüdrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
48
rtf

Geneetika eksami vastused

Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) ­ isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koitus...

Geneetika
180 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Maaõigus mõisted

aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...

Maa- ja keskkonnaõigus
13 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

VEESEADUS

VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused  Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral  Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases  Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite se...

Maa- ja keskkonnaõigus
9 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

Harva leidub neid üksikvormidena, enamasti moodustavad nad koos nendevaheliste sopiliste ja soostunud põhjaga nõgudega mõhnastikke. Mõhnastikud on arvatavasti kujunenud aktiivsuse kaotanud liustiku jäämassiivis. Jääsulamisvesi voolas jääpankade vahelistes lõhedes ja lahvandustes. Vesi kandis endaga kaasa ja setitas moreenist väljapestud materjali. Jääpankade sulamisel jäid nende asemel nõod , lohud ja sopilised orud. Settekuhjatiste kohal kujunesid aga kõrgendikud – mõhnad oosid ehk vallseljakud - vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt peenem materjal on välja uhutud. Üksteisele järgnevad oosid moodustavad oosiahelikke...

Keskkonnafüüsika
7 allalaadimist
thumbnail
38
docx

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod . Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste...

Loodus
40 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Optilised nähtused atmosfääris

Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod...

Meteoroloogia ja klimatoloogia...
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti loodusgeograafia

Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid. TÄHTSUS: Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla), mis sobib telliste valmistamiseks. Lisaks on devoni ladestu oluline Lõuna-Eesti inimeste põhjaveega varustamise kohalt.  Aluspõhja pealispinna reljeef – juba Devoni ajastu lõpul olid olemas nõod praeguse Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve kohal ning kõrgemad alad praeguste kõrgustike piirkonnas. Devoni ajastule järgnes ligikaudu 350 milj aastat kestev mandriliste kulutuste periood. Siis kujuneisd meil välja aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mis olid liigestatud sügavate jõeorgudega. Oluliselt mõjutasid meie ala pinnareljeefi kvaternaari jäätumised, mis kandsid minema mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi ja muutusid seeläbi pinnavormi...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

Kulutusvormid: Paetasandikud Paevoored Kulutusnõod Kuhjevormid: Moreentasandikud oosid Moreenkünkad mõhnad Moreen seljakud sandurid Kulutus-kuhjevormid: Voored (tuumikvoor, moreenvoor) Kulutusvormid: Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud. Põhja-, Loode-ja Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod , mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket....

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti rahvuspargid

Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006) Loodus Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod , need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets. Karulasse jääb Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub üle rahvuspargi piiride. Väga hinnatud on ka lõunaosas vanad metsad, seal on säilinud pooleteisesaja-aastasi ürgmetsailmelisi metsatukki...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

haljastu majandamise plaan

Sõstar on maapinnalähedases mullas harunenud varrega mitmeaastane, kuni 1,5 m lai ja kuni 2 m kõrge põõsastaim. Maapealse osa moodustab erineva vanusega oksad mis on tekkinud basaal- ehk juurmistest pungadest. Olenevalt okste asetusest eristatakse püstise, laiuva ja lamanduva kasvulaadiga põõsaid. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad, kaldavõsastikud, 5 jõekaldad ja ojade nõod . Kasvukoha mullad on tavaliselt sügavad ja huumusrikkad. Talvel on ta meil külmakindel, talub hästi varju, kuid ei talu põuda ja madalat õhuniiskust. 4. Tööde mahud 4.1 Taimmaterjal Tabeli koostasin www.juhanipuukool.ee hindade põhjal. Nr. Eestikeel Ladinakee Sordinime Istiku Kogus Ühik € Kokku € ne lne tus suurus tk nimetus nimetus (cm) 1...

8 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Uusaegkond ehk Kainosoikum

Selle ajastu jooksul kujunesid välja hetkel Maale iseloomulikud pinnavormid, taimed ja loomad. Uusaegkond jaguneb veel omakorda kolmeks ajastuks: paleogeen, neogeen ja kvaternaar. Paleogeeni ning neogeeni ajal, mida võib nimetada ka tertsiaariks, tekkisid praegused pinnavormind (mäestikud, tasndikud, nõod ). Sellel ajal arenesid õistaimed, kes on oluliseks toiduks imetajatele, ja mitmekesistusid putukad ja linnud. Paleogeeni alguses ei olnud veel selliseid kliimavöötmeid nagu praegu, kliima oli märksa soojem. Domineerivateks rühmaks tõusid imetajad, roomajad lükati kõrvale. Ilmusid vaalad, hülged, delfiinid ning elevandi ja hobuse eellased. Meredes oli arvukaltkarpe, tigusid, koralle, käsnu ja merisiilkuid. Paleogeeni keskpaiku arenesd ka poolahvid ja ahvid. Praegused kliimavöötmed kujunesid umbes 30 miljonit aastat...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

Erosioon ­ mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega. Uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Deflatsioon ­ tuuleerosioon. Tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. Selle tagajärjel tekivad piklikud nõod . Aridifikatsioon ­ e kõrbestumine. Kuivusest tingitud saagikadu ja kõrbete pealetung. Olmedegradatsioon ­ muldade katmine. Ehitusdegradatsioon ­ muldade katmine. Masindegradatsioon ­ mulla tallamine. Keemiline degradatsioon ­ muldade saastumine. Maastik ­ 1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt Pandivere kõrgustik). 2) mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum,...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
42 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Loodusgeograafia: Otepää Kõrgustik

Mõnel hajusalt paikneval pinnavormil (näiteks Kuutsemäel, Pöidlamäel, Savimäel) on tasane savine lagi ja jäärakutega nõlvad. Neist 4 madalama rühma moodustavad 10–25 m kõrgused keskmised ja väikekõrgendikud ,mida katab 1–2 m paksune moreenikiht. Eeskätt kõrgustiku servaalal paiknevad väiksemad alla 10 meetrised künkad koosnevad enamasti ainult punakaspruunist moreenist. Küngastevahelised soostunud või järvedega nõod on tekkelt peamiselt glatsiokarstilised. Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56 km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib...

Eesti loodusgeograafia
35 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Biotoopid

• Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured lammisood, madalsoo; Võhma, Parika, Soosaare, Põltsamaa, Laeva, Sangla (342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%) • Kõrgustike orustatud alad ja kõrgustikevahelised nõod (Sügavad kitsad ürgorud lavajal kõrgendikul. Hea drenaaž. Sood orgudes,järvelise tekkega, madalsood. Kerreti, Meenikunno, Kuiksilla,) • Moreenkingustike alad (Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. Sood väikestes küngastevahelistes sulg-ja avalohkudes. Kirikumäe, Remmeski, Kivestmäe, Vällamäe) Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused

Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod . Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid....

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Karula kõrgustiku maastikurajoon

Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise tõttu nõod . Ümarad korrapärase põhikujuga küngasmõhnad. Kagus ääristavad ala 2 oosmõhnastikku. Foto: Arne Ader Vetevõrk: 60 järve. Enamus paiknevad kõrgustiku keskosas – suuremad Aheru, Ähijärv. Kirdes kaitsealused Keema järved. Kõrgustikult lähtuvad lühikesed veevoolud- lõunasuunas Mustjõkke Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi. Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%...

Loodusteadused
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun