redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis elektrivoolu (ENE 2, 1987:525)), tööpinge,
arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tõlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasõna levimine ning usust saadi paremini aru. Talupoegade kohustused suurenesid Rootsi võimu tulekuga, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Talurahva olukord muutus eriti raskeks siis, kui halva ilma tõttu vili ikaldus. Vihmase suvega mädanes põldudel hein, mida talvel loomadele toiduks anda, ning teravili kasvas vaevaliselt. Nii oli käes näljahäda. 17. saj. lõpul muutus talupoegade olukord helgemaks. Mõisnike vabadusi piirati, talupojad said õiguse end kohtus ülekohtu eest kaitsta, mis oli nende seisukohalt ülimalt oluline.
Venemaalt.Soositi vene õigeusu levikut. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest.Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald,Jansen lamas halvatune tõvevoodis.Enneaegselt lõpetas haigus C.R Jakobsoni ja Lydia Koidula elu.Jakob Hurt ja Mihkel Veske olid asunud võõrsile.Valitses üldine peataolek ja sihtide ähmasus.Omavahelises väiklases võimuvõitluses võeti appi intriigid ja salakaebused,aidates nõnda tahes-tahtmata venestusele kaasa.Sellega paistis eriti silma Põhja-Eesti ajalehe ,,Valgus"toimetaja Jakob Kõrv. Must aasta eestlastele oli 1893.Siis sulges sovinistlike vaadetega Eestimaa kuberner S.Sahhovskoi sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Seltsi ja keelas tsensori ettepanekul jutustuste avaldamise eesti rahva ajaloost.Samuti läks võhikluse ja kuritarvituse tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte,laevanduse aktsiaselt ,,Linda".
paikadest ja inimestest. Paljud inimesed, kes koolilõpetanutena asuvad tööle, märkavad hiljem, et see töö neile sugugi ei istu ja proovivad minna tööle mujale. Kuid seal jääb neil haridusest puudu ja nad lähevad kalli raha eest õppima igasugustesse erakoolidesse. Kuid seda ei peaks nad ju tegema, kui nad oleks aegsasti välja vaadanud elukutse, mis neile tõesti istub ja meeldib, ja oleksid valinud õige kooli, kus seda vajalikku haridust omandada. Nõnda ongi välja kujunenud, et paljud noored, kel vähegi tahtmist ja aru peas on õpivad, pingutavad, et kindlustada endale korralik ja õnnerikas tulevik.
Järelikult oli diktaktuur saavutanud kontrolli igasuguse poliitilise ja avaliku tegevuse suhtes. 1937 koostati uus põhiseadus, mis tõi samuti ühiskonda suuri muutusi. Näiteks kaotati rahvaalgatuse võimalus ja streigid, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu, valitsuse määras ametisse president. Eesti riigipeaks sai laialdaste õigustega president, kelleks sai Päts. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Nõnda hakati olukorda riigis nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad. Järelikult olid uue põhiseadusega määratud sätted suurteks muutusteks ühiskonnas ja riigi valitsemisel. Vaikiva ajastu muutused ei olnud ainult negatiivsed. Kuigi inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus olid piiratud, hakkas riik jõudsalt sekkuma majandusellu. eeldusteks
liigi kõige ideaalsemad, ebahuvitavamad, sarnasemad, massi sulavaimad isendid. Kõik kes on vähegi teistmoodi, hävitatakse. Miks ei sallita endast erinevaid ja nende kallal noritakse? Vägivalda peetakse ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusena. Tänapäeva ühiskonnas on see täiesti normaalne käitumine. Kuid miks on inimesed langenud nii madalale, et peavad teistele enda tahtmise saamiseks haiget tegema? Kes on see kuri, kes sunnib inimesi nõnda käituma? Vägivallaga püütakse lahendada olukordi, mida sõnadega ei suudeta. Kuid miks ei suudeta leida humaansemat alternatiivi probleemide lahendamiseks? Enamasti kasutatakse vägivalda endast nõrgemate peal, hoolimata sellest, et ka nemad on elus ja et ka neil on tunded. Vaimne vägivald on meeletult ohtlik relv. Selle abil saab allutada endale ka kõige võimsamad, kuid miks kardavad inimesed sõnu? Miks ei julge inimesed rääkida
To add more information, we can use: * therefore järelikult, seepärast, sellepärast, seetõttu * furthermore lisaks, veel enam, tagatipuks * consequently järelikult * moreover enamgi veel, pealegi, veel enam * as a consequence - tulemusena * what is more * so mistõttu, nii(moodi), sedamoodi, sedasi, nõnda * also * so + adjective OR adverb * not only... but also * such a/an + adjective + singular countable noun * such + adjective + plural/ uncountable noun To join 2 contrasting (vastandlikku) ideas, we can use: CLAUSES OF REASON
ning okupeeris selle. Khafji lahing kestis 2 päeva kuni Iraagi väed löödi Saudi Araabia Katari ja Koalisatsiooni väeosade poolt välja. Mõlemad pooled said raskeid kaotusi nii personali kui ka varustuse osas. Sõjalised uuendused Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud koalitsiooni väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat, ehk siis ei olnud vaja loota enam teedele, vaid koostööle õhuluurega. Nõnda teadsid nad alati kus on vaenlane ja kus on nemad. Sellise uuenduse kaasabil võitsid nad lahingud pigem manööverdades kui võideldes. Tähtsat rolli mängisid täpsusrelvad nagu näiteks AGM-130 rakett. Sellised uuendused võimaldasid põhjustada suuri kahjustusi sõjaväeobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Selliseid juhitavaid rakette kasutati üha laialdasemalt ja need moodustasid umbes
õpilastele, et igal inimesel peab olema oma arvamus ühiskonnaelu puudutavates küsimustes. Arvan, et ühiskonnaõpetusel on suur roll laste informeerimises ühiskonnast. Kodudes räägitakse majandusest ja poliitikast niivõrd vähe, et õpilane ei pruugigi aru saada, millega need seotud on ja mis on nende mõte. Kõikide päevakajaliste teemade kohta saavad õpilased tunnis esitada enda arvamust ning saavad osaleda ka aruteludes. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem arvamusi ja nõnda saavadki kõikide faktide erinevad küljed esitatud ja läbi arutatud. Sellisel viisil saavad paljud asjad selgemaks ja kergemini mõistetavaks. Ühiskonnaõpetuse tundide raames tutvutakse põhjalikult Eesti Vabariigi põhiseadusega. See on aga vajalik selleks, et olla seadusekuulelik kodanik. Seadusekuulelik kodanik on aga riigile parim mida tahta. Elades riigi seaduste järgi on inimesed ka ise palju õnnelikumad ja neil on lihtne ning muretu elu. Igas riigis on siiski ka kurjategijaid ja
suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks. Rooma vabariigi ja keisririigi ajal oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik e. profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised olid teisejärgulised. *Rooma Pantheon - Tempel kõikidele Rooma jumalatele
Essee Internetivabaduselt esimene Elada internetivabaduselt juba kolmandat korda esimeseks valitud riigis, on päris uhke tunne. See, et Eesti on ületanud milleski endast mitmeid kordi suuremaid riike, juba kolm korda, on päris hea saavutus.20 aasta tagusest väikesest ja vaesest Ida-Euroopa riigist on saanud kübermaailma ja e-valitsemise liider. Keegi meist ei kujutaks arvatavasti ette elu ilma interneti ja arvutiteta. Eestis toimib internet üle kogu riigi, nii võid sa internetis olla kodus, koolis ja ka metsas. Suure interneti kasutajate arvu, laialt levinud e-kaubanduse ning inimeste ja organisatsioonide igapäevase elu osaks muutunud e-valitsuse teenustega on Eesti eeskujuks, kuidas vaba internet muutub ühiskonna arengu mootoriks. Piirangud interneti sisule ja ühendustele on Eestis ühed maailma leebemad. Sellest hoolimata on tugevate isikuandmete kaitse seaduste tõttu mõningaid ...
vallutusretkedega 330 aastal eKr. Sellel ajal toimusid suured vallutused. Kreeka kultuur levis laialdaselt mujale linnadesse. Aleksander Suure sõjaretke ajal vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi. Ning ka maad Egiptusest, Iraani ja Kesk-Aasiani. Pärast Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega ümberasutati kreeklased ja makedoonlased massiliselt Euroopast Lähis- Ida maadesse. Algul küll palgasõduritena, kuid hiljem ka muu ametite esindajatena. Nõnda täitusid Vahemere idarannikud linnad peagi Kreeka sisserändajatest. Kõnelema hakati rohkem kreeka keelt ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalike traditsioone kõrvale tõrjuma. Põhilised tekkinud kreekapärased linnad olid Mesopotaamias, Iraanis, Kesk- Aasias kui ka Induse ääres. Kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid peagi ja nad sulandusid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks. Seda aega nimetatakse
Tallinn, 2008 Esimeseks sügise saabumise märgiks on langevad lehed, mida aegade algusest peale on riisutud käsitsi. Erinevad firmad pakuvad selle tarbeks aga ka elektrilisi aiamasinaid. Tüütu leheriisumise saab olulisemalt meeldivamaks muuta tänapäevast tehnikat appi võttes. Kuigi see referaat räägib elektritööriistadest, võiks esimeseks alternatiiviks olla ikkagi bensiinimootoriga õhuluud. Selle kahetaktiline bensiinimootor käitab turbiini, tekitades nõnda tugeva õhujoa maapinnal lebavate lehtede lihtsaks hunnikusse kokkukoondamiseks. Veidi kallimal õhuluua mudelil on komplektis ka kogumisvarustus, millega annab peale lehtede ka muud maas vedelevat sodi, nagu oksaraod ja paberid, kokku tõmmata. Ka elektrilise lehepuhuriga saab vaevata sügislehed nurka hunnikusse puhuda, siis sisse imeda, mille käigus purustab hakketurbiin sisseimetavad lehed, vähendades nii lehekuhilat kuni 90%
toetus muudkui langeb. Varsti ei lähegi enam keegi ülikooli, sest lihtsalt ei saa seda endale lubada. Artiklis oli räägitud, et enne tuleks tudengitel elu kergemaks teha ja siis alles kõrgharidus tasutaks teha. Muidugi on see õige, kuid mida see tasuta kõrgharidus nii halba siis teeks? Muidugi tuleks rohkem tudengeid juurde, kuid seis ei tohiks ju halveneda. Kui parandada praegu olukorda ja siis teha tasutaks kõrgharidus, siis neid juurde tulnud noori oleks nõnda palju, et kohe oleks kõik taaskord samas seisus nagu enne. Seega minu arvates see väga midagi ei muuda. Muidugi võiks olla kõrgharidus tasuta kuid minu arvates võiks pigem olla see lihtsalt odavam, mitte täiesti tasuta. Ma ise kardan kaa praegu seda, et minu edasised õpingud võivad sinnapaika jääda just raha pärast, sest lihtsalt need summad on absurdsed, mida tuleb kõrghariduse eest maksta. Enne kui maksta see suur summa, tuleb olla
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest
on ainult omakasu peal väljas. "Aga tööd peab tegema, kõvasti tegema, sest muidu tulevad kurjad mõtted ja hirmud."- Töö oli ainus millega sai oma mõtteid eemal hoida ja oli ka üks võimalustest õndsaks saada. "kui ruttu muutub iga rõõm leinaks, iga õnn õnnetuseks"- elu on väga ettearvamatu. "On halb, tuleb kutsumata, on hea, ei tule kutsudeski, nõnda on inimesega. Ainult loom tuleb ka siis koju, kui võõrsil on hea." inimesed unistavad paremast elust , kuigi ei pane tähele , et see mis neil on ongi hea. · Vastandatud Vanapagan Jürka Kaval-Ants Aus Valelik Väga töökas Laisk Täitis antud lubadusi Ei täitnud oma lubadusi
Eesti esindajail on võimalik osaleda Euroopa Komisjoni komiteede ning Euroopa Liidu Nõukogu töös. Edukas osalemine eeldab aktiivsust euroliidu küsimustes ning kiiret kohanemist toimuvate muudatustega. Samas, kuna Eesti näol on siiski tegemist väikeriigiga, sõltume otsuste tegemisel suuresti kaalukamatest liidukaaslastest. Eestil on Europarlamendis 6 kohta, mis on hetkel vähim võimalik kohtade arv. Seda seetõttu, et siinne rahvaarv on nõnda väike. Vähene kohtade arv parlamendis tingib aga asjaolu, et Eesti esindajatel on otsuste langetamisel väiksem võimalus tulemust enda kasuks kallutada. Eesti, kui väikeriigi, rahakott on tunduvalt õhem kui suurriikide oma, seega on ka meie riigi rahaline panus EL projektidesse tagasihoidlikum. Siiski on Eesti abivajaid alati toetanud, nii Kreekat pankroti puhul, kui ka Ukrainat julgeolekukriisi vältel. Samuti osaleb Eesti alati
Keeleline mitmekesisus Kas meie, ühiskond, peaksime keelelist mitmekesisust pigem eemal hoidma või vastupidi, kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada. On väga hea omandada emakeelt ning kindlasti ka võõrkeeli. Need tagavad meile võimaluse tulevikus areneda ja elus midagi suurt luua. Igal keelel on oma kultuur, nägemus, vaated ja hoiakud ehk kogu keelelise taust
tekivad propaganda filmid ja uudised mis mõjutavad seda keelt rääkivate inimeste maailmavaadet luues maailma kuulajate peades mida juhi positsioonil olev isik võib vajadusel oma kasuks keerata, näiteks Venemaal ülekantavad uudised on äärmiselt Lääne- maailma vastased ja rõhutavad kui hea on ikka venemaal elada. Tänapäevalgi on keel asendamatu. Kuigi tekkinud tehiskeeled oleksid võimelised näiteks sõnad asendama numbritega, ei ühenda miski muu inimesi nõnda tugevalt peale tunnete mis kaasnevad ainuüksi sõna kõlaga. See areng on tekkinud läbi saja tuhande aasta ning siiski, koos temaga kaasnenud plusside ja miinustega, on inimühiskonna alustala ilma mille ühenduseta ei elaks me maailmas kus hetkel oleme
Pärnu Mai kool Ajustimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma Referaat Oliver Jurkatam 9B Pärnu 2015 Sisukord 1 Tiitelleht 1 Sisukord 2 Ajutsimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 3 Heleda, tumeda juukselised 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Ajustimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma 2 Teadlased on laias laastus teadnud juba aastaid, millised ajupiirkonnad mängivad keha vedeliku tasakaalu reguleerimisel keskset rolli. Hüpotaalamuse ruumisäästlikkuse ja kompaktsuse tõttu oli aga võimatu öelda, millised neuronivõrgustikud sellega täpselt tegelevad. Närvirakkude elektroodidega stimuleerimisest polnud kasu – elektriline stimulatsioon mõjutab reeglina liiga laia ajupiirkonda. Charles Zuker ...
põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIX-i lahendusi. Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64-bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32-bitiseid rakendusi . Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema versioonide nimed on enamjaolt tulnud suurte kaslaste järgi. Esimene versioon 1.0 kandis nime Hera (16. märts 1999), avalik beetaversioon Kodiak (13. september 2000), 10.0 Cheetah (24. märts 2001), 10.1 Puma (25
Ent ta oli Wolseyst tunduvalt halastamatum, tema reformide ajal hukati katoliiklusele truuks jäämise eest, mis tähendas 1534. aastast otsest riigireetmist, tuhandeid inimesi. Seetõttu oli ta samuti küllaltki ebapopulaarne, seda süvendas veelgi aadlike vastuseis Cromwellile tema lihtsa päritolu tõttu. Ent nagu Wolseygi, suutis ta võimul püsida nii kaua, kuni tal oli kuninga toetus. Kavala mehena aimas Cromwell üldiselt ette Henry poliitilisi soove ning nende muutumist. Nõnda oli ta varakult asunud õõnestama Anne Boleyni jalgealust, mille tulemusena viimane lõpuks riigireeturi ja abielurikkujana hukati, kuningas aga Jane Seymouriga abiellus. Pärast viimase surma asus Cromwell kiiresti planeerima poliitilist abielu Kleve Annaga, mis oleks Euroopas isolatsiooni jääda kippuvat Inglismaad lähendanud Saksa protestantidega. 1540. aasta alguses sai abielu teoks, kuid kuningale ei meeldinud oma uus abikaasa ning pealegi olid poliitilised olud muutunud ning liit
peaosas Hanna-Liina Võsaga, kuid ka peaosa Birgit Õigemeelega polnud täielik ajaraiskamine. Sellest etendusest jäidki kõige paremini meelde laulud, kuna need olid suhteliselt lihtsad, kuid ilusad ja lõbusad. Seda muusikali soovitaksin ma kõigile, kuna isegi kui on nähtud ,,Heliseva muusika" filmiversioon Julie Andrewsiga võin üpris kindlalt öelda, et muusikal on parem kui filmiversioon, kuna tegevus ei veni nõnda ja on huvitav jälgida otse, kuidas muusikal kulgeb. Arvan, et seesuguste aegumatute muusikalide taaslavastamine on väärt tegevus, kuna nendest ei tüdine ära ja see annab võimaluse jälgida muusikali ka nendel, kes varem ei ole seda näinud ning samuti saavad ka näitlejad sellega võimaluse end tõestada. Muusikal ,,Helisev muusika" oli väärt vaatamist ja kindlasti selles kõlavad laulud kuuluvad ühte muusikalilaulude paremikku.
Rõõmu käed Ants Paikre Rõõmu käed on lühikesed, mure omad pikad, rõõmu hetked tihti vaesed, mure omad rikkad. Rõõm on nagu aeg, mis ruttab, siis, kui sul on kiire, mure on kui tusklik ootus, mis ei tunne piire. Rõõmu mõte nagu kaja, hääbub tasahilju, mure mõte langeb mulda, õitseb kord, ja viljub. Tükike loodust Ott Arder On meist igaüks tükike loodust. Meie ümber on lapike maad. Kliima Eestimaal pole just soodus, õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas. On meist igaüks tükike loodust, mis elab kui hingata saab. On meist igaüks tükike loodust, on see kõik, mis meis üldse on head ?! Sügis tuleb Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- k...
Tõeline talent! Ta on valitud ajakirja Time poolt 2009. aastal saja mõjukaima inimese hulka maailmas ning ka Hiina, maailma suurima rahvaarvuga riigi, kultuurisaadikuks. Briti ajaleht Financial Times on pidanud Langi püüdlusi suurendada klassikalise muusika levikut maailmas evangeelseteks. Langi suurimateks eeskujudeks peetakse Chopini, Schubertit ja Liszti. Sel kontserdil esitabki Lang Liszti teoseid, tutvustades nõnda ka minule kui üldiselt klassikavõõra inimese jaoks Liszti stiili- ja mõttemaailma. Liszti kui 19. sajandi suurima klaverivirtuoosi tehniliselt keerukad klaveriteosed nõuavad pianistilt suurt andekust, millega Lang loomuldaselt toime tuleb; Liszti helikeel on romantiline, mis näib vastavat Langi sügavatundelisusele. Kindlasti pretendeerib Lang Liszti 21. sajandi mantlipärijaks. Langi esitus Londoni Roundhouse'is on
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Pärast eestlaste allajäämist ristisõdijatele 13. sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated pagan...
3 Eesti üldlaulupeo mõtte areng Algatuse võttis enda peale Jannsen, kellele oli selge, et ülemaaline rahvapeo ,,priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamiseks oli aga vaja vähemalt üht registreeritud seltsi, kes oleks võinud taotleda ametlikku luba ja võtta endale kogu vastutus ürituse läbiviimisel. Nõnda tekibki lauluselts ,,Vanemuine". Kui ,,Vanemuise" selts oli tugevnenud ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde, pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Laulupeo kavatsus tehti 1878 aasta sügisel lõpikult teatavaks. ,,Vanemuine" asus 1867 aasta märtsis endlikult peokorraldamise eesotsa ja seega otsustati pidu pidada Tartus. Kaalutlemist nõudis laulupeo pidamise aeg. Kuna laulupidu pidi tähistama Liivamaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50
millest edasi suureneb primaarproduktsioon, kuid mitte enam selle tarbimine. Seetõttu võib jääda suur osa vetikamassist alles ning kasvu jätkudes hakkab see järve kogunema. Peagi saavutab vetikate hulk sellise taseme, et see on nähtav juba vee värvuse muutusena. Üsna sageli kasutatakse ka väljendit "vetikate õitsemine". Seda oleks soovitatav vältida või kirjutada jutumärkidesse, sest vetikatel pole õitega mingisugust seost. Ilmselt on nõnda siiski nii mõnigi kord arvatud. Olgu selle tõestuseks kas või väljavõte aastatetagusest artiklist maakonnalehes: "Kui ka järgmisel suvel peaks sinivetikas õide puhkema, on see kinnitus, et järvega on midagi lahti." Õitsemine on siiski omane vaid õistaimedele, mitte aga vetikatele. Miks veeõitsengud on sagenenud? Vähem või rohkem on see seotud veekogude eutrofeerumisega toitesoolade kogunemisega. Selle käigus muutub nii aineringe kui ka koosluse talitlus
lahingus otsustavalt võitnud. Viimane langes esimese kätte vangi ning keiser dikteeris talle rängad rahutingimused. Henry soovidele oli selline rahu risti vastupidine, üksinda prantslaste vastu jäädes oli ta sunnitud samuti rahu tegema. Seetõttu halvenesid tunduvalt ka Henry ja Karli suhted, mida süvendas veelgi keisri loobumine abielust Henry tütre Maryga, milles oldi enne sõjalise liidu sõlmimist kokku lepitud. Nõnda sai alguse Henry ja François' lähenemine, mis halvendas veelgi ka Henry ja Katariina omavahelisi suhteid. 5. Reformatsioon 1525. aasta paiku armus Henry sügavalt Anne Boleyni, oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse. Sellel ajal küpses temas ka plaan oma senine abielu ükskõik kuidas tühistada ning Anne'iga lõpuks ometi seaduslik troonipärija saada. Alates 1527. aastast asus ta oma plaani ellu viima, teatades Katariinale avalikult, et peab nende kooselu õigustühiseks.
Klassid koosnevad funktsioonidest. Java programm koosneb pakettidest, pakid aga klassidest. Maja näite puhul on pakiks maa- ala, millel maja asetseb. Programm kasutab erinevate tüüpidega muutujaid, ühed hoiavad endas numbreid, teised sõnu (stringe), kolmandad jah või ei väärtust (boolean) jne. Alustame projekti tegemisest. Teeme uue projekti. Anname sellele nime. Otsime selle kataloogi puust üles ja leiame source'i (src). Lisame sinna uue paketi ja paketi sisse ühe uue klassi. Nõnda loome aluse lihtsa ühe klassiga programmi kirjutamiseks. Paketile ja klassile tuleb anda nimi. Anname paketile nimeks näiteks ,,paki" ja klassile ,,Program". Paketi loomine: Klassi loomine: Nüüd, kui klass pole veel avanenud, teeme kataloogipuus sellele topelt klõpsu, meile avaneb selline pilt: Et meie ühe klassiga programm töötaks, peame me tegema sellest klassist Main klassi, sest nagu eelnevalt öeldud, iga programm peab sisaldama Main klassi. Kirjutame main juurde
enda ümber jubedust ning õudu. Aastal 1466 lahkus Leonardo jäädavalt Vincist ja sõitis koos isaga Firenzesse, kogu maailma tsentrumisse. Õpipoiss Firenzes Ser Piero, Leonardo isa, oli korteri üürinud Bargello vastas olevale väljakule. Omanikul oli absoluutne õigus otsustada oma orja elu ja surma üle. Ta pidi vaid orja ristida laskma, et see jumalasalgaja ei sureks oma surmapattudes. Orjatare võis karsitamatult ka vägistada. Kes nõnda tüdrukuga toimus, kes talle ei kuulunud ja tüdruk tema tõttu rasedaks jäi, pidi see maksma tüdruku omanikule kolmkümmend floriini selle kahju eest, mis ta oli viimasele põhjustanud. ,,Sellal, kui barbar arvas, et jõud peitub rusikas, taipasid itallased esimestena, et see peitub hoopiski ajudes." Paljud nutikad itallased aga mõtlesid kuidas täiustada instrumente, kuidas veejõudu tööd tegema panna. Leonardo kui niisuguste leiutajate
saama? (Uut rätikut taskust tõmmates.) Vaata siia! Kas ei ole ilus? Ähäh! Eile alles kirikupoest Enn uhkustab ostetud! Maksab puhast 50 kopikat! rikkusega MAIE (õlgu kehitades): Kahju! ENN: Teisepere Liisu pakkus täna 5 kopikat rohkem – ei anna ära! Salasõber, siidisukka, see'p see õige ilukandja! (Kaela ümbert kinni hakates.) Tule nüüd, paneme nõnda – MAIE (keelates): Vii sina rätik rahuga Liisu kätte ja lunasta oma raha tagasi, kui sa paremat «siidisukka» ei tunne kui mind! Minu pärast 8 oled oma poole rubla ilmaaegu kulutanud. ENN: Uih, uih! kui karune! Pole vist veel hea küllalt? Ei tea, mis loori sina igatsed, et mokad kärssus on? MAIE: Loori? Mina ei himusta loori ega muud asja sinu käest, seda sa tead ammugi. (Istub töö juurde maha.)
Van Goghi elust on nii palju teada tema kirjavahetusest oma vennaga, kes teda igati toetas. Iseloomult olid mõlemad endassesuletud, armastasid naisi, kuid ei suutnud leida vastuarmastust. Kui Vincenti vend Theo lõpuks abiellus, suhtus enamasti ainult prostituutidega suhelnud Vincent tema perekonda nagu enda omasse. Tagantjärele on palju arutletud teemal, kas van Gogh põdes mingit kindlat vaimuhaigust, kust tulenesid tema kohutavad märatsushood. Nõnda hävitas ta mitmeid oma töid ja kord lõikas endal kõrva peast. On täiesti võimalik, et sellised ajutormid olid iseloomult toksikoloogilist laadi. Van Gogh eelistas teistele napsidele absinti, mis hiljem stimuleeriva mõju tõttu keelustati. Tema eluajal uuriti mitmeid mitmikmõrvajuhtumeid, mille üheks ajendiks peeti rohket absindipruukimist. Ühes vennale saadetud kirjas soovitab van Gogh enda avastatud surmkindlat uinumisvõimalust:
vastu. Ainus, keda mees pimesilmi ning põhjendatult usaldab on Horatio. Et oma eesmärki paremini ellu viia, teeskleb Hamlet hullu. Mis on tema eesmärk? Hullu mängides ei pea Hamlet varjama oma kättemaksuplaani, vaid saab vabalt end väljendada, varjudes hulluse kaitsva maski taha. Nii saab ta väljendada ka oma kriitikat ühiskonna pihta. Teoses süveneb järjest Hamleti pessimism. Arvatavasti on Hamleti viis maksta kätte ausalt, ta tegutseb kavalalt ning läbimõeldult. Mõeldes, et nõnda on võimalik tal jõuda selgusele endas ning oma kahtlustes ning ühtlasi paljastada kuningas, etendab Hamlet näidendi, kus etendatakse kaudselt kuninga mõrva. Saanud kinnituse oma kahtlustele, tuleb Hamletil võimalus tappa kuningas palvete lugemise pealt, kuid ta jätab selle võimaluse kasutamata, tahtmata kasutada sama alatuid võtteid kui kuningas. Võib oletada, et Hamlet soovis ise trooni pärida, kuid ta ei avalda raamatus selleks kordagi soovi
aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa algupärasesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Vesi aga on põhiline aspekt, mida on vaja evolutsiooniks, arenemiseks ja kõigis muudes elu tekkimisel vajalikes näitajates. Maa tekkimise ajalugu on ääretult pikk ja täis väga palju erinevaid nüansse. Selle planeedi ajaloost räägime vaid väga suurte numbrite abil. Ainuüksi miljard
Seniit on mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi. Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva põhjapooluse (põhjanaela) kaugusega selles kohas. Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv
Mõnus heaoluriik, kus valitseb muretus homse päeva suhtes eeldab aga kõrgeid makse, mida eestlased oma lõputult pisikestest palkadest väga meelsasti loovutada ei soovi. Sellest hoolimata tahame nautida täpselt samasuguseid hüvesid nagu meie põhjanaabridki. Sellest tingituna on Eesti poliitikud ja majandustegelased pidanud ajama mõneti vastuolulist majanduspoliitikat- hoidma maksud madalad, kuid selle vähese laekuva kõige suuremal määral sotsiaalsfääri suunama. Paraku ei suudeta nõnda väikeste laekuvuste tõttu tagada piisavalt suurt sotsiaalset kindlustatust ja heaolu. Kui Euroopa Liidu keskmine meeste eluiga on 74,8 aastat, siis Eesti meestel on see vaid 65,3. Me pole suutelised tagama tasuta kõrgharidust, samas kui Soomes makstakse ülikooli nimekirjas olemise eest peale. Eesti riik küll sekkub majandusse ja tulude ümber jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, kuid sellest hoolimata ei kandu
Ema sõber õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. Aastatel 1704-1711 õppis ta jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand.Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. 1717-1718. a. istus Voltaire valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. Seal kavandas ta tragöödia "Oidipus", mis toimus esimese teosena Voltaire´i
laabu, sisendad endale kergemini halbu asju. Tehakse lõpparve õnnega seniks, kuni seda vägisi taga ajama hakatakse. Õnn on alati sinu selja taga, ta võib olla nii tasakesti, et sa ei märkagi teda. Õnn võib tulla äkki nagu hommikune härmatis kevadel ja varsti tunnedki tema lõhna. Sa pead leidma õnne jaoks aega, ainult siis suudad sa olla õnnelik, ole mureta, ta on tasuta. Samas ka väike vanasõna selle kohta, kuidas sina külale, nõnda küla sinule. Koostaja:
· See kese on ühendatud masinaruumis asuva käigukasti ja generaatoriga. Masinaruum on torni tipus olev osa, mille sees paiknevad kõik elektrilised koostiselemendid; 3 · Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema, mis omakorda paneb pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja nõnda toodetaksegi elektrit; · Generaator on masin, mis toodab mehhaanilisest energiast elektrienergiat, erinevalt elektrimootorist, mis töötab vastupidi. 4. Olukord Eestis: · Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis, tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula; · Lähemate aastate jooksul võiks nende arv mitmekordistuda, kuid ükski tuulik ei tööta
prohvetikuulutustest. Sinna kuulub ka Laulude raamat, mis sisaldab endas vanu hümne ja palveid Jumala poole, Koguja raamat jne. Uus Testament jutustab eelkõige meie päästja, Issanda Jeesuse Kristuse sünnist ja elust, tema ohvrisurmast patuse inimkonna eest ning ülestõusmisest. Jeesuse Kristuse õpetust nimetatakse evangeeliumiks. See kreeka keelest pärinev sõna tähendab "head sõnumit". Evangeeliumi sisu on kokku võetud Johannese evangeeliumi 3. peatüki 16. salmis: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" Uues Testamendis on ka apostlite kirjad, mis on Jumala poolt läkitatud sõna esimestele kristlastele ja kogu inimkonnale. Uus Testament lõpeb Ilmutusraamatuga see on jutustus sellest, mis toimub maailma lõpuaegadel. Piibli keskne teema on Jeesus Kristus, Jumala poeg, maailma päästja ja valitseja.
haigettekitava armastuse näol. Kas olete näinud? Kas olete näinud laeva, mis mastita? Kas olete näinud laeva, mis tüürita? Kas olete näinud, mis meestel on südames, kui meri käib keeru ja sadam on silma ees ja sisse ei saa! Oh nõnda oled sa, minu isamaa: laev oled sa mastita, laev oled tüürita. Su masti murdis kauge minevik ja võõrad su tüüri on juhtind, kuis juhtus. Liiv väidab endas olevat tugevalt vastandlikke tundeid, mis mõlemad rõhuvad neid ridu kirja panema. Ülesehituselt on need nagu ütlus: ,,Naised- nendega koos ei saa elada, ilma nendeta ka ei saa
publiku ees, et ei esita mõnda lugu, mida kõik oodanud olid . Vahepeal kui Tõnis Mägi laulis mõnda oma laulu, proovis inBoil talle taustaks laulda, aga kohati tundus see sobimatu ja ei mõjunud esitusele hästi. Märkimisväärne oli ka Tõnis Mäe vilistamisoskus- ta vilistas peaaegu pool oma laulust ,,Ratas" ja püsis seejuures üsna täpselt nootidel ja helistikus. Võib öelda, et kontsert oli väga menukas, sest see oli täiesti välja müüdud. Rahvast oli külma kirikusse kogunenud nõnda palju, et kõik ei pääsenudki istuma. Tundus, et kõik väga nautisid antud kontserdit, sest lõpus aplodeeriti esinejatele väga tormiliselt ja kutsuti nad tagasi lisalugu esitama. Lisalugudena esitati ,,Ongi kõik öeldud"(Tõnis Mägi) ja ,,Laul ennekuulmatust lahkusest" (inBoil). Publik käitus väga viisakalt, keegi ei lobisenud ega häirinud teisi. Minu arvates oli see üks huvitavamaid kontserte , kus ma viimasel ajal käinud olen. Esituse
ning palju suurem elektronegatiivsus. Lähtudes sellest, et elektronkatte väliskihi täitmiseks on vesinikuaatomil puudu üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia. Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse ja elektronegatiivsuse poolest. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium. Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side. Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus
koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline uks asus läänepoolses otsaseinas, idapoolses otsas asus t r a n s e p t kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn a p s i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nim v a l g m i k u k s, sest seal asusid külglöövide välisseintes aknad. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (k a m p a n i i l), kuid enamasti oli see hiljem ehitatud. Sageli näeme
· Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili, Itaalia, Hispaania, Honduras) või poolakad, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast. · Hinnanguliselt oli 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. · SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus. Vähemalt kord aastas tuleb preestrile patud üles tunnistada. Koosneb kolmest osast südame kahetsus, suu tunnistus ja meeleparandus. 4. Armulaud e
palju üle elatud ja läbi kogetud. Tegelikkuses on see kõik vaid enesepettus ning hoopis suurem on inimene, kelle jaoks on oluline olla väikegi ja täita sellega roll siin elus ning oma riigis. Luuletuses "Helleenlane ja pärslane" kirjeldab Liiv sarnast olukorda: Ei, võõras! Sinu kuld mu ustavust ei murra, ma olen kreeklane- mind lase nõnda surra! Väärtustades oma rahvust, ongi ka väike inimene juba piisavalt suur ja võib surra, tundes uhkust selle üle, kus ta on. Võib ka juhtuda, et inimene ei soovigi olla suur ja tähelepanuväärne. Hasso Krulli ütleb oma ettekandes "Marginaalne Juhan Liiv", et luuletaja ainuvõimalikuks olemisviisiks oligi saanud vähemuses olemine. Liiv küll ei olnud oma teoste avaldamise vastu, kuid ta ei kavatsenudki hakata klassikuks. Oma luuletuses "Noor-Eestile" annab
MA TEAN, ET MA MIDAGI EI TEA "Ma tean, et ma midagi ei tea," on iidvana mõte, mille on kunagi ammu välja öelnud tuntud filosoof Sokrates, kes oli omal ajal ilmselt kõige targem mees planeedil maa. Siiski, selle väitega ei saa mind päris nõus olla- lähenetud on liiga radikaalselt. Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine. Seega ei ole võimalik väita, et antud persoon midagi ei tea. Samas võrdeliselt teadmiste suurenemisega suureneb ka mitte teadmine. Paradoks? Et asja oleks teil lihtsam ette kujutada, mõtleme, et teadmine on üks planeet meie päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda
Kuressaare Gümnaasium ,,Armurüppes" Luulekava Triin Kazlas 10.a Kuressaare 2009 M: Kui tulnud õied, põgeneme linnast: all mere ääres ootab väike maja, sääl kibuvitsad õitsvad üle aia - Kui tulnud õied, põgeneme linnast! ( 3, lk. 9) N: Neis majakese kollastvärvi seintes, sääl losutavat vaigulõhna peitub; ja nõnda palju mõnusust ses leidub, kui laisalt pikutame värskeis heintes. ( 4, lk. 9) M: Mind iludused mitmed üllatanud, kuid ühest suurest see on ainult alge. ( 6, lk. 11) Siis tuled sa - ei jää sa iial hiljaks - ning võtad minu päiksest pruunid käed, mu silmis vaimustuse leeki näed. Ja kõik need suured igatsused tummad - neid lämmatavad suured rõõmu summad.
nõukogude liidu ja saksamaa vaheline mittekallaletungi leping, mis sisaldas ka salaprotokolle ida euroopa omavahel ära jagamise kohta 23.08.1939 lääneriigid tunnistavad NSVL piire 1941 aastal Teherani konverents võetakse vastu otsus juutide lõpliku hävitamise kohta euroopas wannsee konverents tsehhimaad kohustati loovutama sueedimaa saksamaale 29.sept1938 müncheni kokkulepe Miks on molotov-ribbentropi pakt teise maailmasõja puhkemise kontekstis nõnda oluline? Lepingu osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid ida-euroopa omavahel ära jagasid. millal algas WWII? 1.09.1939 Millal astus NSVL sõtta? 1) 17.09.1939 millised riigid landeid natside kätte 1940 a jooksul? 1) eesti 2) rootsi 3) prantsusmaa 4) Holland 5) hispaania 6) taani 7) belgia 8) norra kuidas nimetati natsi-saksamaa sõjaplaani NSVL vastu? 1) barbatossa plaan milline tähtsus on WWII kontekstis Raoul Wallenbergil?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
