Lisaks ajaloolisele seotusele võib ka öelda, et töö peaks olema informeeriv ka Tiibetist mitte midagi teadvatele inimestele. Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest. 2 Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625pKr, pealinnaga Kyunglung. Kuningriigis oli valitsevaks usundiks bön, mis on olnud mõjutajaks tänapäeva Tiibeti budismile. Zhangzhungi inimesi on palju mainitud vanades Tiibeti tekstides. Tiibeti impeerium Ühtse Tiibeti ajalugu algab kuningas Songtsän Gampo (604?-650 pKr) valitsusega,
Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võis seetõttu olla ebasümmeetriline. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks. Nõnda pandi alus 20.sajandi tarbekunstile, milles tarbefunktsioon on tihti taandunud puhtesteetiliste kaalutluste ees. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow' koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator ARTHUR MACMURDO (18511942) joonistas 1883.a.motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvalt orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke.
Puhkus taastab jõu Otium reficit vires 42. Läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 43. Raha ei haise Pecunia non olet 44. Ebasoovitav isik Persona non grata 45. Pärast pilvitust päike Post nubula phoebus 46. Leiba ja tsirkust Panem et circensis 47. Isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Pro partia, pro libertate, pro vita 48. Kuidas kuningas, nõnda rahvas Qualis rex talis grex 49. Olgu muld sulle kerge Sit tibi terra levis 50. Nii kaob selle maailma kuulsus Sit transit glooria mundi 51. Sarnane rõõmustab sarnasuse üle Similis simili gaudet 52. Ilma vihata, ilma poolehoiuta Sine via, et stuudio 53. Mitmekesisus õpetab Variatio delectat 54. Tulin, nägin, võitsin Veni, vidi, vici 55
Kariniga. Nad pärinevad täiesti erinevatest maailmadest ning selle tõttu on kellegi sõber ning inimesed teevad mõtlematult lolle asju hiilguse nimel. nende abielu kiiva jooksnud juba enne teose algust. Indrekut tüütab kodanluse pealiskaudsus ning fakt, et ta on sunniviisiliselt osa sellest, Karin aga sooviks Mõtted enda positsiooni veelgi parandada. Tema isa äripartner Köögertal läheb ,,Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega pankrotti, see aga ajab Karini endast välja. Ta kardab oma seltskondliku rotid, vaid ainult ta ise." positsiooni kaotamist ning tahab end sisse saada Köögertalide juurde peole. ,,Suurim õnn on armastus." Selle tõttu mööb naine end n-ö maha advokaat Paralepale, lastes end mehel ära ,,On naisi, kelle pärast võib saada vargaks, kelmiks, teeröövliks, kasutada seltskonda pääsemise nimel
välja üha uusi vingerpusse, mis kahte meest lepitamatusse tülli viis. · Tegevus: aastatel 1870-1890, tegevus toimub peamiselt Vargamäe Mäe ja Oru talus ja külakõrtsis · Põhiprobleemid: tõe ja õiguse küsimus. · Mõtted/tsitaadid: * Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. * Möödunud õnn on surnud õnn. * Päevi saab vaene inimene igal pool näha. * Põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu. * Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole. * Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis. 2) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" V osa · Põhitegelased: Indrek Paas Pere koolitatud poeg. Treenimata kehga, nõrk, pikka kasvu, tahtejõuline, sihikindel.
sest on ju meie eeskujudeks ka haritud kuulsusi, kes julgevad teistest erineda ja peavad lugu oma esivanemate kommetest. Kahjuks ei vasta tegelikkus soovidele. Juhtivad ühiskonnategelased on pööranud tähelepanu küll sellele, kui tähtis on olla hooliv, siiras ja omalaadne, kuid üha suuremat osatähtsust saavutavad vurled. Minevikus, kui oma rahvust teadvustanud eestlasi samastati veel talupoegadega, oldi matsid. Koos kõneldi aatelistel teemadel ja peeti isamaaliseid kõnesid. Nõnda käitusid ka mehed Antsu varrudel "Tões ja õiguses", kuigi Pearu nendega ei ühinenud. Ehkki haridus polnud rahaliste võimaluste piiratuse tõttu laialdaselt kättesaadav, hinnati rahvuslikul ärkamisajal ning peale seda kodumaad, tõde ja headust ning ei soovitud kuuluda peenemasse klassi teeskluse abil. Nüüdisajal on paljude eestlaste põhimõtteks justkui "Panem et circenes!" - "Leiba ja tsirkust!", kuid erinevalt Vana-Rooma lihtrahvast lahutatakse meelt
On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate meelte arv on peaaegu lõputu. Kuulus psühhoanalüüsi väljatöötaja ja neuroloog Sigmund Freud on rõhutanud järgmist aspekti: ,,Mitte mõistus, vaid mitmesugused tungid, on inimese elus kõige määravamad jõud." Väikselapsena valitseb inimest tegelikult ,,lõbuprintsiip". Kuid ajapikku õpetatakse last ja ta ise õpib oma tunge reguleerima, nõnda ehitab ta üles reguleeriva fuktsiooniga ego ehk "mina". Peale selle puutub ta kokku ka ümbritseva maailma moraalinõuetega, mille tulemusena moodustub tal niinimetatud Super-Ego, ehk ,,ülimina". Järeldub see, et lapsi tuleb kasvatada, muidu neil jääbki domineerivaks küljeks mäng ja lõbu ning ohtude eest puudub igasugune ettekujutlus. Tänapäevalgi kohtame paljudes peredes lapsi, kes on jäetud unarusse, kas siis teleka- või arvutiekraani taha.
lõpp Eestis ( K. Pätsi autoritaarne võim). Riigi sekkumine majandusse. Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis. 5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? Kuna tulevases II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid. (Soome) 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa jagati 56000 asundustalu vahel ära. Keeruliseks tegigi asja see, et nõnda vähe maad tuli jagada ära nõnda paljude talude vahel. 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? Eestis mõjutas kriis eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandus saaduste hinnad, tööpuudus maal, paljud asundustalud läksid pankrotti. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis 1930ndatel (eesmärgid tegevus) Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli
Taevas tarka meelta andku See teadmine on meie ümber kõik olemas, tuleb lihtsalt õue minna ja kõik see õpetus on käes. Muidugi on hea kui on lisaks mõni tark inimene, kes käekõrvale võtab ja aitab järje peale saada. Aga põhiõpetaja on ikka õhk, meri, puud loodus. Jõudsa ja jõurikka olemise juurde tagasijõudmise võtmeks on looduses viibimine, allikatele, puudele, kividele, mägedele ja veekogudele laulmine, pillimängimine, tantsimine. Nõnda on aastatuhandeid tehtud, hoides alal tihedat sidet kõigega, mis meie ümber. Kui kaotame selle, kaob ka jõud meist endist, meie keelest ja olemisest. Hästi oluline on ka nüüd ja praegu laulu tegemine, sest praegune hetk on parim, mis võib olla. Laulge ise kasvõi autoroolis ja algul vaikselt omaette. Laulge sellest teest, mis teile vastu sõidab ja tee hakkab teid tänama, väljad hakkavad kiitma ja kõrged puud hää meelega kõnelema. 2
Negro Improvement Association), millel 1920. aastail oli maailmas umbes viis miljonit liiget, ning andis välja ajalehte Negro World. Samuti asutas Garvey mustade Aafrikasse tagasi transportimiseks laevakompanii Black Star Line. Rastafaride põhiideed On siiski mõned punktid, mis on iseloomulikud kogu liikumisele. Rastad peavad Haile Selassiet Lunastajaks, kes viib oma rahva tagasi tõotatud maale. Kõigele sellele leiti hulgaliselt kinnitusi ka Piiblist. Hesekiel 28:25. Nõnda ütleb Issand Jehoova: kui ma kogun Iisraeli soo rahvaste seast, kelle sekka nad on pillutatud, siis ma näitan ennast nende kaudu pühana paganate silme ees ja nad võivad elada omal maal, mille ma andsin oma sulasele Jaakobile. Rastad võrdlevad oma Aafrikast eemal oldud aega ja orjapõlve israeliitide eksiiliga Paabelisse kuningas Nebukadnetsari ajal (2. Kuningate raamat, 25. peatükk). Seetõttu kasutatakse sõna Paabel (babylon) iga rõhuva süsteemi tähistamiseks
ja ühiskonnasfääridest. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võimul on tänapäeva kohatult õrnasüdamelises poliitilise korrektsuse maailmas üsna kehv maine. Mõned leiavad, et võimu tuleks jagada, et liiga palju võimu ühe isiku käes on halb ja et võim hakkab pähe. Kuid nõnda räägivad ainult need kes ei oma võimu, seevastu inimesed kellel on võim, teavad et ilma võimuta ei juhtu mitte midagi. Võimu omades aga olete jõud, mis võib maailma muuta. Võimu meetodid. Enamasti eristatakse kahte tüüpi võimu meetodit: autoriteeti ja sunni. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Mõnes mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende
13. sajandi Inglismaa lindprii Robin Hood õigustas oma tegevust sellega et ta röövis rikastelt ja jagas vaestele) kui ka ebakompetentsed silmakirjalikud arstid (annavad näiteks Hippokratese vande mis kohustab neid abivajajat küll alati aitama, kuid samas peseb see vanne neilt ka vastutuse juhul kui abivajaja seisund arsti käe läbi ei parane). Lisaks ka nii mineviku suured juhid (näiteks 16. sajandil elanud psühhopaadist tsaar Ivan IV õigustas oma terroripoliitikat sellega et ainult nõnda saab Venemaast tugeva keskvõimuga riik) kui ka tänapäevased peaministrid (Andrus Ansip õigustab oma liberaalset majanduspoliitikat sellega et ainult nõnda jõuab Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulkka). Kontrolltöö ajal maha spikerdav koolipoiss õigustab samuti enda käitumist ja üritab ennast näidata heana seeläbi et süüdistab lisaks endale ka kõikki teisi spikerdamises. Kuna kõik teevad
Majanduskasvu alus Iga inimene kes on majanduseluga vähegi kursis, teab, et majanduskasvu eelduseks on tarbimise kasv. Kui avastati nailonsukad, mis olid nõnda tugevad, et ei läinud katki, ega ei hakanud jooksma-ehk hargnema, sellel ajal neid ei ostetud, nagu tänapäeval, kuigi tänapäeva sukad on õhemad ja kergesti katki minevad. Asjadel ja toodetel on peal ’’aegumiskuupäev’’ , mis näitab seda, et see asi lõpetab töötamise, või läheb katki, nii on printerite ja ipodidega. Ipodidel on aku, mida ei saa välja vahetada, ja sellepärast peab ostma uue, kui vana katki läheb.
2.Vaeslapse käsikivi Hea tütar halb võõrasema, õnnelik Heale tasutakse kõik hea Suur tükk ajab suu lõhki. lõpp. 3.Kaksteistkümmend tütart 12 õde, halb väimees hea Ahnus on halb Ahnus ajab uppakile. kuninganna 4.Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm Number 3 õnnelik lõpp Et inimesed oskaksid kõike. Kuidas töö nõnda palk. 5.Kuu valgel vihtlejad neitsid Rumal mees tark soome tark Ei ole vaja kõike teada Uudishimu tapab.
Esimese maailmasõja vallapäästja, Saksamaa, ei tunnistanud oma süüd ning rahulepingu koostamisest kõrvalejäetuna tundus justkui temale tehtavat ülekohut. Suured tülid, mis tekkisid vara jagamisel liitlasriikide vahel, olid paratamatud. Kõigil oli just nagu õigus ja ei olnud ka. Paraku on see elu seadus. Ent jagades kõigile sutsukene vähem nende soovidest, siis ei jääks keegi tühjade kätega. Kui aga kõik võitjapooled lepiksid vähemaga, ei tuleks nõnda palju kannatada Saksamaal, kes sel puhul jääks jõukamaks ja iseseisvamaks. Ent kui midagi jagatakse ihkavad kõik maksimumi ja parimate kokkulepeteni polegi võimalik jõuda, sest see, mis tundub kasulik ühele, on kahjulik teisele poolele. Sõjaga ei võida keegi.
Dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas
Doris Kareva Luule kava Las ma lähen ,ära vaata nõnda Ma otasin sest , mina tahtsin nii Õhtul hilja üksi õues Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level --plankupime purju mees Hirm ja häbi purpurkuma Ta jätkab ikka oma jäljerada ...kus pime viib pimedat õhtu eel Pane silmad kinni ole hea. Üksildus ja ülekohus Sa tead ei päästa miski selle eest Tõelist rahu leiad üksnes eneses Mis tunne on olla Sina? Mis tunne on olla Mõte? Kord kukub kokku oma kõval toolil.. ...pole jõuduotsast alata . Miski puudu jääb , puudu jääb alati Tahtmatult lõikan end Ma vihkan neid valesid , mida igatsus õgib. ...sääl põhjatus Pimedus .... Külm JA Nälg Ve...
"Iliase" eepos. "Ilias" on vanakreeka eepos,mille autoriks peetakse pimedat laulikut, joonlast Homerost.Homeros on veel ka "Odüsseia" autor,kaheltakse kas need eeposed on olemas olnud. Iliase tegevus toimub Trooja Sõja 10.aastal.Sõja alguse põhjuseks peetakse kolme jumalanna-Aphrodite,Athena ja Hera vahel sellepärast,et tülijumalanna Eris oli nenede sekka visanud õuna,mis pidi minema kõige ilusamale naisele. Kohtunikuks kutsuti Paris,võttes altkäemaksu-saada endale kõige kenam naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamisek...
Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas! Kaunim oled kahvatult sa alastuse kees, Ainult ülevalat tähtesinast tuhmjalt; Kuskil kaugel haugub hirvsikk uhmjalt, Ja üks kägu naerab minu metsas. Kuidas põleb kõrv sul! Pihik surub nõnda! Ruttu valla, raskelt hingad sa. Oo, su süameken, see hüppab õndsana! Tule kannan sind kui pagust ime mõnda: Nagu Jumal teind sind! Ühtki hilbuhända! Ja su pruutsäng, see on kogu maa.
Minna Mizera tundi või mitte- see on küsimus. Mis oleks üllam - vaimus taluda kõik ühed, mida poolakas e-kooli paiskab või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Tundi mitte minnna, magada muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat x-i väärtust, mida matemaatika tunnis leida tuleb. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: Tundi mitte minna , magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui poola aksendiga matemaatika õpetajast pääseme, -
Linnasid ehitatakse uuesti üles, kuid armid hinges võivad inimesi kummitama jääda veel aastateks kui mitte terveks eluks. Sõjakoledustest kirjutada võib olla küll emotsionaalselt väga kurnav ent sellegipoolest usun ma, et koletutest asjadest on alati lihtsam kõnelda. Sõjajärgselt saab kirjutada kasvõi kõigest sellest, mida me oma silmadega näeme; hüljatud kodud, tühjad pilgud ning armastatud kultuurihooned, millest on järele jäänud ainult mälestused. Nõnda laulab Käsu Hans oma nutulaulu Tartu linnast, mis Põhjasõjas sisuliselt ära hävitati. Käsu Hans alustab luuletuses Tartu linna varasema jõukuse ning hea elu kirjeldamisega: "Ma olli väega kuuluss liin üle kige Liivamaa: kik nee kalli asja siin mino "isen olliva;
24.Mis sai teose lõpul Palmerist? 25.Millised muutused olid Lauras toimunud jutustuse lõpuks? 26.Mille poolest oli Meding iseäralik mees? Musta mantliga mees Eduard Vilde Krahv Palmer oli rahulik mees. Tema seisuse tõttu teadsid teda paljud. Mehe naine aga nõudis temalt pidevalt igasuguseid asju ja tahtis väga palju reisida. Kuna Dorothea oli krahvile väga tähtis, ei suutnud ta ära öelda. Nõnda võttis ta ühelt mehelt laenu kaks vekslit. See oli väga suur summa, seega oli seda raske tagasi maksta. Poole võlast sai mees tähtajaks tasutud, teise poolena tahtis võlauskuja krahvi tütart. Krahv aga ei tahtnud, et vastik võlaandja temaga tegemist teeks. Kui mehed ühel õhtul juhuslikult kohtusid, hakkasid nad vaidlema ning kui Palmer laenuandjat tõukas, kukkus see sillalt alla ja sai surma. Seda kõike oli pealt näinud musta mantliga mees ehk doktor Meding
lõuendile kantuna. o Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. o Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") o Paljud Watteau pildid mõjuvad teatrietendusena või kujutavadki näitlejaid. Nõnda valitseb tema loomingus fantaasia ja tõelisuse vaheline mäng. o ,,Peorõõmud" o ,,Tants" o ,,Gilles" FRANOIS BOUCHER [fra(n)ssuaa busee] o Maalikunsti kõige tüüpilisem esindaja. o Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile.
Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse. Jalgadesse jõuab veri reiearterite ja sääreluuarterite kaudu. Arterite seinad on paksud ja elastsed, neis on paks lihaskiht. See on vajalik, kuna iga südame kokkutõmbega paisatakse arteritesse suure rõhu all verd. Oma elastsuse tõttu saavad arterid survet taluda ja venida, ühtlustades nõnda vere liikumist. Silelihasrakkude kaudu (paiknevad arteriseina keskmises kihis) on aju poolt reguleeritav arterite läbimõõt ja seeläbi ka vererõhk. Arteris paneb vere liikuma südame kokkutõmbe surve. Veri liigub suurema rõhuga piirkonnast väiksema rõhuga piirkonda (ehk piki arterit kindlas suunas südamest eemale). Rõhulaine levimist arteris (pärast südame vatsakeste kokkutõmmet) tunnetame pulsina (see on
lihtsalt naeruväärsena. Tagasikutsumise põhjused ei ole ka väga head. Koolid teevad seda puhtast kartusest kohtusse kaevamise pärast, sest kui tegelikult midagi juhtubki siis võidakse neile ette neita, et nad ei teinud midagi, et seda ära hoida. Olen Jaapanis elanud ligi 7 kuud, kuid pole siiani veel kordagi ühtegi maavärinat tundnud. Reeglina jõuab info nende asetleidmise kohta minuni alles siis, kui Eestist huvi tuntakse, kas kõik ikka korras. Nõnda ka sel korral, kui tegu ei olnud ,,kõigest ühe järjekordse maavärinaga". Kuigi minu elukoht, Osaka, jäi katastroofist otseselt puutumata, raputasid minu maailma tagajärjed, mis bumerangina välisriikidest Jaapanisse tagasi on jõudnud. Näib, et katastroof jätkab ebaõigluse külvamist ning moel, mida esiti poleks arvatagi osanud. Nimelt on paljude siinsete, eriti USA vahetusüliõpilaste kodukoolid teinud kategoorilise otsuse oma üliõpilased Jaapanist tagasi kutsuda
mingeid siduvaid kohustusi. Valitsejal on sisuliselt täielik vabadus oma võimu teostamiseks täpselt sellisel teel, nagu ta parimaks peab. Oma võimu suverään jagada ei tohiks, sest see viiks rivaalitseva võimukeskuse tekkeni ning kodusõjani (nagu oli tema ajal Inglismaal ka läinud). See seisukoht kehtib ka religioosse võimu osas: riigis saab olla kas teokraatlik või poliitiline suverään. Hobbes eelistab viimast, sest selle võim on ratsionaalsem, seetõttu ka efektiivsem. Nõnda peaks kirik olema riigile allutatud, parimaks lahenduseks oleks aga see, kui monarh oleks ise kirikupea, nagu see Inglismaal Hobbesi ajal oli ja praegugi on. Samas ei võta absoluutne suverään inimestelt ära kõiki nende õigusi, sest Hobbes leiab, et indiviidid ei saagi kõiki oma õigusi loovutada, sest nad ootavad loovutamise eest alati mingit kasu. Nõnda ei saa inimene anda kunagi ära oma õigust enesekaitsele,
saaks, naisepategelane aga süvenes iga aardega minevikku, ajalukku, legendidesse ning vaatas neid lugupidava pilguga ning hindas need palju väärtuslikumaks. Kui nende eesmärgiks sai kurikuulsa kee, mida kutsuti Angelic'i Needuseks, leidmine, kulutati vraki asukoha määramiseks aastaid ning tohutuid summasid. Ka ehte juures läksid peategelaste arvamused eri teid pidi. Naispeategelase jaoks tähendas see millegi nõnda kõrge väärtusega eseme leidmist, millele hinda on raske määrata, meespeategelane aga ihkas keed enda kätte vaid kättemaksu pärast, sest ta uskus, et Angelic' aitab tal needusega isa tapja hävitada. Kui kogu meeskond oli lõpuks arvamusel, et on ehet ümbritseva ohuga kursis ning otsinguid alustasid, siis eesmärgi saavutamisel tõdesid nad, et olid eksinud. Angelic'i Needusel oli palju suurem võim, kui nad olid ette uurinud ning kujutanud ning see kohutas
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel
meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkappe või televiisoreid ning vanad viskab minema. Sellise egoistliku teguviisi tulemusel on tekkinud määratu laiad prügiväljad, ning mõte, et nõnda jätkates upume lõpuks oma jäätmete sisse, ei olegi nii eluvõõras, kui me kõik loota tahaksime. Oma vaated moderniseerunud tarbimisühiskonna kohta esitab itaalia kirjanik Italo Calvino romaanis ,,Nähtamatud linnad". Autor kirjeldab kujutletavat Leonia linna, mis sünnib iga päev uuesti, kuna sealsed elanikud võtavad hommikuti kasutusele uhiuued tarbeesemed. ,,Vanadest" kodumasinatest on moodustunud prügivallid, mis piiravad
kokteiliüritusele teksades ja triiksärgis, näiteks, kuna tema riietus ei mõjuta tema suhtlusoskust ega töövõimet. Naise puhul siis kleidi või kostüümi asemel mõni tavalisem komplekt. Kui tahta, miks ka mitte, kuid lasta end piirata tavaks saanud asjadest on natuke allaheitlik ja alamale omane. Juhid teevad reegleid. Ma olen üsna pikka aega soovinud sel teemal kirjutada ja nüüd lasen, kuna võin end nõnda väljendada, täie rauaga. Kas tätoveeritud ja needistatud inimeste hindamise ja avaliku vaatlemise taga on harjumatus või kas tõesti mõjutab naha alla süstitud värv ning mulgustatud nahk inimese suutlikkust teha kontoritööd või tõsta kaste? Ausalt öeldes kõlab see naeruväärselt, kuid kui mitu korda on olnud näha täis tätoveeritud ärihaid või seltskonnanaist, kel on nähtavates kohtades suured tätoveeringud või venitatud kõrvaaugud? Üheks asjaoluks on harjumus
.....................................................4 Marmoreering.......................................................................................................................................5 Kokkuvõtte...........................................................................................................................................7 Antud töös sain ma palju teada dekoratiivvärvimisest ja aaderdamisest ning marmoriseerimisest. Näiteks ei teadnud ma, et marmoriseerimine on nõnda pikk protsess ja täpselt seda, mida ja kuidas nad seda teevad, ei osanud ma arvatagi. Kuna tänapäeval on materjali valik suur, ei ole olnud vaja kasutada ei aaderdamist niivõrd palju kui ka marmoriseerimist. Sain teada, et vanal ajal väärtustati sellega puitu. Selle töö kirjutamine oli minu jaoks väga põnev...........................................................7 Kasutatud materjal:......................................................................................................
vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend , et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras olnud ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505. aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte abielu enam poliitiliselt mõttekaks ning hoidis Katariinat sisuliselt pantvangis. Noor Henry ei saanud kuni isa surmani midagi oma kihlatu heaks midagi teha ja nõnda sõlmiti abielu alles aastal 1509. aastal, kui Henry oli isa surma järel troonile tõusnud. Nõnda krooniti Henry ja Katariina üheagselt kuningaks ja kuningannaks. Henry sai väga hea hariduse, õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja paljudes teistes valdkondades. Ta oskas inglise, ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba lapsepõlves huvitus ta usuasjadest ja teda õpetasid mitmed tuntud isikud. Esimestel trooniloleku aastatel paistis Henry silma monarhina,
kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit. Nõnda määratletud veekihi paksus on pinnalainete kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami omadusi, eriti selle kõige ohtlikumate aspektide kujunemist, saab siiski teatavates piirides iseloomustada lineaarse laineteooria abil (vt Tarmo Soomere artiklit „Märatsev meri: Kagu-Aasia tsunami õppetunnid” 2005. aasta teises Horisondis).
moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata. Sidesõnu on kõikides keeltes vähe. Eesti keeles on neid paar- kümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui. Nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa. See on hea raamat, aga too teine on huvitavam. Jüri on noorem kui Mari. Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu koos ase- või rõhumäärsõnaga: nii et, nõnda et, sellepärast et, niikaua kui, parajasti kui, nõnda nagu, kas ... või, kui ... siis, ei ... ega, niihästi ... kui ka jne; nimi- või asesõnafraasiga: selleks et, samal ajal kui, sel ajal kui, selle asemel et, sellest hoolimata et, peale seda kui. Nt See küsimus jääbki lahendamata, niikaua kui kumbki pool järeleandmisi ei tee. Nad peavad valima kas ühe või teise võimaluse, muud väljapääsu pole. Ta istus uuesti laua taha, samal ajal kui külalised alles esikus kobistasid
Samuti ei ole käsitlus Lutherist religioosne, kuigi just katoliku kiriku langemine on siin keskseks teemaks. Võim saksamaal oli jagunenud mitmete institutsioonide vahel, kes kõik lähtusid omakasust. Erinevate ühiskonnakihtide vahel esinesid tugevad vastuolud ning linnas valistes kaupmeeste mentaliteet ja linnakodanlus. Katolik kirik seda aga heaks ei kiitnud. Kuna Lutherit ei katolik kirik ega ka muud usuõpetused ei rahuldanud, hakkas ta looma uut usuõpetust. Nõnda kirjutaski ta 1517ndal aastal välja oma ideedel põhinevad 95 teesi, legendi järgi naelutas need Wittenbergi linnakiriku uksele, tegelikult saatis Mainzi peapiiskopile. Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme. Üks lausa 2003ndal aastal hollywoodilike maneeridega, mis siiski kogu oma uudsuse ja tänapäevalikkuse juures ei mata tolleaegse aja hõngu.
Valus valgus Atland, märatsev Hannibal, magab. Ta ei norska. Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga tuhat kajakat tukub ta peal. Meie vööri ees kaugusesse kaovad poide ümarad tumedad pead. Lainet pole. Ei tõuse,eivao nad , nagu piiskopid istuvad reas. Vaiksel veel pole lõppu, ei algust. Taevaservani tõuseb ta ring. Ning ta kiirgab nii valusat valgust, nagu oleks tal silmad ja hing. Nõnda valusat valgust ta kiirgab, et sunnib sind sulgema laud. Ja nõnda see valgus mind piirab nagu kauge ja igatsev laul. Morn triivmeister sõneleb sillal, vannub vaikust ja taevast ja maad. Siis kasvatab madrust: ,,No millal sinust, heeringast,meremees saab? Kas kojujäi nutma su mammi, kas kirja eiole veel talt? Tahad, kallan sull`viiskümmend grammi puhast piiritust kompassi alt? Tahad varastan! Hakkan või suliks -ära noruta ainult!" - Ning veel hõõgub jäine ja rahutu tuli. Valus Atlandi valgus on see. Selles valguses kallas on kauge.
juurde suured veskikivid ja viskasid Kalevipojale need kaela. Sortsid: Küllap see mehe murrab, küllab see vägilase võtab! Jutustaja: Kuid kalevipoeg tuli kaevust välja ja keerutas veskikivi käes ning küsis: KALEVIPOEG: Ilmaneitsike ilusa, Kõue tütar käharpeaga, sinisirje linnukene, kas see sõrmus on sinulta, mis sul kaevu on kukkunud, vete alla on veerenud? Muud ei leidnud ma mudasta, Suuremat ei puudutanud sõrme. JUTUSTAJA: Nõnda ei leidnud tüdruk oma sõrmust kunagi. Järgmine päev läks Kalevipoeg laudadele järele, kuid teel üritasid teda peatada sortsid aga tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks sorts tuli talle ligi ja varastas püssi, mis tal kukkus Rääpa joke. Kalevipoeg hakkas oma püssi otsima, kuid nägi seda vees ja püss ütles Kalevipojale: Kes mind ennem kandnud ja veest läbi läheb lasen ma ta maha!!! Nõnda tuli talle meelde, et sellised olid sepa sõnad
Sammas vihjab novelli ,,Kõmpa" laste rohelusse kasvanud lemmikmängukohale, mida kutsuti ,,rotundeks" ning seostub Alveri luuletusega ,,Õhukivi". Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu. http://www.bettimuuseum.ee/naita_pilti.php? pilt=../img/22.jpg&h=641&w=640 28.12.12 Oma saatust kirjeldab poetess näiteks järgnevalt: ,,Nõnda ma olen ja nõnda mind loodi aimajaks hämaral allikal," ,,Allikal" http://lh3.ggpht.com/ashyea/SB1Tj0NeYEI/AAAAAAAABig/nB0 9yEgbvwE/rose1.jpg 28.12.12 Tänan tähelepanu eest! 28.12.12 Viited: http://www.bettimuuseum.ee http://luulemaailm.pbworks.com/Betti%20Alver http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/betti_alver_lii sa
leiduva metalli, eriti raua järele, seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabrusse · Väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus · Kolonisatsioon omakorda edendas kaubavahetust nii välismaailmaga kui ka Vahemere eri piirkondades elavate kreeklaste endi vahel · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt. Nõnda hakkasidki kreeklased Väike Aasias elanud lüüdlaste eeskujul 7. Sajandi lõpus eKr müntima hõbedat
Liita või mitte liita see on küsimus. Mis oleks üllam linnas taluda kõik jamad, mida ühendusetus paiskab, või, tõstes häält hädakisa vastu, segadus lõpetada? Juhtida, kästa muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust
Sonett sügis, mis sellel lehel esineb on inglise. Ta koosneb 4+4+4+2 ridadest. Sügis Väike preili Sügis tuli - kaasas palju värve oli. Akvarekkud, õlivärvid, uueks lõi kõik puntras närvid. Vahtrapuudel nagu tuli nõnda värvikirev lumi oleks justkui löönud lärmi katsu seda teha järgi. Siiski tulid külm ja vihmad, võeti värvid, puud kõik võhmal. Külm viis puudelt lehekuue, kõik said välimuse uue. Nüüd kõik valge, vaata imet.
Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku (kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu) pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele
on Eestis oma erialal 5 aastat töötanud. Soodne hariduspoliitika on siia meelitanud ka palju välisüliõpilasi. Lisaks soodsusele on Eesti muutnud hariduse innovatiivseks ja õpilassõbralikuks. Olles varem olnud iPad'i revolutsiooni eesotsas, on asutud koolides katsetama ka 3-mõõtmelisi puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõusnud, sest siis on Eestis nii vähe nõnda madala haridusega inimesi, kes näteks müüjaks sobiks. Kõik see omakorda on pannud Eesti majanduse uskumatult kiirelt kasvama, ning Eesti plaanib eurotsoonist välja astumist ja uue rahaühiku eegu kasutuselevõttu, et euro ei hoiaks Eesti majanfust tagasi. Aastaks 2050 on Eestist saanud maa mis kaupleb teadmistega ja kogu innovatsioon on muutnud Eesti üheks juhtivatest teadusriikidest
Jürgen Rooste Jürgen Rooste Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja vihma ja külma kätte laulurästik jääb vihma imetlema tõmbab paar õllet naha vahele ja laulud kõlavad veel valjemini nõnda laulab ta end uksest sisse kamina ette kerra ja sisiseb ja sosiseb ja sõnub ja manab ja ütleb ümber mitut moodi mida ta tunneb rahvas ja riigis õlus ja elus une...
Esimesena Remulusele endeks 6 pistrikku juba teatati ennustusest kui topelt arv Romulusele ennast näitas, tema ka kuningaks oma hulgaga kuulutas. Ühed juhindusid ajast, teised lindude arvust võimu järeldasid. Siis tuldi vaidlusega kokku ja vihane võitlus pööras verevalamisse. Seal rahvahulgas tabatud Remus hukkus. Populaarne lugu on, et venna pilkamiseks Remus hüppas üle müüride. Vihane Romulus lõi venna maha ning sõnadega kurjustades lisas: "Kes tuleb üle minu müürida, hukkub!" Nõnda sai üksi võimule Romulus, rajastud linn rajaja nimega nimetati.
Kuidas praktikakaitsmisel ellu jääda Kõik algab muidugi viisakusvormelist. Aga alles siis, kui komisjoni esimees on teile sõna andnud! Nõnda siis: Lugupeetud komisjoni liikmed, lugupeetud saalisviibijad... Minu nimi on ... ja kaitsen aruannet praktika kohta, mille sooritasin ... Lugupeetud komisjoni esimees, lugupeetud komisjoni liikmed! Tere, minu nimi on ..... Kaitsen aruannet praktika kohta, mille sooritasin.... Ja olgu siinkohal ära toodud ka mõned tähtsamad punktid edasise jutu kohta: Ettevõte tutvustus; eesmärk; ettevõttepraktika olemus; soorituste analüüs; saavutatud tulemused; hinnang praktikale ja tööülesannetele. Esitlusmaterjalide kasutamine on kohustuslik. Kui komisjoni esimees teile sõna annab, hakkab ka teie jaoks ettenähtud aeg jooksma. Seega siis, kõiksugused sissevälja logimised, programmide käivitamised, failide otsimised ja muu taoline tegevus võtab kenakesti aega ja k...
kunagi ei hakka uuristama jalajälgi ega mõtlema sellest kellele need küll kuuluda võivad. Võib- olla sellepärast see mind äkki nii huvitavama hakkaski. Raske seletada aga lõpuks jõudsin selleni välja, et need jalajäljed kuulusid naisele ja koerale. Lapsepõlve sõbra Kõrboja Anna ja tema vigase koera Mousi jäljed. Katku Villu murdis tööd teha, ta murdis tööd niisuguse jõu ja püsivusega, et esimene kord elus isagi temaga rahul oli, sest veel kunagi polnud Villu Katkul nõnda tööd teinud. Villul oli ka olnud vend Juhan, kes sai sõjas surma. Alati oli olnud isa tema üle uhke. Ma sain sellest põhjusest aru, miks nende isa Juhanit rohkem austas. Villu oli ju vangis istunud. Kuid siiski tuleks mõlema poja üle uhke olla. Villu küll rüsis tööd teha aga ta tegi seda Kivimäel. Kive togides, neid lõhkudes. Ehitas isegi uue keldri. Seda tööd tehes sai ta alati kõigest mõelda. Seal oli nii rahulik. Hakkas lähenema jaanipäev
tublide meestena. tuleb silmaspidada, et heategevus ei kahjustaks neid, kellele näivust mööda head tehakse, ega ka teisi heategevus ei tohi ületada suutlikuse määra tehes teistele hoopis kahju, siis ei tule teda pidada heategevaks või heldeks, vaid ohtlikuks meelitajaks. ja kes ühtesid kahjustavad, et teiste suhtes olla helded, need panevad ebaõiglust toime nõnda, nagu nad võõrast omandit kasutaksid endile kuuluvana MISKI POLE HELDE, KUI SEE ÜHTLASI POLE ÕIGLANE need, kes pole helded niivõrd loomult kuivõrd mingi auahnuse ajendusel, teevad heategevaina näivaid soovides paljudi, mis lähtub pigem suurustlemise ihast kui heast tahtest- kuid säärane teesklus on lähem edevusele kui heldusele või aulisusele heatahtlus- laseksime enim osaks saada säärasel, kes meid hindab kõige kõrgemalt. kuid heatahtluse
Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile. Jürka ei saanud aru, milleks küll Mall peab vastutam...
VANASÕNAD 1. Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi. 2. Koer magab, saba kuulab. 3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. 23. Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. 24. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
