936 m), idast Macdonnelli (1510 m) ja Musgrave´i (1440 m), läänest Hamersley (1226 m) ning edelast Darlingi mäestikuga (582 m). Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb (407 000 km²), lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb (647 000 km²), lõunarannikul paikneb karstireljeefiga lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik (kõrgus alla 100 m) hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre´i järv. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena (downs). Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelistest lavamaadest, lõunas see aheneb ning ning koosneb vai mõnest massiivist (Sinimäed)
Ookeani elustik Ookeanid on meie planeedi tunnusmärk. Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb oo...
Põhja-Ameerika/Kordiljeerid Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni, Fraseri, Columbia ja Colorado platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000
Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 6. Merkuur Päikesesüsteemi kõige väiksem ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri pind sarnaneb kõige rohkem Kuuga: see on väga vana ja kraatreid täis. Merkuuri üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid. Omapäraseks pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud. Suurim kraater on Palavuse nõgu läbimõõduga umbes 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Orbiidi pikkus on 360 000 000 km ja Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood 115,88 Maa ööpäeva. Keskmine orbitaalkiirus on 47,88 km/s. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia.....................................................................................................................................5 Süstemaatiline kuuluvus......................................................................................................... 5 Välimuse kirjeldus.................................................................................................................. 5 Levik looduses........................
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Keset kuuma ööd langeb ta musta pilvena inimese peale... ; Ma nopin lillesid ja punun pärga punastest, punastest lilledest ja tõstan siis pärja su juustele, ja siis oled sina kui tõusev, punetav päike, mu armas, mu kallis. Paista, paista mu peale, mu päikene, et minu rinnas lööksid avali punased armastuslilled... ; Kõik mõtted olid segi, ajus kohises vaid kuum tuul. ; Pikad kased karjatee ääres heitsid varje üle rukkivälja. Eemal võis ainult aimata sügavat nõgu, laia vett ja tolmust maanteed... Suvine, pehme, tähevaene taevas kõige kohal... Poiss nägi kõike seda, ja temagi südamesse valgus tasast rahutunnet. 8. Noored lahendasid oma tülid ära ja olid nüüd õnnelikult koos. Nad olid teadlikud teineteise tunnetest ja mõlema jaoks oli see kergendav ja samas midagi õilsat nad olid armastatud. Sel ööl nägi Maali isegi unes, et nad abielluvad. Ma usun, et hiljem nad kindlasti ka abiellusid ja elasid koos
Ka Euroopa asub parasvõõtmes ja lähis troopilises võõtmes. Euroopa on maailmajagu ja looduslik kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandrist poolsaare taolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed, edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur- Kaukasuse Peaahelik.Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 730 miljonit. Euroopa on madal ja suhteliselt tasane. Euroopas on paraskliima, läänes pehme, idaosas kuivem ja karmim, Põhja ja Lääne euroopat mõjutab soe Atlandi hoovus, Lõuna Euroopas aga lähistroopiline kliima. Euroopas elada tahaksin kas Hispaanias või Itaalias. Kuigi Inglismaa jääb põhja poole oleks ka see üks mu elamiskoha valikutest.
pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Merkuuri pinnas. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu (ladina keeles Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris- Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1350 km. Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad
Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal. 3 1. GEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Otepää kõrgustik on pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis, ulatudes põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustab kõrgustik 1247 km 2 ala, mis võtab enda alla 2,75% kogu Eesti pindalast. Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod. Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188).
................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................11 ÜLDANDMED Hiina hõlmab ida Aasias tohutu suure maaala. Ta piirneb 14 riigiga; idas on tal pikk merepiir Vaikse ookeani ääres. Kaks kolmandikku Hiinat on kõrgala. Edelaosa mäestike hulka kuulub Tiibeti kiltmaa. Loodes eraldavad Tjan sani mäed Tarimi ja Dzungaaria nõgu. Kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas. Kommunistliku Rahvavabariigi loomisest saadik (1949) valitses Hiinat Mao Zedong. Mao ajal sai Hiina tööstus ja tuumariigiks, ent koges ka 1950. aastate nn. suure hüppe ja 1960. aastate nn. kultuurirevolutsiooni ebaõnnestumist. Tänapäeva Hiina liigub kiiresti turumajanduse poole. Ent nagu 1989. a. Taevase rahu (Tiananmeni)
· Aasta pikkus: 88 Maa päeva · Kuude hulk: 0 Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Varsti pärast Merkkuri tekkimist kukkus kosmosest planeedile arvutu hulk meteoriite, mis külvasid selle koore kraatreid täis. Merkuuril ei ole atmosfääei ja seetõttu ei saa ilm selle pinnaomadusi muuta. Mõned gaasiaatomid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Praegu teadlased ei tea, ka Merkuuril on kindlapiiriline koor, vahevöö ja tuum. Tuntuim kraater on Calorise nõgu. Veenus Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 108,2 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 12 104 kilomeetrit · Keskmine temperatuur: 480 C · Ööpäev: 117 Maa päeva · Aasta pikkus: 225 Maa päeva · Kuude hulk: 0 Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Kui sa oleksid seal, näeksid sa Päikest ja tähti tõusmas läänest ja loojumas itta. Kuid sa peaksid Veenusel vastu ainult mõne sekundi- kuum tihe atmosfäär on surmav. Ta põletaks su
Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. 10. Päritolu
Maailma suurim turismisuurregioon on Euroopa. 12. Millised on rahvusvaheliste saabumiste järgi maailma peamised sihtkohariigid? Maailma välisturistide suurimad vastuvõtjad on Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko. 13. Kust kulgeb Euroopa ja Aasia tinglik piir? Leidke see kaardilt. Euroopa ja Aasia loodusgeograafiline tinglik piir kulgeb piki Uurali mäestiku idanõlvu, Uurali jõge, Kaspia mere põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu, Musta mere rannikut, Bosporuse väina, Marmara mere rannikut ja Dardanellide väina. 14. Millised on Euroopa turismi olulised saared? Euroopa turismi olulisteks saarteks on Island, Briti saared, Korsika, Sitsiilia, Sardiinia, Kreeta. 15. Mis mõjutab Euroopa kliimat? Euroopa kliimat mõjutavad geograafiline asend, Atlandi ookean (Põhja-Atlandi soe hoovus), pinnamood, läänetuuled ja püsivad õhurõhualad. 16. Millist rolli mängib turism Euroopa Liidu majanduses?
asend põhjapoolkeral, ümber 60date Lõuna-Ameerika põhjaosa, laiuskraadide, kuna seal on piisavalt Amazonase madalik. maismaad, kus kasvada. (lõunas Kesk-Ameerika idarannik ja Kariibi pole) mere saared. Aafrika keskosa, kasvavad ka igikeltsa aladel kongo nõgu, Madagaskari saar. Lõuna ja Kagu-Aaasia niiske kliimaga rannikualad ja Malaisia saarestik. Ekvaatori ümber kliima Okasmetsad on levinud sademeterikkad piirkonnad, parasvöötme jahedamas osas. miinimum 1680 mm aastas,
I Kagu-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- haarab Eesti maastikulistest valdkondadest Hargala nõo, Haanja kõrgustiku lõunaosa, Palumaa ja Kaugu-Eesti lavamaa kaguosa. II Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- Alutaguse idaosa, Põhja-Eesti lavamaa idaosa ja Kõrvemaa põhjaosa metsarikka loodusmaastiku glastiokarstilised ja akumulatiivsed järved. III Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond- Sakala kõrgustik, Väikese Emajõe orund, Võrtsjärve nõgu, Otepää kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa põhja- ja lääneosa ning Vooremaa maastikuline valdkond. IV Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond- sinna kuuluvad Pandivere kõrgustiku järved V Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond- see haarab Alutaguse lääneosa, Kõrvemaa lõunaosa, Kesk-Eesti ja Pärnu madaliku, jääb ulatusliku soode ja rabade leviku alale. VI Madal-Eesti düseutroofsete järvede valdkond- Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja- Eesti lavamaa lääneosa, Lääne
tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rgestni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mrgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Slangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli. Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...6000 m kõrgused. Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres. Pinnamoe kaart Afganistan, Panjshir. Pinnamoe mõju majandusele Afganistan on põllumajandusmaa
.........................................................................................11 Kasutatud allikad....................................................................................12 PAIKNEMINE EESTIS KAART Looduslikelt tingimustelt Pandivere kõrgustikuga üsna sarnane Kesk-Eesti tasandik hõlmab Mandri-Eesti keskosa. Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahelisse nurka jääb Pandivere kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3 GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku
Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest
............................................................................ 11 Ökoloogilised globaalprobleemid............................................................................................. 12 .................................................................................................................. .............14 3 Üldiseloomustus Poolkõrbed võtavad enda alla osa Põhja-Ameerikast (Suur nõgu, Mojave, Sonora, Chihuahua)Lõuna-Ameerikast (Peruu, Atacama, Patagoonia) Aafrika (Sahara, Neveg, Namib, Kalahari) Euraasia (Jordaania, Nafud, Rub al-Hali, Karakum, Kõsõlkum, Sindh, Thar, Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja
NEUGRUNDI METEORIIDIKRAATER Referaat Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 NEUGRUNDI EELLUGU......................................................................................................................................5 NEUGRUNDI STRUKTUURI AVASTAMINE..................................................................................................6 STRUKTUURI KIRJELDUS................................................................................................................................8 METEORIIDIKRAATRI AVASTUSE KINNITAMINE.................................................................................10 LISAD................................................................
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...
tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltub kujust võnkumisperioodist levimiskiirusest Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult määratud laine pikkuse L või perioodiga T laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast, laine nõgu (trough) minimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast. Laine kõrgus (wave height) on laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (NB! See ei ole amplituud!) Laine amplituud (amplitude) iseloomustab veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhtes. Laine pikkus L (wave lenght) on vahemaa kahe järjestikuse laineharja vahel. Laine periood T (period) on ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra
Korduvalt peale tunginud liustikud kandsid aluspõhja ülaosast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Kolmas etapp ehk jääajajärgsel perioodil toimus jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ning setete ärakanne voolava vee, merelainete, tuule, murenemise ja raskusjõu toimel. 19. Too näiteid eesti pinnamoe suurvormide kohta. Kõrgustikud- Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik Lavamaad- Harju ja Viru lavamaa Nõod ja orundid- Emajõe orund, Hargla nõgu Madalikud- Pärnu madalik, Lääne eesti madalik 20. Mille poolest erinevad kulutuslikud kõrgustikud kuhjelistest? Too näide. 21.
sukeldub teise alla. Süvikud on keskmiselt mõni meeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Sügavaim on Mariaani süvik, 11 022 km sügavune. Ookeanide keskmäestik - Kujutavad endast murrangute tagajärjel tekkinud mäestikke, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000 m kõrguseni. Nad moodustavad hiigelsüsteemi, mis hõlmab 75 000 km pikkuse vööndina kõiki ookeane. Pildil vasakult: Süvik, Ookeanide keskmäestik, Nõgu, Tasandik, Vulkaan. Mandrilava - Veealune tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel. Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda.
Järvest lõunas esineb mitmel pool jääjärvede setteid, mõnel pool ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse terasuurusega liivadest ning ka savidest. Väikese Emajõe ja Tänassilma jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid. 5) Pinnamood: Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu sarnaneb hiiglaslikule liuale, kuhu jooksevad kokku ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored. 6) Põhja- ja pinnavesi: Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Üldandmed..................................................................................................................................3 Looduslikud tingimused..............................................................................................................4 Riigi arengu tase..........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis...................................................................................7 Linnastumine.......................................................................................................
territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 4.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aasta-ajad on
madalikel. Kuna valdav enamus sademeid toovaid õhumasse saabub Eestisse edelasektorist, s.o lääne ja lõuna ilmakaarte vahelt, siis kõrgustike vastavad nõlvad on ka kõige niiskemad. Samas aga kõrgustike idapoolsemad servaalad on suhteliselt väiksemate sademetega. Kõige kuivemateks aladeks Kagu Eestis on madalamad alad ja eelkõige Peipsi järve rannikumadalik. Kõige sademeterohkeimaks piirkonnaks Kagu Eestis on Haanja kõrgustik, Sakala kõrgustik ja Valga nõgu. Kõige väiksemad sademete aastasummad on esinenud Peipsi madalikul. 9. KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis anti põgus ülevaade sademetest üldiselt. Üldiselt oli seletatud erinevaid sademete liike. Pikemalt Eesti näitel keskenduti vedelatele sademetele, ehk siis vihmale. Lühidalt kajastati ka kliimadiagrammi, mis ta on ja milliseid andmeid sealt leida võib. Samas on kajastatud ka sademete reziimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete
See on kogumik varasemast Ingi- romaanist ning tundeküllastest mälestuslauludest. Seal kajastub Hendriku vajadus läheduse, soojusee, toetuse ja mõistmise järele. Luuletus ,, Melankoolia" See algab ju, kui lehtpuu urbub Ja luhas laiali on veed. Siis juba varitseb mu teel Tumm pruunisilmaline kurbus. Luuletus ,, Periheel" Mid läbi varjutuste Viib kalmistule ring, Kui taga suletud uste. Sind pole enam, Ing! Nii raskelt vastu nägu Lööb tuisu rõske rätt. Ees harvikud ja nõgu, Kuid ühtki sooja kätt. Mõne aja pärast, 1951. aastal 3. aprillil sureb ka Visnapuu ise. Oma viimased eluaastad veetis ta Ameerikas, jõudmatagi tagasi oma kodumaale, Eestisse. Henrik Visnapuu jättis Eesti luulesse sügava jälje oma mehise armastuslüürikaga ja isamaluuletustega. Ta on 20.saj esimese poole üks olulisimaid kirjanikke ning ta on teinud suure panuse Eesti kultuuri edendamisse. HENRIK VISNAPUU Luulekogu ,, Mu armastus ja ahastus" analüüs
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
nende iga on mõõdetav aastasadadega. Kujult kopeerivad nad täpselt kunagist merelahte. Mitme kilomeetri paksuse jääkilbi liikumine avaldas ka kulutavat ja kuhjavat toimet. Nii moodustusid voored ja jää poolt tekitatud “künnivagudes” paiknevad näiteks Vooremaa järved, mis oma kujult meenutavad laia ja sirget jõge. Oluline tegur oli jää sulamisvete uuristav tegevus, mille tulemusena kujunesid orujärved (nt. Viljandi järv), mis meenutavad samuti jõge ning mille nõgu on tihti väga järsu kaldenurgaga. Mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpangad tekitasid sulamisel (selleks kulus sadu aastaid) nõgusid ehk sölle, kuhu tekkisid glatsiokarstilised ehk sulgjärved. Need on suhteliselt väikesed, kuid oma pindala kohta kohati väga sügavad järvekesed. Meil leidub neid eriti rohkesti Lõuna-Eestis. Üheks erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv.
voolab vesi uronisse Mackinaci väina sügava kuristiku läbi. 1.3. Päritolu Suure Järvistu vanus ei ole tänaseks kindlaks tehtud, aga arvamisi see on ligikaudu 12000 aastat vana. Järvede Huron, Michigan ja Erie põhja all leidub tohutu suurusega kihistatud soola setted, mis annab tõendust sellest, et vanasti seal oli soolane meri. Soolase vee aurumise mõjul lubjakivi moondus ja Joonis 4 nõo skemaatiline asukoht muutus dolomiidiks, millest koosneb nõgu, mis paikneb Huron, Michigani ja Erie järvede all, kaitstes soolamaardlat ja hoides magedat vett (vt. Joonis 3). Selle nõo servadeks on 5 järsud nõlvad nende kolme järvede ümber. Üle ühe neist pangast järvede vee ülejääk voolab Ontario järvesse Niagara joa kujul. Niagara Hobuseraua joa (ehk Kanada joa) uurides saab oletada, millal Suures Järvistus ilmus mage vesi
Looded on enamasti alla 10 cm. Suurt veetaseme kõikumist põhjustab tuul tugeva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi; 1824 tõusis vesi Neeva suudmealal 4,1 m ja 1924 3,69 m, 1967 Pärnus 2,53 m üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3 m-ni. Läänemere kujunemine Läänemere nõgu on kujunenud Kvaternaarieelsel ajal maakoore kõikuvliikumiste ja kauaste uuristus- ja kulumisprotsesside toimel. Neogeeni lõpus oli nüüdse Läänemere nõos keerukas jõestik. Soome lahe kohal voolanud Ürg-Neevasse suubusid Põhja-Eesti alalt nüüdisjõgedest tunduvalt suuremad lisajõed. Lihvini (Holsteini) jäävaheajal oli Läänemere kohal Holsteini meri ja Mikulino (Eemi) jäävaheajal nüüdismerest märksa suurem ja soolasema veega Eemi meri. Hilisjääajal,
Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini. Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad hästi lagunenud kõduturbaga arumetsataimelised jänesekapsa-kõdusoo kuusikud ja kaasikud. Suurimad madalsoomuldade levikualad on Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärsed madalikud ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3.1 Puistu taimkate Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud. Võimalik on eristada kahte rinnet, seega on tegemist liitpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va. Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske. Vähem saart ja tamme. Põõsarinne on kohati tihe ja liigirikas
Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala, majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Eesvooluks ehk suublaks võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis ühe keskse veejuhtme - peakraavi - kaudu annab oma vee edasi suublasse
Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais
LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel: Kapi platoo, Ülem-Karroo ja kirdeosas nn veldid, mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused, läänes külm Benguela hoovus ja idas soe Madagaskari hoovus ning lisaks veel ka Suur astang. Idarannikul on niiske merelinekliima, kus aastas on keskmiselt sademeid 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm ning kuu keskmine temperatuur kõigub 18-25 kraadi juures, sisemaal mandriline poolkõrbekliima ja seal on keskmiselt 300-500 mm sademeid aastas,
Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud. Jäävad jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse. Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud.
eriti Niiluse ääres elamise ja töötamise spetsiifikaga seonduv. ENE: EGIPTUSE LOODUS: Pinnamood on valdavalt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Lüübüa kõrbe lavamaa, mis alaneb aeglaselt lõunast ( 400-600m) põhja (100-200m). Lavamaad katab pms. liiva- ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küünib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu 133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest (300-400 m) itta (700-800 m) ja lõpeb Etbai ahelikuga (2187 m) ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja--lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Sademeid on enamikul alal
Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida pool paikneb 900-1100 m kõrgune Kalahari kõrbe nõgu. Lääne suunas laskub kiltmaa järsult Suure Astanguna 50-130 km laiusele Atlandi-äärsele Namibi kõrbe alale. Piki rannikut põhja poole kulgeb külm Benguela hoovus. Namibi kõrbe paiknemist maailma ja Aafrika kaardil iseloomustab joonis 1. Joonis 1.Namiibia kõrbe asukoht. 2 Namibi kõrb on üks vanimaid maailmas. See tekkis ligikaudu 80 miljoni aasta eest
(18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: 8925km (18) 3 2.Pinnamood 2.1 Saar on mägine, kõrgeim tipp Lopatini mäetipp on 1609 m kõrgune. (4) Lõunaosa on mägine, põhjaosa tasasem. (2) Suurema osa saarest hõlmavad kaks paralleelset keskmise kõrgusega mäestikku Lääne- ja Ida-Sahhalini mäestik. Neid lahutab lai nõgu Tõmi-Poronai madalik, kus elab põhiosa saare rahvastikust. (3) 2.2 Sahhalini saar asub maavärinate alas. (18) Tuulemurdude massilisuse poolest kuulub Sahhalin tsooni, kus saare idametsi kahjustavad mitmepäevased taifuunid korduvad perioodiliselt 50 aasta, regionaalsed taifuunid 11-13 aasta järel, lokaalsed igal aastal. (5) 4 3. Kliima 3
Ala kuulub Jalgsema loodusalana Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Varem on ala olnud kaitse all (1991.aastast) Jalgsema veesäilitusalana. Hoiuala eesmärk on karstijärve, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitsmine. Paistevälja-Jalgsema karstinõod. 20 Paiknevad Jalgsema järve keskel, Pitkade talust lõunapool. Samanimeliste külade vahel esineb neli piklikku suletud nõgu, sügavusega kuni 3 m, millest kolm moodustavad ahela. Suurim neist on 1 km pikkune Paistevälja nõgu. Pinnakatte paksus on siin kuni 2 m ja selle all asub Tamsalu lade. Kevadel ja suurvete ajal karstinõod täituvad veega ning moodustuvad madalaveelised järvikud. Ajutisi veekogusid kasutavad linnud ja kohalik rahvas varasuvel supluskohana. Heinaajaks vesi järvikutest kaob. Paistevälja nõo idaserval asub umbes 17 m kõrgune kask, mida seostatakse kirjanik Ansomardiga. 3.2.Kahevenna kask
heledatest (valgetest, roosakatest, kollakatest, helepunastest) põimkihilistest liivakividest. Aluspõhja paljandeid esineb kõrgustiku ääreosades, peamiselt ürgorgudes. Kõrgustiku keskosas on aluspõhi kaetud paksu pinnakattega. Otepää kõrgustiku aluspõhja pealispinna kõrguse ja reljeefi iseloomu kohta on avaldatud vastukäivaid andmeid. Lähtudes sellest, et kõrgustiku keskosas aluspõhi ei paljandu isegi mitte madalamates kohtades, oletati varem, et kõrgustiku all on aluspõhjas nõgu. Hiljem on analoogia alusel teiste Eesti ja ka naaberalade künklike moreenkõrgustikega oletatud, et aluspõhi ulatub siin siiski kõrgemale kui ümbritsevatel aladel, moodustades aluspõhjalise Ugandi lavamaa. Viimaste aegade geoloogiliste uurimiste andmed näitavad, et kõrgustiku lääneosas asub aluspõhja pealispind 50--70 m kõrgusel üle merepinna, s. o. ligikaudu samal kõrgusel kui kõrgustikuga läänes külgneval tasandikul. Kõrgustiku idaosas on aluspõhja
Devi, Trisul, Kamet ning Bhagirahti jõgi saab alguse Gangotri liustike, mis asuvad 3,892 m kõrgusel, sulveest. Bengali lahe poole voolates liitub Gangesega mitu lisajõge. Gangese aastane vooluhulk on ligikaudu 20 000 m³/s, maksimaalne vooluhulk aga kuni 70 000m³/s, millega võtab endale koha 20 maailma kõige suurema vooluhulgaga jõe seas. [1] Ganges, võimas jõgi on väga paljudele inimestele elatusallikaks, sest Gangese nõgu ja kaldad on maailma kõige enam asustatud ligi 400 miljoni inimesega ja rahvastiku tihedusega 390/km². Jõge kasutatakse põldude niisutamiseks, kalastamiseks, joogiveeks, aga kahjuks ka mustade riiete pesemiseks otse jõevees, surnute tuha puistamispaigana, pühade lehmade matmispaigana, solgivee mahalaadimiskohana. Parkimistöökojad suunavad Gangesesse kõik oma saastevee ja samuti teevad seda paljud linnad, kelle kanalisatsioon suubub otse Gangesesse
·Lõnaeesti murded tartu, mulgi, võru murded Keelkonnad Nimede käänamine Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine
Kraavide kaudu on Elva jõega ühendatud nii Vissi kui ka Viisjaagu järv. Läbinud 72 kilomeetrit, suubub ta parempoolse lisajõena Suurde Emajõkke. Jõe veevarusid täiendavad mitmed ojad, millest Voika ja Tõravere ojad on vahetult Vapramäe jalamil. Vapramäe juures on jõe sügavust mõõdetud 3,5 meetrit. Rahva arvates on voolav vesi Vapramäge kunagi igalt poolt piiranud. Selle oletuse aluseks võib pidada praegu veest piiramata küljel jõesängi meenutavat nõgu, mida looduslikud jõud ja inimkäed on aastate jooksul muutnud. Punkt tundub olevat lihtsalt pandud siia paika, et matkajad ei peaks liiga pikka teed ilma infopunkti kohtamata läbima, kuna tegelikult puudub korralik vaade jõele. Punkt võiks olla paigutatud selliselt et jõge oleks ikka näha. 11. Kalevipoja tool paistab teisel pool Elva jõge oleval kõrgendikul. Muistendi järgi läinud Kalevipoeg kord Tõravere jõe äärde, et maha istuda ja jões jalgu ning nägu pesta
u-Rhône; 7 et Arles (Bouches-d e ; on C a s te llo n -d 'Albret (Girond väikseim 376 km2) Loodu se st Parii s i nõgu b , d om i neeri l b ru s e s
massiiv. Ta hõlmab valdava osa Fennoskandiast, Koola poolsaare ja Karjala. Loodes, Norra ja Rootsi aladel külgneb Balti kilp vanapaleozoilise kaledoonia kurrutusvööndiga. Idas ja lõunas laskuvad kilbi nõlvad laugjalt sügavamale ja on kaetud vendiumi, kambriumi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimitega. Seega asetseb Põhja-ja Kesk-Eesti Balti kilbi lõunanõlval. Platvormi suuri negatiivseid struktuure nimetatakse sünekliisideks. Põhja- Leedust üle Läti Edela-Eestisse ulatuv aluskorra nõgu kannab Balti sünekliisi nime. Eestist kaugemal, ida pool, paikneb teine, Moskva sünekliis. Nimetatud tektooniliste suurvormide areng mõjutas ja suunas kõiki geoloogilisi protsesse Eesti alal eelkambriumist paleozoikumi keskpaigani. Paleogeograafiliselt oli Eesti vendiumi ajastust devoni ajastuni ca 550-350 milj. aastat tagasi Baltoskandiat katnud laiutise epikontinentaalse merelise basseini põhjaosaks. Põhjast, idast ja lõunast piiras seda basseini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
