...................................., käbikeha, ..................................................., neerupealised,..................... nääre ja ................................. näärmed (2p) 3. ................................................. on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. (0,5p) 4. Kesknärvisüsteem koosneb...............................- ja ...................................... (1p) 5. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut ....................... elundite, ...................... lihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust (1p) 6. Üks osa refleksidest omandatakse elu jooksul (neid järglastele ei pärandata), need on ........................................ refleksid (0,5p) Kokku 5,5 punkti Vastused: 1. HINGAMISKESKUSEKS 2. AJURIPATS, KILPNÄÄRMED, KÕHUnääre, SUGUnäärmed 3. HORMOONID 4. PEA- ja SELJAAJUST 5. SISEelundite, SILElihaste 6. TINGITUD
Mälu-kogutud info säilitamine,meenutamine ja kasutamine. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Vedekatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult seiseelundite,siselihaste talitlust Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb.
ELUNDID JA ELUNDKONNAD Koostas: Kristel Mäekask ELUNDID Ühiseid ülesandeid täitvad koed moodustavad elundi. Nahk Luud Lihased Kopsud Magu Neerud ELUNDKONNAD Ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. seedeelundkond hingamiselundkond tugi- ja liikumiselundkond erituselundkond vereringeelundkond sigimiselundkond närvisüsteem sisenõrenäärmed SEEDEELUNDKOND Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. HINGAMISELUNDKOND Tagab gaasivahetuse. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Toetab keha ja kaitseb organeid. ERITUSELUNDKOND Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. VERERINGEELUNDKOND Tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise. SIGIMISELUNDKOND Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. NÄRVISÜSTEEM
Inimese närvisüsteem Janne Haar Liina Metsküla 11B · Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka
olemas kokkutõmbevõime. Paikneb lihastes ja ülesandeks on liikumine. 5. Lihaskoe liigid, asukoht ja töö eripärad Silelihaskude ei allu meie tahtele, neis on 1 tuum. Seda leidub näiteks maos ja veresoonte seintes. Südamelihaskude paikneb ainult südames, ei allu inimese tahtele, väsimatu lihas, töötab surmani. Moodustab võrgustiku südame ümber. Skeletilihaskude tahtele alluv kude, seda kontrollib närvisüsteem. Skeletilihased kinnituvad luudele 6. Närvisüsteemi osad ja nende ülesanded KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaaju töötleb informatsiooni ja reguleerib liikumist. Leidub paljudel loomadel, närvisüsteemi elund. Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid.
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikud...
Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Mis on närvisüsteemi ülesanne? Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust. Käbikeha Ajuripats Kilpnääre Neerupealised Munandid/munasarjad Harkelund Kõhunääre ...
12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid); tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1....
Ripsloomi on teada umbes 12 000 liiki. Klassid ja alamklassid Karyorelictea Spirotrichea Choreotrichia Oligotrichia Stichotrichia Hypotrichia Litostomatea Haptoria Klassid ja alamklassid Oligohymenophorea Peniculid Hymenostome Scuticociliate Peritrichia Astome Apostome Plagiopylid Algloomade poolt põhjustatud haigusd Amoööbid seedeelundkond düsenteeria, maksapõletik närvisüsteem ajukelmepõletik nahk nahahaavandid silma sarvkest sarvkesta põletik Lamblia seedeelundkond lamblioos Malaaria närvisüsteem, süda, malaaria plasmoodiumid maks
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule när...
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased
3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega. 6. Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on α1, α2, β1, β2. Neuromediaatoriks esimese ja teise
Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud Minimaalne süljeeritus Peen-ja jämesool pikemad, kui täiskasvanul Madal seedevõime
Selgrootute loomade tunnused Lihastik Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses Kehaosade Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga. Jaguneb kaheks: 1) Kiireline paigutus sümmeetrial ühesugused kehaosad algavad ühest keskpunktist ja suu asub keskel. Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust...
1. Millistest osadest koosneb närvisüsteem? *närvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust *2. Mis ülesannet täidab närvisüsteeem? *reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd *3. Millistest osadest koosenb peaaju ja milliseid ülesandeid need täidavad ? *peaaju koosenb suurajust , väikesest ajust , piklikust ajust , keskajust ja vaheajust . *4. Milline on suuraju ehitus ja mis ülesandeid täidab ? *2 poolkera on ja siis aju pind on kurruline *5. Mis vahe on lühiajalisel ja püsimälul ? *püsimälu salvestab asju , aga lühimälus on ebatähtsad asjad lühiajaliselt *6. Kus paikneb seljaaju? Mis ülesannet täidab ? *paikneb selgrookanalis . Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel , juhib reflekse *7. Millest koosenb piirdenärvisüsteem ? *koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest *8. Mis on tingitud refleksid ? 2 näidet *refleksid on elu jooksul omandatud mingit asjad *1) valurefleksid , 2) imemis...
bronhiiti, verevalumite teket, silmahaiguste ennetamine, aitab vähiga võidelda · skorbuut C vitamiini puudus · parandab Fe2+, D-vitamiini, tsingi toimet · soovitus: 75 mg · organism ise ei sünteesi · allikad: värsked aed- ja puuviljad, tsitruselised, marjad, rohelised maitsetaimed (petersell), köögiviljad B-grupi vitamiinid · vesilahustuvad · tähtsus: raku ainevahetus, nahk, juuksed, immuunsüsteem, närvisüsteem · B-grupi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos · defitsiit suureneb pidevalt, kuna töödeldud toiduainete tarbimine suureneb (neis on vähem B-vitamiine alles), ka suurenenud suhkru tarbimine · organismis sünteesitakse: · allikad: töötlemata toidud, kartulid, banaanid, läätsed, oad Vitamiin B1 ehk tiamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem · allikad: tervavili, liha, kartul, piim Vitamiin B2 ehk riboflaviin
Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kehalise e. somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu
Bioloogia 04.05.2012 Närvisüsteem · Kesknärvisüsteem o Pea- ja seljaaju Peaaju · Juhib ja kontrollib enamikku organismi talitusi · Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi, kus ühes toimub keha närvide kaudu laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid.
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8
põhjuslikkust. · Küsitlus uuritakse inimeste arvamusi, hoiakuid, eelistusi. Info kogumine. · Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas uuritakse, kuidas inimene/loom käitub talle loomulikus keskkonnas. · Juhtumiuuring uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal. Põhjus-tagajärg seost selgitab neist välja eksperiment. 3. Närvisüsteemi ülesehitus · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju · Perifeerne närvisüsteem ühenduses kesknärvisüsteemiga seljaaju kaudu. Aferentsed neuronid viivad infot kesknärvisüsteemi ja eferentsed viivad infot kesknärvisüsteemist välja. Somaatiline närvisüsteem saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i.
cavae → parem koda → parem vatsake → kopsuarter (pärast väljumist jaguneb paremaks ja vasakuks) → kopsud → kopsuveenid → vasak koda → vasak vatsake → aordi kaudu organismi laiali, v.a. kopsud. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline närvisüsteem) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteem (RAAS), pikemajalist kontrolli seostatakse aga neerude tööga. Neerudel on oluline osa vererõhu regulatsioonil ning neeruhaigus võib põhjustada vererõhu tõusu. Teiselt poolt kahjustab pidev kõrge vererõhk neerukudet.
põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein ja mille ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode , ülejäänud rakukihist moodustub lootekest. Selles staadiumis kinnitub loode emakaseinale. 3. Karikloode- Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid 4. Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema. Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem Keskmine rakukiht( mesoderm)- kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude. Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid. Apotoos*- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud. Lootekestad Kõldkest- moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab kõldkest emaka limaskestaga kokku ja moodustub platsenta, mis ühendab areneva lootega.
refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Refleks Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi
Klass: Paelussid. Välimuselt paelakujulised (pikkus paarist sentimeetrist kuni 15-20 meetrini), lülilise kehaga (4-1000 lüli) selgroogsete sooleparasiidid. Pea puudub, seda asendab iminappade ja teiste kinnitusorganitega varustatud päis. Kaelapiirkonnas toimub pidev lülide moodustumine, edasi järgneb nende kasv ja küpsemine. Iga lüli on nagu iseseisev organism, kus on komplekt emas- ja isassuguelundeid. Ühine kõikidele lülidele on närvisüsteem ja erituselundkond. Seedeelundkond puudub ning nad võtavad soolest ainult peremehe poolt täielikult seeditud toitu. Iga päev väljub peremehe kehast teatud arv parasiidi mune täis tuubitud nn "küpseid" kehalülisid. Mõnede liikide kehalülidel on võime peale väljumist peremehe organismist veel teatud aja maapinnal ringi roomata. Paelussi muna hakkab arenema, kui see satub vaheperemehesse. Sooles munakestast väljunud vastne tungib vereringesse ja kandub sealt lihastesse,
mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas
NÄRVIIMPULSS-mööda närvirakke liikus elektriline signaal. REFLEKS-tahtmatult toimub reaktsioon ärritusele,KAAR=1.erutust vastuvõtvad närvirakud.2.närvirakud,mis juhivad närviimpulsi KNS.3.KNSi teatud piirkonna rakud, kus näärviimpulss edastatakse.4.närvirakud, juhivad impulsi KNSst reageerivasse lihasesse.5.Reageeriv organ.KAHED REFLEKSID-kaasasündinud e. Pärilikus ja elu jooksul omandatu.TINGITUD JA TINGIMATUD. SOMAATILINE(e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskonnast saadud infole. AUTONOOMNE(e vegetatiivne)närvisüs. Juhib tahtele allumatut elundite talitust:näärmete,siseelundite ja silelihaste tööd. 1.SENSOORNE JA 2. MOTOORNE NÄRVIRAKK- erinevused !!! KEHATEMP. Reguleeriv keskus SUURAJU 2poolkera !!
kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit(võtab impulsi vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse). Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel
Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida.
rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedes? Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid. 8. Kirjeldage inimese lootelise arengu hilisemaid etappe. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine,
Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse Kraniaalnärvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele.
...........................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.........................................................................................................5 Lihaskond...................................................................................................5 Närvisüsteem..............................................................................................6 Seedeelundkond.........................................................................................6 Vereringeelundkond...................................................................................6 Erituselundkond.........................................................................................7 Sigimine......
Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum). Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia 2. loeng 10.09.18 Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees? 1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Psüühiline tegevus on sõltuv sisesekretsiooninäärmete tegevusest, mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel
Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Heiko Kiis Tallinna Sikupilli Keskkool 9A klass Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Seega juhivad organismi talitlust nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismi enese toimuvate protsessidega. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks:Kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Peaaju juhib inimorganismi Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju juhib inimorganismi
-Peaaju koosned suurajust,väikeajust,keskajust,vaheajust,piklikajust. -Närvisüsteem jaotub kaheks :kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust.Närvid moodustavad piirdenärvisüsteemi ning see jaguneb kehaliseks ja vegetatiivseks.Kehalise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid.Kehalise närvisüsteemi tegevustest oleme teadlikud ja selle juhtimine toimub peaaju kõrgemates keskustes.Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta. -Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. -Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks
kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra. 1)Tundra 2)Emajõe selgrootud 3) Halljänesed Ruhnu saarel 4)Närvisüsteem 5) Luukude 6) Erütrotsüüt 7)Mitokonder 8) DNA
MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine 18) Mis on närvisüsteemi ülesanne? · Reguleerib ja kontrollib organismi elundite talitlust
äkksurmasid. Kroonilistel alkohoolikutel on suurenenud risk kopsupõletikuks ja tuberkoloosiks. Vähivormidena tekivad eeskätt suukoopa-, kõri-, neelu-, maksa- ja rinnavähk. (Alkoinfo.ee, 2016) Ülalpool loetletud üldistele terviseriskidele ja - häiretele lisaks käsitlen järgmises peatükis lähemalt alkoholi mõju inimese närvisüsteemile. 4 2. Alkohol ja närvisüsteem 2.1 Inimese närvisüsteem Närvisüsteem on inimese elundkond, mille ülesandeks on vastu võtta, töödelda ning analüüsida väliskeskkonnast ja organismist endast saadud informatsiooni. Selle saadud informatsiooni põhjal juhib ja kooskõlastab see kõikide elundite talitlust. (Elundkonnad, 2016) Kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem on pea- ja seljaaju.
elada. Millistest uimastitest võib tekkida sõltuvus? Amfetamiin, ecstasy, fentanüül ehk valge hiinlane, heroiin, kanep, kokaiin, LSD. Kirjelda närviimpulsi liikumist mööda refleksikaart? erutust vastuvõttev närvirakk närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida?
_ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus?
reflekideks,mis aitavad reageerida kiires olukorras mõtlematta.nt : põlverefleks Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude.Selgmised kiud toovad seljaajusse infot,kõhtmised aga viivad info välja Piirdenärvisüsteem koosenb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elekteriline muutus. Piirdesüsteem jaguneb kaheks kehaliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite,silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. automaatne. Refleksid on organismi kohanemisreaktsioon,mis on vastus väliskeskonnast või organismist pärinevale ärritusele.Väljenduvad kas liigutusena või siseelundite talutituse muutusena. Ühed refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud.(imemisrefleks,neelamisrefleks) Ja on ka refleksid mida omandatakse elu jooksul. (valurefleksid,liigutumisvilumusd)So
mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-liikvori tõke koroidpleksuses Liikvori-aju tõke Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3
Erihistoloogia Erihistoloogia ehk organite mikroskoopiline anatoomia Organid on iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Organite ehitusprintsiip Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrk...
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: ...
Selgrootute tunnused KOOSTAS LEELO LUSIK ARE PK 2013.A. 98 % loomariigist on selgrootud Selgroogsed Selgrootud Taimed Seened Protistid Bakterid Loomariik jaotatakse kaheks .... SELGROOTUD LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD kellel pole selgroogu kellel on selgroog Nende hulka kuuluvad äärmiselt erineva kuju, suuruse ja eluviisiga loomad käsnad, korallid, ussid, teod, putukad, ämblikud, vähid jpt. Selgrootud ja selgroogsed loomad Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga Kiireline sümmeetria Kahekülgne sümmeetria Ühesugused kehaosad algavad Keha saab jagada kaheks võrdseks ühest keskpunktist ja suu asub pooleks ühe pikisuunalise teljega. keskel Neil saab eristada keha ees- ja Nt. meritähed ja merisi...
Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde. Liikudes keha tagaosa suunas, lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselundid on keha külgedel kulgevad erituskanalid, mis avanevad viimasel lülil, paiknevad igas lülis. Nad on liitsugulised. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
