Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tah...
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Toodavad endale ise suhkrut Tarbivad valmis orgaanilist ainet (fotosünteesi abil) Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, Loomadel on piiratud kasvuaeg ja suurus pikkuskasvul on piirid Organid on lihtsama ehitusega Organid keerulisemad ja moodustavad elundkondi Pole närvisüsteemi ega meeleelundeid, elutegest Kogu organismi tegevust juhib närvisüsteem juhivad hormoonid hormoonidega 5. Kuidas taimed liigutavad, too kaks olemuselt erinevat näidet (ei pea teadma mehhanismi, ainult tegurit, mis paneb liikuma nt valgus, puudutus jm). · Valgus-valgusallikast kaugemal olev taim kasvab valguse poole. · Puudutus- nt kui mimoosi lehti puudutada vajub see koheselt longu. 6. Põhjenda, miks puuduvad vetikatel organid (1).
Ämblike tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole. Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale. Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad. Silmad on tüübilt lihtsilmad. Nägemisvõime on neil piiratud ning nad tajuvad vaid valguse muutumist ja liikumist. 2. Toitumine
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Lihaskoe kokkutõmme toimub tänu neid paikevatele muofibrillidele. Müofibrbillid koosnevad müofilamentidest aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöörlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kokkutõmme toimub aeglaselt. Silelihase kokktõmme ei allu tahtele, seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. Vöötlihaskude koosneb lihaskidudest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofirbillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese kõlge ja võimaldavad liikuda
Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, küüned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja väliskõrva välimised osad, nina, siinused, suu, pärak, hambad, ajuripats, piimanäärmed, silmad ja kogu närvisüsteem. Umbes 18 päeva pärast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote närvisüsteem on üks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks. Jätkub verevõrgustiku moodustumine, mis võimaldab verel voolata ümber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad läbi nende arenevate võrgustike. Platsenta ümber
liiga kõrge ja veri muutub liiga happeliseks (atsetooni lõhn). Esmaabi: insuliinisüst. Diabeetiline hüpoglükeemia peale insuliini manustamist langeb veresuhkur liiga madalale. Esmaabi: ruttu manustada midagi magusat, suure glükoosisisaldusega. Insuliini liiga palju nt peale süstimist ei söönud. NÄRVISÜSTEEM koosneb kesknärvisüsteemist ning piirde e. perifeersest närvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi kuulub pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kogumikest. Närvisüsteemi ülesanne organismis: reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele. Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Suuraju koores toimuvad teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega
(parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni. 4
peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110
peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110
loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid
Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge). Vasak koda(neli kopsuveeni). Südamesein-sisemine kest e endokerd, vaheldumine kest e müokerd, välimine kest e seroosne kelme. Südame klapid-endokerdist tekkinud moodustised. Südame paun-perikard, moodustab südame põimikul. Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid, kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised(kiirendavad), parasümpaatilised(aeglustavad) närvid, mis mood südame närvipõimikud. Südame erutusjuhtesüsteem-südamelihase sees, mood südamelihaskiududest, tagab südame automaatsed tõmbed. Suur vereringe e kehavereringe-vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort)
LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, nende kaudu erituvad vedelad ainevahetusjäägid. ARENG: Maksakaan on liitsuguline loom
ahenemiseni, uriiniväljutuse vähenemiseni. Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3. Ca ioonide kontentratsioon norm 2,3-2,5 mmol/l Homöostaasi säilitamine toimub regulatoorsete süsteemide osavõtul: närvisüsteem ja humoraalne süsteem (reguleerib veres ringlevate ainete vahendusel, hormoonide abil) Hormoone toodavad sisesekretoorsed näärmed hüpofüüs, kõhunääre, sugunäärmed, kõrvalkilpnäärmed. Kui parameetrid muutuvad, teavitatakse keskusi, mis stimuleerivad närvide kaudu elunditebtegevust või sisesekretoorsete näärmete tööd ja hormooniväljutust. Hormoonid mõjuvad konkreetsetele elunditele, nt osm rõhu tõusu korral stimul ajus
4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-...) füüsilised matemaatilised 16-..... kirjanduslikud võimed. Intelligentsus - on astmelise struktuuriga üldvõimete kogum, mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi. Intelligentusst mõõdetakse intelligentsuse testiga ja tulemus määratakse iQ punktides. 6. Intellektihäired. 1)Sünnipärased- kaasasündinud intellekti häire, mille tulemusel aju ja närvisüsteem ei arene normi sünnimomendiks. a)Debiilsus e. kergehäire- sinna alla kuuluvad ka downi haiged. Sellise häriega inimesed on õpetatavad teatud tasemeni. Need inimesed saavad oma eluga hakkama, ei vaja kõrvalist abi, lähevad ka tööle. b)Imbe tsilsius e. keskmineaste- sõnavara areneb välja osaliselt, loogiline mõtlemine ja üldistamine välja ei arene, valdavalt on mehhaaniline mõtlemine. Eneseteenendamisega kõiges hakkama ei saa. Vajavad terve elu kõrvalist abi, on
Ussid Harilik vihmauss on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja jäsemete puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt bilateraalsümmeetrilised.Usse saab jaotada alamateks (kasutatakse ka nimetust skoletsiidid) ja kõrgemateks. Alamate usside hulka kuuluvad teiste seas mitmed loomade hõimkonnad: lameussid , kärssussid , ümarussid jt. Kõrgemate usside alla arvatakse aga rõngussid , kelle hulka kuulub näiteks harilik vihmauss. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Levik Maailmas on vähemalt 1 000 000 liiki usse. Neid leidub peaaegu kõikjal maailmas, nii mere-, magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid, mõned jälle parasiteerivad teistes or...
· Organismi individuaalvne areng kas otsene või moondeline isendid omandavad uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad ümbritseva keskkonnaga ! Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tesemetel ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega, üherakulistel närvisüsteem puudub - seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis, annavad info väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb välisärritajale või kaugeneb sellest !Kokkuvõtvalt iseloomustavad elu: · Rakuline ehitus · Kõrge organiseerituse tase · Aine- ja energiavahetus · Stabiilne sisekeskkond · Reageerimine ärritusele · Paljunemine · Areng 1.2. Elu organiseerituse tasemed
parkinsonism, Alzheimeri tõbi sclerosis multiplex temporaalepilepsia- probleemid lõhnade identifitseerimisel ja äratundmisel Vaimuhaiguste kõrvalnähuna võib esineda muundunud haistmistaju skisofreenia kroonilised hallutsinatoorsed psühhoosid aastaajast sõltuv depressioon raskekujulise anoreksia Kasutatud allikad 1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade anatoomia. Närvisüsteem. Meeleelundid 2) Benjamin Walton, MD. Can You Smell That? Anatomy and Physiology of smell. http://www.utmb.edu/otoref/Grnds/smell-2012-01/smell-pic-2012-0130.pdf 3) Helen Gatcum and Tim Jacob. Anosmia. http://www.cardiff.ac.uk/biosi/staffinfo/jacob/Anosmia/anosmia.html 4) Erge Tedersoo. Toidu sensoorsel analüüsil on kaalukausil maitse, lõhn ja välimus. http://www.horisont.ee/node/1992 5) Annika Liivak. Inimese meeled. http://www.keskkonnaamet
kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Ektodermaalsed plakoodid Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Putukate metamorfoosi tüübid, näited
diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed. Puuk borrelioos võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust. Tolle haiguse raviks kasutatakse antibiootikume. DIFTEERIA Difteeria on piisknakkushaigus. Difteeriad jaotatakse järgmisteks: Neeludifteeria, ninaneeludifteeria, kõridifteeria ehk larüngeaaldifteeria, nahadifteeria, muu difteeria ning täpsustamata difteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Ohustatud on eelkõige neerud, süda ning närvisüsteem. Sümptomiteks on tursunud lümfisõlmed, neuropaatia, hingamisraskused, neelamisraskused, köha ning häälekaotus. Difteeria ravimiseks kasutatakse penitsilliini, erütromütsiini ning antitoksilist seerumit. DÜSENTEERIA Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis esinem eelkõige väikestel lastel. Düsenteeria kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Too haigus kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega
seinale. Pesastumine lõpeb 10. päevaks ja lootemuna läbimõõt on nüüd 2-3 mm. Juba pesastumisajal tekib lootemuna sisemise kihi rakkude eristumine. Rakkude liikumise ja paljunemise tulemusena tekivad teatud kindlate omadustega rakkude kogumikud, mis ongi organite alged. Embrüonaalperioodi jooksul muutub loote välimus täielikult. Rakkude massist muutub ta äratuntavaks inimalgeks. Selle aja jooksul formeeruvad peaaegu kõik organid ja kehaosad. 18. ja 28. päeva vahel arenev närvisüsteem hakkab juhtima teiste organite arengut 3. elunädala jooksul hakkavad arenema veresooned ja magu. 21. elupäeval hakkab lööma südamealge. 4.elunädala lõpul tekivad luude, lihaste ja sidekoe alged. Loode on nüüd 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1-0,2 grammi. Oma välimuselt ei erine inimloode sellel ajal peaaegu üldse sea- või elevandilootest. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, kasvab nüüd ülakeha kiiremini kui alakeha. 5
2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine,
1) Lihaskontraktsiooni liigid on.. · Isomeetriline · Isokineetiline · Kontsentriline · Postekstsentriline 2) Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid on.. · Lihaskiudude hulk antud lihases · Lihaskiudude kontraktsioonijõud · Lihase värvus · Lihaste innervatsiooni iseärasused 23 3.11 Lihaste kontraktsioon Nimeta mõned lihased, mis on parasjagu töös. 24 4 Närvisüsteem 4.1 Üldmõisted Täida lüngad. Närvisüsteemi moodustavad ________________ ehk tsentraalne NS, kuhu kuuluvad ____________ ja ____________, ning ________________ ehk perifeerne NS, kuhu kuuluvad ____________. NS reguleerib kõikide ____________ tööd ja koordineerib erinevate ________________ talitlust. Selle ülesanne on ____________ ja ____________ informatsiooni. NS saab infot ________________ kujul, teave saabub ____________ ja ________________ kaudu.
Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a
1. Tsentraalne e. kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju). 2. Perifeerne e. piirdenärvisüsteem (närvid, närvipõimikud, ganglionid). Funktsionaalne jaotus: 1. Somaatiline e. animaalne e. kehanärvisüsteem reguleerib kõigi skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust (liigutuslikku tegevust), luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn.teadlik ja tahteline närvisüsteem (võimalik teostada liigutusi, mida me ise tahame sooritada). Jaguneb: - Tsentraalne osa pea- ja seljaaju - Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. 2. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem innerveerib põhiliselt siseelundeid (ei allu meie tahtele, iseeneselik). Jaguneb: - Sümpaatiline kutsub alati esile organi aktiivsuse tõusu.
häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: · väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; · organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeene on väga palju: · Erinevad tolmud, mis võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on ka koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud sattuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning ärritavad neid
arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng. Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel
· Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituselundkond neer, Närvisüsteem aju, Hingamis elundkond kops. · Organismi tasand inimene, taim, loom. · Populatsiooni tasand ühel ja samal maa alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. Võrtsjärve ahvenad · Liigi tasand Sarnane välis- ja siseehitus. Sarnased geenid ühel liigil. Sarnane levila. · Ökosüsteemi tasand ühel terrotooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Mets,ookean,meri,järv,jõgi,raba,põld,aed,linn
Puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteemi kahjustused Salmonelloos Toiduga (munad, kanaliha) Soolestik Düsenteeria Toiduainete ja pesemata käte Soolestik vahendusel Botulism Toiduga (konservidega) Närvisüsteem Kõige ohtlikum toksiin! Kangestustõbi Haava kaudu- nakatajaks Närvikoes, krampide teke mullabakter Gonorröa Sugulisel kontaktil Suguelundid Tuberkoloos Hingamisteede kaudu Kopsud 7
9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Loode areneb emakas. Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, umbes 67 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Paari esimese kuu jooksul on loode kõige enam kahjustatav, sest siis kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. 10.Millised elundid tekivad ekto, ento ja mesodermist? EKSODERM katteelundkond, närvisüsteem, meeleelundid MESODERM tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond ENTODERM seede ja hingamiselundkond 11.Millest tekivad lootekahjustused? Lootekahjustused tekivad : ravimitest, alkoholist, narkootikumidest, olmemürgid, raseda haigestumine 12 .Kuidas ja miks suhtud aborti, selle keelustamisse? 13 .Ontogeneesi etapid.
Bioloogia KT vastused: Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosn...
11. Inimese varane embrüogenees. Lootelehed, mis neist kujuneb? Varane embrüogenees. Viljastumisega algab uus inimorganismi areng, kestab 38 nädalat, kuid loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta. Loodet ümbritsevad kestad mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut. Kõldkest- moodustub platsenta, mis ühendab ema areneva lootega Kusekott- Ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus areneb loode
ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha
ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha
Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse.
104) Südame erutusjuhtesüsteem? Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse 54 suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga
Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 114) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse.
a. on see toidulisandina müügil USA-s. Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks.
eetikakoodeksi punkt? Katseisikute privaatsus, konfidentsiaalsus on vaja kindlustada. Nende mõtteid, tundeid, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. 17. Milleks on inimesele vaja närvisüsteemi? Närvisüsteem aitab meil ümbritsevat maailma tajuda ja sellega kohaneda. Kõik meie tegevused, ka lihtsana näivad (nt. hingamine, nägemine jne.), on koordineeritud närvisüsteemi poolt. 18. Millest koosneb närvisüsteem? Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ning gliiarakkudest 19. Kuidas liigub info neuronite sees ja nende vahel? Neuroni sees toimub info liikumine elektriimpulssidena, neuronilt neuronile aga keemilisel teel. Elektriimpulss liigub närvis väga kiiresti - umbes 100 m/s. Üksteisega suhtlevad närvirakud keemiliste ainete teel, mida nimetatakse virgatsaineteks ehk neurotransmitteriteks 20. Mis on sünaps?
või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine. Traumatoloogid on kindlaks teinud, et mingi kindla ajuosa vigastamine toob endaga kaasa häired psüühilise tegevuse teatud liigis. Seda sama kinnitavad ka rohked loomkatsed. Järeldus sellest saab olla ainult üks inimese
o Lootelehtede teke 2-s staadiumis § Varane – kujunevad endo- ja ektoderm § Hiline – kujuneb mesoderm o Kestab ca nädala (seega sel ajal paigutuvad tulevaste organite alged oma kohale) o Alguses, emakasse jõudes pesastud (ca 50% loodetest) o Lootelehed § Ektoderm – marrasnahk koos tema tekistega ja nahanäärmed, närvisüsteem, meeleelundite närvirakud § Endoterm – enamus hingamiselunditest, mandlid, sooltoru, seedenäärmed (ka maks), seedeelundid § Mesoderm – luustik ja lihastik, veresooned, naha alumised kihid, vedelad sidekoed ning kuse- ja suguelundkond, sisenõrenäärmed o Lootekestad – ajutised organid, mis tagavad eduka lootelise arengu
kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele; · Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll... 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Ivan Setsenov · Elektrofüsioloogia (seletab aju ja närvisüsteemide tööd materialistlikult); · Pidurduse mõiste; · Oletab, et rakus keemilised protsessid. Ivan Pavlov · Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale). · Tema seedefüsioloogia alased tööd näitavad, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. · Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni. Pavlov väidab, et refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Francis Gall Aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. See sünnib frenoloogia pseudoõpetust.
3) Vanus noores organismis on ülekaalus sünteesireaktsioonid, mis tarbivad rohkem energiat. Näiteks 2-3 a. laps tarbib ligi 1,5 korda rohkem energiat oma pinnaühiku kohta kui 20 a. täiskasvanu. 4) Kilpnäärme hormoonid türoksiin tõstab peaaegu kõigi biokeemiliste reaktsioonide kiirust rakus, sellepärast võib türoksiini kontsentratsiooni tõus veres kiirendada ainevahetust 50-100%. 5) Sümpaatiline närvisüsteem adrenaliini toimel intensiivistub glükogenolüüs, rakkude ainevahetuse intensiivsus võib suureneda kuni 15%. 6) Meessuguhormoonid suurendavad põhiainevahetuse intensiivsust 10-15%. 7) Kasvuhormoon tõstab rakkude ainevahetuse intensiivsust 15-20 %. 8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine.
Perikard kaitsebis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 114) Südame enda verevarustus - pärgvereringe Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 115) Südame närvid Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud, mis kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 116) Südame erutusjuhtesüsteem
vastu läbi sääre ning putukas põgeneb. Kaladel on kuulmine vees mõnevõrra raskendatud - seal kipub nimelt mitte ainult kuulmisorgan, vaid kogu keha võnkuma ning heli omadusi ei saagi kindlaks teha (sest liikumisele reageerivad rakud tegelikult keha suhtes ei võngu). See probleem on lahendatud looduses nii, et kalade kuulmiselundis lebab tunderakkudel muust kehast tihedam kuulmekivike - otoliit, mille võnkumine keha võnkumisest erineb. Selle võnkumise erinevuse järgi saabki kala närvisüsteem teada, milliste helidega on tegemist. Lindude, reptiilide ja imetajate kuulmine. Loomad, kes kasutavad kuulmist saagi leidmiselt (nahkhiired, kakud, delfiinid), on tundliku kuulmismeelega ja täpse asukohamääramisvõimega. Kakkude hea ruumiline kuulmine tuleneb nende väliskõrva ehitusest. Kõrv avaneb ettepoole, koonusekujulisse alasse, mille helisi koondavat kuju rõhutab veelgi sulgede asetus. Loorkakul (Tyto alba) on üks kõrvaava ülevalpool pea rõhttelge ning teine allpool rõhttelge
Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u....
Nastik Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Seljal ja külgedel on tumedaid ebakorrapäraseid plekke. Mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix persa) on piki selga kaks heledat pikitriipu, mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix helvetica) on külgedel tumedad põikitriibud. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Ka selg on hele. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Kuklalaigud puuduvad alamliigil Natrix natr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
