,,Musta pori näkku" Kui ma käisin etendust ,,Musta pori näkku" esimest korda vaatamas, siis jättis see mulle väga hea mulje. Eriti äge oli see, kui Ott Sepp etenduse alguses enda naljadega rahva kuumaks küttis mängides Mati Nuudet, see oli tõesti naljakas. Raamatut ma lugenud pole, seega ei oska eriti võrrelda raamatut ja etendust, mis kohad on puudu ja mis lisatud. Nüüd ma sain aru, kui raske oli tol ajal saada kuulsaks muusikuks, Mihkel Raud oli käinud läbi ikka väga raske teekonna, et tippu jõuda. Vahel tekkis küll küsimus, et kuidas Raud sai tippu pidevalt juues ja kuidas ta üldse seda kõike mäletab, ise oli koguaeg purjus. See etendus oli vahel väga naljakas ja oli kohti mis pani ikka tõsiselt mõtlema. Vahel tekkis küsimus, kas kõik Eesti kuulsad muusikud on käinud sellise teekonna läbi nagu Raud. Kindlasti mõni on, aga loodan, et mitte kõik. Kui etendus algas, siis ma vaatasin, et mis toimub. Ma ei tea...
,,Musta pori näkku" Kultuuriürituse arvustus Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt. Nagu ka eespool mainitud, siis etendus põhineb Mihkel Raua raamatul ,,Musta pori näkku". Raamatu ...
,,Musta pori näkku" Lavastaja Andres Noormets ütles pärast esietendust, et ta ei püüelnud reaalsuse kajastamise poole. ,,Seal on absurdseid olukordi, näiteks pole võimalik, et ühe inimese mälestused lähevad teise pähe," ütles Noormets. ,,Olin truu pigem sellele, mis toimus, mitte sellele, kuidas see toimus. Mulle meeldis väga, kuidas publik kaasa tuli. Tundub, et lavastuses on juttu eestlaste ühismälus olevatest asjadest, popkultuuris märgilistest tegelastest, seega tekibki kaasahingamine." Kirjanik Rein Raud ütles, et tema mälestused sellest ajast on veidi teistsugused, kuid on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi. ,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski on tore, kui inimesed üritavad oma ajalugu ja selles olemist lah...
sellest ka pealkiri. Mitte selleks, et eksjoodikuna oma vanadele kamraadidele musta pori näkku visata ja selle pealt teenida. Must pori on kogu see rämps, mis ühele väga ennasttäis noorele rokimehele tema keerulisel ja enesehävituslikul teel vastu nägu lendab. Tõlla ees meil tormab neli tori täkku, tagumiku alt neil läbi lendab maa. Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa. Hobused on vahus, ragisevad rangid, mustal taeval sähvib ekslev välgujoon. Kihutame nagu põgenevad vangid, kelle kandu limpsab verekoera koon. Selle sõidu lõpust mõelda me ei taha. Otse püsti ees on pimeduse sein.
Kuressaare Ametikool Toitlustus õppesuund TTP-10 Gristi Adrat REFERAAT Elulugu, Mihkel Raud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2012 SISUKORD Elulugu..............................................................................3 Ülevaade loomingust........................................................4 Teose iseloomustused.......................................................4 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud.............5 Kokkuvõtte........................................................................6 Allikad................................................................................7 Mihkel Raud Elulugu Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) ...
Mihkel Raud : "Musta Pori Näkku" esitlus Power Pointis. Autor. · Mihkel Raud on sündinud 18.jaanuaril 1969 Tallinnas, on eesti laulja, kitarrist ja ajakirjanik. Ta on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach, Merry Christmas Mr. Lawrence ja Mr. Lawrence. Aastatel 2007 ja 2008 oli ta telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust, ta on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat". Ta on TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht. 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku". Raamatust · Raud kujutab naturalistlikult eri rokkansamblites mängimise aega (1980ndad aastad). Teost on saatnud ülisuur müügiedu - paari kuuga on seda ostetud üle 30.000 eksemplari. · Huvitav, hoogne, tihe, lõbus... ja väga kurb raamat. Raamat ühest ajastust ja noortest selle keskel. Sellest, kuidas üks põlvkond ennast sur...
Sissejuhatus Kommunikatsioon ehk suhtlemine ümbritseb meid igapäevaselt ning areneb ja muutub koos meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebo...
ümber. Mehele virutati kurikaga jalgadesse ,nii et soomlane kukkus hetkega asfaltile maha. Kaks meest hakkasid sorima mehe taskutes ,leides sealt pungil rahakoti täis eesti-ja euro rahatähti. Järgmisena leidsid käe pealt väärtusliku käekella. Soomlane sai end kuidagi rabeleda kätest vabaks ja lõi üht ründajat näkku. Kuid seda poleks ta pidanud tegema , kuna see löök sai temale saatuslikuks. Kõik kolm vene keeles kõnelevat meest hakkasid jalgadega meest peksma näkku , kõhtu ja igale poole mujale. Vähemalt kümme minutit käis selline järjest löök-löögi järel rünnak. Üks venelastest ütles ,et lõpetame ja jookseme enne kui keegi näeb. Mõned tunnid hiljem hakkas päike tõusma. Hommikused esimesed liikujad märkasid kohutavat vaatepilti tunnelikäigus. Helistati politseile ja ka kiirabile ,kuid soomlase tuvastamine kiskus keeruliseks ,kuna soomlase näost polnud midagi alles jäänud. Ainuke mis andis
Musta pori näkku Mihkel Raud Raamat"Musta pori näkku" räägib tuntud telenäo, muusiku ja nüüd ka kirjaniku eluloost ja erinevatest seikadest, mis temaga juhtunud on on. Tema uus raamat "Musta pori näkku" on aus, brutaalne, naljakas, ropp, traagiline, lõbus ja dramaatiline rokibiograafia, mille lehekülgi täidavad Eesti popajaloo legendid ja müüdid. Selles on tõestisündinud lood ning selles on uskumatud kuulujutud. Raamat algab sellega kui Mihkel Raud on veel päris noor, 13 aastane kui ma ei eksi. Juba selles vanuses on tal suur alkoholi lembus, mitte õelda, et ta oli alkohoolik. Ta jõi vahest mõned päevad järjest, kuid vahest lausa nädal aega järjest. Jõi ta peamiselt koos oma sõpradega, kuid vahest jõi ta ka koos oma isaga ning tema sõpradega. Pidevalt olid tal joomiste pärast mingid pahandused kuna tihtipeale ei mäletanud ta järgmine päev, mis eelmine õhtu juht...
kellega parasjagu suheldakse. Sellises keskkonnas võib igaüks ahistaja ohvriks langeda. Interneti teel on kerge naiivseid isikuid manipuleerida ja ähvardada, millele võib järgneda enesetapp. Emotsioonid mängivad suhtlemise juures väga tähtsat rolli. Internetis suheldes ei ole näha inimese näoilmeid ega kuulda hääletooni nii jääb suhtlus poolikuks. Kuid veebikaamera ja mikrofon võivad olukorda parandada, mitte muuta päris näost näkku rääkimiseks, kuid ligilähedale. Kõige rohkem mõju avaldab virtuaalsus noortele, kes lähevad kõigega kergesti kaasa. Varem veetsid lapsed rohkem aega õues, värskes õhus, nüüd aga ollakse kinnistes ruumides arvuti taga. Internet suudab muidugi palju pakkuda, aga tundide viisi selles istumine kahjustab noorukite tervist ja nii unustatakse ühised tegevused sõpradega. Ühiskond läheb küll tehnoloogia arenguga kaasa, aga kõigega kaasnevad omad plussid ja miinused
Kes oleks võinud arvata, et lugu lõppeb peategelase surmaga? Kuid eks see ongi nii, et kui tahame kellelegi kätte maksta, mürgitame oma meeled ja hävitame selle kättemaksuihaga ka enda ja teeme haiget inimestele, kes ei ole selles asjas üldse süüdi. Mulle tundub, et asi oleks võinud palju paremini lõppeda, kui Hamlet poleks vaimu käsklusele allunud, et ilmtingimata Claudiust tappa. Võibolla olekski ta võinud kurbuses oma isa leinata ja kasvõi sõnadega ühtteist näkku öelda. Inimene ei tohiks usaldada igaüht ja peaks olema alati valvel, nägema enda ümber toimuvat ja avama oma silmad õigel hetkel. Häbi ei peaks aga ilmtingimata tundma, kuna siiski iga inimene vastutab oma tegude eest, sest ühest küljest, kõik, mida teeme, juhtub täpselt nii, nagu me tahame. Vihast on võimalik üle saada lihtsalt kellegiga rääkides, oma sõbra, tuttavaga või vanematega. Kättemaksuvajadus tekib just siis, kui probleemi enda sees hoida. Tõsi,
,,Musta pori näkku" Arutlus Ma käisin vaatamas lavastust ,,Musta pori näkku" 7. veebruaril koos oma klassiga. See lavastus oli väga super ja ma kiidaks väga näitlejaid kes kõik mängisid oma rollid puhtalt läbi. Andres Mähar Mihkel Raua rollis oli küll häälelt sarnane aga mitte välimuselt. Ta mängis Mihkel Rauda meisterlikult ja tõi tema valu välja ilma, et oleks kordagi langenud sarzi või paroodiasse. Lavastuses ise oli ülesehitatud väga hästi, kuigi neil kes pole raamatut lugenud või neljapäeva õhtul teleka taga istunud võis olla küll see natukene raskesti arusaadav. Kuna lavastus oli ülesehitatud saate ,,MPN" versioonina kus Mihkel Rauda mänginud Andres Mähar kutsus külalisi saatesse kes olid Mihkel Raua vanad sõbrad, jutustas see läbi Mihkli eluloo. Etendus tundus algul igav ja ülemängitud aga kui hakkasid tulema vahele lood siis läks kõik palju parema...
Musta pori varjus Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" Tammerraamat, 2008 Maiken Mägi Võru Kesklinna Gümnaasium 11.b klass Juhendaja Raili Leesalu Selle raamatu valimiseks oli mitmeid põhjusi. Esiteks oli raamat mul kodus olemas ja juba ka sirvitud; teiseks on Mihkel Raud minu silmis hästi mitmekülgne ja austust vääriv isiksus ning kolmandaks on see raamat Eestis midagi teistsugust, erilist ning on tekitanud palju kõmu ja uudishimu. ,,Musta pori näkku" on 280-leheküljeline nö rokibiograafia, mis sisaldab endas M.Raua mälestusi ja elukogemusi alates lapsepõlvest kuni tänapäevani välja. Autoril on Eno Raua poja ning Singer Vingeri kitarristina olnud harukordne võimalus olla osa arenevast Eesti muusikamaailmast. Tal on olnud võimalus näha, kuidas paljud praeguses Eestis tähtsal kohal asuvad inimesed alustasid oma karjääri ning teekonda tippu. Kui tuua näiteid, siis teiste seas on huvitavad ...
Mandragora Doris Kareva Doris Kareva on sündinud 1958. aastal ja õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Ta oli peasekretär UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis. Luulekogu "Mandragora" ilmus 2002. aastal kirjastuses Huma. Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda. Tuleb teistest hoolida ja aidata kui vaja, sest "teist hoides hoiad ka end." (Silm läheb sõlme) Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on ...
,,Musta pori näkku" 07.02.2014 käisime klassiga vaatamas Mihkel Raua etendust ,,Musta pori näkku". Mulle see etendus väga meeldis, sest selle käigus sai nii naerda kui ka paraja sokiteraapia. See etendus oli hoopis midagi teistsugust, mida klassiga tavaliselt vaatamas oleme käinud ja seda ma just ootasingi. Ma ootasingi sellist suhteliselt räiget keelekasutust ja ehk just sellepärast see mind väga ei ehmatanud. Vaatasin kogu etendust huviga ja ei saa öelda, et mul oleks kasvõi sekundikski igav hakanud, sest laval alati toimus midagi ja elu käis. Just etenduses oli elu. Selle viimase lausega tahaksin ma just vastu vaielda Heili Sirbitsi kirjutatud arvamisartiklile, kus ta ütles, et etenduses puudus absoluutselt elu. Minu jaoks oli see olemas. Laval käis pidevalt tegevus ja oli näha, et näitlejad on oma tegelaskujusse täielikult sisse elanud. Ma nägin näitlejate silmades tuld. Minu a...
“Minu nägu” LUULETUSED Olen miljoneid päevi lamand, Taevatuli mu laasi on laastand, minu nägu on murenend paas. mu külades pidutsend nälg, “Puud kõnnivad kaugemale” (1969) Kuid mu süda iial ei sure, sajast tuhandest sõjavankrist Haabsinine sumu hiilib minu hing – see on kohisev laas. minu näkku on jäänud jälg. üle välja otse mu juurde. Puud kõnnivad kaugemale. Niit, põllud ja murud ja külad, Kuid ikka ma püsin ja elan. Udus kraaksatab põgenev lind. vana kask, mis on värava ees, – Minu hingus on põhjamaa tuul, Mind riivab ta tiivakahin. minu mõtted on ammu ju põlend Puud kõnnivad kaugemale. minu mõte on põhjamaa õite
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hos...
Haikud Taevas roosatab Koidukuma valguses Algamas uus päev Maapind on märg kui Kõndimas paljajalu Olen kesksuvel murul Suvetuuled on Ära puhutud viimaks nüüd Sügis tulemas Sirelipungad Kirsiõied roosatamas Mahe tuuleke Lumehelbed maas Käre pakane paugub Näkku lendab lund Varblane säutsub Pungad puhkemas puudel Ning põõsastel ka Tähed siravad Öö tumedas kaisus me Unemaal rändame
Inimese soojuse taga peituvad vaimsed tunded mis tekitavad sellist soojust. Seda muidugi juhul, kui läheduses on sümpaatne ja lähedane inimene. Vastasel juhul, kui läheduses on inimene keda sa vihkad või ei salli, võib tekitada lausa külmavärinaid. Tänapäeval kasutatakse inimestega suhtlemiseks palju abivahendeid. Vanasti, kui elektrit ja vastavat tehnoloogiat ei olnud, millega inimesed omavahel suhelda saaksid, räägiti alati näost näkku. Praegusel ajal kasutatakse laialdaselt internetti, et üksteisega suhelda. Selle tagajärjel on tekkinud inimeste vahel palju konflikte ja tülisid. Põhjuseks võib olla see, et internetis julgevad paljud inimesed julgemalt ja teravamalt sõna võtta, kuid näost näkku öelda ei julge. Minu jaoks on arvuti üks geniaalsemaid seadeldisi lähiminevikust. Sellega saab väga paljusid asju teha, kuid see ei asenda kunagi inimesi ja nende tundeid ega emotsioone. Inimeste tunded ja
populaarsemaks. Daniel Vaarik lausus: ,,Võimalik, et vastandumine tuleneb ka tehnilistest probleemidest: arvuti taga pikalt istunud inimene mõjub reaalsusest eemalehoidjana. Samas ei arvestata sellega, et arvuti ja internet on loodetavasti alles oma tehnoloogilise arengutee alguses ning tuleviku arvuti on piisavalt pisike ja intelligentne, kui kohmakas klaviatuur lubab". Edward Castronova hinnangul on järgmise saja aasta jooksul inimeste tähtsaimaks suhtlusviisiks peale näost näkku suhtlemise just sünteetilised maailmad. Mina loodan, et see ei ole ainult nii, sest sel juhul hääbuks rahva suhtlemisoskus ning me vajuks suhtlustasemel justkui tagasi algusesse vehiks võib-olla ainult käte ja jalgadega.
Mu ainuke soov oli siit ära saada. See koht meenutas mulle Danielit. Ainuke mõte temast tegi mu südamele haiget. Tungiv soov võtta endalt elu valdas mind. Ma lihtsalt sammusin uksest välja. Võtsin kaasa ainult Danieli lemmik pluusi. Ta lõhna oli veel tunda. Ma sammusin Lootuse jõe poole. Olime kunagi seal terve perega kala püüdnud. Kell näitas 4. Oli varajane hommik ja tänavad oli inimtühjad. Örensberg magas. Ma ei näinud teed selgelt, oli pime ja lumi sadas otse näkku. Jõudsin sillani, mille all voolas Lootuse jõgi. Lihtslt istusin maha. Mõtted olid peas segi. Daniel, miks sa jätsid mu siia maailma üksi. Ma lihtsalt ei saa ise hakkama, mul pole mõtet enam elada. Külm tuul puhus näkku. Ta kuis peksis mind vitsadega. Tõusin püsti ja nuusutasin venna pluusi. Habisesin värisedes :" ma armastan sind igavesti, Daniel !" Ja ma lihtsalt hüppasin. Ma lendasin. Mul oli hea olla. Sulgesin silmad ja olin valmis igavesesse unne vajuma. Tegin silmad lahti
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval toimub suur osa suhtlemisest Internetis. Selle on tinginud viimase paarikümne aasta tulemused infotehnoloogias. Virtuaalsel suhtlemisel on kindlasti nii häid kui ka halbu külgi. Miks on kolinud suurem osa noori Facebook'i ja MSN'i? Mis on sellise suhtlemise plussid ja miinused? Kumb on siiski parem kas näost näkku rääkida või läbi Interneti? Täiesti harilik pilt on meie maailmas juba see, kui inimesed räägivad lähedastega läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole
Suurem osa infost moodustaksid tekstid. Tekste võib mitmeti mõista ja see võib põhjustada virtuaalkoguduses igas liikmes omad, mingid teised arusaamad. Seda kõike annab muidugi vältida täiendavate tekstide ja küsimuste esitamise võimalustega. Sõltuvalt usundist käivad iga usundiga kaasas rituaalid. Mõningail neist on võimalik omapäi talitada, samas mõned nõuavad kogukondlikku koosviibimist. Siit tuleb üks virtuaalse maailma suurimaid probleeme inimesed ei kohtu näost näkku. Religiooni puhul on tihti tähtis ka ligemese tunnetus, otsene kontakt näost näkku. Internetis oleva koguduse liikmed aga ei näeks ega tunneks üksteist. Vaevalt nõndaviisi saab tekkida mingine hoolivustunne teiste koguduse liikmete suhtes. Muidugi sõltub väga palju religioonist endast. Siiski on religiooni üks peamisi mõtteid iseendaga tegelemine ja endas tõe leidmine. Nagu ütleb ka konfutsianistlik põhimõte, et rituaalid ja kombed aitavad jõuda iseenda olemuseni.
3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5. Privaatsuse dimensioonid informatsiooniline(psühholoogiline), füüsiline, ekspressiivne(interaktiivne) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus. Aktuaalne privaatsus- sinu juttu ei salvestata. Tajutud privaatsus- oled kodus. 7. Usalduse dimensioonid. Telefon, näost näkku, foto. 8. Usalduse loomise võimalused internetis. Usaldust loob näost näkku suhtlemine. 9. Flow-kogemuse tunnused ja tegutsemine internetis. Kui psühholoogiline konstrukt ja optimaalne kogemus, sisemine motivatsioon ja nauding, inimene läheb hoogu. Midagi muud ei märka. 10. Suhete algatamine ja nende kulg erinevates saitides. Offline: enne kohtumine, siis suhtlemine Online: enne suhtlemine, siis kohtumine. Online suhete koht:
Mitte just tavaline internetisuhtlus. Näidendi ,,Hea põhjatuule vastu" autor on Daniel Glattuer. Etenduse lavastas Rein Pakk, ka näidendi dramatiseering on tema käte töö. Internetiromansi peategelasteks on Elina Pähklimägi ning Andres Mähar. Lisaks neile lisab etendusse vürtsi Jüri Lumiste. Lavaliste kaunistuste ning kostüümide eest vastutas Annika Pakk, muusikalist kujundust planeeris Ardo Ran Varres. Valguskunstnik oli Imbi Mälk. Etendus esietendus 28. Septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Tänapäeva maailmas pole imeks, et süütu või juhuslik internetisuhtlus võtab ootamatu pöörde. Sageli juhtub, et üks osapooltest võib olla ahistaja või keegi muu ohtlik inimene. Ahistaja otsa sattumisest parem variant on see, kui suhtlus muutub vägagi isiklikuks ning paneb kõhus lendama liblikad. See võib juhtuda kõigiga, täiesti juhuslikult ja pöörata pea peale kogu senise elu. ,,Hea põhjatuule vastu" räägibki ...
Thomas Ostermeier: teatraalsus ja vägivald Koostaja: Elis Järvsoo Thomas Ostermeier ● Sündinud 1968.a Saksamaal ● 1990.a alustas näitlejana ● 1991.a õpingud Berliinis ● 1996.a kunstiline juht ● Dramaturg Jens Hillje ● Disainer Stefan Schmidke ● Viieaastane programm ● Uus esteetika (teatraalsus -> vägivald) ● Briti näitekirjanikud Sarah Kane ja Mark Ravenhill: jalaga näkku draamad ● Kapitalistlik realism Aitäh kuulamast! Kasutatud materjal https://www.schaubuehne.de/en/people/thomas-ostermeier.html (Pilt 1) https://www.labiennale.org/en/news/2019-lion-awards-theatre (Pilt 2) https://www.dhaus.de/ensemble/stefan-schmidtke/ (Pilt 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Ostermeier
Isiklikku Mihkel on kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua poeg. Tal on vend kirjanik Rein Raud ja õde kunstnik Piret Raud. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg.[4] Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. [redigeeri]Raamatud Musta pori näkku (Tammerraamat, 2008) Sinine on sinu taevas (Mustvalge Kirjastus, 2010) MIHKEL RAUD . Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. jaanuaris Tallinnas kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua peres teise lapsena . Vanem vend on tuntud jaapani filoloog . Juba lapsepõlves oli tema lemmikuteks E.L.& P. , Pink Floyd , Yes ja teised 70-te suurused . Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga . Seega on midagi pärinud poeg isalt . Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5.
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara ...
1. Mida näitavad Ellen Langeri eksperimendid koopiamasina ääres? a. Põhimõte oli selles, et kui seletada inimesele probleemi sõnaga "sest" või "sellepärast" on nad palju vastutulelikumad kui jätta need sõnad kasutamata. Eksperiment seisnes selles, et ülikoolis oli koopiamasina järjekord ning lasti ühel tudengitest küsida eelseisjatelt kahte moodi, esiteks "kas ma võin koopiamasinat kasutada. Mul on vaja teha vaid viis lehte" või "Kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire" ..teisele variandile tuldi vastu 94%, esimesele 60% . 2. Milliste sotsiaalse mõju printsiipide heaks näiteks on kalad? a. Nappuse printsiip b. Võistlusprintsiip 3. Kas (1) ,,jalg lävepakul" ja (2) ,,uksega näkku" strateegiate puhul palujaks peab olema üks ja sama isik või mitte? Kui ei siis miks ja kui jah, siis miks ? a. (1) ei pea olema sama inimene, kuna see efek...
Kas Nora tegi õigesti? Kui silmas pidada seda, et iga inimene elab enda jaoks, võib lugeda ta käitumist õigustatuks. Nora tundis, et tal on vaja elu üle järele mõelda, õppida ja endas selgusele jõuda. On selge, et kodus lastest, mehest ja argipäevast ümbritsetuna ta seda teha ei saa. Tõele näkku vaadates ei saa üksgi ema tuua ennast lastest ette poole. Kui ollakse otsustanud järglasi saada, siis sellega kaasnevad vastutus ja kohustused. On tõsiasi, et kui lapse elu ei ole täisväärtuslik, kui ta kasvab ilma emata. Inimlikust seisukohast on veel mõistetav, kui ta oleks võtnud aja maha näiteks kuuks või kaheks, aga rääkida lausa ära kolimisest ja mittekontakteerumisest-see on lihtsalt lauslollus ja isekus. Oma lapsi hüljates käitus Nora väga valesti.
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk.ee/teemad/metsa-aasta/mine-metsa-seened-sirguvad-uksteise- voidu 8. 11.02.2010, Metsalõigud saatest sõida maale, http://www.eramets.ee/soida- maale?art=1047 9. Ragina, R., 02.04
Virtuaalsed inimsuhted Eesmärk: Töö eesmärk on anda lugejale mõista virtuaalse suhtlemisvahendi võimalusest, ohtudest, kuidas neid vältida ja pakkuda lahendusi. Põhiidee: Liigne seotus virtuaalmaailmaga võib hävitada tegeliku sotsiaalse elu. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata otsesele suhtlemisele. Sissejuhatus: 1. Oleme Internetiajastus 2. Virtuaalmaailma laienemine, uute meediakanalite tekkimine 3. Virtuaalsed inimsuhted kellele ja mille jaoks? Sisu 1. Inimese saabumine virtuaalmaailma · Aeg, kui Interneti veel polnud · Esimesed sammud virtuaalmaailmas 2. Virtuaalsed suhtlusvahendid · Kasutajasõbralik · Erinevate otstarbete jaoks · Uute tekkimine, vanade hääbumine · Ühendab sarnaste huvidega inimesi 3. Ohud · Inimeste anonüümsus ...
· Naisel võivad ka valed jalanõud olla. Jalanõud peavad olema kinnise nina ja kinnitatud kallaga ning paksu mittelibiseva tallaga. Järeldused · Vedelikke või rasva pritsemete sattumisel põrandale, tuleb need kohe puhastada, et ei tekiks kukkumisi ega libisemisi! · Peab kandma õigeid jalanõusi köögis! · http://www.youtube.com/watch?v=dBZt8wx2kT · Naine libiseb rasva plekil ning tal on käes suur katel kuuma vedelikuga, mis kukkudes talle näkku lendab ning põletushaavu tekitab. Aitähh kuulamast !
Kuidas internet on mõjutanud karjäärinõustamise teenust? Karjääri nõustamise teenus on kolinud internetti Arvutitehnoloogia areng on dramaatiliselt mõjutanud, mil viisil inimesed suhtlevad. Poes, pangas, raamatukogus käimisele kulus varem rohkem aega võrreldes, kuidas on seda võimalik teha täna. Kaasaegsed tehnoloogiad, võimaldavad maksta arveid, teha sisseoste, lugeda raamatuid või saada tervishoiuteenuseid vaid mõne klahvivajutusega ning kodust väljumata. Professionaalne nõustamine ei ole samuti olnud muust maailmast ära lõigatud ning tehnoloogia mõjutuse ja ühiskondlike nõudmiste tulemusel, on kolinud internetti. Eetilised juhtnöörid Et online-nõustajate arv üha suureneb, on hakatud välja töötama eetilisi suuniseid, mida online-nõustamisel järgida. Nõustajate väljaõpe Traditsioonilist karjäärinõustamise kursust saaks edukalt läbi viia ka internetis. Internet võimaldab rahu...
kohta. Kuid mis on üldsegi tõde? Öeldakse, et inimesed ajavad terve oma elu tõde taga kuid Kui küsida kelleltki juhuslikult, et mida teie ajate taga oma elus, siis jääksid nad mõttesse. Igaühel oleks erinev vastus kuna tõde on suhteline. Tõde on sõnadesse sama raske panna kui ka armastust. Vahel ei tahetagi tõde näha sest ei taheta enda eksimusi ja vigu tunnistada ning peetaksegi silma kinni pigistamist kergemaks kui tõele näkku vaatamist. Arvan, et tõele näkku vaatamine tuleb aastatega ja kogemustega. Ajaga muutub ka tõde ning igaüks leiab ka oma aastatega. Ka õnnega on samamoodi nagu tõega. Kõikidele tähendab õnn midagi muud ning seda otsivad nad terve elu taga. Mõnigi inimene on kindlasti öelnud, et kui tal vaid oleks see olemas või et kui ta suudaks teha seda, siis tal ei oleks enam õnnest küll midagi puudu. Inimesed tunnevad erinevatest asjadest rõõmu. Mõne jaoks on õnn, kui tal on olemas
· Tegusõnad nt sebima (muretsema, saama), trippima (ringi reisima) ja pablama (muretsema) · Fraasid nt rebis kildu (tegi nalja) ja tõsiselt änksa (täitsa lahe) · Negatiivsed · Nimisõnad nt eit (naine/tüdruk), urgas (koht) ja nolifer (elumõtteta inimene) · Omadussõnad nt rõve (kole) ja totakas, debiil (loll) · Tegusõnad nt siiber saama(üle viskama), kolkima (peksma) ja näkku panema ( käkki keerama) · Fraasid nt big deal(suur asi) ja pätsidega mimm (tissidega naine) Kasutatud Intereneti leheküljed · www.rate.ee · www.orkut.ee · www.elu24.ee · www.kanal2.ee · www.noortekas.delfi.ee · www.reporter.ee Äitäh kuulamast!
väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. Maa annab ära soojuskiirgust, ning jahtub. Neeldunud kiirguse ning Maa soojuskiirguse vahe ehk kiirgusbilanss on selles piirkonnas negatiivne, mis
Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli. Kui hundid
,,Musta pori näkku" Mihkel Raud Teosest: - tegevusaja ja -koha lühitutvustus Tegevus toimub 1976-1990 Eestis - peategelaste lühitutvustus Mihkel Raud - laulja ja kitarrist; tema vanemad - lastekirjanikud Eno Raud ja Aino Pervik; Mihkli vend - Rein Raud - nüüdne Tallinna Ülikooli rektor; varalahkunud Nõukogude Liidus kuulsust kogunud laulja ja kitarrist Gunnar Graps; praegune ansambel "Smilers" solist ja Mihkli noorpõlvesõber Hendrik Sal-Saller; laulja ja kitarrist Kojamees - nüüdne Tallinna Volikogu saadik Tarmo Kruusimägi; igavene punkar Villu Tamme - praegu ristsõnade koostaja ja vabameelne punkar; punkar Ivo Uukkivi - praegu Draamateatri näitleja; laulja Hardi Volmer- praegu animafilmide looja ning vabakutseline kunstnik; ning paljud teised selle aja pop artistid ja lauljad. - sisust lühidalt ja ülevaatlikult Autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas no...
korraga kaasnevad uued iniemsed ja väärtused, sellest pidi saama otsustav moment inimkonna ajaloos, kuid mida aeg edasi, seda enam nägi ta vigu, üks põhilisemaid kodanike seas levinud arvamus, luule, ja kunsti laiemalt, ebavajalikusest, ka kahjulikusest. Ajal, mil tavakodanikud ehiatsid üles maapealset paradiisi oma ihu ja higiga, tundus loomeiniemste kõlavad värsid ja segased metafoorid nende jaoks vastikutena. Mõnikord ületas see ka niinimetatud viisakusepiirid. Poeedile näkku karjutakse: ,,Tahaks näha sind treipingi taga. Luuletada oskavad isegi lapsed! Tööd sa pelgad, msi venitab naba..." (Poeet on tööline) Sellised kogemsued olid kindlasti ebameeldivad, kuid selline vaen ja halb käitumine aitas kaasa hoopis luuletajate suuremael eemaldumisele taaviniemste mõttemaailamst, üksindusest on saanud omaette rahulolu, see eristab teda teistest, paablist, kelle sõim ainult muudab
Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad, on sellega ka harjunud. Telefoniga suhtlemisse suhtun ma samuti positiivselt ja praegusel ajal, kus ma olen väikese lapsega kodus, siis avastan tihti peale, et kõne sõbrannaga venis tunni ajaseks või isegi pikemaks. Kuna kokkusaamised on muutunud nii harvaks, siis selleks, et
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati või uurimustööd, võime lugeda uuritava teema kohta sadu artikleid, mida on kirjutanud...
käitus tahtele hetke ajendil Suhtumine Heatahtlikult, Halvustav, Heatahtlikul Austusega, Halvustaval, olid teistesse sõbralikult, nähvas t, vahel hästi, tõre karmid, ütlesid mõtles teistes kõigile, ei nähvas vahepeal, kõik näkku, ei head olnud teistele sõbralikult, olnud usaldavad sõbralik suuremosalt teiste suhtes õiglane Karakterite analüüs
Mats Traat 23. 11. 1936 Elukäik Sündis Tartumaal Palupera vallas Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis (Rannus lõpetas 7 klassi) 1957 lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi (töötas sovhoosis) 1964 lõpetas ta Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi 1969 Moskvas filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965-1968 toimetajana Tallinnfilmis Abielus Victori Traadiga (tõlkija) ja kaks tütart Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud p...
.. Kui suudad veel endasse uskuda, ehkki keegi enam sinusse ei usu, küsi siiski endalt, ehk ongi neil õigus ja mitte sinul... Kui oskad rahulikult oma saatust oodata ega tasu vihkamisele vihkamisega, solvangule kättemaksuga, pidamata end pühakuks või targaks... Kui oskad unistada, kaotamata end unistuste võrku, ja mõelda, ilma et mõtted sind täielikult haaraks... Kui suudad vaadata õnnele ja õnnetusele näkku, eelistamata neist kumbagi... Kui suudad silmagi pilgutamata jälgida, kuidas su tõde ebasiira huultel valeks sulab ja kuis kõik sulle kallis ühekorraga kokku variseb ja asuda seda siis surmapõlglikult uuesti üles ehitama... Kui võid oma elu kõik annid üheainsale kaardile panna ja need kaotada ning seejärel midagi kahetsemata uuesti alustada... Kui suudad oma närbunud julguse taastada ja pidada vastu ka siis, kui ainus, mida teha saab, on öelda: pea vastu!
Kuidas algsed sümptomid (0-2 päeva nõrka haigushoogu, (2 -3 päeva tõsist haigushoogu, erinevad enne kui ilmneb lööve. Kokku enne kui ilmneb lööve. Kokku 7-17 kestab haigus 14-21 päeva.) päeva.) Haiguskolle tekib kõigepealt näole Haiguskolle tekib kõigepealt kurku või kerele. või suhu (keelele), siis näkku või käsivartele. Kuidas lööbe haiguskolle Haiguskolded arenevad erinevalt. Kolded ilmnevad samal ajal ja nad erineb Kui mõned on värsked siis teised on samasugused igal kehaosal. on juba koorikutega kaetud. Haiguskolle muutub väga kiirelt, Kolded muutuvad aeglaselt. Kärn
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu
Ott Sepp Tutvustus 29. juunil 1982 Tallinnas näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna" 2005 Rudolfo ,,Savonarola tuleriit" 2005 sõdur ,,Othello" 2006 Bernard ,,Müügimehe surm" http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Vanemuise teatris 2007 Peter ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" 2008 Bob ,,Sviit" 2010 Mees, kelle...
· Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. · Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. · Sakslaste seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. · 1917. aastal asutati dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. · Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. · Dada suubus 1920. aastate alguses sürrealismi. · Dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960-
Mihkel Raud Sündinud Tallinnas 18.jaanuar 1969 (45a) Aino Perviku ja Eno Raua poeg Laulja Kitarrist Kirjanik Ajakirjanik Teosest 24.okt 2008 ilmus tema autobiogaafia ,,Musta pori näkku" Rokibiograafia, mille lehekülgi täidavad Eesti popajaloo legendid ja müüdid Autor räägib raamatus avameelselt oma joomingutest, pohmellidest ja muust rokkmuusiku eluga seonduvast Mihkli unistuseks oli mängida ansamblis Singer Vinger, kuhu ta ka 1986. aastal pääses ning mängib selles ansamblis siiani Ta pääses vene sõjaväest, kuna lasi ennast mõneks ajaks hullumaja sisse kirjutada Teost on saatnud ülisuur müügiedu, paari kuuga oli seda ostetud üle 30 000 eksemplari Kokku umbes 340 roppsõna Tegelased Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme ja Jaanu Nõgisto) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
