,,Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood" arvamus Hiljuti käisime oma klassiga vaatamas kammerooperit "Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood" Eesti Rahvusooper Estonias. Ooperi peategelased olid poistekoori poisid ja kaks pätti Manfred ja Vello. Poisid peavad sõitma trammiga teatrisse, et anda üks kontsert aga tuleb välja, et tegemist ei ole lihtsa trammiga. Koos oma transpordiga satuvad nad igasugustesse seiklustesse. Ooper ise oli väga põnev. Oli igasugu esinejaid. Mu lemmik koht terves etenduses oli kui lavale ilmusid Tsirkusestuudio Folie artistid. Neid oli väga tore vaadata ja nende etteasted olid heal tasemel. Isegi kui neil sassi läks, tegid nad ikka edasi. Kõik tundus olevat plaanitud. Esinejatest rääkides, nad tundusid üsna usutavad. Alguses ei saanud keegi aru, kas ooper on juba alanud või ei, sest poistekoor tegi hääleharjutusi koos koorijuhiga kuni üks meesterahvas sosistas dirigendile, et etendus p...
Oma lühikese elu jooksul õnnestus Kibuspuul täita osi lisaks tõsistele tükkidele ka laste etendustes, koomilistes rollides ja estraadikavades. Väga oluliseks sai Kibuspuu näitlejakarjääri jooksul sõprus Lavakunstikateedris kohatud Jüri Krjukoviga, kellega koos tegi ta mõned oma põnevaimad rollid ja saavutas Eestis tõeliselt suure tuntuse. KIBUSPUU NOORPÕLV Urmas Kibuspuu sündis 5. detsembril 1953. aastal esimese lapsena Helju ja Lembit Kibuspuule. Näitleja isapoolne suguvõsa oli pärit Hiiumaalt – Urmase vanaisa Karl Kibuspuu sündis Hiiumaal Tubalal Matse talus. Urmasel oli isa poolt kuus tädi ja kaks onu ning ema poolt sama palju tädisid ja onusid. Urmase isa Lembit töötas Tallinna Telefonivõrgus insenerina ja oli tõsine ning usklik mees. Urmase emapoolne suguvõsa pärineb hoopis Tallinnast, kus tema ema, Helju Kibuspuu töötas aastaid lasteaias ja hiljem Tallinna onkoloogiahaiglas õde-perenaisena
Konservatoorium) lavakunstikateedrisse, mille lõpetas aastal 1988. Töökohti on tal olnud mitmeid, osad neist ehk vidi naisterahva jaoks veidrad. Näiteks on ta olnud Tallinna ratsaspordibaasis ratsastaja-tallimees aastatel 1982-1983. Peale seda töötas stuudios "Tallinnfilm" kinomehaanikuna ning Eesti Rahuoperatsioonide Keskuses tankitõrje- granaadiheituri abina 1999-2000 teenides samal ajal Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Alates 1988. a-st on ta teater "Vanemuises" näitleja. Oma luulet on ta ajakirjanduses avaldanud aastast 1986. Eriti tuntuks on saanud tema punkluuletused. Teda on autasustatud ja tunnustatud mitmete preemiatega. Nimelt on ta võitnud kõik suuremad teatripreemiad, mis üks näitlev naine Eestis võita võib. Merca on kaasa löönud paljudes seltsides ja liikumistes. Ta oli nõukogude ajal Kirjanike Liidu alluvuses tegutsenud organisatsiooni (NAK) liige, mis koondas noori kirjanikke, nii Tartus kui ka Tallinnas
1906-1914 - teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele. 1908 - loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin
Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (1622- 1673) Jean Baptiste Poquelin. Sündis Pariisis, isa oli jõukas käsitöö meister. Vaimuliku hariduse sai. Edasi õppis õigusteadust, aga sellega ta tegeles vähe. Ta tegi oma teatrigrupi ,,Kuulus Teater!, mis langeb pankrotti ning Moliere pannakse võlgade parast vanglasse. Vabanedes rändab ta rändgrupiga ringi. Võidab sellega kuninga tähelepanu ja saab õiguse õukonnas mängida. Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse ette ja paar tundi parast etendust ta sureb. Tal olid pikad juuksed. ,,Commedia dell' arte"(Itaalia rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates kõrgseltskonna eputust ja peenutsust
fotograafia eriala London College of Fashion's, mis on üks suurimaid ja tuntumaid kunstikõrgkoole maailmas. Esimese diplomeeritud stilistina Eestis on ta koostööd teinud paljude muusikutega. Ta on lavastanud, filminud ja monteerinud kaks videot artistile Evestus, mis jõudis ka Baltimaade ja Skandinaavia MTV ekraanile ning mõlemad hääletati Eesti muusikavideote TOP 100 esikümnesse. Muusikajuht Kaire Vilgats Ta on sündinud 1976.aastal ning on eesti laulja ja näitleja. Lapsena mängis ta muusikakoolis akordionimängu, kuid hiljem alustas õpinguid soololauljana. Pärast keskkooli lõpetamist läks Vilgats Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli õppima pop-jazz laulu. Alates aastast 2008 on ta Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikaline juht. Näidelnud on Kaire neljas erinevas Eesti teatris- Nuku- ja Noorsooteatris, Draamateatris, Linnahallis ja Vanemuises. Kooriliikmena on Vilgats osalenud enamikus
Selle kahe tosina aasta sisse mahtusid aga veel Verdi viis erineva sisemaailmaga ooperikangelast. Kui Amonastro ''Aidas'' (1964), mida Ots on kolmel korral edukalt laulnud ka väljaspool koduteatrit, jäi laulja natuurile oma keevalisuse ja kindlameelse juhiloomusega natuke võõraks siis teised René ''Maskiballis'' (1961), Jago ''Othellos'' (1963), Rigoletto (1968) ja Rodrigo de Posa ''Don Carloses'' (1971) said teenitult suure menu osaliseks. ''Georg Ots jõudis Jagona laulva näitleja kõrgeimasse meisterklassi. Saavutas muusika ja mängulise külje ning sisemise ja välise orgaanilise põimingu, kujundas rolli erakordse perspektiivitunde ja sihikindla jõudude rakendamisega.''(H. Tõnson, muusikateadlane) Suurepärane oskus mängida hääle tämbervarjunditega, viimistleda peenimaidki nüansse suhtlemises partneriga lõi karakterilt huvitaima lavakuju Otsa loometeel. H. Tõnsoni sõnade kohaselt oli Jago
Ise ei ole siis evõimeline enam mõtlema. Ei oldud enam võimelised vastu võtma nt Sophoklese näidendeid, ,,Leiba ja tsirkust!" - gladiaatorite võitlus. Gladiaatorite võitlused olid omamoodi lavastused. Nt inseneeriti terve lahing, mitte aind maismaalahinguid vaid ka merelahinguid etendati. Võisteldi omaval, väikeste armeede vahel, metsloomadega. Sel ajal, st 1.sajandil eKr, jätkati komöödiate ja tragöödiate lavastamist, suure muutuse tegi läbi näitlejatöö olemus see muutus. Näitleja tantsis ja laulis, asendas kõne ja liikumise. Vaatajad käisid nautimas sisu vormi, mitte tehnilist külge. Rooma tehnilistelt ideaalsete näitlejate töö hakkas mõjutama oraatorite kunsti. Cicero oli mures, arvas, et kõnekunst hukkub. Cicero kasutas Roskio tuntud näitleja nõuandeid. Üks näitleja spetsialiseerunud kõnele, teine pantomiimile laval kaks näitlejat. Sõna asendab rooma teatris zest, mõtte asendab esteetika, sisu asendab vorm/tehnika
on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi kui näitlejatele ütleja, mida nad peavad parajasti tegema. Autor selgitab, kui Polkovniku lesk talle vahepeal muidugi sõna juhtub andma, et mida näidendi autor ühe või teise asjaga öelda tahab või mida tema loodud näitlejad hetkel tunnevad. Remark jällegi kommenteerib, millist nägu üks või teine näitleja tegema peab ning kui hästi seda ja teist kohta mängima peab. Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi...". Kui päris aus olla, siis terve etenduse aja polkovniku lesk oma lõppematu jutuvadaga ainult seda tõestada püüabki. Ta jutustab oma lauakaaslastele, kuidas arstid on ikka nii lollid ja kuidas tema enda nimele haigusi kirjutada laseb. Lugeja kohtab hulganisti võõrkeelseid väljendeid, mis erinevaid haigusi üksteisest
inimesed aina rohkem kodus ja eelistavad väljaminemise asemel suhelda sõprade ja ka võõrastega interneti läbi. Võõrastega internetis suheldes ei saa kunagi teise inimese aususes kindel olla. Sa ei või iial teada kellega sa tegelikult räägid. Asjaolu,et internetis ei pea avalikustama oma nime, vanust, elukohta ega muud säärast, võimaldab inimestel suhelda valenimedega ning enda pildi asemel on alati võimalus saata mõne kobedama näitleja või muu seltskonnategelase pilt. On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast kui kaunist blondiinist või tõmmust hispaniaverd noormehest. Näilise anonüümsuse tõttu hakkavad inimesed internetis valetama asju ilusamaks kui nad tegelikult on. Nii luuakse vestluspartnerile väljamõeldud illusioone villadest Itaalias ja jahtidest Vahemerel
juuni 1963) Johnny Depp on Ameerika Ühendriikide filminäitleja. Noorena osales ta mitmes garaazibändis, muuhulgas ansamblis The Kids. Tee näitlemise juurde leidis ta pärast külaskäiku, kus tema tollane naine Lori Anne Allison tutvustas teda näitleja Nicolas Cage'ile. Oma filmidebüüdi tegi Depp 1984. aasta linateoses "Elm Streeti luupainaja". 1990 aastal sai alguse tema koostöö lavastaja Tim Burtoniga, kes andis talle peaosa filmis ,,Edward Käärkäsi". Veel mõned tuntumad filmid, kus ta mänginud on: 1990aastal ,,Edward Käärkäsi" 1996aastal ,,Surnud mees" 1999aastal ,,Legend peata ratsanikust" 2001aastal ,,Kokaiin" 2003aastal ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus"
Referaat John Lennon John Winston Ono Lennon oli laulja, poeet ja kitarrist, keda tuntakse kõige paremini ansambli The Beatles juhina. Lisaks tegutses ta soolomuusiku, poliitilise aktivisti, näitleja ja kirjanikuna. Koos bändikaaslase Paul McCartneyga lõi ta laule, mis mõjutasid tugevalt rockmuusikat, andes sellele tõuke tõsidusele ja politiseerumisele. John Lennon elas koos emaga, kuni ta isa Fred Lennon pere maha jättis. Siis leidis ema Julia Lennon, et ei suuda oma poega kasvatada, ning jättis ta oma õe Mimi hoolde. Kui John oli äsja 16-aastaseks saanud, hukkus ta ema autoõnnetuses. Tänu tädi
Eepos on ulatuslik värsides kirjutatud jutustav teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel (rõh.:vaprust,lojaalsust,inimlikkust) Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt,mis koosneb sündmustest ja õpetusest(valmimeistrid:kreek.Aisopos;room.Phaedrus) Tragöödia on lepitamatu konfliktiga ja kurva lõpuga näidend,mille õilis p.tegelane hukkub ebavõrdses võitluses.Tekkis 534eKr. (1teater).Näitlejate vahelised dialoogid vaheld.kooriga ja tragöödia oli värsivormis ja arenes koorimeelikast.Hiljem tekkis nõue et tegevus toimuks ühes paigas ühe päevaga.Eesmärgiks oli kalarsis,vaataja hingeline puhastumine,kui elab kangelasele kaasa.Põhiprobleem oli ,et kuidas vältida kannatusi.Vastuseks mõõdukus või võimatus.Saatusetragöödias on esiplaanil üksikindiviidi võitlus traagilise ettemääratusega. Autorid:Sophokles,Euripides,Aischylos. Aischylos.Trag.klassik.vorm;teine näitleja;teema poole poolest kokku kuuluvad 3 näidendit liitis trigoloogiak...
Wilhelm Richard Wagner 1813-1883 Lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813.a Saksamaal Leipzigis. Kuus kuud pärast Wagneri sündi suri tema isa Carl Friedrich Wagner. 1814. aastal abiellus tema ema näitleja ja näitekirjaniku Ludwig Geyeriga. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli ning sai seal oma esimesed klaveritunnid. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimeseks loominguliseks katsetuseks , millega ta alustas 1826. aastal, oli tragöödia Leubald. Fakte tema elust 1831. aastal asus Wagner õppima
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid
olevat paremini konstrueeritud. Vanemuises nähtud lavastus jäi kuidagi poolikuks ning ei tekkinud terviklikkuse tunnet. Kuid kostüümid ja lavakujundus jäid jällegi välismaisetel etendustel Eesti omadele alla. Mis muusika ja selle esitamisesse puutub, siis Tšehhis nähtud lavastus oli minu jaoks kõige meeldejäävam. Lõpustseen, kus Jose vaidleb Carmeniga ning on täielikus ahastuses, kurbuse ja viha segu, lõpuks naise tapab. Kahjuks ei mäleta ma näitleja nime, kuid mees, kes mängis Jose’d, suutis suurepäraselt edasi anda endas keevat ahastust ning see suutis ka pisara silma tuua. Mulle tundub, et Viini Rahvusooperi lavastuses suutis orkester teha suurepärase töö. Dünaamika muutused andsid hästi edasi meeleolu muutuseid ning ärevust oli mingil määral pidevalt tunda. Minu arvates peitub Carmeni edulugu selles, et loo käiku on huvitav jälgida, ning helilooja Georges Bizet on tõesti suutnud muusikateostega imet luua
ja Gabriella ei saaks muusikalis peaosa ning ei leiaks teineteist. Muusikali lavastajaks on Andres Dvinjaninov, muusikajuhiks on Kaire Vilgats ning laulusõnade tõlkijaks Kelli Uustani. Peaosalist Troy Boltonit mängib "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland või Kristjan Kasearu. Naispeaosas teeb oma esineja debüüdi Mari Ronimois. Teistes osades Teele Viira, Marilyn Jurman, Getter Jaani, Silver Laas, Karel Tallermaa, Taavi Tõnisson, Andres Roosileht jpt. Laval on üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sh Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid. Etendus toimus kahes vaatuses ning kestis 2,5 tundi, millest 30 minutit oli vaheaeg. Etenduses esitatud teosed olid pop'i zanris. Üldiselt olid lood rütmikad ja kaasakiskuvad, kuid mõningates stseenides võis kuulda ka ballaade. Etenduse kava oli oma ülesehituselt huvitav. Kuna olen Keskkoolimuusikali filme näinud, siis võin kinnitada, et etendusse olid valitud parimad palad.
Suvekool Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika. Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg leiab eest suletud ukse ja on pettunud, et vanemad tema saabumise tunnistajaks pole.Sümboolne osa on vilel, mis on neil mõlemal naisega.Ta usub kindlalt, et vilistades ilmuvad kohale nii isa, kui ka ema.Vile peale saabubki ema ,kes tervitab oma poega ja miniat, tundes heameelt selle üle, et nad pikemaks ajaks sinna jäävad
Elo viiding Elo Viiding ,pseudonüüm Vee on eesti noorema põlvkonna üks säravamaid luuletajaid. Elo Viiding on sündinud 20.märtsil 1974. Ta sündis poeedi ja näitleja Juhan Viidingu tütrena. Elo emaks on muusikaõpetaja Riina Viiding. Vanaisa Paul oli tal samuti luuletaja, vanaema Linda oli kirjanik ja tõlkija. Oma haridusteed alustas Elo Tallinna Muusikakeskoolist, sealt läks edasi Geog Otsa nimelisse muusikakooli, õppimaviiuli eriala. 1992 aastal astus Elo Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Luuletaja on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Elo Viiding on tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste, samuti on
Samal aastal pälvis ,,Wallenbergi" kunstiline meeskond silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2008. aastal andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Dmitri Bertmanile Maarjamaa Risti IV klassi ordeni. Dirigentideks on Arvo Volmer ja Risto Joost, kes aitasid kaasa heale muusikaelamusele. Lavastajateks on Dmitri Bertman ja Neeme Kuningas. Tänu nende heale koostööle valmis ka suurepärane ooper Nimiosas oli Rauno Elp, kes on minu meelest keskpärane näitleja, kuid hiilgav solist. Libreto kirjutas Lutz Hübner. Kostüümid olid väga vaimukad, ning aitasid kaasa arusaamisele tegelaste iseloomust. Näiteks oli tegelaste seas pop-staari väljanägemisega vale- Wallenberg, kes oli riietatud Elviseks selleks, et näidata teda rahvakangelasena kes on kõigi lemmik. Tegelikkuses aga polnud ta õige Wallenberg ning ei olnud üldsegi entusiastlik juutide päästja, vaid tahtis lihtsalt poolehoidu, ja kuulsust saavutada. Tõenäoliselt ta tahtis endale ka
karjääri Queenis. John abiellus 1975 aastal Veronica Tetzlaffiga. Neil on kuus last. Brian May Brian sündis 19 juulil 1947 Hamtonis. Tam õppis Imperial collegis Londinis. Tema esimene band oli ,,Smile" mille ta asutas Tim Staffelliga. See sama band muudeti hiljem Queeniks nii et Brian oli Queeni esimene liige. Queenis mängib ta kitarri. Ta on kirjutanud Queenile palju laule. Brian abiellus endise Eastenders näitleja Anita Dobsoniga. Roger Taylor Sündis 26 juuli 1949 Dersinghamis. Õppis Londoni Hospitial Medical koolis ja Imperial Collegis. Enne Queeni oli koos Brian May ja Tim Staffeliga ansamblis ,,Smile" trummar. Queenile kirjutas ta laule kõige algusest peale ja vähemalt ühe laulu igale albumile. Pärast Queeni Magic Touri tahtis Roger alustada uut bandi The Cross. Nad lasid välja 3 albumit ja 1993 aastal läksid nad lahku. Kui Queen
meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. WILLIAM SHAKESPEARE (15641616) Euroopa renessanssi kuulsaim näitekirjanik. Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis jõuka kaupmehe ja põlluharija peres. Abiellus varakult (1582) endast 8 aastat vanema naisega. 1587 asus elama Londonisse, tegutses näitleja ja näitekirjanikuna, sai kahe teatri kuulsa Globe'i ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. Umbes 1611 läks tagasi sünnilinna, kus ka suri. Oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I (15581603) kui ka kuningas James I (16031625) soosing. Kuulsaimad teosed: "Hamlet" ning "Romeo ja Julia" "Hamlet" Alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks.
klaverisaatja Hartmut Hudezeckiga (Saksamaa) Eesti lauljaid tutvustavas kontserdisarjas ,,Vocalissimo" · Annely Peebo on üles astunud mitmete lauluõhtute ja kammerkontsertidega kuulsates kontserdisaalides üle kogu Euroopa (Viinis, Berliinis, Münchenis, Stocholmis, Leipzigis, Bonnis, Milanos, Triestes, Firenzes, Torinos, Roomas, Pariisis, Madridis, Lissobonis, Helsingis, Riias) ning lisaks Moskvas, Tokyos, Singapuris ja mujal · 2002. aastal juhtis Annely Peebo koos näitleja Marko Matverega Eurovisiooni lauluvõistlust Tallinnas ning 2005. aastal oli üks õhtujuhtidest ja esinejatest Jaapani EXPO maailmanäitusel · Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3) ning 2003. aastal valis TOYP (The Outstanding Young Person of Switzerland) organisatsioon Peebo aasta naiseks Ooperirolle · Benjamin Britten "Kruvipööre" · Giuseppe Verdi "Rigoletto" · Britten "Suveöö unenägu" (Hermia)
pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Tallinna Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tartu Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tallinnas leiti 17 kirjet Tartus leiti 9 kirjet. Pealkiri: Varieties of English around the world. 5) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna Ants Eskola. Tallinna kataloog, teavikulaad helisalvestis. Kirje: Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika. [Helisalvestis]. Tallinn: Eesti Pimedate Ühing. 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, kataloogi osa TLÜAR teadusraamatukogu, pealkiri arheoloogia, aasta 2001. Kirje: Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud. Tallinn: Olion.
Tal on taskus sellised autasud nagu Suur Ants ja Väike Ants (Eesti Draamateatri kolleegipreemia) ja Eesti teatri aastaauhind. Tõnul on ka mitmeid varjatuid andeid. Tõnu on kirjutanud luuletusi ja laulusõnu. Töötab ka raadios ning ETVs. Veel tegeleb ta kummipaadiga sõitmisega, kalapüügiga, maja ehitamisega ja puutööga. Iga vaba hetke suvel kulutab ta oma perekonna suvila remontimisele Harjumaal. Nagu selgus on Tõnu Oja juba väga prestiizne Eesti näitleja. Pea 30 aastat mänginud juba Eesti erinevates teatrites ning nendega on kaasnenud mitmeid tunnustatud auhindu. Käinud isegi tema monoloog lavastust ,,Aabitsa kukke" vaatamas. Jättis väga hea mulje. TRK lõpetajana ja humoorika näitlejana austan ma Tõnu Ojat väga kõrgelt.
"Minu elulugu" Charles Champlin Raamatu tegevus toimub algul Inglismaal, hiljem Ameerikas ja põgusalt ka mitmes Euroopa riigis. Tegevusajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimene pool. Peategelaseks on maailmakuulus näitleja ja filmilavastaja Charles Chaplin. Teisteks tegelasteks tema kõrval olid näiteks vend Sydney Chaplin, sõber Douglas Fairbanks ja abikaasa Oona O Neill. Kõrvaltegelasi oli veel väga palju. Teoses esineb palju probleeme, kuna tegu on biograafiaga. Näiteks kuulsusega kaasnev pahupool ja keerulised olud ühiskonnas maailmasõdade ajal. Raamatu autoriks on peategelane Charles Chaplin ise. Ta on kahtlemata 20. sajandi tuntuim komöödiafilminäitelja ja -lavastaja. Ta oli fenomenaalne isik, kuna kirjutas stenaariumid, mängis peaosi, lavastas, produtseeris ja kirjutas filmimuusika oma filmidele ise. Kõige kuulsamaks sai ta oma Hulkuri rolliga. · Teie olete vallutanud maailma ja ta jääb ka edaspidi teie jalge ette, k...
Tänapäeva kangelane Tänapäeval on kangelased hoopis teistsugused kui näiteks vanades müütides. Tänapäeval võivad nad olla näiteks mõned kuulsad muusikud või mingid tähtsad inimesed. Vanal ajal aga said kangelasteks need, kes olid kellegi päästnud või mõne muu suure teoga hakkama saanud. Enamasti pidid kangelased olema tugevad ja julged, nad ei pidanud isegi eriti targad olema. Tänapäeva kangelased tulevad inimeste juurde sageli läbi telekaekraani. Lugematud Hollywoodi filmidest pärit kangelased on enamasti väga ilusad, samuti osavad, targad ja julged. Kahjuks on neil filmidel tegeliku eluga üsna vähe ühist. Tänapäeva inimesed ei vajagi vist enam kangelasi. Näiteks minu jaoks pole olemas ühtegi kangelast. Ainult lugedes Kreeka mütoloogiat võin leida kellegi, kes võiks olla mu kangelane, kasvõi need kõige kuulsamad: Herakles ja Achilleus. Samas oli kangelase mõiste juba tollel ajal üsna segane - kui ...
Retsensioon Mina käisin 26. septembril Jõgeval kuulamas Jaak Johansoni esitluses kõlavaid, nii tema enda kui ka teiste unustamatute eesti klassikute poolt loodud teoseid. Meeldiva ilma tõttu toimus kontsert vabas õhus ja oli kinnine, st. ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema
Saate teises osasas arutatakse taas Andrus Veerpalu dopinguskandaali üle, minnakse külla perele, kus kasvab downi-sündroomiga poiss. Veel räägib Märt Avandi tudengifilmis osalemisest · Intervjuu Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktori Kristjan Portiga: Mis asi on kasvuhormoon, mis Andrus Veerpalu dopinguproovi positiivseks muutis? · Video perest, kus keskmisel pojal diagnoosisid arstid pärast sündi downi-sündroomi · Intervjuu näitleja Märt Avandiga, kes lööb kaasa tudengifilmis ,,Theodori lugu" Saate lõpetab intervjuu Silvi Vraidiga, kes õhutab kõiki trenni tegema- raskusi tõstma. Tegu on otsesaatega, mida filmitakse Solarise keskuses ETV Ringvaate stuudios. Stuudioseinad on klaasist, mistõttu paistab kõik nii sisse- kui ka väljapoole. Kohatiselt katavad klaasseina valged rippkaunistused, millele on peale suunatud sinine valgus. Sisustuse poole pealt on jäädud minimalistlikesse piiridesse: 2 diivanit ja laud
aaria „Toujours L'Amour“. Mulle meeldis väga Juuli Lill oma sügava metsosopraniga, mis tõi külmavärinad ihule. Ta oli diivalik ja suurepärane oma rollis. Minu lemmikuks oli tema esituses kõlanud „La Bella Tangolita“. Subretipaar Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi hoidsid ülal etenduse intensiivsust ja tempot: lauldes, tantsides, veiderdades ja naerutades publikut. Ma poleks uskunud, et Märt Avandi tuleb nii hästi toime operetis, sest ta on ju tegelikult sõnateatri näitleja. Ta sobis ideaalselt Mustafa Bei koomilisse ja iga hinnaga olukorda päästa üritavasse rolli. Hanna-Liina Võsa särav ja helisev hääl kostis ka viimastesse ridadesse. Orkestrit dirigeeris külalisena Vanemuise teatri dirigent Lauri Sirp. Orkestri esituses kõlas meeldivalt 1930-ndatest pärinev svingmuusika, mis on Mart Sanderi lemmikmuusika ja -ajastu. Koori ja orkestri esituses jäi meelde laul „ Ball on Savoys“.
WHITNEY HOUSTON Helis Nõmm 8b Whitney`st Whitney Elizabeth Houston sündis 9. augustil 1963. aastal ja suri 11. veebruaril 2012. aastal. Ta oli Ameerika laulja, näitleja, produtsent ja modell. Tal oli väga puhas, võimas ja omapärane hääl. Houston on üks enimmüüdud popmuusika artiste läbi aegade. Karjäär Whitney sündis Newark, New Jerseys. Ta oli tütar gospeli laulja Emily "Cissy" Houstonile ja John Russel Houston, Jr. Whitney hakkas 11-aastaselt laulma New Hopei kiriku kooris. 15-aastaselt oli ta juba olnud taustalaulja Michael Zageri bändi singlis Life`s a party ja ka
Muusikaretsensioon Reedel 30. märtsil kell 18.00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis Novosibirski konservatooriumis. 1962 lõpetas Tallinna Riikliku Konsevatooriumi (J.Siimoni kl.). 19601965 teater Vanemuine solist. 1965. aastast teater Estonia solist. Alates 1970 töötas TRK/ EMA õppejõuna; ...
Neid ei olnud muul ajal isegi õieti märgata, mis oli minu arust kõige parem. Näidendi juures võis häirivaks osutuda halb teksti väljendus, mille tõttu mõned laused jäid arusaamatuks nii mõnelegi vaatajale. Kuid kui positiivsest vaatevinklist näidendit hinnata jäi silma osatäitjate kaasahaarav kehasse sisse mängimine mis tegi näidendi hoopis elavamaks ning huvitavamaks. Minule meeldis ka lavakujundus ning asjade paigutus, inimeste liikumine mis aitas nii näitleja tööle kaasa kui ka näidendi arusaadavamaks minule. Teatrikogemus minule oli lausa nii põnev, et ilmselt naudin varsti jälle uusi elamusi publiku seas.
Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati tragöödiaid, hiljem lisandusid komöödiad. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Näitlejad kandsid maske. Keskaeg 1. Keskaja kuulsad kangelaseeposed, maad. ,,Rolandi laul" - Prantsusmaa ; ,,Laul minu Cidist" - Hispaania ; ,,Nibelungide laul" - Saksamaa 2. Kirjelda keskaja teatrit.
on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi kui näitlejatele ütleja, mida nad peavad parajasti tegema. Autor selgitab, kui Polkovniku lesk talle vahepeal muidugi sõna juhtub andma, et mida näidendi autor ühe või teise asjaga öelda tahab või mida tema loodud näitlejad hetkel tunnevad. Remark jällegi kommenteerib, millist nägu üks või teine näitleja tegema peab ning kui hästi seda ja teist kohta mängima peab. Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi...". Kui päris aus olla, siis terve etenduse aja polkovniku lesk oma lõppematu jutuvadaga ainult seda tõestada püüabki. Ta jutustab oma lauakaaslastele, kuidas arstid on ikka nii lollid ja kuidas tema enda nimele haigusi kirjutada laseb. Lugeja kohtab hulganisti võõrkeelseid väljendeid, mis erinevaid haigusi üksteisest
Retsensioon Mina käisin 26. septembril Jõgeval kuulamas Jaak Johansoni esitluses kõlavaid, nii tema enda kui ka teiste unustamatute eesti klassikute poolt loodud teoseid. Meeldiva ilma tõttu toimus kontsert vabas õhus ja oli kinnine, st. ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema
• „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ - 14 minutit, Maurice Maeterlinck'i teose põhjal, vahetiitritega ● „Frankenstein“ USA tummfilm, 16 minutit, võtted kestsid 3 päeva. 1920. filmid ● „Dr. Jekyll and Mr. Hyde“ – õudus- tummfilm ● „Huckleberry Finn“ -Mark Twaini teose põhjal ● „The Kid“ - Charlie Chaplini esimene film ● Esimene täispikk Ameerika muusikal (helifilm) „Džässilaulja“ 1927, 89 minutit pikk ●
kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. 4. Ristates punast liiliat valge liiliaga olid F1 hübriidid kõik roosad. Missuguseid liiliaid oleks oodata F2 põlvkonnas? Tunnus avaldub intermediaarselt. VERERÜHMADE PÄRANDUMINE 5. 1940. aasta kuulsal Charlie Chaplini isaduse tuvastamise protsessil tuli lahendada järgmine probleem. Lapsel oli vererühm B, tema emal vererühm A ja näitleja vererühmaks oli 0. Kohus leidis, et Charlie Chaplin ei saanud mingil juhul olla lapse isaks. Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada? 6. Vanemate vererühmad on 0 j AB. Millise vererühmaga võivad olla lapsed? Määra kõigi isikute genotüübid? MENDELI DIHÜBRIIBNE RISTAMINE 7. Pruunisilmse tumedajuukselise mehe ja sinisilmse heledajuukselise naise lapsed olid kõik pruunide silmade ja tumedate juustega.
,,Musta pori näkku" 07.02.2014 käisime klassiga vaatamas Mihkel Raua etendust ,,Musta pori näkku". Mulle see etendus väga meeldis, sest selle käigus sai nii naerda kui ka paraja sokiteraapia. See etendus oli hoopis midagi teistsugust, mida klassiga tavaliselt vaatamas oleme käinud ja seda ma just ootasingi. Ma ootasingi sellist suhteliselt räiget keelekasutust ja ehk just sellepärast see mind väga ei ehmatanud. Vaatasin kogu etendust huviga ja ei saa öelda, et mul oleks kasvõi sekundikski igav hakanud, sest laval alati toimus midagi ja elu käis. Just etenduses oli elu. Selle viimase lausega tahaksin ma just vastu vaielda Heili Sirbitsi kirjutatud arvamisartiklile, kus ta ütles, et etenduses puudus absoluutselt elu. Minu jaoks oli see olemas. Laval käis pidevalt tegevus ja oli näha, et näitlejad on oma tegelaskujusse täielikult sisse elanud. Ma nägin näitlejate silmades tuld. Minu a...
"Dorian Gray portree" Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on lummatud tema ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudne. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatesse ta sügavalt kiindub. Lord Henry arvab, et ainsad, mille poole elus püüeldab tasub on ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes on aguli teatris näitleja. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Naise ema ei ole abielu poolt ja ta vend lubab Doriani tappa, kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhjendades seda tema näitlejameisterlikkuse kadumisega. Sibyl võtab endalt elu.
Ajaloo KT 9-10. 9Klass 1). Mõisted: Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poli...
naerda nendega koos ja ka nende üle, seda kõige positiivsemas tähenduses. Näiteks Feliks Kargu mängitud Reginald oli muidu nii härrasmehelik ja rahumeelne, kuid järskude üleminekutega muutus ta tigedaks vanameheks, kes hooldusõele roppusi karjus. Helene Vannari esituses Cissy oli ääretult soe, sõbralik ning siiras vanadaam oma väikeste humoorikate veidrustega, mis taas vürtsitasid etendust. Wilfi osas oli näitleja Raivo Rüütel, kes lustis laval vaimukalt, jäädes seejuures ise dzentelmenlikult hoolivaks. Lisaks oli endise primadonna Jeani rollis Lii Tedre, kes oma väärikuse ning pirtsakate ja häbematute väljaütlemistega oli kirsiks tordil. Semiootiliselt analüüsides täheldasin, et nii keelekasutuse, helitehnika ja valguskujunduse semiootikad olid üsna klassikalised ning argised. Vesteldi nii otse ja elavalt kui üldse võimalik.
Charles Chaplin Referaat Autor: Martiina Põder 9.a klass Charles Chaplin(näitlejanimega Charlie Chaplin) on tuntud kui inglise komöödiafilmirežissöör, -stsenarist, -näitleja kui ka -produtsent. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Tema on üks kuulsamaid tummfilmi ning selle ajastu tegelasi. Chaplin osales väga paljudes komöödiafilmides(83) ning on võitnud ka 3 Oscarit. Charles Chaplini tegelaskuju tuntakse ära järgmiselt – tal on väike vunts, jalutuskepp, lohisevad kottpüksid, suured kingad ja suur must kõvakübar. Charles Chaplin sündis 1889. aastal Londonis. Tema vanemad olid näitlejad ja lauljad. Laulmist, tantsimist ja näitlemist õpetasid nad ka oma pojale. Ta sündis ja kasvas väga vaeses keskkonnas ja pidi ...
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid
Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1. Keskkooli ja Pärnu Kunstikooli. Lisaks on ta saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrufestivalil Kontakt '92. 4 Lugu räägib sellest, kuidas kuurvürst on palunud parun Wepsil korraldada metsseajaht, kui salaküttidest talupojad olid mets tühjaks varastanud ning talupojad lepivad Wepsiga kokku värvida tavaline siga mustaks ja leida auneitsi. Wepsi vennapoeg Stanislaus on Wepsile võlgu ning kuna külas kuurvürsti polnud nähtub laseb Weps Stanislausil esineda kuurvürstina
jumalaid. Komöödia üheks tegelaseks oli tihti sõnakuulmatu või põgenenud ori. Selle rolli loojaks peetakse Aristophanest. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja vangid lasti vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejaid, kelle mäng pealtvaatajatele ei meeldinud, loobiti vahel toiduga või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Esimestes näidentides oli alati ainult üks näitleja ja 12-15 liikmeline lauljate ja tantsijate trupp. Hilisemates näidendites oli rohkem rolle ning lavastuses jagati need kolme näitleja vahel. Maskid, mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga. Neil olid suured suuavad, et näitlejate hääl kostaks ka viimastesse ridadesse. Igal näidendi tegelasel oli oma mask, nii et vaatajatel oli neid laval kerge ära tunda. Vahetades rolli, vahetas ka näitleja maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja
Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaastad olid täis päikest, huumorit ja elurõõmu. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. 1828. aasta sügisel võttis Chopin ette esimese välismaareisi. Ta külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini. Paganini kontsertide elamuste põhjal kirjutas Chopin klaveripala "Mälestusi Paganinist"
", juba sellinne lause paneb huvituma,kas see mees on väärt enesele niiviisi ütlema. 3 Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis. 1813-1833 Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814. aastal abiellus ema teistkordselt Ludvig Heyeriga, kes Dresdenis hea näitleja oli. Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv. Aastal 1821 suri ka võõrasisa. Dresdenis käis Richard nii hüütud "Ristukoolis". Siit ei olnud suurest iluhelide sünnitajast veel märkigi. Suure vaevaga jõudis ta õppimises edasi. 1827. aastal siirdus ema koos lastega taas Leipzigi ja Wagneril läks õnneks Leipzigi ülikooli õpilaseks heita. Alles siis hakkas tema sisemine sund iluhelide
..................................8 5.Ümbermaailmareis...................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud allikmaterjalid..........................................................................................................11 SISSEJUHATUS Jaan Tätte on armastatud eesti näitleja, laulja, helilooja, näitekirjanik ning teatrilavastaja. Ta on sündinud 24. märtsil 1964. aastal Viljandis. Praegu elab viiekümne aastatne Tätte koos oma perega Vilsandil. 2 Jaan Tätte on mänginud kahekümnes linnateatri lavastuses, kirjutanud üheksa näidendit ning ise lavastanud neist kaks. Samuti on Ta mänginud viies filmis, kirjutanud 4 raamatut ning mitmeid laule
Lavastuses Celimene'i mänginud Laura Peterson sobis minu meelest rolli väga hästi. Äratundmisrõõm mis tekkis oli väga meeldiv. Ta suutis kehastada oma rolli nii nagu mina seda etendust lugedes oma peas ette kujutasin. Ta andis väga hästi edasi Celimeni naiselikku olemust sujuva liikumise, näoilmete ja hääletooniga. Kahju on sellest, et mustpeade maja, kus teos oli lavastatud mõjus natukene halvasti. Tekst mis näitleja ütles ei olnud selgelt arusaav ning jäi õhku kajama, mis tõttu oli teksti raske jälgida. Õnneks suutsid näitlejad tänu oma näitlejameisterlikusega ikkagi silma paista, huvi äratada ning kuulama panna. Saalist lahkudes, olin positiivselt üllatatud. See äratundmisrõõm mis avaldus lavastuse ja orginaal näidendi sarnasustes oli väga meeldiv. Samas olin aga õnnelik selle üle, et lavastaja Lembit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
