Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
,,Odüsseia" räägib Odysseuse mereretkedest kümne aasta vältel pärast Trooja sõda. 13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Õpik lk. 123 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Aischylos näitekirjanik, teose ,,Oresteia" autor Sophokles näitekirjanik, teose ,,Kuningas Oidipus" autor Teatrietenduste tähtsus: * pakkusid meelelahutust * harisid rahvast poliitiliselt * arenes näitekunst ja näitekirjandus * kasvatasid kodanikke moraalselt * austati Dionysost 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. Theatron vaatajate istekoht Orkestra koori esinemiskoht Proskeenion lava, näitlejate esinemiskoht Skenee lavatagune ruum, ehitis näitlejate ruumidega, kostüümide ja lavainventari ruumid, rahvapoolne sein dekoreeritud 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist.
Kultuur 15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik 1. kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. 20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Estonia Vanemuine Tallinna draamateater Tallinna töölisteater Pärnus Endla Viljandis Koit Narvas Ilmarine Kuulsamad näitlejad olid: · Paul Pinna · Netty Pinna · Hugo Laur · Ants Lauter 16.Kunsti areng. Vihik. Loominguvõimeliste kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool Pallas.
Uurimusliktöö HETÄÄRID Kogenud hetäär annab nõu neiule, kes kavatseb hetääriksa saada: "Hetääri elu on täis katsumusi. Selles on palju ühist kunstnikuga, muusiku ja arhitekti eluga. Selleks, et hetääriks saada, peab sul peale hea välimuse ja nõtkuse olema väljapaistev mälu, sa pead oskama lugeda kolmes murdes, huvituma ajaloost, tundma filosoofilste õpetuste algeid. Siis suudad sa võrdsena vestelda peootide ja filosoofidega nind ületad mõningaid vähem võimekaid mehigi. Aga sellest on veel vähe. Sul peab olema eksimatu maitse riietuse alal, sa pead taipama üht-teist skulptuurist ja maalikunstist ning ...
3)Kõrgemad sõjaväelased püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni, kuid lähenemiskatsed ei kandnud vilja 4)Eesti üritas mängida Saksamaa ja Venemaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. a oli see mingil määral edukas Kultuur 15. Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. 1)Kirjanduses valitses 20. a algul luule, alates 1925. a nihkus esiplaanile proosa(Tammsaare) 2)Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: ,,Vanemuine", ,,Estonia", 2Tallinna draamateater",, ,,Tallinna töölisteater", ,,Endla", ,,Koit", ,,Ilmarine". Poolkutselised teatrid olid: ,,Kannel", teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur ja Ants Lauter. 3)Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid vennad Parikased ja Märskad. Esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud"(K.Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter
vaadata ühte Kan`ami vaatemängu Kyotos. Ashikaga oli küll kõigest 17. aastane siis aga juba siis omandanud esteetlise maitse, mis tegi temast ühe kõige valgustatumaid patroone Jaapanis. Kan`ami vaatemäng 1374. aastal oli ajaloo vaatenurkast väga oluline, kuna see määras ära tema ja ta poja kogu elu. Tema poeg Zeami oli selle näidendi ajal 12. aastane õpilane ja ta mängis oma isa näidendides lapsnäitleja rolli. Shogunile avaldas muljet Kan`ami näitekunst ja tema näitetrupp sai Shoguni õukonnas üsna sagedaseks esinejaks. Kan`ami näitlejana oli väga talendikas ja seetõttu austatud publiku, Shoguni ja ka tema poja poolt, kes teda oma kirjutistes kiitis. Kan`ami oli ka andekas näitekirjanik, kes kirjutas esimesed tõelised no tekstid. Ta kirjutas palju näidendeid, millest osa on originaalsed ja osad, mis on ümberkirjitataud varasemate traditsioonide põhjal ning mõned on ümberkirjutanud tema poeg Zeami. Kan`ami teeneks saabki
tõus vaheldub langusega ja kui hukatuslikud võivad olla kiire edu ning liigne enesekindlus. 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Õpik lk. 120-121, vihik. Teatrietenduste tähtsus: 1) Kasvatasid kodanikke ja panid mõtlema, kuidas on õige käituda. 2) Pakkusid meelelahutust. 3) Harisid rahvast poliitiliselt. 4) Arenes näitekunst ja -kirjandus. 5) Austati Dionysost. Thespis oli poeet, kes etendas Ateenas 534. aastal eKr kevadisel Dionysose pühal oma tragöödiat, seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks. Aischylos oli kuulus traagik, kes kirjutas V sajandi esimesel poolel Ekr tragöödia sarja ,,Orestia", milles peategelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte oma isa mõrva eest. Sophokles oli Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas ,,Kuningas Odipiuse", milles
Kuni 1939. aastani selline balansseerimine ka õnnestus. Pärast Teise maailmasõja puhkemist aga muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. KULTUURIELU Riik ja kultuur Kultuuri edendamine kujunes riigi üheks tähtsamaks prioriteediks. 1925. aastal loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasustustest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali vahel. Kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Andekamatele teadlastele anti abirahasid, võimalus end välismaal täiendada. Iga-aastaseid toetussummasid said olulised asutused, nt Eesti Rahva Muuseum. Silmapaistvatele loovisiksustele jagati ka preemiaid ja auhindu. Tuntud olid kirjastuse Loodus korraldatud romaani- ja lastekirjanduse võistlused. 1935. aastal tähistati esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist. Siis jagati rohkelt mitmesuguseid auhindu.
Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jällegi tõusma. · Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda või venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse järgi olid rahvusvähemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv ületas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest.
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
*Riiklikul tasandil hakati tähelepanu pöörama eestlaste raahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest *Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest *Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks *Kultuurkapitali tegevuseks vajalkud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest *Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur vahel *Jagati silmapaistvatele loovisiksustele mitmesuguseid preemiaid ja auhindu nii riiklikke kui ka mitteriiklikke *1935. aastal, mil esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist tähistati suurejooneliselt raamatuaastaga, jagati kirjanikele eriti rohkesti mitmesuguseid auhindu *1920. aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollinud loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kuluurielule *1930
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riietajad, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised.( Vikipeedia: Teater) Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades: näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 eKr korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms, millest on hiljem arenenud tsirkus. Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega
koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riietajad, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. (Vikipeedia: Teater) Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades: näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalalt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitusest näitekunst. Eri rahvaid on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 eKr korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms, millest on hiljem arenenud tsirkus. Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usu tseremoonia teha
Isiksusetüübid Uurimustöö Saku 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 Isiksusetüübid......................................................................................................................................... 4 Isiksusetüüpide lühitutvustused.............................................................................................................. 5 ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert............................................................................................5 ...
palju teises keeles rääkima. Varase keelekümbluse õpilastele pakutakse keskkoolis võimalust võtta teises keeles valikulisi ainekursusi, mida annavad eri väljaõppe saanud õpetajad. See faas on programmi seisukohalt selles mõttes oluline, et annab õpilastele võimaluse säilitada ja edasi arendada teise keele oskust. Need keskkooli tasemel valikulised kursused on sisupõhised ajalugu või geograafia ja keelepõhised, näiteks kirjandus, näitekunst jne. Varase osalise keelekümblusprogrammi korral toimub umbes pool algkooli õppetööst kõigis algkooli klassides teises keeles ja pool esimeses keeles. Juba alguses jaotatakse õppeained mõlema keele vahel nii, et ühe kooliaasta jooksul ei õpetata ühtki ainet mõlemas keeles. Õpetajad ei tõlgi mitte kunagi (või peaaegu mitte kunagi) teises keeles esitatud informatsiooni esimesse keelde, et aidata õpilastel paremini aru saada. Kui nad seda teeksid, siis hakkaksid
Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard Wagner (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19.saj tekkisid euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893). Sajandivahetuse naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 1924). Suurimaks kujuks itaalia romantikute seas oli ooperihelilooja G. Verdi. Teda peetakse 19.saj teise poole suurimaks ooperiheliloojaks. Tänapäevalgi kuuluvad tema oopereid maailma ooperiteatrite põhifondi. Verdi sündis 10.okt 1813
Ood ülistuslaul Pastoraal karjaselaul Epigramm - pilkelaul --- eristus käib sisu järgi. Samas võib neid luua mis tahes värsimõõdu järgi Kinnisvormideks on kujunenud romanssid, gaseelid, tankad, haikud, sonetid Dramaatika Näidend teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst Draama võib tähistada zanri (tragöödia, draama, komöödia), põhiliiki (lüürika, eepika, dramaatika). Täpne tähendus selgub kontekstis. Aristotelese järgi on näitekunst saanud nimeks draama, kuna see jäljendab tegutsevaid inimesi tegelikkus on näitekunsti oluline tunnus. Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist mõlema aluseks on tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole
1.1. Näitekunsti ajaloost Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades. Enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Varajastes ühiskondades leidub jälgi religioossetest rituaalidest, kus preestrid esitasid laulude ja tantsudena stseene jumalate elust. (Hartnoll 1989: 7) Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana - Kreekas. Just seal esitasid esmakordselt mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänapäevani säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Etendused toimusid amfiteatris. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi, mida kohandati vastavalt Rooma oludele. Roomlased armastasid eelkõige komöödiaid (Hartnoll 1989: 7,24).
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti
Mehhaniseerimise edusammud tõid uusi seadmeid ka teatrisse, võimendades seega 1920. aastatel lavastaja domineerivat rolli. Ka II MS mõjutas teatrit. Kõik need sündmused ei jätnud mõju avaldamata ka teatrile. Vastastikused suhted peegeldusid nii teatrilava kasutamises propagandaeesmärkidel kui ka saksa dramaturgide ja lavastajate põgenemises eksiili II MS alguses. Kui 1920. algusel võeti kasutusele loosung teatrist kui kui relvast, muutus näitekunst sõdadevahelisel ajal mõnes mõttes sõja jätkamiseks teiste vahenditega. 1920. aastatel oli kultuurielu Berliinis samaaegselt avalik elu. Aktuaalseid probleeme, sündmusi ja skandaale arutati laval, teatris, kohvikutes ja tänavatel. Toimus meelelahutusliku teatri tõus: nt revüü ja operett. Tegutseti nii Brahmi teatris, Reinhardti teatris. 1920. aastatel teatraliseeriti kogu avalikku elu ja ruumi. Tempost sai uue ajastu üks märksõnu. Tempo määras nii
nimekamad: Gailit, Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa), Ain Kalmus (religiooniteemat viljejenud autor, näiteks romaan ,,Prohvet"). Küllaltki populaarseks sai ka näitemäng. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, palju lavastatakse klassikuid, nagu Vildet, Kitzbergi. Teatri eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga. Paguluskirjanikest on näidendeid kirjutanud näiteks I. Külvet. Käsitletakse pagulusühiskonna satiiri, inimestevahelised suhted. Näitekunst jääb mõistagi luule ja proosaga võrrldes tagaplaanile. 9. PILET W.SHAKESPEARE 'I ELU JA LOOMING , ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS J. KROSSI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI ANALÜÜS W. Shakespeare'i (16-17 saj) peetakse Euroopa renessanssiajastu kuulsaimaks näitekirjanikuks. Sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonda. Haridust omandas kohalikus 'grammatikakoolis' ning abiellus varakult, 18-aastasena. 1587. aastal asus elama
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline, teine seesmine. 1.3. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline kujutlus»? Sotsioloogiline kujutlus põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel.
Kuulsad persoonid ajaloos Uurimus kuulsatest isiksustest ajaloos. Kurikuulsatest persoonidest võib loovtööna esitada näiteks näitliku kohtuprotsessi mõne tuntud kurikuulsa ajaloolise isiku üle. Loovtöö esitatakse grupina, kus on kehastunud süüdistatav, prokurör, advokaat, kroonik, tunnistajad jne. Iga tegelane kehastab vastavalt oma rolli. Loovtöö aitab kinnistada õpitud teemat, soodustab analüüsivõimet ja aitab kaasa väitluskunsti arendamisele. Kaasatud: kunst, tööõpetus, näitekunst, keeled. Sugupuu Uurimust, projekti võib teha esivanematest, suguvõsast laiemalt ning uurida muu hulgas, millised sugulussidemed põimuvad oma kooli- ja klassikaaslastega. (Uurimus sobib koolidele, kus on pikaaegsed traditsioonid). Uurimusest võib esitluse teha IT vahendeid kasutades, posteril vm. vahendeid kasutades. Eesmärgiks enese identiteedi, kultuurilise tausta, esivanemate uurimine, eneseteadvustamine.
3,7% kõnnak tagasi ei saa. 2,6% jalad 1,8% õlad jne. Nagu tähele panna, on näo detailid suhteliselt harvemini tajuobjektideks kui üldisemad tunnused. Seega on teeninduses tähtis see, milline on sinu üldine väljanägemine (siit riietuse osatähtsus), mitte niivõrd see, kas su suu on seda või teist värvi jne. Välistunnuseid on võimalik maskeerida. Head näited selleks annab moe ja näitekunst. 17 Orienteerumaks paremini suhtluspartneris tahame teada tema seisundit , et arvestada seda info edastamisel, ja saada ka tagasisidet iseendale, et reguleerida omapoolset suhtlemist. Seda eesmärki täidab tundeseisundi taju. Olete kuulnud ju lauset "Kuidas sa ennast tunned?", "Kas sulle meeldib see?", "Ega sa vihane pole?",
Enamasti on ka filosoof sellel sajandil selline, kes püüab hoomata ja teha järeldusi. Üsna loomulik on see, et Inglise valgustus oli kõige eesotsas, sest Inglise ühiskonnas olid need majanduslikud toimemehanismid juba 17. sajandil üsna olulisel määral käimas. Muutuval taustal on mõju inimmõtte muutumisele. Oluline figuur /filosoof valgustuse jaoks on John Locke. Tema on tegelikult 17. sajandi mees. Elas 1632-1704. ? Valgustus on eelkõige proosasajand. Lisaks näitekunst ja draamakirjandus. Inglise valgustus paistab silma just fiktsiooni autoritega. John Locke-i tööd on mõjutanud palju teisi ja iseloomustab selle ajastu filosoofiat. Ühiskonnas oli iha uuenduste järele. Seda kandis ühiskondlik-poliitiline mõte ja arvamuste poolest oli ühiskond homogeensem. Locke-i teosed ja mõtted oli hiljem ka valgustusliku esteetika kujunemise alguseks. Ta ise küll kunstiga palju ei tegelenud. Kasvatus oli üheks ühiskonna lemmikteemaks. Kasvatus pidi ju muutuma
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
21% lõug 19% suu 13% soeng ..... 3,7% kõnnak 2,6% jalad 1,8% õlad jne. Nagu tähele panna, on näo detailid suhteliselt harvemini tajuobjektideks kui üldisemad tunnused. Seega on teeninduses tähtis see, milline on sinu üldine väljanägemine (siit riietuse osatähtsus), mitte niivõrd see, kas su suu on seda või teist värvi jne. Välistunnuseid on võimalik maskeerida. Head näited selleks annab moe- ja näitekunst. Muuseas USA-s korraldatud küsitlus näitas , et juhtidena eelistavad alluvad näha pikka ja meessoost inimest. Need kaks tunnust olid 70. aastatel esikohal. Kuidas on Eestis ja praegu? Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 25 Pertseptsioon ehk isikutaju Tundeseisundi taju
Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna, armastus ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. . Pilet nr 11 11.1. Klassitsismi mõiste. Moliere elu ja looming 16221673 Klassitsism tekkis 17.saj.l Pr.l. 1635 Prantsuse Akadeemia. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad
kodu-Eesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, P-E. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna-, armastus- ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho. Näitekunst jääb luule ja proosaga võrreldes märgatavalt tagaplaanile, see on paguluses olnud eelkõige suhtlusmeedium, kunstilisuse kriteerium polegi olnud nii esmajärguline. Pilet 20 1. O.Wilde’i elu ja looming, ,,Dorian Gray portree” analüüs Wilde 1854-1900. Sündis Dublinis. Isa erialalt arst, seisus maa-aadel. Silma- kõrvahaigused. Tohterdas vaeseid maksuta. Lisaks lai silmaring, huvitasid ajalugu, poliitika, arheoloogia.
5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur. 6. Arenes isetegevus. 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt. Kultuurkapital- Kunsti- ja kultuuriüritusi toetav fond. Kapitali eesmärk - Luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ja rahaliselt aidata loovisikuid. Summasi jagati 2 korda aastas. Kapital jagunes 6'ks sihtkapitaliks: kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst, kehakultuur, ajakirjandus. Juhtis Kultuurkapitali Nõukogu valitsuse ja Riigikogu esindajad + valitsuse poolt määratud kultuuritegelased. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine- Tänu kultuurkapitali fondile said andekad inimesed professionaalselt tegeleda kunstiga, muusikaga või spordiga. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia: Üldhariduskoolid: 1917-1918
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
