Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata, kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Näidend algas tegelase tööle tulekuga ja lõppes sealt lahkumisega. Näitlejaks oli innukas
Teatri retsensioon ,,Nüüd tõesti aitab jamast" Väisasin 14. oktoobril 2013 aastal Nokia kontserdimaja. Olin soetanud pileti Peeter Oja Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas
FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile C.R.Jakobson 1841 1882 C.R. Jakobsoni tegevus Kooliõpikud 3 isamaa kõnet Ajaleht,,Sakala" asutaja Kurgja metsatalu (näidistalu)
KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9
Institutsioon: sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus. Kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal
See teos ei ole ju nii sama Love dream nimega,meloodias saab näha kaks armunut inimest. Teine teos, mida ma olen kuulnud on"Lohutus". Teos on kirjutatud klaveri ja viiuli abil. Selle lauluga mu peas keerleb ainult üks mõtte.Kui ma kõnnin tänaval niiskes ilmas ja molten elust. See meloodia tuletab mulle meelde kõige paremaid momente lapse põlvest. Viimane teos mida ma olen selle nukra ja vihmase päevaga kuulnud oli " Un Sospiro". See on klaveri näidend. Meloodia on väga lihtne ja samal ajal ta on hüplev ja üleskeerav.
Tuntumad teosed Romaanid: ,,Hüvasti, kollane kass" almanahhis ,,Tipa-Tapa", 1962 ,,Võlg" (1966) räägib süütundest, armastusest ja selle muutumisest. ,,Sügisball"(1979) Näidendid: ,,Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega." Näidend ,,See maailm või teine", 1966. See oli tema esimene näidend. Draama ,,Phaethon, päikese poeg", 1968. See põhineb antiikainel ning on peateemaks on inimese tõeotsingud ning võitlus vägivallavõimuga. See näidend on ühiskonnakriitilise alltekstiga. Näidend "Good-bye, baby" (1975). Seal esitab ta stseene elu mõttetusest ja tühisusest ning allakägust. ,,Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda
· Fr.Tuglas (,,Maailma lõpus", ,,Popi ja Huhuu") · Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlick (1862-1949) · Belgia kirjanik, sümbolistliku draama esindaja · Müstik ja Jumala otsija · Vihkas tsivilisatsiooni (inimene kui tootmise ori), aga oli üks esimesi autojuhte ja tehnikahuviline. väga vastuoluline · Sõnum inimese väärtus kaob masinate ajastul. Võõras ja tehislik maailm teeb inimese õnnetuks. · Näidend ,,Sinilind" sinilind kui unistuste täitumine · Näidend ,,Pimedad" J.D. Salinger (1919-2010) · Sündis juudi-iiri perekonnas New Yorkis · Varasest east huvi idamaade filosoofia vastu · Kirjutanud väga vähe. Populaarseks sai 1951 ,,Kuristik rukkis" · Peetakse ühiskonnakriitikuks, filosoofiks, religioosseks autoriks. · Köidab saladuslikkusega, vihjetega · Teoste mõistmisel abiks idamaade filosoofia, loogika pole tähtis.
· 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid.
HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks keskseid probleeme Ibseni loomingus on eneseteostuse küsimus. Eneseteostus, mis põhjustab teistele inimestele hädasid ja õnnetust, ei saa olla humaanne. Järgmistel aastatel töötas H.Ibsen Kristiania Norra teatris kunstilise juhina. Kristianias osales B.Björnsoniga "Norra Ühingus", mis võitles norra kultuuri vabastamise eest taani mõjude alt. Esimene suurem teos sellest perioodist oli "Armastuse komöödia" (1862), 1863.a
Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis ilmus alles 1917. aastal. Seoses ühiskondlike kriisidega (I maailmasõda) kirjutas Tammsaare ka ühiskonnakriitilist publitsistikat, näiteks "Sõjamõtted". · Koitjärve muljetest sündis ka armastusromaan "Kõrboja peremees" (1922). 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii oma ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. "Juudit" (1921) A. H
Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid
vajadustest. Nimelt puudusid J.V.Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. 1870. aastal avaldas Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeval ,,Vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. Edasi kirjutas Koidula näidenditest ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola" (1872), mis on ka tema kõige tuntum näidend, ,,Kosjakassed" (1870) ja ,,Kosjaviinad (1880). Peale näidentite ja luuletuste kirjutas Koidula ka jutte. Ta jätkas oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külzjuttude traditsiooni. Koidula jutuloomingust on õnnestunumad ,,Enne ukse lukkustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" ning ,,Loigu perenaine". Võrreldes Jannseniga, on Koidula jutulooming realistlikum ja põhineb rohkem Eesti oludel.
Ka nö metsas elades jälgis kirjanik tähelepanelikult maailmasündmusi ja kirjutas palju publitsistikat (nt "Sõjamõtteid). Ilukirjanduslikku loomingut kirjutas ta sel perioodil vähem, kuid hilisemas loomingus on Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal .1919. aastal lahkus Tammsaare Koitjärvelt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema esimene näidend "Juudit", millega algab kirjaniku loomingu kõrgperiood. 1922 ilmub romaan Kõrboja peremees, seejärel juba maailmakuulus viieosaline romaan "Tõde ja õigus" ning 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud
kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika
Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on rahvas. Tsitaat keele ja mõistuse kohta: Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3
Henrik Ibsen Ibsen sündis 1828 ja suri 1906. Oli pärit Lõuna-Norra Skieni linnast kaupmehe perekonnast. Alustas 15 aastaselt iseseisvat elu apteekrina. Unistus oli saada luuletajaks. Ibseni esimene näidend oli ,,Catilina" 1849 aastal. Esimene loomeperiood oli 19. sajandi keskel, mille teostes valitses peamiselt rahvusromantism, teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Oli aktiivne ka poliitikas ja kultuurielus. 1864-1891 elas Saksamaal ja Itaalias. Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. ,,Nukumaja" näidendis rõhutas Ibsen, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. See tekitas ühiskonnas aga suurt skandaali ja poleemikat. Ibseni hilisemasse loomingusse tuleb järjest enam sümbolismi. Tähtsale kohale kerkivad eetika ja humanismiküsimused. Ibseni viimaste näidentite keskmes on andeka...
- kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - 5. saj eKr (kirjanduses 17. saj) nt: Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama ehk tõsieluline näidend 18. saj nt: Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant nt: Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada..." - libretto nt: W. A. Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng nt: I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium nt: Ilmar Raag ,,Klass"
Seda illustreerib · Novell "Maja ärklitoaga". 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. · Näidend "Kirsiaed". "Naer läbi pisarate" inimesed Tsehhovi teostes tegelikult kannatavad. Stendhal Marie Henri Beyle, 1783-1842, Prantsusmaa. Stendhal oli esimene autor, kes romaanides viljeles realismi. Tema looming saavutas populaaruse alles pärast autori surma. Pärit jõukas perest. Õnnetu lapsepõlv. Isa oli rojalist, vanaisa mõjutas teda teises suunas. Stendhal jagas inimesed kahe tüübi järgi: * punane üllad, hispaanialikud, revolutsionäärid, bonapartistid * must
Neljas tase Viies tase Looming 1924. aastal avaldas Pariisis oma esimese raamatu novellikogu ,,Meie ajal" 1926. aastal romaan ,,Ja päike tõuseb" ,,Mehed ilma naisteta" (1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" (1933) Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks oli osalt autobiograafiline romaan ,,Hüvasti, relvad!" (1929) ,,Surm pärastlõunal" (1932) 1938. aastal näidend ,,Viies kolonn" ,,Kellele lüüakse hingekella" (1940) Looming 1952. aastal ,,Vanamees ja meri" Hemingway jättis endast maha hulga käsikirju, ,,Pidu sinus eneses Vähemalt 1950. aastate lõpuni oli kirjanike seas äärmiselt mõjukas Hemingway sirgjooneline ja lakooniline stiil, mida oli püütud teadlikult vabastada kõikvõimalikest retoorilistest ja emotsionaalsetest ilustustest.
aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks". Pärast seda kirjutas Agatha Christie veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Kõige kuulsam näidend on tal '' Hiirelõks'', mida näiteks veel Londoni West Endi teatris on mängitud alates 1952. aastast. Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Miss Marple ja Hercule Poirot.
Eesti teatri ajalugu Tatrielemente võime leida juba rahvalikest mängudest ja rituaalidest. Teater kui kunstiliik jõudis eestisse saksa kultuuri kaudu. 1529 esimene teadaolev teatrietendus eestis. 18.saj lõpus väga populaarne näitekirjanik august von kotzebue, elas tallinnas. 1870 .a 24 juuni eesti rahvusliku teatri synd. Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed. 1880 keksel hakkas vanemuse seltsi teatrikruppi juhtima august viira. Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja.
näidend ,,Götz von Berlichingen"; looming algab V, jõuab romantismi; romaan ,,Wilhelm Meister"- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia "Egmont"- insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; ,,Faust"( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines saksa levinud legendile, peateos, elutöö, kirj 60a, Faust- ajal isik; luuleloomingus sai mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare'ilt, ballaad "Metsavaim", "Rooma eleegiad". J. C.F von Schiller(1759-05)- näidend ,,Röövlid" (81); Don Carlos (1787) ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema Sentimentalism- tunne, tajumine, mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma. Berkeley avaldas "Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta", jätkas Locke'i ideed, et tunded on in maailma mõistmise vahendiks. S kirj on loodus hingestatud,
jääb nähtavale, härrad hakkavad oletama, kes lordi armukestest külas on. W mees tunneb lehviku ära, mehed otsivad, et armuke üles leida. Välja tuleb Er ja võtab süü enda peale, ohverdab oma maine ja abiellumislootused. Järgmisel päeval: leedi lepib ära oma mehega. Selgub tõde et Er on tegelikult leedi ema, keda leedi ise peab surnuks. Leedi mees maksis Er-le, et ta ei tuleks ja avalikustaks kelle ema ta on. Er seletab ära ja abiellub ikkagi ühe vanema mehega. Mõte : näidend näitab, kui tähtis on maine ja kui ohtlik on varjamine perekonnas. Näitab ka silmakirjalikkust. In ei saa varjata oma tõelist olemust. Teost võib vaadelda ka kui romaani kunstist : kunst aitab säilitada ilu, kunst kestab kauem kui in, kunstist tuleb välja in tõeline olemus. Edgar Allan Poe 1809-1849 Üks kuulsamaid dekadentsi esindajaid. Pärit rändnäitlejate perest, kavas üles kasuperes, Allanite peres, õppimises polnud väga edukas, aga huvi kirjanduse vastu oli tal kogu oma elu
maailmasündmusi ja kirjutas palju publitsistikat (nt "Sõjamõtteid). Ilukirjanduslikku loomingut kirjutas ta sel perioodil vähem, kuid hilisemas loomingus on Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal. Koitjärvelt tuli Tammsaare Tallinnasse 1919. aastal, samal aastal abiellus ta Käthe Hanseniga. Tallinnas elas Tammsaare vabakutselise kirjanikuna, mis tähendas talle pidevat tööd. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema esimene näidend "Juudit", millega algab kirjaniku loomingu kõrgperiood. 1922 ilmub romaan Kõrboja peremees, seejärel juba maailmakuulus viieosaline romaan "Tõde ja õigus" ning 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud.
· Farfarello (bariton) · Creonte (bass) · Ninetta (sopran) · Linetta (metsosopran) · Nicoletta (sopran) Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on itaalia commedia dell'arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija kahekümnenda sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas ise libreto, kasutades selleks Vsevolod Meierholdi, Konstantin Vogaki ja Vladimir Solovjovi venekeelset mugandust Carlo Gozzi 1761. aastal loodud samanimelisest komöödiast. Näidend pilkab kirjaniku kaasaegset Carlo Goldonit, kelle raskemeelsed ja pealiskaudselt naturalistlikud melodraamad olid Gozzi meelest süüdi itaalia teatri allakäigus. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia, komöödia ja satiir. ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos seda võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat kahekümnenda sajandi
Juhan Smuul ,,Polkovniku lesk" Teose analüüs ,,Polkovniku lesk" on Juhan Smuuli näidend. Tegevus toimub Nõukogude Eestis ühel õhtusöögil, kus polkovniku lesk peab monoloogi oma elust ja olust ning eelkõige sellest, kuidas arstid ei tea midagi. Kogu näidend on lese monoloogile üles ehitatud. Ainult Autor ja Remark, mis on selles näidendis eraldi tegelased, lisavad kommentaare. Teose lõpus saab lesk soovitud hea kõlaga diagnoosid (nihilismus accutus; logorrhea gradus gravis), kuid sõpradega kohtudes saab ta ühelt noorelt arstideaduskonna tudengilt teada, mis need diagnoosid tegelikult tähendavad ja lesk peab taaskord arstides pettuma. Lähtudes peategelasest on teose üheks probleemiks asjaolu, et inimesed räägivad
avaldati romaani sama aasta algusest ajalehe Postimees jutunurgas. Vilde enda sõnul valmis tal teos pärast päevatööd Postimehe toimetajana kui ilukirjanduslik lisatöö. ''Mäeküla piimamees'' on romaan, mis ilmus 1916. aastal. Realistliku kujutluslaadi ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ''Pisuhänd''satiiriline komöödia aastast 1913, kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul Vilde tuntui näidend. 6.Vilde näidendid, teemad ''Side'' on näidend, mis oli valminud 1917. aastal. See on 4 vaatusega draama. ''Side'' on märkimisväärne ka seetõttu, et kõigepealt ilmus käsikirja alusel lavastus ja alles hiljem avaldati tekst raamatuna. 7. Vilde tähtsus Oma ajaviitejuttudega pidurdas Vilde sentimentaalse tõlkekirjanduse levikut. 90- ndatel jõudis ta kriitilise realismini ja kujunes selle suuna kandvamaks autoriks.
Max Mallowan suri 12 jaanuaril 1976. 14.12.12 14.12.12 Archibald Christie ja Max Mallowan 14.12.12 Looming Agatha Christie alustas kirjutamist 1916 aastal. Tema esimene kirjutatud teos oli ,, Saladuslik juhtum Stylesis `` Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema teoseid on vähemalt kirjutatud 103 erinevas keeles. 14.12.12 Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor. Tema näidend ,, Hiirelõks `` on kõige kauem mängukavas olnud etendus. 1952 aastast kuni tänase päevani on seda mängitud enam kui 20 000 korda. Seda näidendit on tõlgitud 23 erinevasse keelde. Sellest raamatust selgub, et maailma armastatuima kriminaalromaanide autori elu on olnud sama põnev kui tema raamatud. 14.12.12 Tänan vaatamast ! 14.12.12
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta ...
Mats Traat 23. 11. 1936 Elukäik Sündis Tartumaal Palupera vallas Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis (Rannus lõpetas 7 klassi) 1957 lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi (töötas sovhoosis) 1964 lõpetas ta Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi 1969 Moskvas filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965-1968 toimetajana Tallinnfilmis Abielus Victori Traadiga (tõlkija) ja kaks tütart Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud p...
Don Juan 1.) Zanr: näidend, autor on määratlenud komöödiaks · Tegevus on jaotatud vaatusteks · Vaatused on jotatud stseenideks · Kirja on pandud otsene kõne, on mõeldud laval esitamiseks · naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid 2.) Põhiteemad: · Armastus, suhted DJ ja kõik ta naised · Paheline elu jätab kõik maha, ei usu jumalat 3.) Konflikt: · Elab pahelist elu, vahetab naisi tihedamini kui sokke · Teda hakati taga otsima, meeste poolt kes olid lähedased naistega keda ta võrgutas · Ei kartnud Komtuuri/vaime 4.) Oluline stseen : pmst viiamne stseen kui DJ põrgusse tiritakse. Näitab, kui olla ükskõikne, mõeldes vaid iseendale, elada valedes ja mitte hoolida tagajärgedest, siis see tuleb lõpuks kõik kuidagi tagasi 5.) Põhitegelased: · DJ kuulus kõrgklassi, jõukas, valelik, ükskõikne, paheline, ...
4.saj.p.Kr. Kmastra - umbes 5. sajandil Vtsjjana koostatud seksuaalelu käsiraamat. Rjtarangin - Kasmiiri ajaloo kirjeldused, autor Kalhana Manusmrti - Manu seadused, autorit ei teata. 200 e.Kr.-200 p.Kr. Seadused, poliitilised tekstid. Caraka samhit - autor Charaka, ~3.saj.e.Kr. Meditsiiniline tekst (ayurveda) Daakumaracarita - autor Dain. 6.-7.saj. Romaan Harsacarita - India valitseja Hara biograafia, autor Bana (Banabhatta), 7.saj. kuntal - Kalidasa näidend, 1.saj.e.Kr-4.saj.p.Kr. Vsavadatt - luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Subandhu on autor. 5.sajand. MÕISTED (seletus ja zanr) Brhmana - nelja veeda kommentaarid. Teoloogiline tekst. Mõtte lahtiseletamine, preestrid brahmaane ja metsainimesed aaranyakaid. Lisatakse legende. Mitmed riitused. Kuulsaim braahmana atapaha. Seletatakse, miks preestrid on tähtsamad, kui jumalad. upanisad - Upanisadide filosoofia kuulub vedanta (vednta) ehk veedade lõpu kirjandusse ja on
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja
Kui lugeja/vaataja elab kannatavale kangelasele kaasa, siis kaastunde ja hirmu läbi puhastuvad tema emotsioonid ning ta kogeb katarsist (puhastumine). Komöödia on koomiline: tegelased lihtsad, keel argine, situatsioonid igapäevased; lõpp tavaliselt õnnelik; teose koomika peaks lugejas/vaatajas esile kutsuma naeru, mis mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt; naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi. Draama on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. 7. Mis on dramatiseering, mis on dramaturgiline tekst? Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramatiseering võib olla autoritruu ja püüda võimalikult täpselt edasi anda algteose ideed ja ülesehitust. Proosateoste ülekandmine draamavormi muutus eriti populaarseks 19. sajandil, kui paljudes teatrites hakati lavastama menuromaane (Tammsaare, Luts).
Kui lugeja/vaataja elab kannatavale kangelasele kaasa, siis kaastunde ja hirmu läbi puhastuvad tema emotsioonid ning ta kogeb katarsist (puhastumine). Komöödia on koomiline: tegelased lihtsad, keel argine, situatsioonid igapäevased; lõpp tavaliselt õnnelik; teose koomika peaks lugejas/vaatajas esile kutsuma naeru, mis mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt; naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi. Draama on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. 7. Mis on dramatiseering, mis on dramaturgiline tekst? Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramatiseering võib olla autoritruu ja püüda võimalikult täpselt edasi anda algteose ideed ja ülesehitust. Proosateoste ülekandmine draamavormi muutus eriti populaarseks 19. sajandil, kui paljudes teatrites hakati lavastama menuromaane (Tammsaare, Luts).
Ta asus elama Tallinna ja pühendus kutselisele kirjanikutööle. · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia · Tammsaare suri Tallinnas töölaua taga infarkti. Tagasihoidlikult elanud suurmees maeti Metsakalmistule ta viimse soovi kohaselt ilma välise ausärata Looming · Peamised zanrid millest kirjutas oli jutustus ja näidend. · Tema tuntumad romaanid oli : · 1922. a "Kõrboja peremees" · 1934. "Elu ja armastus" · 1935. "Ma armastasin sakslast" · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- · 1926.-1933 epopöa "Tõde ja õigus" I-V osa
nõukogude võimu pooldaja Patarei vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 1921 Osales koguteostes ´´Sang´´ ja ´´Bumerang´´ (1925) Ajaleht Kirjanduslik Orbiit toimetaja 1929- 1930 Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid Näidendid Esimene näidend ´´Jumalate mäss´´ 1945 ´´Ristikoerad´´ mis hiljem kandis nime ´´Lembitu´´ : See käsitleb eestlaste XIII sajandi vabadusvõitlust raudrüütlite vastu. Tähtsus Eesti nõukogude luule rajaja Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri kujundamisel Huvitavat Tegeles kergejõustikuga Võitis 1927 ülemaailmsetel üliõpilasmängudel odaviskes kulla 1928 tuli isikliku rekordiga 59.07 Eesti meistriks
sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
Artur Alliksaar 1923-1966 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Kuni 1936 oli nimeks Artur Alnek Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis Hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust 1944-1949 töötas ENSV Raudteevalitsuses 1949 süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ja ta arreteeriti 1949-1957 sundasumisel 1958 tuli salaja Tartusse Loomingust Kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne,kujundlik Sageli kasutatavad märksõnad- surm,ulm,mälu,armastus,veri,valu,õhtu,öö,liiv,vesi Keelekasutus on eriline Tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse Loometee olulised aastad 1960-1964 Tsitaadid tema luulest Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Alkeemias ei ...
Konservatooriumis • Asus tööle Draamateatrisse • Abiellus Riina Kiisaga 1972a. • 1 tütar Elo Viiding • Kirjanik Paul Viidingu poeg • 1973a. Algusest kuulus Kirjanike Liitu • Lõpetas enda elu enesetapuga Looming • Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi • 1971. ühiskogu “Närvitrükk”, 1978. “Ma olin Jüri Üdi”, 1980. “Elulootus”, 1983. “Tänan ja palun”, 1991 “Osa” • Näitlejana Hamleti ja Peer Gynti rollides • Näidend “Olevused” • Filmitsenaarium “Nipernaadi” • Lauljana ansamblis “Amor Trio” Armastuslaul Kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii, ei saagi viia vana jalutut. Siis armas jumal mõni päev tee nii, et väsind õnne tunneks valutut. Ei mingit kahtlust mingit salaviha, mis mingituna lahkusena näib. Et ma ei tunneks siis et see on liha, mis sinu teele tolmu sisse käib. On nagu lõpeks silmapiiril elud, kus piiri nuga läbi lõikab tee. Sa oled tuul ja põllud ära silud,
armsaks, „Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda. „Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta. 1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“ Laul on populaarne, sest see laul oli NSV ajal Eesti hümn Kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga Eesti teater sündis 1870. aastal Tartus, kui etendati Lydia Koidula näidend „Saaremaa onupoeg“ Näidendid „Saaremaa onupoeg“, „Kosjaviinad“, „Kosjakased’’,„Säärane mulk“ Koidula stiil arenes jutukirjanikuna, sest ta lapsed surid Ta abiellus ja tal sündis kaks tütart ning kaks poega Koidula suri 11. august 1886 Kroonlinnas Kirjanik maeti algselt Kroonlinna, kuid 1946 aastal toodi ta põrm Tallinna, sest Eesti oli kirjaniku kodumaa
"Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) "Professor Marteni ärasõit" "Keisri hull"(Timotheus von Bock) "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. "Paigallend" "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
8) Vildet kutsuti Nalja-Vildeks, kuna tema esimese perioodi teosed olid naljaka sisuga. 9) E.Vilde ei käinud New Yorgis, Türgis ja Moskvas. 10) Helsingis toimetas Vilde satiirajakirja ,,Kaak". 11) Juhan Liiv ei olnud Vilde onupoeg. 12) Vilde polnud romantik, vaid realist. 13) Vilde teos ,,Külmale maale" jutustab eesti külaolustikust ja analüüsib kuritegevuse probleeme. Üks mees saadeti Siberisse sooritamata kuritöö eest. 14) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ei ole mitte näidend, vaid romaan. 15) ,,Prohvet Maltsvet" on romaan, mitte novell. 16) Neid nimetetakse triloogiaks, sest see on kolmest iseseisvast teosest koosnevev tervik. 17) Näidendi ,,Tabamata ime" tegevus toimub pärast I maailmasõda. ,,Tabamata ime" teemaks on Eesti soov Euroopaga samastuda(kultuur jne) ning soov näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. 18) Teoses ,,Pisuhänd" käsitletakse äri - ja kultuuriprobleeme.
Etenduse ''Robinson & Crusoe'' analüüs Tegemist on Daniel Defoe romaani ,,Robinson Crusoe,, sarnase seikluslooga, mis põhineb kahel mehel, kes kohtuvad keset merd ning ei tunne sõnagi üksteise keelt. Näidend on jäljendatud Itaalia teatrimeeste Nino d'Introna ja Giacomo Ravicchio omaaegse lavastsenaariumi järgi. Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast
tekkinud usund Aoid- Vana-Kreeka laulik Konfutsionism- hiina filosoofi Kong Fuzi rajatud Titaan- vägilane usuline õpetus Nümf- noore naisena kujutatud loodusvaim kreeka- Katarsis- hingepuhastuselamus, seesmine vabastus rooma mütoloogias Mimensis- Muusa- kunsti ja teaduse kaitsejumalanna Tragöödia- kurva lõpuga näidend, kus kõik vanakreeka mütoloogias surevad Pastoraal- idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- v Komöödia- rõõmsa sisuga näidend muusikateos Skeene- lavatagune Ood- pidulik luuletus, ülistuslaul
Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Autor elas aastatel 1803-1870.Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta.TA keskendus tavadele,keeltele,minevikule. Tema esimene näidend oli ,,Clara Gazuli teater".Alguses ta jättis mulje et ta on kõigest teose tõlkija.,,Clara Gazuli teater" saavutas suure tuntuse.Romaanid: ,,Jacquerie", ,,Charles IX valitsemise kroonika". Tuntumad novellid: ,,Etruski vaas", ,,Kahekordne ehitus", ,,Arsene Guillot".teistest teostest veel ,,Tamango", ,,Matero Falcone", ,,Colomba" ja ,,Carmen". Novellid oli Merimee põhizanriks.Tema teosed panevad kaasa mõtlema ja elama. Carmen
Reinvaldi esimene luuletus avaldati 1868.aastal J. V. Jannseni ajalehes " Perno Posimees", 1871.aastal ilmus Reinvaldi esimene luulekogu "Viljandi laulik", mille II osa järgnes mõne aasta pärast (1875). Hiljem anti välja ka luulekogu III (1877) ja IV osa ( 1889) Koos vennaga avaldas Reinvald kogu "Nalja kannel ehk Laulurahe baltlase lilliaias " III (18811883 ) . 1904 ilmus valikkogu "Ado Reinvaldi laulud ". Reinvaldilt on ilmunud jahimehejutte ja näidend "Bagdadi kaliif ". Reinvald suri Elva lähedal Kulbilohul 8. veebr 1922, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
